3-24-1111/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

06.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1111

Haldusasi

CoDe-Invest OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

09.04.2024

otsuse

vaidlustusasjas

nr

56-24/277155

tühistamiseks ning Saku Vallavalitsuse riigihanke „Saku

valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber

277155)

alusdokumentide

õigusaktidega

vastavusse

viimiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – CoDe-Invest OÜ, seaduslik esindaja Aimar

Naggel

Vastustaja (hankija) – Saku vald, volitatud esindaja Siiri

Raagmets

Menetlustoiming

Kaebuse

tagastamine,

esialgse

õiguskaitse

taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde riigihanke tehniline kirjeldus (hankedokumendi lisa 1)

ja Talve tee L1 projekti asendiplaan.

2. Tagastada CoDe-Invest OÜ kaebus.

3. Jätta CoDe-Invest OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Tagastada määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisel kaebajale kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 640 eurot.

5. Jätta kaebaja ülejäänud menetluskulud, sh esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

tasutud riigilõiv 20 eurot, kaebaja enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni

punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saku Vallavalitsus (hankija) avaldas 22.03.2024 riigihangete registris lihthankemenetlusena

läbi viidava riigihanke „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155)

hanketeate. Riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäevaks määrati 08.04.2024 kell 10:00.

2. CoDe-Invest OÜ (kaebaja) esitas 03.04.2024 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse riigihanke alusdokumentidele (digitaalse kohtutoimiku leheküljel (dtl) 58).

Vaidlustuse kohaselt on hankemenetluse alusdokumendid Talve tee L1 mänguväljakut

puudutavas osas eksitavad, sest vääralt on määratud nimetatud maaüksuse ehitusalaks 2263 m2.

2(8)

Seega palus kaebaja viia alusdokumendid vastavusse tegeliku ehitusala suurusega või

alternatiivselt peatada hankemenetlus alusdokumentide muutmise ajaks.

3. VAKO palus 04.04.2024 kirjaga nr 12.2-10/56 kõrvaldada vaidlustuses esinevad puudused

(dtl 61-62). Kaebajal tuli selgitada enda subjektiivseid õiguseid riigihankes, st selgitada, mis

takistab kaebajal konkreetsel riigihankel osalemist ja pakkumise esitamist (p 1). Kaebajal tuli

täpsustada vaidlustuse eset, viidata konkreetsetele alusdokumentidele, esitada vaidlustuse

esemega seotud selge nõue, st milliste dokumentide tingimuste õigusaktidega vastavusse viimist

kaebaja soovib, ning esitada vaidlustuse alus, st milliste RHS sätetega on hankija tegevus

vastuolus (p 2). Kaebajal tuli põhjendada, milles seisneb vaidlustuse esemena määratletavate

riigihanke alusdokumentide tingimuste õigusvastasus (p 3), samuti esitada märge asja

läbivaatamise vormi kohta (p 4) ning tasuda täiendavalt riigilõivu 40 eurot (p 5). Kaebajal tuli

puudused kõrvaldada hiljemalt 08.04.2024. Kirjas selgitati kaebajale, et kui ta soovib riigihanke

peatamist, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus koos vaidlustuses esinevate puuduste

kõrvaldamisega hiljemalt 05.04.2024 kell 13:00.

4. Kaebaja esitas 05.04.2024 kell 15:00 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et

riigihanke alusdokumendid on eksitavad Talve tee L1 piknikuplatsi osas, viidates jätkuvalt

maaüksuse ehitusala suurusele ning täpsustades, et ehitusala ideekonkurssi kujundavad ka

haldusasjad

nr

3-24-467;

3-24-465;

