3-24-641/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-641

Haldusasi

M.R. kaebus Valga Vallavalitsuse 3. jaanuari 2024. a

korralduse nr 2 ja 13. veebruari 2024. a korralduse nr

29 tühistamiseks ning Valga valla kohustamiseks

tagada tugiisikuteenus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.R. määruskaebus Tartu Halduskohtu 25. märtsi

2024. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja M.R.

Vastustaja Valga vald

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2024. a määrus

muutmata.

2. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.R. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Valga Vallavalitsuse sotsiaaltöö teenistuse 3.

jaanuari 2024. a korralduse nr 2 ja Valga Vallavalitsuse 13. veebruari 2024. a korralduse nr 29

tühistamiseks ning Valga valla kohustamiseks tagada kaebaja lapsele tugiisikuteenus.

Halduskohus võttis kaebaja kaebuse menetlusse.

2. Kaebaja esitas 20. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse.

Taotluse kohaselt loob Valga vald hetkel olukorra, mille kaudu kaebaja lapse abivajadus jääb

lünklikuks või tagamata. Kaebaja taotleb esialgset õiguskaitset, et tema lapsele oleks tagatud

tugiisikuteenus nii nagu oli kuupäevani 29. detsember 2023.

3. Tartu Halduskohus jättis 25. märtsi 2024. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Halduskohus selgitas, et kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse korras Valga

valla kohustamist tagada kaebaja lapsele tugiisikuteenus selliselt, et laps saaks vajalikku abi

koolis ja pärast koolipäeva ühistranspordis saatmiseks.

Põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas

põhjendatud. Kohus arvestab asjaoluga, et vaatamata sellele, et Valga vald ei ole kaebaja lapsele

tugiisikuteenust taganud, on vajalik tugi ja abi koolis lapsele tagatud Tsirguliina Kooli poolt.

Seejuures on Tsirguliina Kooli direktor 22. märtsi 2024. a kirjas selgitanud, et alates 21. märtsist

2024 on kooli struktuuris õpetaja assistendi ametikoht ning kuni ametikoha täitmiseni on kool

leidnud viisi, kuidas lapse abivajadus lahendada. Ei ole alust kahelda, et kool ei tegutseks

kaebaja lapse parimast huvist lähtuvalt ning kaebaja lapse abivajadus jääks koolis tagamata.

Kooli viidatud vastusest nähtuvalt käib ka kaebaja ise oma last koolis toetamas. Arvestades

eeltoodut ja seda, et kaebaja ei ole kohtule esitanud põhjendusi selle kohta, et kaebajal või lapse

teisel vanemal ei ole võimalik kaebaja last pärast koolitunde transportida koju ning selleks ei

ole piisav ka valla poolt pakutav sotsiaaltransporditeenus koos saatjaga, ei ole esialgse

õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest

on lapsevanemal või last kasvataval isikul. Vastavalt perekonnaseadusele on vanemal õigus ja

kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Seega on lapsevanema kohustus tagada, et laps

saaks turvaliselt koolist koju. Kui lapsevanem last ise koolist koju saata ei saa, on vanemal

kohustus leida selleks muid viise. Alternatiivse viisi ongi vald välja pakkunud 13. veebruari

2024. a korralduses.

4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu

25. märtsi 2024. a määrus tühistada.

Kaebaja selgitab, et tema autistist lapsele lõpetati tugiisiku teenuse osutamine 29. detsembril

2023 ja sellest teavitati lapsevanemaid 3. jaanuari 2024. a otsusega. Pärast kaebaja pöördumist

kohtu poole ennistati 10-ks päevaks tööle endine tugiisik, kuni 21. märtsini 2024. 14. märts

2024 külastasid Tsirguliina kooli Valga Vallavalitsuse töötajad, kes jälgisid kahe tunni jooksul

olukorda. See oli esimene ja ainus kord, kui reaalselt tunti huvi lapse toimetuleku vastu ja

hinnang kinnitas tugiisiku vajadust. Kooli struktuuri kinnitati õpetaja assistendi 0,75

koormusega ametikoht, mis on täitmata. Autisti eripära on raskused uute inimeste ja

olukordadega kohanemisel. Teadmata on, kas laps kohaneb uute ja kardetavasti muutuvate

abistajatega. Kuidas ja kas laps istub valla poolt pakutavasse sotsiaaltransporti ilma tuttava

inimeseta on enam kui kahtlane. Panna kogu vastutus lapsevanematele ei tundu jätkusuutlik.

