2-23-130155/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.05.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-130155

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi H.B vastu

tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes

Tsiviilasja hind

2747,62 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusliik

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: H.B (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Reet Vokk

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi läbi vaatamata 164,68 euro väljamõistmise nõude osas.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 2245,43 eurot.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis arvestatuna põhivõlalt 1736,71 eurot alates

07.05.2024 (kaasaarvatud) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määra järgi.

5. Jätta ülejäänud nõuete osas rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult

siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.07.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

H.B (kostja) vastu, nõudes Esto AS-i ja kostja vahel 22.09.2020 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust tuleneva võla tasumist (digitoimiku lk dtl 4). Kostja esitas

vastuväite põhjendusega, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl

13). Asi anti üle hagimenetlusse (dtl 17).

2. Hageja esitas samal alusel 05.09.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu (dtl 23). Kostja

on jätnud tasumata 22.09.2020 sõlmitud krediidikonto leping nr. 4183214845 järgsed

maksed. Lepingut muudeti 07.01.2021 ja kostjale anti maksepuhkust. Kostja rikkus

lepingut ja see öeldi üle. Krediidi tagastamise tähtpäev saabus 16.04.2021. Kostja võlgneb

1417,98 eurot põhivõlana, 273,46 eurot intressidena ja 1387,12 eurot viivisena (viivis

arvestatud seisuga 05.09.2023). Kostja võlgneb ka lepingu üldtingimuste ja hinnakirja

järgi arvestatud hüvitise 35 eurot kolme võla meeldetuletuskirja eest. Esialgne

võlausaldaja on loovutanud nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt 3113,56 euro

väljamõistmist ja lisaks veel põhivõlalt 1417,98 eurot intressimääraga 40,9% aastas

arvestatavat viivist alates 06.09.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Vastusena maksekäsu

kiirmenetluses esitatud vastuväitele selgitas hageja, et enne lepingu sõlmimist kontrolliti

kostja maksevõimet. Tuvastati igakuine töötasu 567,2 eurot, maksehäirete, ametlike

teadaannete ja karistuste puudumine ja leiti, et kostja on võimeline krediidilepingut täitma.

3. Kostja vaidles hagile vastu (dtl 92). Kostja ei töötanud lepingu sõlmimise eelsel ajal, tal

on kaks alaealist last ja ta elas üürikorteris. Kostjal oli ka muid laenukohustusi. Kostja

arvates jäeti tema maksevõime tegelikult üldse hindamata. Kostja leidis, et temale on

tekitatud kahju ja ta võib selle hüvitamiseks teha hageja nõudega tasaarvestuse.

4. Kohus selgitas 01.11.2023 määrusega menetluse seisu ja tõendamiskoormist ning

menetluse läbiviimist lihtmenetlusena (dtl 124). Kohus selgitas, et kostja on võtnud

vaikivalt omaks hageja faktiväited, sealhulgas nõuete arvestuse. Kohus selgitas ka, et

väidetav vastunõue on põhjendamata ja tõendamata.

2 (5)

5. Hageja esitas 02.11.2023 selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta

(dtl 130).

6. Kostja esitas 23.11.2023 seisukohad nõude arvestuste põhjendamatuse kohta (204).

7. Hageja võttis osaliselt oma nõuded tagasi 04.12.2023 ja 29.02.2024 avaldustega (dtl 237

ja 341), kokku summas 164,68 eurot.

8. 12.01.2024 esitas hageja ka arvestuse hageja poolt kostjale makstud ja kostja poolt

tagastatud maksete saldo 1736,71 euro kohta ja sellelt summalt seadusjärgses määras

arvestatud viivise kohta perioodi 16.04.2021 – 11.01.2024 eest summas 439,92 eurot (dtl

9. Pooled esitasid täiendavaid põhjendusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta (hageja 12.01.2024, dtl 279, 19.01.2024, dtl 328 ja 29.02.2024, dtl 341; kostja

16.01.2024, dtl 285).

10. Kohus selgitas 06.12.2023 määruses nõude arvestusi puudutavate hageja faktiväidete

omaksvõttu ja käsitles vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise küsimusi (dtl 262).