3-24-515

ning

3-24-555,

kuhu

kaebaja

kaasatakse menetlusosalisena. Vaidlustus on õigustatud eksitavate alusdokumentide alusel

pakkujatele lisakulude tekkimist. Kaebaja sai VAKO nõude kätte 05.04.2024 kell 07:06, mistõttu

oli puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg õigusvastane ning kaebaja palus lugeda vaidlustus

tähtaegselt esitatuks. Kaebaja märkis, et hankijal ei ole õigust selgituste käigus muuta hanke

alusdokumente ning puiduspetsifikatsiooni lisamist selgituste käigus tuleb pidada hanke

muutmiseks. Kaebaja palus kohustada hankijat viima hanke alusdokumendid vastavusse tegeliku

ehitusala osas, peatades hankemenetlus alusdokumentide muutmise ajaks või pikendades

pakkumuste esitamise tähtaega. Kaebaja palus välja mõista hankijalt menetluskulud. Lisaks on

avalduses märgitud, et kaebaja ei soovi takistada pakkumuste esitamist ette nähtud ajal. Kaebaja

soovis vaidlustuse lahendamist kirjalikus menetluses.

5. VAKO selgitas 05.04.2024 e-kirjas (dtl 70), et kui kaebaja soovib riigihanke peatamist, tuli

tal esitada vastav põhjendatud taotlus ja kõrvaldada puudused vaidlustuses kiiremini, kuna

VAKO ei saa peatada riigihanget enne puudusteta vaidlustuse laekumist. VAKO-l on reeglina

aega 3 tööpäeva peatamise taotluse menetlemiseks (RHS § 193 lg 2), kuid käesoleval juhul oli

vaidlustaja huvides vajalik tegutseda äärmiselt kiiresti. Kaebaja puudusteta vaidlustust ega

põhjendatud taotlust riigihanke peatamiseks 05.04.2024 kella 13-ks ei esitanud. VAKO luges

vaidlustuses esinevad puudused osaliselt kõrvaldatuks – vaidlustuse läbivaatamise vorm (p 4) ja

riigilõiv (p 5), kuid VAKO-le ei olnud jätkuvalt nähtav/äratuntav vaidlustaja subjektiivsete

õiguste rikkumine, vaidlustuse ese, nõue, alus ja põhjendused (p-d 1-3). Kaebajal oli aega

puudusi kõrvaldada kuni 08.04.2024 (k.a).

6. Kaebaja esitas 08.04.2024 parandatud vaidlustuse (dtl 73-75), milles leidis jätkuvalt, et

riigihanke alusdokumendid on eksitavad Talve tee L1 piknikuplatsi osas, viidates maaüksuse

ehitusala suurusele ning täpsustades, et ehitusala ideekonkurssi kujundavad ka haldusasjad nr 3-

24-467; 3-24-465; 3-24-515 ning 3-24-555, kuhu kaebaja kaasatakse menetlusosalisena.

Mänguväljaku projektis puudub kohustuslik müraanalüüs. Vaidlustus on õigustatud eksitavate

alusdokumentide alusel pakkujatele lisakulude tekkimist. Hankijal ei ole õigust selgituste käigus

muuta hanke alusdokumente ning puiduspetsifikatsiooni lisamist selgituste käigus tuleb pidada

hanke muutmiseks. Hankija on menetluse käigus tekitanud mh segaduse projektijuhi pädevusega

ning unustanud ära ümarpalkmaterjali loendi ja kogused. Kaebaja selgitas, et hankemenetluse

alusdokumendis „Lisa 1 – Tehniline kirjeldus“ puudub Talve tee L1 maaüksuse juures täiendav

info mänguväljaku ala kohta, samuti pidanuks kajastuma info käimasoleva kohtuvaidluse kohta

(haldusasi nr 3-22-1693), muude kitsenduste ja müraanalüüsi raporti kohta. Kaebaja taotles

riigihanke tulemuste väljakuulutamise aja edasilükkamist kuni VAKO otsuse tegemiseni või

alternatiivselt kuulutada hanke tulemused tühiseks/õigusvastaseks.