Kaebaja palus kohtult esialgset õiguskaitset, kuni Valga vald on suutnud organiseerida toimiva

ja turvalise sotsiaal- ja tugiteenuste süsteemi.

5. Kaebaja selgitas 4. aprilli 2024. a vastuses ringkonnakohtule täiendavalt, et kaebaja töötab

graafiku alusel ning praegu loodud lahendusega peab ta sõitma, kas töö kõrvalt (lõunapausist)

lapsele kooli järele või jätma lapse kooli saatmata, kuna ei tea, kuidas laps koju jõuab. Laps ei

julge tulla üksi maakonna liinibussiga, millega liiguti seni tugiisiku saatel. Laps ei tea ise,

bussiga koolist tulles, kus asub kodu.

Alates esimesest klassist viis kaebaja ise lapse kooli koos tugiisikuga. Praegu käib laps

kolmandas klassis. Mitme aastaga on laps harjunud kooliga ja tugiisik oli lapsele turvaisik, kes

tagas lapse heaolu, koolis hakkamasaamise, riietumise ja turvalisuse, tunni ajal ja tunniväliselt,

ka kooliekskursioonidel ja väljasõitudel. Vald ei ole huvi tundnud, kuidas ja miks on lapsele

senitoiminud süsteem, mille vald lõhkus, nii oluline. Selleks, et kogu seda vajadust lapsele

tagada, kuhu oli kaasatud tugiisik, tuleks kaebajal lahkuda töölt, aga koolis pereliikmena, ei ole

kaebajal õigust lapsega käia. Praegu loodud lahendus on ka rahaliselt kulukam, kuna laps enam

ühistranspordiga liikuda ei saa, peab tagama koolist koju saamise autoga. Lapse teine vanem

on läbinud raske südameoperatsiooni. Ta abistab võimalusel nii transpordi, kui muudes

vajadustes, kuid tervisliku seisundi tõttu ei saa tihti sõita ja see poleks turvaline.

Kaebaja on esitanud kohalikule omavalitsusele avalduse sotsiaaltranspordi teenuseks. Kas see

toimima hakkab ja kas seda võimaldatakse, ei oska hetkel kommenteerida.

6. Vastustaja leidis vastuses määruskaebusele, et kaebaja määruskaebus ja esialgse

õiguskaitse nõue ei ole põhjendatud.

Kaebaja lapsele on vajalik tugi ja abi Tsirguliina Koolis tagatud. Kool võttis tööle õpetaja

assistendi, kes tegeleb lapse toetamisega. Vallavalitsus on varasemalt hinnanud lapse

abivajadust ning asunud seisukohale, et laps vajab abi ja tuge ning seda on võimalik korraldada

kooli tugiteenuste ja tugipersonaliga. Lapse erivajadusest tingitud personaalne abistamine

haridusasutuses korraldatakse üldjuhul haridusasutuse poolt, erijuhtudel sotsiaalhoolekande

seaduse põhimõttel tugiisikuteenuse kaudu. Sotsiaalhoolekande põhimõttest lähtuvalt ei liigitu

kaebaja lapse abivajadus koolis erijuhu alla.

Kaebaja esitas 2. aprillil 2024 Valga Vallavalitsusele taotluse sotsiaaltransporditeenuse

saamiseks oma lapsele Tsirguliina Koolist koju (Sepa 1, Valga linn) saamiseks. Taotluse

kohaselt vajatakse transporti kiiremas korras kuni 12. juunini 2024, viis päeva nädalas,

esmaspäevast reedeni. Taotluses ei märgita, et sotsiaaltransport on vajalik koos saatjaga.

