2-21-19328/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Kairi Piirisild ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19328

Kohtuasi

X ja Y hagi C vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.08.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y apellatsioonkaebus

C vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

X ja Y apellatsioonkaebus hageja I osas 6302,60 eurot ja

hageja II osas 6302,60 eurot

C vastuapellatsioonkaebus 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

Kostja: C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Maarika Pähklemäe

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 16.04.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada vastuapellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Harju Maakohtu 28.08.2023 otsuse resolutsiooni p 2, millega

menetluskulud jäeti poolte endi kanda, ning teha selles osas uus otsus vastavalt

tervikresolutsiooni p-le 4.2. Muus osa jätta maakohtu otsuse resolutsioon

muutmata, kuid muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Jätta X ja Y hagi C vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

4.2. Jätta poolte maakohtus kantud menetluskulud 75% ulatuses X ja Y kanda ning

25% ulatuses C kanda.

2-21-19328

4.3. Jätta poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud X ja Y kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid 09.12.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse C (kostja)

vastu tekitatud kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hagejad abikaasad, kelle ühisomandis on

Tallinnas XXX asuv kinnistu, mis on nende elukoht. Kostja ainuomandis on YYY, Tallinn

kinnistu koos sellel asuva eramuga. XXX ja YYY kinnistute piiril on hagejate poolt kinnistu

omandamisest alates olnud piirdeaiana metallpostidel metallvõrk. Kostja kinnistul, piirdeaiast

umbes 15 cm kaugusel, kasvavad Brabanti elupuud kõrgusega umbes 3 m, s.o hekk. 14.07.2021

võttis kostja pool piirdeaiast maha. Kostja lõikas maha ja viis ära kinnistute piiril asunud

piirdeaia osa pikkusega 22 meetrit (9 betoneeritud vundamendiga metallposti koos võrkaiaga).

Järgmisel päeval raius kostja maha piirdeaia juures kasvanud 38 Brabanti elupuud. Nimetatud

toimingute käigus sisenes kostja korduvalt hagejate eraomandi territooriumile ilma hagejate

nõusolekuta. Kostja eemaldas piirdeaia ja heki mitte kogu piiri ulatuses, vaid ainult kinnistu

tagumises osas, kus kostja kinnistul asub tema maja, aga hagejate kinnistul nende maja tagune

puhkeala ja aed.

3. Võrkaed koos hekiga moodustasid hagejate hinnangul ühtse piirdekonstruktsiooni, eraldades

kahte kinnisasja teineteisest, ning neid ei võinud hagejate nõusolekuta kõrvaldada

(asjaõigusseaduse (AÕS) § 151 lg-d 1 ja 3). Piirdehekk oli istutatud kostja kinnistule ja tegemist

on kostjale kuuluvate puudega, kuid see oli istutatud kahe kinnisasja teineteisest eraldamiseks.

Heki oksad ulatuvad hagejate kinnistule umbes sama palju kui kostja kinnistule. Seega tegemist

on kahte kinnisasja eraldava hekiga AÕS § 151 mõttes.

4. Kostja on oma õigusvastase käitumisega tekitanud hagejatele kahju (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p-d 4, 5, 7, 8). Kostja õigusvastane tegevus seisneb piirdeaia ja heki

omavolilises ja õigusvastases eemaldamises ja hagejate privaatsuse tahtlikus rikkumises.

5. Hagejad tuginevad mittevaralise kahju hüvitamise nõudes asjaolule, et kostja on rikkunud

võrkaia ja heki osalise eemaldamisega hagejate privaatsust, eraelu puutumatust, nende valdust,

2-21-19328

seadusest tulenevat kohustust ning tahtlikult käitunud heade kommete vastaselt. Kostja sisenes

nimetatud toimingute käigus korduvalt hagejate territooriumile ilma hagejate nõusolekuta ning

kostja koer ja kass pääsesid hageja kinnistule vabalt liikuma. Kostja koer oli hagejate suhtes

agressiivne ning ka kostja käitus hagejate suhtes agressiivselt. Tekkinud 22 m ava kaudu sai

kostja maja aknast näha kogu hagejate kinnistu majatagust puhkeala, kus hagejate perekond

veedab õues aega. Hagejate perekonda nähes teeb kostja nutitelefoniga hagejate suunas pilte ja

videosalvestisi ning solvab neid suuliselt.

6. Hagiavalduses palusid hagejad kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise 3985 eurot, s.o

uue piirdeaia paigaldamise ja uue heki istutamise maksumus, ning mittevaralise kahju hüvitise

kohtu poolt määratud summas ning viivise kahjuhüvitiselt.

7. 16.05.2022 esitasid hagejad taotluse hagi osaliseks tagasivõtmiseks, vähendades varalise

kahju nõuet 1390 euro võrra. Nimelt taastas kostja 22.04.2022 tema poolt õigusvastaselt

kõrvaldatud piirdeaia, st paigaldas uued metallpostid koos metallvõrguga. Hagejad lisasid, et

20.04.2022 lõikas kostja YYY ja 14 vahele jäänud piirdeheki 1,2 m kõrguseks, samuti ilma

hagejate nõusolekut küsimata (AÕS § 151 lg 3).