3(8)

7. VAKO palus 09.04.2024 kirjaga Saku vallal selgitada riigihankes pakkumuste esitamist, sh

kas kaebaja esitas pakkumuse. Saku vald teatas, et registri andmetel esitati 4 pakkumust ning

pakkumusi avatud ei ole seonduvalt menetluse peatamisega vaidlustuse tõttu. Saku vald selgitas,

et pidas õigeks pakkumisi enne vaidlustuse lõppu mitte avada. Kaebaja on läbi teabevahetuse

teatanud enda pakkumuse esitamisest (kirjavahetus dtl 76-77).

8. VAKO jättis 09.04.2024 otsusega vaidlustusasjas nr 56-24/277155 vaidlustuse läbi

vaatamata ja tagastas selle riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p-i 2 alusel, põhjendades seda

kokkuvõtvalt järgmiselt.

8.1. Kaebaja jättis VAKO 04.04.2024 kirjas nr 12.2-10/56 nimetatud puudused osaliselt antud

tähtajaks kõrvaldamata. Kaebaja ei ole selgitanud, milliste subjektiivsete õiguste rikkumiste

kaitseks on vaidlustus esitatud (vaidlustuse esitamine on võimalik üksnes siis, kui vaidlustaja

õigusi või huvisid kahjustatakse (RHS § 185 lg 1)). Kaebaja ei täpsustanud vaidlustuse eset

(03.04.2024 vaidlustuses viitas vaidlustaja ainult ehitusala suuruse vaidlusele kohtus, puuduste

kõrvaldamise õigus ei tähenda seda, et võib veel esitada täiendavad nõudeid). Kuna vaidlustuse

ese on ebaselge, siis puuduvad ka põhjendused tingimuste/nõuete õigusvastasuse kohta. VAKO

ei saa võtta menetlusse vaidlustust riigihanke alusdokumentidele, kui: 1) pole selge, millist

tingimust/nõuet vaidlustatakse; 2) vaidlustaja pole andnud teada oma subjektiivsete õiguste ja

huvide rikkumisest. Kuivõrd vaidlustaja jättis puudused osaliselt tähtaegselt korvamata, tuleb

vaidlustus jätta läbi vaatamata ja tagastada vaidlustajale.

8.2. VAKO selgitas, et VAKO pädevuses on kohustada hankijat viima õigusvastased riigihanke

alusdokumentide tingimused/nõuded õigusaktidega kooskõlla (RHS § 190 lg 4 p 2), kuid ei ole

õigust

lükata

edasi

hanke

tulemuste

väljakuulutamist

ega

tunnistada

tulemusi

tühiseks/õigusvastaseks.

8.3. VAKO leidis, et vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel pole alust esindaja kulude välja

mõistmiseks. Vaidlustusmenetluses kuuluvad välja mõistmisele ainult lepingulise esindaja kulud.

Juhatuse liige on ettevõtja seaduslik esindaja, temal tekkinud kulusid vaidlustusmenetluses välja

ei mõisteta.

9. Kaebaja

esitas

15.04.2024

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 09.04.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 56-24/277155 tühistamiseks ning Saku

Vallavalitsuse riigihanke viitenumbriga 277155 „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“

alusdokumentide õigusaktidega vastavusse viimiseks (15.04.2024 kaebus, dtl 3-4 ning

22.04.2024 kaebuse täpsustus, dtl 29-32). Koos kaebusega on kaebaja esitanud esialgse

õiguskaitse taotluse, milles palub hankemenetluse nr 277155 ja alusdokumentide kehtivuse

peatamist kuni käesolevas haldusasjas tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni või

alternatiivselt otsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-22-1693. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

9.1. Kaebaja esitas 03.04.2024 vaidlustuse Saku valla poolt läbi viidavas lihthankemenetluses

„Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155). VAKO andis kaebajale

puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 05.04.2024 kella 13:00, mis on kaebaja hinnangul ebareaalne

ja kiirustatud tähtaeg, seega õigusvastane.

9.2. VAKO jättis ennatlikult kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata. VAKO-l tuleb kaebaja

vaidlustus sisuliselt läbi vaadata. Kaebajal oli vaidlustuse esitamiseks subjektiivne õigus

pakkumuse tegijana 08.04.2024, ent VAKO sisustas kaebaja subjektiivseid õiguseid liialt kitsalt.