12. aprillil 2024 toimus sotsiaaltöö teenistuse kutsel kohtumine kaebajaga, et välja selgitada,

missugune on lapsevanemate tegelik tahe, missugused on hetkel lapse vajadused transpordi

korraldamisel ja millised on isa võimalused pärast koolitunde transportida laps koju. Kaebaja

selgitas igapäevast olukorda ja seda, et kuna ta töötab graafiku alusel ja vabadel päevadel saab

ise lapsele kooli järele minna, siis vajatakse transporti ainult teatud päevadel nädalas. Kaebaja

annab teada oma töögraafikust ning sõidud planeeritakse vastavalt tegelikule vajadusele.

Lapsevanemale selgitati, et lapsele võimaldatakse sotsiaaltransporditeenust ja enamustel

aegadel teostab sõite Valga Perekeskus Kurepesa. Võib esineda olukordi, kus Kurepesa auto ja

autojuht on hõivatud ning lapsele vajalik sõit korraldatakse muu vedaja abil. Seega ei saa Valga

Vallavalitsus garanteerida, et ühed ja samad autojuhid last teenindavad. Kohtumisel räägiti, et

õpetaja assistent saadab lapse peale õppetunde transporditeenust osutava auto juurde, mis ootab

koolimaja juures. Kodu juures tuleb lapsele õue vastu keegi pereliikmetest, et teda autost saata

korterisse.

Lapsevanemad on valinud lapsele kooli, mis ei ole lapse elukohale lähim kool. Tsirguliina Kool

asub Valga linnast 16 km kaugusel. Kooli valik on lapsevanemate vaba valik, mis tähendab, et

lapsevanemad on võtnud vastutuse korraldada lapse transport kooli ja tagasi. Vallal puudub

kohustus koolitransporti korraldada. Kuna tegemis on erivajadusega lapsega, kellele määratud

puue, siis on tal võimalus sotsiaaltransporditeenust taotleda. Vastav teenus ei pea olema tasuta.

12. aprillil 2024 otsustas Valga Vallavalitsuse sotsiaaltöö teenistus korraldusega nr 13-2.3/168,

et kaebaja lapsele määratakse alates 15. aprillist 2024 kuni 12. juunini 2024

sotsiaaltransporditeenus Tsirguliina Koolist koju saamiseks. Sotsiaaltransporditeenuse

omaosalustasu on 0,20 eurot ühe sõidukilomeetri kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud.

8. Kaebaja on vaidlustanud Valga Vallavalitsuse korralduse, millega vald ei jätkanud

tugiisikuteenuse osutamist kaebaja alaealisele puudega lapsele. Kaebus on halduskohtu

menetluses. Lisaks taotleb kaebaja kohtult esialgse õiguskaitse korras oma lapsele

tugiisikuteenuse osutamist koolis ja pärast koolipäeva ühistranspordis saatmiseks.

Halduskohus ei rahuldanud esialgse õiguskaitse taotlust, selgitades ja põhjendades väga

põhjalikult, miks ei esine alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

9. Kaebaja leiab määruskaebemenetluses, et kuna vald lõhkus seni toiminud ja lapsele sobinud

tugiisiku süsteemi, siis on vaja kohaldada esialgset õiguskaitset kuni Valga vald on suutnud

organiseerida toimiva ja turvalise sotsiaal- ja tugiteenuste süsteemi. Kaebaja autistist laps ei

kohane võõraste inimestega, ei julge üksi sõita maakonna liinibussiga ega tea, kus asub kodu.

10. Kohtumenetluses esitatud menetlusosaliste seisukohtadest tulenevalt puudub vaidlus

asjaolu üle, et kaebaja laps vajab abi ja tuge nii koolis kui ka kooliväliselt. Vastustaja on

kinnitanud, et koolis saab lapsele vajaliku abi korraldada kooli tugiteenuste ja tugipersonali

kaudu. Tsirguliina Kool, kus laps õpib 3. klassis, võttis tööle õpetaja assistendi, kes tegeleb

lapse toetamisega koolipäeva jooksul. Vastustaja hinnangul ei liigitu kaebaja lapse abivajadus

koolis sotsiaalhoolekande põhimõttest lähtuvalt erijuhu alla, mistõttu korraldab lapse

erivajadusest tingitud personaalse abistamise haridusasutus.