8. Hagejate lõplikuks nõudeks on mõista kostjalt hagejate kasuks välja varalise kahju hüvitis

38 uue elupuu istutamise eest 2595 eurot, mittevaralise kahju hüvitis kohtu määratud summas

ning mõista väljamõistetud kahjuhüvitiselt välja VÕS § 113 lg1 teises lauses sätestatud määras

viivis alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

10. Hekk ei ole kunagi olnud krundi piiriks. Tegemist ei ole kahte kinnisasja eraldava hekiga

AÕS § 151 mõttes, kuna hekk ei ole kinnisasju eraldavaks piirdeks terves ulatuses. Kahte

kinnisasja eraldab vaid võrkaed. Lisaks oli puistunud hekk väga vana, kasvas liiga kõrgeks ja

ulatus liiga lähedale kostja elamule. Heki negatiivsed mõjutused kostja kinnistule olid niivõrd

intensiivsed, et see kahjustas teisi taimi, puid, põõsaid, pinnast, samuti varjas valgust. Hagejad

ei saa takistada naaberkinnisasja omanikku tegeleda haljastuse hooldamisega. Võrkaia

eemaldamisel osalesid hagejad ise ning aitasid seda eemaldada, kuna see oli heki tõttu

kahjustatud.

11. Hagejatele ei ole varalist kahju tekkinud, hagejad ei ole kandnud mingeid kulusid, mis

seonduvat võrkaia või kostja aiataimedega. Hagejad ei ole tõendanud mittevaralise kahju

hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid.

12. 30.05.2022 seisukohas märkis kostja, et seadusest tulenevalt peavad hagejad kandma uue

võrkaiaga seotud kulud. Kuna tegemist on võrkaiaga, mida hagejad käsitlevad nn piirdena, siis

peavad hagejad katma 50% piirdeaia taastamise kuludest. Kuigi kostja ei tunnista hagejate

nõudeid, palub kostja juhul, kui kohus hagejatega nõustub, tasaarvestada piirdeaia taastamise

kulud 91,81 euro ulatuses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohtu 28.08.2023 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi

kanda.

14. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

2-21-19328

1) hagejad on XXX, Tallinn kinnistu ühisomanikud alates 18.03.2011;

2) kinnistu YYY, Tallinn kuulub kostjale alates 13.04.2004;

3) hagejatele ja kostjale kuuluvate kinnistute piiril asus võrkaed ja sellest 15-20 cm

kaugusel elupuudest ca 3 meetri kõrgune hekk;

4) võrkaed ja hekk olid rajatud enne hagejatele kuuluval kinnistul maja vundamendi

valamist;

5) 14.07.2021 eemaldas kostja osaliselt võrkaia pikkusega 22 meetrit (s.o üheksa

metallposti koos võrkaiaga) ning 15.07.2021 eemaldas kostja osaliselt heki, s.o 38

elupuud;

6) hagejad esitasid kostjale 05.10.2021 nõudekirja, mis toimetati kostjale kätte ning millele

kostja ei reageerinud;

7) 22.04.2022 paigaldas kostja uued metallpostid ja võrkaia 14.07.2021 eemaldatud

võrkaia asemele, mille külge omakorda paigaldas katte.

15. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on võrkaed piirirajatis AÕS § 151 lg 1 mõttes ning

seega tulenevalt AÕS § 151 lg-st 3 naabrite ühiskasutuses. Aia eemaldamine eeldas hagejate

nõusolekut ning kostja ei ole tõendanud, et tal oli enne aia osalist eemaldamist hagejate

nõusolek vastavaks tööks. Seega on kostja rikkunud hagejate omandiõigust piirdeaia osalise

eemaldamisega ilma hagejate nõusolekuta VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kostja taastas osaliselt

eemaldatud võrkaia 9 kuud hiljem, s.o 22.04.2022.

16. Elupuuhekk ei ole piirirajatis, kuivõrd elupuud asusid kostjale kuuluval kinnistul. Elupuud

ei olnud hagejate ja kostja kaasomandis ega ühiskasutuses, vaid kostja omand. Erinevalt

muudest piirirajatistest sisaldab seadus sõnaselge regulatsiooni piiril kasvavate puude ja

põõsaste omandisuhete kohta, määrates kindlaks, et naabrite kaasomandisse kuulub piiril

kasvav puu üksnes juhul, kui tüvi väljub maapinnast kinnistu piiril (AÕS § 150). Kuivõrd

elupuud on kostja omand, siis nende maha raiumiseks ja hooldamiseks kostja hagejate eelnevat

nõusolekut AÕS § 68 lg-st 1 tulenevalt ei vajanud.

17. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista hüvitise 38 uue elupuu istutamise eest 2595 eurot.

Kuivõrd elupuud ei kuulunud hagejatele, ei ole kostja hagejatele kuulunud vara kahjustanud

ega hävitanud, mistõttu on hagejate varalise kahju hüvitamise nõue põhjendamatu ja jääb

rahuldamata. Kuna hagejate varalise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata

ka kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus, mis on suunatud hagejate varalise kahju

hüvitamise nõude tasaarveldamisele.

18. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks rikkunud võrkaia ja heki osalise eemaldamisega

ning heki pügamisega hagejate privaatsust, eraelu puutumatust, nende valdust, seadusest

tulenevat kohustust ning tahtlikult käitunud heade kommete vastaselt, mistõttu hagejate

mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

18.1. Kuivõrd elupuuheki osaline eemaldamine ja selle hilisem pügamine ei olnud

õigusvastane, on hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de

4, 5, 7 ja 8 mõttes põhjendamatu. Kostja on tõendanud heki eemaldamise ja pügamise vajadust.

Tiheasutusalal kinnistut omades ei saa hagejad eeldada, et nende privaatsus peab olema püsivalt

tagatud naabri haljastuse arvelt, mistõttu kostja õigus haljastust uuendada oleks piiratud

AÕS § 68 lg 2 alusel. Elupuuheki eemaldamisega avanes vaade hagejate õues asuvale

puhkealale üksnes ühelt küljelt, mistõttu ei saa hagejad väita, et sellega rikuti nende õigust

privaatsusele ja eraelule VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes. Kostjale ei ole etteheidetav, et ta uuendas

enda omandis olevat elupuuhekki, suurendades nii enda aias valgust. Kostjale ei ole

2-21-19328

etteheidetav ka see, et hagejad ei ole endale kuuluva kinnistu õuealal privaatsust taganud enda

rajatud haljastuse kaudu.