Kaebajat tuleb käsitleda riigihanke menetluses pakkujana või hankes osalemisest huvtatud

isikuna. Kaebajal võrsub riigihankes pakkujana osalemisel subjektiivne õigus saada adekvaatset

teavet, mille põhjal oleks kaebaja saanud teha täpsema pakkumise.

9.3. Kaebajal on õigus vaidlustada riigihanke alusdokumente, kuna need on eksitavad Talve tee

L1 piknikuplatsi osas. Halduskohtu menetluses on haldusasi nr 3-22-1693, milles on vaidlustatud

Talve tee L1 maaüksuse osas koostatud projekteerimistingimused kui ka ehitusluba.

Alusdokumentides on vääralt määratud ehitusala suuruseks 2263 m2, kui ehitusloa vaidluses on

ehitusala suuruseks 1120 m2. Ehitusala suurus määrab riigihankes ära multšikatte pindala ja

4(8)

koguse m3-tes. Kaebaja hinnangul on eksitav alusdokumentide Lisas 1 – Tehniline kirjeldus

Talve tee L1 Üksnurme küla puhkepargi osas märgitu, et pakkujal tuleb tegeleda ehitusloa,

kasutusloa ning vajadusel raieloa muretsemisega. Kaebaja leiab, et VAKO otsuse tühistamine on

õigustatud riigihanke alusdokumentide alusel pakkujatele (sh kaebajale) lisakulude tekkimise

vältimiseks, kuivõrd ehitusloa vormistamine ja rahaline toiming, mille sisaldumine

hankedokumentides toob kaasa olulisi pakkumiste erinevusi.

9.4. Hankijal ei olnud õigust selgituste käigus muuta hanke alusdokumente. Täiendava

puiduspetsifikatsiooni lisamist (ümarpuidu mahud pinkide tegemiseks) tuleb lugeda hanke

muutmiseks ja eksitavaks. Seetõttu pidanuks pikendama pakkumiste tähtaega RHS § 82 g 1

alusel. Hankedokumendid on õigusvastased, kuna need ei sisalda riigihangete seaduse (RHS) §

87 ja § 88 sätestatud tingimusi, kuna ei nendes ei selgu, miks on eelistatud kindlat tooterühma.

Alusdokumentidega ei olnud kooskõlas umbmäärane katendi pindala Talve tee L1 mänguväljaku

juures. Mänguväljakute atraktsioonide kinnitus peab olema tehnilistes tingimustes eeskätt ohutu

selle mänguväljaku kasutajatele. Samuti on jäänud alusdokumentidest põhjendamatult ja

diskrimineerivalt välja puuetega inimesed mänguväljaku kasutajatena. Müra analüüsi sisaldavale

pakkuja

küsimusele

hankija

ei

vastanud.

Hindamiskriteerium

„odavaim

annab

maksimumpunktid” ei ole lubatud (RHS § 2 lg.1 ja RHS § 117 lg.1; Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus asjas :3-3-1-5-06). Ka oli pakkumuste esitamise tähtaeg liiga lühike. Muuta tuleb hanke

sõlmimise alguskuupäeva ja märata selleks 01.05.2024. Kohus saab kaebuse rahuldamisel

VAKO-le ette kirjutada, et VAKO kohustaks hankijat viima alusdokumendid vastavusse RHS §

88 sätetega.

9.5. Puudused tehnilistes tingimustes ei võimalda tugineda ostja nõutud tingimustele ega

koostada pakkumise õiget hinda. Vastasel juhul tekib olukord, kus pakkumiste hindamisel ja

võrdlemisel ei saa vastustaja (hankija) objektiivselt pakkumisi võrrelda ega hinnata. See viib

kokkuvõttes hankemenetluses pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni.