Ühtlasi tegi kohus pooltele kompromissiettepaneku. Järgnevaid avaldusi arvestades

selgitas kohus nõude arvestuste omaksvõttu ka 26.01.2024 määruses ning vähendas

kompromissiettepanekus summat, mille kostja võiks hagejale kokkuleppel tasuda (dtl

338). Mõlemad pooled olid nõus kohtu poolt soovitatud kompromissitingimustega, kuid ei

suutnud leppida kokku võla tasumise maksegraafikus (dtl 351-355). Kostja soovis 34 kuu

pikkust maksegraafikut, hageja oli nõus kuni 24 kuu pikkuse maksegraafikuga.

11. Kumbki pool ei taotlenud enda ärakuulamist.

Kohtu põhjendused

12. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p-st 2, jätab kohus hagi

tagasivõtmise tõttu (vt p 7 eespool) läbi vaatamata summas 164,68 eurot.

13. Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada ning põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna

otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiiratud kujul vastavalt TsMS §-le

444 lg 2).

14. Puudub vaidlus järgmiste hagi aluseks olevate faktiväidete osas. Hagi aluseks on kostja ja

Esto AS-i vahel 22.09.2020 sõlmitud krediidikonto leping, mille alusel Esto AS andis

kostjale krediiti. Lepingu tingimusi muudeti 07.01.2021. Esto AS ütles lepingu selles

ettenähtud tagasimaksete tegemata jätmise tõttu ja nõudis kogu võla tagastamist hiljemalt

15.04.2021. Tagasimaksete tegemise kohustuse viivitus algas 16.04.2021. Lepingust

tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas

271 eurot. Kui kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks, on tagastamata krediidi jääk

1736,71 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause järgi eelnimetatud summalt

arvestatud viivis perioodilt 16.04.2021-11.01.2024 on 439,92 eurot (hageja 12.01.2024

avaldus, dtl 279). Kohus on hagejale faktiväidete omaksvõttu selgitanud (06.12.2023

määrus, dtl 262 ja 26.01.2024 määruses, dtl 338).

3 (5)

15. Kostja väidetav vastunõue on põhjendamata ja tõendamata. Kohus selgitas seda juba

01.11.2023 määruses (dtl 124), kostja oma väidetavat nõuet täiendavalt ei käsitlenud.

16. Hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses.

VÕS § 403⁴ lg 1 ja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p 1-7 järgi peab

krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks:

1) omandama vajaliku teabe ja tõendid, et hinnata, kas tarbija on võimeline lepingus

kokkulepitud tingimustel krediidi tagasi maksma (krediidivõimelisus).

2) teabe ja tõendite kogumis analüüsimise tulemusena, sh teabe kontrollimisega, on

veendutud, et tarbija on krediidivõimeline.

Käesoleval juhul on laenuandja palunud esitada küll kostja arvelduskonto väljavõtte, kuid

pole esitatud asjaolusid ega analüüsi selle pinnalt, mille tulemusel saaks kohus leida, et

krediidiandja sai olla veendunud kostja krediidivõimes. Krediidiandja peab suutma

selgitada krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud andmete kogumise ja hindamise

meetodeid ja kogutud tõendite ja andmete analüüsi ehk seda, kuidas kujunes krediidiandja

hinnang tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kohtule pole esitatud:

-

asjaolusid, et oleks välja selgitatud ja kontrollitud tööhõivega seonduvaid

asjaolusid, sh töösuhte liiki, tegevusharu, koormust ja kestust;

-

pangakonto andmete alusel tehtud regulaarsete kulude ja tulude analüüsi;

-

arvestusi isiku majapidamiskulude või muude regulaarsete kulude kohta (nt

toit, tervis/hügieen, vaba aeg, transport, riided/jalanõud);

-

andmeid ülalpeetavaid puudtava teabe kontrollimise kohta.

Hageja on esitanud andmeid lepingu sõlmimise eelselt kogutud teabe kohta, kuid pole

piisavalt selgitanud selle teabe analüüsi tulemusel tehtud järeldusi seostatuna tuvastatud

asjaoludega. Eelnimetatud kohustuse täitmiseks ei piisa pelgalt andmete kogumisest, neid

tuleb ka analüüsida tehes lepingu sõlmimise otsustamise eelselt põhjendatud järeldusi.