18.2. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja lemmikloomad liikusid vabalt ringi hagejate

territooriumil, koer oli agressiivne, kostja käitus hagejate suhtes agressiivselt ning rikkus

hagejate valdust.

18.3. Võrkaia eemaldamisega ei ole kuidagi võimalik rikkuda hagejate privaatsust. Hagejad ei

ole väitnud ega tõendanud, et aia eemaldamisega oleks rikutud nende eraelu puutumatust (VÕS

§ 1045 lg 1 p 4). Kostja on siiski rikkunud hagejate omandiõigust piirdeaia osalise

eemaldamisega ilma hagejate nõusolekuta VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Samas on kostja esile

toonud ja tõendanud, et läbi aia kasvanud heki eemaldamine ilma, et eelnevalt osaliselt

eemaldataks võrkaed, ei olnud võimalik. Kostja väitel võttis ta aia osaliselt ajutiselt ära.

Tunnistaja Liudmila Shulha sõnul ei olnud elupuid ilma aeda eelnevalt eemaldamata võimalik

maha võtta, kuna puud kasvasid tugevalt läbi traataia. Kostja on piirdeaia taastanud ja hagejad

on menetluse käigus omandi rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude selles osas

tagasi võtnud. Omandi rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohustus on

erandlik. Hagejad ei ole esile toonud asjaolusid, mis õigustaks VÕS § 134 lg 4 alusel

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist.

18.4. Hagejad ei ole tõendanud ega esile toonud asjaolusid, mille alusel vastutaks kostja nende

ees VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt. AÕS § 151 lg-s 3 sätestatud nõusoleku küsimise rikkumisest

ei saa tuleneda kostjale kohustust hüvitada mittevaraline kahju.

18.5. Hagejad ei ole tõendanud, et kostjal oli piirdeaia eemaldamisel algusest peale heade

kommete vastane plaan põhjustada hagejatele aia eemaldamisega kahju (VÕS § 1045 lg 1 p 8).

19. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162

lg 4). Kuna hagejad ja kostja on naabrid, siis oleks ebaõiglane mõista kostja kulud välja

hagejatelt olukorras, kus konflikti on osaliselt põhjustanud kostja oskamatus enda kavatsustest

selgesõnaliselt naabritele teada anda ning leida enne tegutsema asumist kõigi huve arvestav

kokkulepe.

Hagejate apellatsioonkaebus

20. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

21. Maakohus leidis õigesti, et võrkaed on piirirajatis AÕS § 151 mõttes. Hagejad leiavad, et

ka hekk on piirirajatis. AÕS § 151 lg 1 järgi võib asi olla ühiskasutuses, sõltumata selle

kuuluvusest (omandiõigusest). YYY elamu 2004. aasta projekt tõendab, et elamu

projekteerimisel ja vastava ehitusloa taotlemisel oli kostjal plaanis ümbritseda YYY kinnistu

võrkpiirde ja piirdehekiga. Elupuude oksad kasvasid läbi võrkaia. Sellega realiseerus kostja

plaan „ehitada heki sisse võrkpiire“. Selle tulemusel tekkis piirdekonstruktsioon, mis koosnes

piirdehekist ja selle sisse ehitatud piirdeaiast.

22. Antud juhul kasutasid võrkpiiret ja piirdehekki mõlemad pooled kinnistute teineteisest

eraldamiseks, turvalisuse ja privaatsuse tagamiseks ning tuulemüürina. AÕS § 151 lg-st 3

tulenevalt ei võinud kostja piirdeaeda ja piirdehekki hagejate nõusolekuta kõrvaldada ega

muuta.

2-21-19328

23. Kostja rikkus piirirajatise (võrkaia ja heki) eemaldamisega õigusvastaselt hagejate

turvalisust, privaatsust ja omandiõigust. Kostja tegutses vastuolus hea usu põhimõttega ning

tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostja õigusvastane tegevus seisnes lisaks järgnevas.

Piirirajatise eemaldamisel sisenes kostja korduvalt hagejate territooriumile hagejate

nõusolekuta. Pärast piirirajatise eemaldamist sisenesid hagejate territooriumile kostja suur

Saksa lambakoer ja kass. Pärast piirirajatise eemaldamist filmis kostja hagejaid ebaseaduslikult

ja provotseeris konflikti. Piirirajatise eemaldamise tulemusel avanes kostja kinnistult ja maja

akendest piiramatu vaade kogu hagejate territooriumile, majatagusele puhkealale ja aiale.

Kohtumenetluse kestel jätkas kostja õigusvastast tegevust, s.o lõikas ülejäänud piirdeheki 1,2 m

kõrguseks. Kostja vastutab hagejate ees VÕS § 1045 lg 1 p-de 4, 5, 7 ja 8 alusel. Kostja vastutab

hagejatele õigusvastaselt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest.

24. Tõendatud ei ole, et võrkaed oli vana, amortiseerunud ja vajas vahetamist. Kostja ei ole

tõendanud, et läbi aia kasvanud heki eemaldamine ilma, et eelnevalt osaliselt eemaldataks

võrkaed, ei olnud võimalik. Hagejad toovad ka välja, et 14.07.2021 eemaldas kostja piirdeaia

mitte ainult seal, kus hekk kasvas, vaid ka seal, kus hekki ei olnud üldse (kinnistu nurgas).