10. Tallinna Halduskohus palus 23.04.2024 kohtunõudega Saku vallal esitada seisukoht kaebuse

menetlusse võtmise võimalikkusele, esialgse õiguskaitse taotlusele ning vastust kaebusele

sisuliselt. Kohus palus vastustajal kaebusele vastates ja menetlusse võtmise osas seisukohta

esitades mh täpsustada, kas kaebaja on hankemenetluses nr 277155 pakkumuse esitanud.

11. Saku vald esitas 29.04.2024 seisukoha, milles leidis, et kaebuse menetlusse võtmine ei ole

põhjendatud. Vastustaja põhjendab enda seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt.

11.1. Saku vald nõustub VAKO põhjendustega ning leiab, et VAKO jättis kaebaja vaidlustuse

õigesti menetlusse võtmata, kuna ei olnud selge, millist tingimust kaebaja vaidlustusmenetluses

vaidlustas ning kaebaja ei põhjendanud enda subjektiivsete õiguste ja huvide rikkumist.

Vastustaja leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna puudub kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumine.

11.2. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub õiguslik alus, kuivõrd täitmata on esialgse

õiguskaitse kohaldamise eeldused. Kaebaja ei ole kaebuses ega EÕK taotluses asjakohaselt välja

toonud, milline konkreetne kaebajale kuuluv subjektiivne õigus saab rikutud või ohustatud juhul,

kui esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi usutavat

argumenti selle kohta, miks vajab selline õigus kaitset juba esialgse õiguskaitse korras. Esialgse

õiguskaitse taotlus on põhjendatud ainult siis, kui usutavalt on esitatud nii kaitsmist vajav õigus

(mille kaitseks on kaebaja kohtusse pöördunud) kui ka argumendid, miks see õigus vajab kaitset

juba esialgse õiguskaitse korras. Antud juhul kaebajale ebasoodsaid tagajärgi ei kaasne. See, et

kaebaja esitas riigihanke menetluses omapoolse ettepaneku ja mitte nõuetekohase pakkumuse,

ning seetõttu ei olnud võimalik pakkumust esitatuks lugeda ega arvesse võtta, ei saa kuidagi

rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

5(8)

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 8 kohaselt kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud.

13. HKMS § 268 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud

ettevõtja võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud

menetluse

riigihangete

vaidlustuskomisjonis,

välja

arvatud

riigisaladuse

ja

salastatud välisteabega seotud hankeasjas. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast. Seega peab kohus tagastama riigihankes esitatud kaebuse, kui kaebajal on

nõuetekohaselt läbimata menetlus VAKO-s.

14. Isik saab kohtusse pöörduda alles pärast vaidlustusmenetluse läbimist vaidlustuskomisjonis.

Kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks juhul, kui vaidlustuskomisjon on isiku vaidlustuse

jätnud läbi vaatamata õigusvastaselt (J. Jäätma. § 268, I, 2. – K. Merusk jt. HKMS.

Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2003, lk 749). Olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki

asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuid

vastav organ on isiku avalduse õigusvastaselt tagastanud, puudub alus halduskohtule esitatud

kaebuse tagastamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 24.08.2018 määrus nr 3-18-1144, p 28; Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-

1-30-12, p 18). Sealjuures peab kohus sisulisest aspektist, mitte üksnes formaalselt, kontrollima

seda, kas kohtueelses menetluses esitatud avaldus tagastati õiguspäraselt (Riigikohtu

halduskolleegiumi 20.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8; nt Tartu Halduskohtu

05.11.2022 määrus nr 3-22-2334; Tartu Halduskohtu 06.02.2019 määrus nr 3-19-196; Tallinna

Ringkonnakohtu 16.01.2020 määrus nr 3-19-2312, p 17).

15. RHS § 192 lg 3 p 2 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab

selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustaja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud

vaidlustuses esinevaid puudusi.