11. Kaebaja ei ole määruskaebuses välja toonud, et pärast tugiisiku teenuse lõppemist esineks

probleeme lapse toetamisega koolis. Kaebaja sõnul viib ta ise lapse igal hommikul autoga kooli.

Tsirguliina Kool on vastustajale 22. märtsi 2024. a kirjas selgitanud, et kuni õpetaja assistendi

ametikoha täitmiseni on kool leidnud viisi, kuidas ajutiselt lapse abivajadus lahendada.

Vastustaja kinnitas 12. aprilli 2024. a vastuses määruskaebusele, et tänaseks on õpetaja

assistendi ametikoht täidetud. Kuigi kaebaja märgib määruskaebuses, et koolis loodud õpetaja

assistendi koht on selline, mis jätab lapsele abitagamises lüngad, ei ole kaebaja seda seisukohta

kuidagi põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohtul ei ole alust kahelda,

et kool ei tegutseks kaebaja lapse parimast huvist lähtuvalt ning kaebaja lapse abivajadus jääks

koolis tagamata.

12. Kaebaja on rõhutanud, et tugiisik aitas tema lapsel pärast koolipäeva sõita ühistranspordiga

Valga linna ja minna koju. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et kaebaja ei ole

põhjendanud, et kaebajal või lapse teisel vanemal ei ole võimalik last pärast koolitunde

transportida koju ning selleks ei ole piisav ka valla poolt pakutav sotsiaaltransporditeenus koos

saatjaga. Ringkonnakohtule selgitas kaebaja, et ta töötab graafiku alusel ja ei saa igal päeval ise

last koolist koju tuua. Samuti ei ole lapse teisel vanemal terviseprobleemide tõttu võimalik

igapäevaselt last transportida. Kuna laps iseseisvalt bussiga ei sõida, peab kaebaja kaaluma

mõnel päeval lapse kooli saatmata jätmist.

Kohtumenetluse

kestel

on

selgunud,

et

kaebaja

esitas

Valga

vallale

taotluse

sotsiaaltransporditeenuse saamiseks lapse transpordiks koolist koju ning vastustaja otsustas

12. aprilli 2024 korraldusega nr 13-2.3/168, et kaebaja lapsele määratakse alates 15. aprillist

2024 kuni 12. juunini 2024 sotsiaaltransporditeenus Tsirguliina Koolist koju saamiseks.

Vastustaja esindajad leppisid kaebajaga kokku, et õpetaja assistent saadab lapse pärast

õppetunde koolimaja juures ootava transporditeenust osutava auto juurde ning kodu juures tuleb

lapsele õue vastu keegi pereliikmetest, et teda autost saata korterisse.

13. Eelnevalt väljatoodud asjaoludest lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal

puudub vajadus esialgse õiguskaitse korras oma lapsele tugiisikuteenuse saamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine ülekaalukat vajadust põhivaidluse ette ära otsustamiseks.

Kaebaja last abistab koolis igapäevaselt õpetaja assistent ning valla võimaldatud sotsiaal-

transpordi abil saab kaebaja laps sõita koolimaja juurest koduni, kus keegi pereliikmetest aitab

ta sõidukist tuppa juhatada. Kaebaja sõnul saab ta ka ise vastavalt töögraafikule last koolist

autoga koju viia. Praeguses olukorras oleks tugiisiku teenuse osutamine kaebaja lapsele vajalik

vaid erandlike asjaolude esinemisel. Kuna kohtule antud juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei

nähtu, ei ole põhjendatud kaebaja taotletud tugiisiku teenust esialgse õiguskaitse korras

võimaldada.

Kohtule arusaadavalt lihtsustas tugiisiku määramine kaebaja ja tema lapse elukorraldust, kuid

praeguses olukorras on kaebaja lapsele abi tagatud nii koolis kui ka kooliväliselt ning kohtule

ei nähtu asjaolusid, mille tõttu peaks tugiisiku teenuse osutamist erandkorras jätkama.

14. Kohtule teadaolevate asjaolude ja selgituste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et

halduskohtu määrus on õiguspärane ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

15. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)