Maksevõime järeldamisel väidetavalt arvesse võetud palgatulu teenimine on osutunud

ebaõigeks (hageja 29.02.2024 avaldus, dtl 341. Hagiavalduses märgitu kohaselt lähtuti

krediidivõime hindamisel hoopis igakuise töötasu teenimisest, p IV, dtl 25). Kostja

arvelduskonto väljavõttest (dtl 101 ja 302; hageja 02.11.2023 avalduse lisa 2 koosseisu

kuuluv Excel tabel, väljatrüki algus dtl 146) nähtuvalt on saldo mitme kuu teises pooles

langenud mõnekümne euroni. Jääki on suurendatud uute laenude võtmisega (18.06.2020,

dtl 101; 10.07.2020, dtl 103; 18.07.2020, dtl 104; 22.07.2020, dtl 105; 13.08.2020, dtl

110; 24.08.2020, dtl 112; 01.09.2022, dtl 114). Sissetulekutest oluline osa pärineb

teadmata alustel füüsiliste isikute poolt tehtud maksetest (hageja 29.02.2024 avaldus, dtl

341), mille saamise aluseid pole lepingu sõlmimise eelselt uuritud ja millele järelikult ei

saanud usaldusväärselt rajada hinnangut kostja maksevõime olemasolu kohta.

Seega pole hageja tõendanud, et lepingu sõlmimisel on krediidiandja võlgniku

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnanud. Tõendamiskoormis lasus hagejal (§ 403⁴ lg-

s 13). Seega on rikutud VÕS § 403⁴ lg-s 6 sätestatud kohustust.

4 (5)

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei mõjuta kostja kohustust tagastada

lepingu alusel saadud raha. Kõiki kostja tehtud tagasimakseid põhivõla katteks arvestades

on tagastamata laenusumma jääk 1736,71 eurot, mille üle puudub vaidlus (vt p 14

eespool). Vaidlus puudub ka selle üle, et hageja nõuded muutusid sissenõutavaks

15.04.2021 (samas). Selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu

intressimääraks VÕS § 94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 403⁴

lg 7). Intressi ümberarvestust hageja esitanud pole (dtl 280). Seetõttu jätab kohus

rahuldamata intressinõude 262,57 eurot ja sissenõudmiskulude nõude 35 eurot.

19. VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi arvestatud viivisevõlgnevus

arvestatuna summalt 1736,71 eurot alates 16.04.2021 kuni käesoleva otsuse tegemise

päevani (06.05.2024) on 508,72 eurot (8% aastas 625 päeva eest, 10,5% aastas 181 päeva

eest, 12% aastas 184 päeva eest, 12,5% aastas 127 päeva eest). Selle summa mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja. Ülejäänud osas jääb sissenõutavaks muutunud viivise

väljamõistmise nõue rahuldamata.

20. Viivisenõude vähendamiseks puudub õigustus. Nõude kohtusse esitamise ajast ei järeldu

teisiti. Kostjale tehti kohtueelseid meeldetuletusi võla tasumiseks 14.05.2021, 15.09.2022

ja 08.06.2023 (hagiavalduse lk 2). Kostja seda vaidlustanud pole (vaidlustades vaid

meeldetuletuste tegemise eest tasu nõudmise - 16.01.2024 avalduse p 11).

21. Alates 07.05.2024 kuni põhivõla 1736,71 euro tasumiseni mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi. Kohus juhindub

seejuures TsMS §-st 367.

22. Kohus ei rahulda kostja taotlust otsuse täitmise ajatamiseks (29.02.2024 avaldus, dtl 345).

Kostja väide, et tema tegelik maksevõime ei võimalda tasuda enam kui 70 eurot kuus,

ajatamist ei õigusta.

23. Arvestades hagi osalist tagasivõtmist ja osalist rahuldamata jätmist ning juhindudes TsMS

§ 163 lg-st 1 ja § 168 lg-st 2, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hagi

rahuldatakse enam kui pooles ulatuses. Peamiseks vaidlusküsimuseks käesolevas

menetluses on olnud aga vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise küsimus, milles

hageja seisukohad osutusid edutuks.

24. Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2025. a otsusega nr 2-23-

130155.

5 (5)