16. Nähtuvalt VAKO 09.04.2024 otsusest olid vaidlustuses esinevateks puudusteks, mis jäid

kaebajal kõrvaldamata ja tingisid lõppkokkuvõttes vaidlustuse tagastamise järgmised puudused

a) kaebaja ei selgitanud, milliste vaidlustaja subjektiivsete õiguste rikkumise kaitseks on

vaidlustus esitatud, b) vaidlustaja ei täpsustanud vaidlustuse eset. Kohus leiab, et VAKO on

vaidlustuse tagastanud õiguspäraselt. VAKO on seejuures andnud kaebajale nii 04.04.2024 kui

ka 05.04.2024 kirjas võimaluse vaidlustuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning selgitanud,

millised on vaidlustuses esinevad puudused, mille kõrvaldamine on vaidlustuse menetlemise

eelduseks.

17. RHS § 185 lg 2 kohaselt võib vaidlustuse esitada hanke alusdokumentidele. RHS § 185 lg 1

kohaselt on vaidlustusõiguse tekkeks kaks kumulatiivset eeldust: isikul peab olema huvi

riigihankes osaleda ning RHS rikkumine peab tema õigusi rikkuma või huvisid kahjustama.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja on pakkumuse esitanud ja hankija on pakkumuse

kätte saanud ega ole pakkumust käesoleva määruse tegemise seisuga riigihanke menetlusest

kõrvaldanud. Seega lähtub kohus eeldusest, et kaebajal on huvi riigihankes osalemise suhtes ning

tema huviks on õiguspärase hankelepingu sõlmimisele suunatud õiguste kaitse.

18. Kaebaja tõi vaidlustusmenetluses (03.04.2024 vaidlustus, 05.04.2024 puuduste

kõrvaldamine, 08.04.2024 täiendatud vaidlustus) välja, et hankemenetluse alusdokumendid on

Talve tee L1 mänguväljakut puudutavas osas eksitavad, sest vääralt on määratud maaüksuse

ehitusalaks 2263m2; ideekonkurssi kujundavad ka haldusasjad nr 3-24-467,3-24-465, 3-24-515

6(8)

ning 3-24-555, kuhu kaebaja kaasatakse menetlusosalisena; puuduste kõrvaldamiseks antud

tähtaeg oli õigusvastaselt lühike; hanke alusdokumente on muudetud puiduspetsifikatsiooni

osas; mänguväljaku projektis puudub kohustuslik müraanalüüs; tekkinud on segadus projektijuhi

pädevusega. Seega on kaebaja vaidlustuses küll loetlenud erinevaid puudusi, mis väidetavalt

esinevad hanke alusdokumentides, kuid ei ole väidetavaid puudusi mitte mingil viisil seostanud

oma väidetavate õiguste rikkumisega.

19. Ka kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitatust võimalik järeldada kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumist. Seejuures hindab kohus üksnes kaebaja poolt VAKO menetluses esitatud sisulisi

põhjendusi, kuivõrd vaidluse all on VAKO otsuse õiguspärasus. Tehnilise kirjelduse kohaselt on

hanke objektiks Saku vallas asuva nelja mänguväljaku projekteerimised (välja arvatud Talve tee

L1 projekt) rajamised, hankimised ja paigaldused, koos vajaliku dokumentatsiooniga. Talve tee

L1 Üksnurme külas ehitatava puhkepark – mänguväljaku osas on projekt olemas. Vaidlustusest

nähtuvalt käivad kaebaja etteheited üksnes Talve tee L1 mänguväljaku osas. Kaebaja jätab

tähelepanuta, et tema poolt esile toodud puudused (puiduspetsifikatsioonide puudumine -

ümarpalgi materjali loend ja kogused, Talve tee L1 maaüksust puudutav haldusasi nr 3-22-1693,

muud kitsendused ja müraanalüüs) on seotud konkreetselt Talve tee L1 maaüksuse ehitusprojekti

ja ehitusloa vaidlusega haldusasjas nr 3-22-1693. Vaidlustatud hanke objektiks ei ole ehitusloa

ja projekteerimistingimustega seonduv, kuivõrd tehnilises kirjelduses on sõnaselgelt märgitud,

et Talve tee L1 osas on ehitusluba ja ehitusprojekt olemas ning tehnilises kirjelduses on toodud

viide projektile. Kuivõrd ehitusluba ja ehitusprojekt on olemas, siis ei saa kaebaja tugineda

riigihanke menetluses nimetatud dokumentide õigusvastasusele. Kaebaja juhatuse liige on

vaidlustanud ehitusloa ja projekteerimistingimused haldusasjas nr 3-22-1693. Tallinna