Asjaolu, et puude oksad kasvasid läbi traataia kinnitab hageja väidet, et hekk ja aed moodustasid

tervikliku piirdekonstruktsiooni. Siiski ei tulene sellest, et puude eemaldamiseks oli vajalik

võrkaia eelnev eemaldamine. Kui kostja suutis võrkaia läbi okste välja tirida, siis sama edukalt

suudaks ta ka raiutud puude oksad läbi aia välja tõmmata.

25. Heki eemaldamiseks puudus vajadus. Hekk ei olnud vana. Heki kohasel hooldamisel ja

pügamisel on võimalik hoida Brabanti elupuid soovitud kõrguses umbes 20 aastat. Päikesevarju

vähendamiseks, säilitades seejuures naabrite ja enda privaatsust, võis kostja lõigata elupuid nt

2 m kõrgusele. See oleks olnud mõistlik lahendus, millele hagejatel ei oleks vastuväiteid. Kui

kostjal oli mingil arusaamatul põhjusel vältimatult vajalik enda piirdehekk täielikult eemaldada,

siis heade kommete ja hea usu põhimõttest lähtudes oleks ta pidanud sellest hagejatele piisava

ajavaruga ette teatama nii, et hagejatel tekiks mõistlik võimalus enda kinnistul piirdehekk

istutada.

26. Kohus ei hinnanud kostja suhtumist hagejatesse pärast rikkumist.

27. Pärast võrkaia taastamist loobusid hagejad võrkaia taastamiskulude hüvitamise nõudest,

vähendades varalise kahju nõuet 1390 euro võrra. Seega oleks kohus pidanud TsMS § 168 lg 5

alusel jätma 16.05.2022 seisuga hagejate kantud menetluskulud vähemalt osaliselt (nt ½

ulatuses) kostja kanda.

Kostja vastuapellatsioonkaebus

28. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse osas ja teha asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud hagejate kanda.

29. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud hagejate kanda (TsMS § 162 lg 1, § 162 lg 4,

§ 163 lg 2). Maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja tunnistajate ütlustega on

tõendatud, et hagejad andsid nõusoleku võrkaia eemaldamiseks. Kostja oli nõus kohtu

ettepanekul õigusrahu huvides kompromissi sõlmima, kuid hagejad keeldusid sellest.

Vastustajate seisukoht

30. Kostja vaidleb hagejate apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hagejate kanda.

2-21-19328

Ebaõige on väide, et alates kinnistu omandamisest 2011. aastal oli XXX ja YYY kinnistute

piiriks 3 m kõrgune hekk. Kui hagejad ostsid vaidlusaluse kinnistu, siis hekk puudus. YYY

elamu 2004. aasta projekti puhul on tegemist üksnes juhistega selle kohta, millist piiret võib

valida ja paigaldada. Kohtumenetluse ajal oli tegemist heki pügamisega kostja poolt (puid välja

ei juuritud, vaid tegemist oli tagasilõikamisega). Hekk on kostja kinnistu pinnast kahjustanud.

Heki pügamine oli hädavajalik. Ebaõige on, et hekk on piirdeaiast väidetavalt umbes 15 cm

kaugusel, hekk on võrkaiast poole võrra kaugemale istutatud. Võrkaed vajas väljavahetamist.

Ebaõige on väide, et võrkaed eemaldati ilma hagejate kooskõlastuseta.

31. Hagejad vaidlevad kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata

ja menetluskulud kostja kanda.

31.1. Menetluskulude hagejate kanda jätmiseks alus puudub. Pärast võrkaia ja heki taastamise

hinna hüvitamisele suunatud hagi esitamist rahuldas kostja osaliselt haginõude võrkaia

taastamisega. Tegemist oli sisuliselt poole haginõude rahuldamisega, sest hagi aluseks oli

rikkumine, mis seisnes võrkaia ja heki eemaldamises. Kuivõrd võrkaed oli kostja poolt pärast

hagi esitamist taastatud ja hagejad loobusid selles osas hagist, siis ainuüksi selle tõttu võis kohus

jätta menetluskulud poolte endi kanda.

31.2. Põhjendamata

on

kostja

väide,

et

ta

oli

nõus

kompromissi

sõlmima.

Vastuapellatsioonkaebusest ei selgu, millistel tingimustel oli kostja nõus kompromissi

sõlmima. Hagejad olid ja on nõus sõlmima kompromissi tingimusel, et kostja taastab

rikkumisele eelnenud olukorra ja tasub mõistliku hüvitise hagejatele tekitatud moraalse kahju

eest. Sellise mõistliku kompromissiga kostja nõus ei olnud.

31.3. Pärast võrkaia eemaldamist (14.07.2021) muutus hekk automaatselt piirirajatiseks

AÕS § 151 lg 1 mõttes. Ainuke asi, mis kahte kinnisasja pärast võrkaia eemaldamist eraldas,

oli hekk. Seega ei võinud kostja hekki ilma hagejate nõusolekuta 15.07.2021 kõrvaldada

AÕS § 151 lg 3 järgi. Kostja ei ole tõendanud tema kinnistu olulist kahjustamist ühises

kasutuses oleva võrkaia ja piirdeheki poolt. Kostja ei ole tõendanud, et piirdehekk oleks

aastaringselt varjutanud päikese kogu kinnisasjal.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jagab menetluskulud vastavalt hagi

rahuldamise proportsioonile (TsMS § 163 lg 1 teine alternatiiv). Muus osas jääb maakohtu

otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu otsuse

põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2, p 2¹). Hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning

kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus jagab apellatsiooniastme

menetluskulud.

33. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

milles maakohtu otsus on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Kuna hagejad vaidlustasid maakohtu

otsuse tervikuna ning kostja vaidlustas otsuse menetluskulude jaotuse osas, siis on maakohtu

28.08.2023 otsus vaidlustatud tervikuna ning ringkonnakohus kontrollib seda täies ulatuses.

34. Ringkonnakohus piiritleb esmalt, mis on asjas sisuliselt vaidluse all. Maakohus on

tuvastanud ning vaidlus puudub, et kostja omandas talle kuuluva kinnistu (YYY, Tallinn)

13.04.2004 (I kd, tl 6) ning hagejad omandasid neile kuuluva kinnistu (XXX, Tallinn)

2-21-19328

18.03.2011 (I kd, tl 5). Hagejad ja kostja on naabrid, kelle kinnistute vahel oli võrkaed ja

elupuuhekk. On tuvastatud ja puudub vaidlus, et kostja võttis võrkaia maha 14.07.2021 ning

lõikas võrkaiast u 15-20 cm kaugusele tema kinnistu poolele istutatud ja u 3 meetri kõrguse

elupuuheki maha 15.07.2021. Samuti on tuvastatud, et kostja taastas piirdeaia 2022. a aprillis.

Hagejad pidasid oma varaliseks kahjuks aia ja heki taastamise maksumust. Mittevaraline kahju

tekkis hagejate väitel eelkõige seetõttu, et aia ja heki mahavõtmisega kaotasid nad privaatsuse

ja turvatunde. Pärast aia taastamist loobusid hagejad aia taastamise kulu nõudest. Hagejad ja

kostja vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas nende kinnistute vaheliseks

piirirajatiseks oli üksnes võrkaed või võrkaed ja hekk koos. Vastusest sellele küsimusele sõltub,

kas heki mahavõtmisega sai hagejatele tekkida varaline ja/või mittevaraline kahju. Kohus peab

hindama ka seda, kas hagejatele tekkis tulenevalt aia mahavõtmisest mittevaraline kahju.

Ringkonnakohus käsitleb esmalt küsimust, kas lisaks võrkaiale oli hagejate ja kostja kinnistute

vaheliseks piirirajatiseks ka elupuuhekk ning kas on alust hagejate varalise kahju nõude

rahuldamiseks (I). Teisena hindab kohus hagejate mittevaralise kahju nõuet (II). Viimasena

jagab kohus menetluskulud (III).

I Hagejate ja kostja kinnistute vaheline piirirajatis. Varalise kahju nõue

35. Ringkonnakohus märgib esiteks, et maakohus on tuvastanud, et poolte kinnistute vaheliseks

piirirajatiseks oli võrkaed. Kuna kostja taastas 2022. aasta aprillis võrkaia, siis võtsid hagejad

hagi võrkaia taastamise maksumuse nõudmise osas tagasi ning maakohus tegi selle kohta

06.06.2022 määruse (I kd, tl 158 ja pöördel). Kuna pooled ei ole asjaolu, et võrkaed tähistas

kinnistute vahelist piiri, vaidlustanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega

selles osas, ei pea ringkonnakohus seda küsimust täiendavalt käsitlema (TsMS § 654 lg 6).

Ringkonnakohus lähtub järgenvalt sellest, et võrkaed oli piirirajatis AÕS § 151 tähenduses.

36. Maakohus asus seejärel tõendeid hinnates seisukohale, et kuna on tõendatud, et elupuud

olid istutatud võrkaiast kostja kinnistu poole ning kuulusid kostjale, siis ei olnud need

ühiskasutuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on selliselt materiaalõigust vääralt

kohaldanud. Asjaolu, et tegemist ei ole piiril kasvavate põõsastega (AÕS § 150), ei tähenda

automaatselt, et tegemist ei võiks olla ühiskasutuses oleva piirirajatisega AÕS § 151 lg 1

tähenduses. Ringkonnakohus leiab, et lõppastmes on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et

konkreetne elupuuhekk ei olnud piirirajatis, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta.

Ringkonnakohus asendab maakohtu otsuse põhjendused järgnevalt oma põhjendustega.

37. Ringkonnakohus märgib esmalt, et poolte vahel puudub vaidlus, et võrkaed oli püstitatud

ja hekk oli istutatud kostja poolt. Kostja on tõendanud, et 2010. aastal oli kinnistute vahel

üksnes võrkaed (I kd, tl 143,144). Kostja väitis, et ta istutas heki millalgi 2011. aastal (I kd,

tl 141 pöördel). Hagejate esitatud fotolt nähtub, et 2013. aastal on võrkaiast kostjapoolsele

kinnistule istutatud elupuuhekk, mis on sel ajal võrkaiast madalam (I kd, tl 72). Hagejad ise on

kinnitanud, et hekk oli istutatud 15-20 cm kaugusele võrkaiast ning elupuude tüved väljusid

maast kostja kinnistul, kes oli ka heki istutanud (I kd, tl 90; vt ka II kd, tl 33 pöördel, tl 34,

hagejate esindaja, ajamärge 00:50:20). Seega on tõendatud, et tegemist ei olnud AÕS § 150

mõttes piiril olevate puudega, vaid hekk kuulus kostjale.

38. Edasi tuleb hinnata, kas käesoleval juhul sõltumata sellest, et heki istutas kostja enda

kinnistule, kuulus hekk hagejate ja kostja ühiskasutusse kui piirirajatis. Nimelt ei välista AÕS

§ 151 lg 1, et piirirajatiseks võib olla ka hekk, mis on vaid ühe kinnistuomaniku omandis. Seega

on käesoleva asja lahendamisel oluliseks faktoriks mitte heki kuuluvus, vaid see, kas hagejate

2-21-19328

ja kostja kinnisasi olid eraldatud asjaomase hekiga, lisaks sellele, et need olid eraldatud

võrkaiaga.

39. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et lisaks võrkaiale

oleks ka hekk olnud piirirajatiseks.

40. Kohus toob esmalt välja, et hagejad on esitanud maakohtu menetluses ja ka

apellatsioonkaebuses heki kohta vastukäivaid seisukohti. Ühelt poolt tuginesid hagejad kostja

elamu 2004. a projektile, milles on haljastuse ja heakorrastuse alajaotuses märgitud, et krunt

ümbritsetakse põhilises osas võrkpiirde ja piirdehekiga, mille kõrgus on 1,2-1,5m. Võrkpiire

oli mõeldud nii, et see kasvaks heki sisse (I kd, tl 117 pöördel). Hagejad leidsid ja väidavad ka

apellatsioonkaebuses, et see projekt tõendab, et aed ja hekk on mõlemad mõeldud piirirajatiseks

(I kd, tl 168, II kd, tl 110). Samal ajal väitsid hagejad vastuseks kostja väitele, et hekk ei tohiks

detailplaneeringu (ja projekti) järgi niikuinii olla kõrgem kui maksimaalselt 1,5m, et projekti

näol on tegemist kostja enda plaanidega maja ehitamisel ja haljastuse korraldamisel ning see ei

ole hagejatele siduv (I kd, tl 90, tl 168). Hagejad kinnitasid, et ka kostja enda tegevus viitab

selgelt sellele, et kostja ei pidanud haljastuse plaani endale siduvaks (I kd, tl 90, tl 168).

Apellatsioonkaebuses väidavad hagejad aga, et kostja on teostanud projektis toodud plaani

(II kd, tl 110). Hagejad väidavad seejuures, et kostja istutatud hekk muutus (aja jooksul)

piirirajatiseks, kuna selle oksad kasvasid läbi võrkaia nii tihedalt, et puude raie ilma võrkaed

kahjustamata oli võimatu (II kd, tl 110 pöördel). Samuti väidavad hagejad, et kuna kostja ei ole

tõendanud heki rajamise ühtegi muud eesmärki, siis saab see olla vaid piirihekk (I kd, tl 168).

Hagejate väitel kasutasid mõlemad naabrid võrkpiiret ja hekki kinnistute teineteisest

eraldamiseks, turvalisuse ja privaatsuse tagamiseks ning tuulemüürina (II kd, tl 110 pöördel).

41. Kostja omakorda on tõendanud, et erinevalt 2004. a projektist eraldas veel 2010. aastal

kostja kinnistut hagejate tulevasest kinnistust üksnes võrkaed. Samuti on kostja tõendanud, et

2011. aastal ei istutatud hekki kogu piirdeaia ulatuses, st piirirajatiseks oli üksnes võrkaed.

Asjaolu, et osaliselt eraldas kinnistuid vaid võrkaed (st, et 6-7m ulatuses hekki ei olnud) on

tõendatud tunnistajate ütlustega (vt Liudmila Shulha ütlused, II kd, tl 44, ajamärge 00:43:38;

tunnistaja Tatjana Paapi ütlused, II kd, tl 45 pöördel, ajamärge 02:01:31).

42. Ringkonnakohus nõustub hagejate väitega, et kostja elamu projekt ei ole hagejatele siduv.

See tähendab, et hagejad ei saaks sellele tuginedes nõuda kostjalt projekti täitmist ja piirdeheki

istutamist. Projekt ei ole siduv ka kostjale, kes võib lõppastmes ise otsustada, kuidas ta oma

kinnistul haljastust teostab (arvestades seejuures naabrusõigustega). Seda tõendab ka juba

märgitud asjaolu, et kostja piiras oma kinnistu XXX poolt esialgu vaid võrkaiaga ning ei

istutanud ka hiljem hekki terve piirdeaia ulatuses. Lisaks nähtub tõenditest, et kostja on heki

istutanud millalgi 2011. aastal ning veel 2013. aastal oli see aiast madalam ning aed ja aiapostid

olid selgelt nähtavad (I kd, tl 72). Seega ei saanud hagejatel kinnistu omandamisel

(2011. aastal) ega elamu ehitama hakkamise ajal (väidetavalt 2014. aastal) tekkida arusaama,

et piirirajatiseks on võrkaed koos 3-meetrit kõrge hekiga, mis tagab lisaks piirdeaiale nende

kinnistu privaatsuse. Käesolevas asjas tuginevad hagejad aga eelkõige sellele, et 3-meetrine

hekk oli „kasutusel hagejate poolt nende privaatsuse tagamiseks“ (II kd, tl 33, ajamärge

00:30:54). Sellist hekki aga kinnistu omandamise ajal ei olnud ning sellist hekki ei näinud ette

ka kostja elamu projekt. Seega, kui hagejad ühelt poolt tuginevad kostja elamu projektile, siis

kõnealuse projekti alusel võinuks kostja kinnistule istutatav hekk olla maksimaalselt 1,5m

kõrge.

43. Hagejad möönavad, et kinnistu ostmise hetkel olid puud väga noored, kuid leiavad, et tol

hetkel ei omanud see tähtsust (st et hekk oli madal), sest nende privaatsust rikuti 2021. aastal

2-21-19328

(II kd, tl 34, ajamärge 00:50:20, tl 34 pöördel, 01:15:51). Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega,

et asjas ei oma tähtsust see, milline oli kinnistute vaheline piir ajal, mil hagejad oma kinnistu

omandasid. Vastupidi, tähtsust ei oma piirirajatise määratlemisel see, milliseks kostja istutatud

hekk muutus, st et see kasvas 2021. aastaks seetõttu, et kostja ei olnud seda (kohaselt) püganud,

kõrgeks ja laiaks. Kuna käesoleval juhul oli kinnistute piirirajatiseks AÕS § 151 lg 1 tähenduses

võrkaed, mille kostja oli püstitanud kinnistuid piiravaks rajatiseks millalgi ajaliselt enne seda,

kui hagejad oma kinnistu omandasid, siis ei muutunud hekk ajas (ülemäära suureks kasvades)

täiendavalt piirirajatiseks. Korrektne ei ole hagejate väide, et nad „ostsid kinnistu juba koos

piirdeaia ja hekiga“ (I kd, tl 41). Hagejate endi esitatud fotoga on tõendatud, et 2013. aastal olid

võrkaed ja hekk selgelt eristatavad, samuti oli hekk madal ega taganud mingit privaatsust.

2013. aastal ei saanud olla kahtlust, et hekk ei ole piirirajatis. Ringkonnakohus võtab arvesse

ka kostja väidet, et hekki ei istutatud samas pikkuses, kui oli hagejate ja kostja kinnistu vaheline

piir. See asjaolu toetab kostja väidet, et hekk ei olnud mõeldud dubleerivaks piirirajatiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega, et hekk muutus piirirajatiseks pärast seda, kui võrkaed

maha võeti, nagu on väitnud hagejad (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu istung, II kd, tl 156

pöördel, ajamärge 00:18:11). Mis tahes piirilähedane objekt ei muutu sellest piirirajatiseks, kui

tegelik piirirajatis võetakse maha.

44. AÕS § 151 lg 3 teise lause kohaselt, kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja

tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. Kuigi käesoleval juhul pidasid hagejad hekki enda

huvides vajalikuks, kuna see tagas neile kostja kinnistu suhtes mugava privaatsuse, siis kuna

tegemist ei olnud piirirajatisega, siis AÕS § 151 lg 3 ei kohaldu ning hagejate nõusolekut heki

mahavõtmiseks (erinevalt aia mahavõtmisest) kostja küsima ei pidanud.

45. Kohtu järeldust, et hekk ei olnud piirirajatis, ei muudaks see, kui oleks tõendatud, et hagejad

hooldasid heki nende kinnistule jäävat osa. Hagejad on oma 16.01.2022 menetlusdokumendis

kinnitanud, et nad ei ole kunagi heki hooldamise osas mis tahes kokkuleppeid kostjaga

sõlminud. Hagejad tegelesid vaid nende kinnistule ulatuvate okste hooldamisega vastavalt

vajadusele (I kd, tl 40 pöördel). Ka kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et hagejate ja kostja

vahel ei ole heki hooldamises mingit kokkulepet kunagi olnud (II kd, tl 157, ajamärge

00:23:27). Kohus märgib, et piiri ümbruses olevaid puid reguleerib AÕS § 149, mille 1. lõike

kohaselt on kinnisasja omanikul õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema

kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja

kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.

Seega asjaolu, kui hagejad pügasid nende kinnistule ulatuva heki endapoolset külge (nt I kd,

tl 15; II kd, tl 156 pöördel, ajamärge 00:18:11), ei muuda hekki piirirajatiseks.

46. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et elupuuhekk ei olnud piirirajatis AÕS § 151

tähenduses, siis on hagejate varalise kahju nõue – heki taastamise maksumus – alusetu ning

kohus ei pea hindama kahjunõude suurust. Ringkonnakohus märgib siiski, et käesoleval juhul

on hagejad nõudnud 2-meetrise heki taastamise maksumust, mille nad soovivad istutada mitte

piirirajatisena, vaid võrkaiast kaugemale oma kinnistule (I kd, tl 41). Juhul kui tegemist oleks

olnud heki kui piirirajatisega, siis saanuks hagejad taotleda vaid piirirajatise taastamist või

saanud ise taastada piirirajatise, millisel juhul tuleks mõlemal naabril kanda piirirajatisega

seotud kulusid. Seega on hagejate hagiavaldus vastuoluline ka selles osas, et nad väidavad, et

kostja kinnistul olnud hekk oli piirirajatis, kuid ise soovivad taastada heki enda kinnistul

selliselt, et see ei oleks piirirajatis.

47. Kuna ringkonnakohus ei pea hekki piirirajatiseks, siis ei vasta kohus menetlusökonoomia

põhimõttest lähtudes hagejate väidetele, mis seonduvad sellega, kas kostjal oli vajadus hekki

2-21-19328

pügada või mitte ning millised on Kakumäe piirkonnas kinnistute vahel asuvad hekid üldiselt.

Need asjaolud ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust.

II Mittevaralise kahju nõue

48. Hagejad on esitanud ka mittevaralise kahju nõuded. Mittevaraline kahju tekkis hagejate

hinnangul sellest, et piirdeaia ja heki eemaldamisega kadus hagejate privaatsus, kostja koer ja

kass pääsesid hagejate kinnistule, tekitades ohtlikke olukordi, ning kostja käitumine hagejate

suhtes oli ka muidu heade kommete vastane. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti

jätnud mittevaralise kahju nõuded rahuldamata.

49. Esiteks ei saanud hagejatel tekkida mittevaralist kahju heki eemaldamise tõttu, kuna heki

mahavõtmine kostja poolt ei olnud õigusvastane.

50. Kuigi puudub vaidlus, et võrkaed oli piirirajatiseks ning kostja oleks pidanud saama selle

mahavõtmiseks hagejate nõusoleku (AÕS § 151 lg 3), ei ole hagejad tõendanud, milles seisnes

aia mahavõtmisega kaasnev mittevaraline kahju. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti

jätnud asjaomase mittevaralise kahju välja mõistmata.

51. VÕS § 128 lg 1 kohaselt kuulub hüvitamisele ka mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 5 järgi

hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et mh isiku tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 4 kohaselt asja hävimise või

kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele

õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul

on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige

isiklike põhjuste tõttu. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise

määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist.

52. Käesoleval juhul oli võrkaed püstitatud kostja poolt, seega ei saanud olla mingeid

erandlikke asjaolusid, miks aia mahavõtmine oleks tekitanud hagejatele mittevaralist kahju

tulenevalt sellest, et hagejatel oli selle suhtes eriline huvi isiklikel põhjustel (VÕS § 134 lg 4).

Hagejate väide privaatsuse kadumise kohta ei ole seotud aia mahavõtmisega, vaid hagejate

väidetest nähtub, et privaatsuse rikkumist on seostatud kolm meetrit kõrge heki mahavõtmisega.

53. Hagejad ei ole tõendanud ka seda, et aia mahavõtmine oleks kahjustanud nende tervist VÕS

§ 134 lg 2 tähenduses. Mis puudutab väidet, et pärast aia mahavõtmist pääses hagejate

kinnistule kostja (kuri) koer, siis on hagejate esitatud videoga tõendatud, et koer tuli korra üle

hagejate kinnistu piiri ning läks siis kostja kinnistule tagasi (hagiavalduse lisaks 6 ja 7 olevad

videod). Kostja tütar Tatjana Paap on tunnistajana andnud ütlusi selle kohta, et kostja maatükk

on jagatud kaheks ning koer viibib eraldi piiratud alal, millelt saab teda välja lasta ainult

inimene. Konkreetsel juhul jätsid lapsed värava lahti ja koer pääses hagejate kinnistule (II kd,

tl 45, ajamärge 01:47:05). Hagejad ei ole tõendanud, et kõnealusest juhtumist oleks tekkinud

kahju, mis oleks käsitatav mittevaralise kahjuna. Mis puudutab väidet, et kostja kass pääses aia

mahavõtmise tõttu hagejate kinnistule, siis ka see asjaolu ei saa olla mittevaralise kahju

tekkimise aluseks. Kostja on väitnud ning esitanud fotod oma väite tõendamiseks, et hagejate

kinnistu on teistest külgedest avatud, st kelle tahes kassid või muud loomad võivad hagejate

kinnistule pääseda (I kd, tl 59, 62-65). Hagejad ei ole sellele menetlusdokumendile esitatud

vastuses eitanud, et nende kinnistu lõunapoolses osas puudub piirdeaed (I kd, tl 70 pöördel).

2-21-19328

54. Hagejate väide, et nad ei saanud piirdeaia puudumise tõttu oma kinnistut 10 päeva kasutada

(kuna nad ei julgenud aeda minna), on paljasõnaline ning tõendamata. Väited, et kostja on

hagejaid ebaseaduslikult filminud ja tekitanud sellega hagejatele mittevaralist kahju, ei ole

põhjuslikus seoses aia mahavõtmisega. Kuna hagejad ei ole tõendanud mittevaralise kahju

tekkimist piirdeaia mahavõtmise tõttu, siis on maakohus õigesti jätnud selle nõude rahuldamata.

55. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lõppastmes jätnud õigesti hagejate hagi

rahuldamata. Hagejate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

III Menetluskulude jaotus

56. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Maakohus põhjendas

oma otsust sellega, et pooled on naabrid ning ebaõiglane oleks mõista kostja kulud välja

hagejatelt, kui konflikti on osaliselt põhjustanud kostja oskamatus enda kavatsustest

selgesõnaliselt naabritele teada anda ning leida enne tegutsema asumist kõigi huve arvestav

kokkulepe. Kostja vaidlustas vastuapellatsioonkaebuses menetluskulude sellise jaotuse. Kostja

leidis, et tema menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda, kuna hagi jäi rahuldamata. Hagejad

leidsid, et kuna kostja rahuldas haginõude osaliselt menetluse ajal võrkaia taastamisega, siis

juba sel põhjusel tuleks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

57. Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu

otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas

tuleb võtta arvesse, et hagejad esitasid varalise kahju nõude, mis omakorda koosnes kahest

nõudest – aia taastamise maksumus ja heki taastamise maksumus –, ning mittevaralise kahju

nõudest, mille esitasid mõlemad hagejad eraldi. Seega oli asjas esitatud neli erinevat nõuet.

Heki taastamise nõudes ja mõlema hageja mittevaralise kahju nõudes jäi hagi rahuldamata, st

selles osas peaksid jääma menetluskulud hagejate kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna aga kostja

taastas menetluse ajal aia, siis võtsid hagejad hagi selles osas tagasi ning selle nõude osas tuleks

kohaldada TsMS § 168 lg 5. Selle sätte kohaselt, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja

on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja menetluskulud. Seega saab

öelda, et kokkuvõttes jäi neljast nõudest kolm rahuldamata, st saab lähtuda hagi osalise

rahuldamise regulatsioonist ning jagada menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

(TsMS § 163 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt jäävad käesolevas asjas hagejate ja kostja maakohtus kantud

menetluskulud 75% ulatuses hagejate kanda ning 25% ulatuses kostja kanda.

58. Ringkonnakohus jätab poolte apellatsiooniastme menetluskulud hagejate kanda (TsMS

§ 171 lg 1). Kuigi ringkonnakohus ei rahulda kostja vastuapellatsioonkaebust täielikult ja

mõistab kostja maakohtus kantud menetluskulud hagejatelt välja 75% ulatuses, siis kuna

hagejate apellatsioonkaebus jääb tervikuna rahuldamata ja kostja vastuapellatsioonkaebus

rahuldatakse suuremas osas, on põhjendatud jätta apellatsiooniastme menetluskulud täies

ulatuses hagejate kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Kairi Piirisild Neve Uudelt