Halduskohus jättis nimetatud haldusasjas esitatud kaebuse 30.10.2023 otsusega rahuldamata. Asi

on hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Hanke objektiks ei ole ehitusprojekti

koostamine ning küsimus sellest, milliseid materjale ehitamiseks kasutada väljub riigihanke

esemest. Kaebaja ei saa hankedokumente vaidlustades tugineda vaidlustele haldusasjades nr 3-

24-467, 3-24-465, 3-24-515 ja 3-24-555. Nimetatud haldusasjadest haldusasi nr 3-24-515 ei ole

üleüldse esitatud kaebaja ega kaebaja juhatuse liikme poolt ning ülejäänud kaebaja juhatuse

liikme poolt esitatud kaebused seonduvad Talve tee L1 maa-alal kaevetööde teostamise ja

ideekonkursi läbi viimisega ning need on kohus kaebaja juhatuse liikmele kaebeõiguse

puudumise tõttu tagastanud. Talve tee L1 maa- ala suurus ja piirid on samuti määratud kindlaks

ehitusprojektiga ning selle kindlaks määramine ei ole seotud vaidlusaluse riigihanke läbi

viimisega. Seega ei saa maa-ala suuruse märkimine rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.

Vastustaja soov tugineda projektile, mille üle kohtumenetluses vaieldakse, on vastustaja enda

risk.

20. Kaebaja ei toonud vaidlustuses ka välja konkreetseid hankedokumentide tingimusi, mis tema

õigusi väidetavalt kahjustasid. Vaidlustuses tuleb täpselt välja tuua hankedokumendi tingimused

sätte täpsusega, mis kaebaja hinnangul on õigusvastased, sest vastasel korral on hanke ese

ebaselge ning VAKO ei saa vastava sätte õiguspärasust kontrollida ega vastavat sätet

õigusvastaseks tunnistada. Seega pidi kaebaja täpselt määratlema vaidluse eseme, mida kaebaja

aga ei teinud. Vaidlustuse põhjal ei ole võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid tingimusi peab

kaebaja oma õigusi rikkuvaks. Seega on VAKO ka õigesti leidnud, et vaidlustuse ese ei olnud

selge.

21. Kohtule nähtuvalt selgitas VAKO kaebajale põhjalikult, milliseid selgitusi ja täpsustusi

kaebajalt täiendavalt oodatakse. VAKO nõuded olid selged ja kaebaja pidi nendest aru saama,

mida temalt oodatakse. See tähendab, et kaebaja ei selgitanud, millistes konkreetsetes riigihanke

alusdokumentides ja milliseid tingimusi tuleb pidada õigusvastaseks ning milliste RHS sätetega

esineb vastuolu, ega selgitanud, milliste subjektiivsete õiguste rikkumiste kaitseks on ta

vaidlustuse esitanud.

22. Kuna kaebaja VAKO nõutud täiendavaid põhjendusi vaidlustusmenetluses ei esitanud, siis

esinesid kaebaja vaidlustuses jätkuvalt puudused, mida kaebaja tähtaegselt ei kõrvaldanud. RHS

7(8)

§ 192 lg 3 sätestab imperatiivsed tagastamise alused ning üheks aluseks, millal vaidlustus tuleb

jätta läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale, on olukord, kus vaidlustaja ei ole määratud tähtaja

jooksul kõrvaldanud vaidlustuses esinevaid puudusi (RHS § 192 lg 3 p 2). Kohus leiab

kokkuvõtvalt, et VAKO on õiguspäraselt jätnud kaebaja 03.04.2024 esitatud vaidlustuse läbi

vaatamata ja tagastanud selle 09.04.2024 otsusega vaidlustajale. Seega ei ole kaebaja läbinud

kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel.

23. VAKO on otsuse punktis 9 ka põhjendatult leidnud, et kaebaja juhatuse liige ei ole lepinguline

esindaja ning seetõttu ei kuuluks nimetatud kulud kaebajale hüvitamisele.

24. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

25. Kohus võtab haldusasja materjalide juurde riigihanke tehnilise kirjelduse (hankedokumendi

lisa 1) ja Talve tee L1 projekti asendiplaani.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

26. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist, paludes peatada hankemenetlus ja

alusdokumentide kehtivus kuni käesoleva kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi

jõustumiseni. Kaebaja märgib, et igasugune hankija poolne seaduse väärtõlgendus ei välista

HKMS § 249 lg 1 alusel esialgse õiguskaitse kohaldamist.

27. Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, mistõttu tuleb taotlus jätta

rahuldamata.

28. Kaebaja subjektiivseks õiguseks, mille kaitseks ta esialgset õiguskaitset vajab, saab pidada

õigust sõlmida riigihanke tulemusel hankeleping. RHS HKMS-is jõustusid 01.06.2022

muudatused, mille järgi on hoopis hankijal võimalus taotleda halduskohtult luba hankelepingu

sõlmimiseks nõustumuse andmiseks, kui kaebus on esitatud riigihanke menetluses hankelepingu

sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase hankija otsuse kohta ja kui oluline avalik huvi, mida

võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles kaebaja õiguste

võimaliku kahjustamise (HKMS § 280 lg 11). Eelnevaid muudatusi selgitas Tallinna

Ringkonnakohus näiteks 28.10.2022 määruses haldusasjas 3-22-2012. Kokkuvõtvalt tuleneb

muudatustest, et lepingu sõlmimise (nõustumuse andmise) keeld kolmanda isikuga tuleneb otse

seadusest (RHS § 201 lg 31 ) ja kui hankija soovib seda olukorda muuta, siis peab ta ise taotlema

halduskohtult luba. Praegusel juhul nähtub kohtule esitatust, et vastustaja peatas 09.04.2024

seisuga hankemenetluse vaidlustuse tõttu ning pidas ka vajalikuks hankes esitatud pakkumusi

mitte avada. Kuna kohtule arusaadavalt on hankemenetlus peatatud, siis puudub kaebajal esialgse

õiguskaitse vajadus. Seetõttu ei hinda kohus, kas täidetud on muud esialgse kohaldamise

eeldused, mis on sätestatud HKMS § 249 lg-s 4.

29. Kohus märgib ka, et kohus jättis 15.04.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

käiguta ning kaebajal tuli selgitada mh enda esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja 22.04.2024

avalduses esialgse õiguskaitse vajadust ei selgitanud ega teatanud kohtule, millised pöördumatud

tagajärjed talle kaasnevad, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Seega ei ole kohtule

kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus äratuntav ning kohus nõustub vastustajaga selles, et

kaebajale ebasoodsaid tagajärgi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei kaasne.

30. Eeltoodust tulevalt jääb kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

Menetluskulud

31. HKMS § 104 lg 5 p2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse

selle esitajale, v.a juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja on kaebuse

esitamisel tasunud riigilõivu summas 640 eurot riigilõivu seaduse (RLS) § 60 lg 5, § 258 lg 1 p

1 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel, siis tuleb

kaebajale tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastada. Riigilõiv tagastatakse pärast

käesoleva määruse resolutsiooni p 2 jõustumist.

8(8)

32. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu tagastamisele, sest kohus

vaatas taotluse sisuliselt läbi.

33. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi

vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.

Kuna kohus tagastas kaebaja kaebuse, siis jäävad kaebaja muud võimalikud menetluskulud

kaebaja enda kanda. Vastustajal ei ole eelduslikult väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud,

sest vastustajat on esindanud ametnik.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm