2-23-143390/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-143390

Tsiviilasi

Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13 korteriühistu avaldus

X vastu majandamiskulude võla väljamõistmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. aprilli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13 korteriühistu

(registrikood 80268805), seaduslik esindaja IR

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 5. aprilli 2024. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-23-

143390 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas

26. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (puudutatud isik)

2 (7)

võlgnevuse 2975,20 euro saamiseks. Puudutatud isik esitas makseettepanekule vastuväite ja

Harju Maakohus kohustas 16. novembri 2023. a määrusega avaldajat esitama nõuetekohane

avaldus.

2. Avaldaja esitas 27. novembril 2023 maakohtule avalduse.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriühistu liige ja talle kuulub korteriomand nr 10

asukohaga Saue vallas Turba alevikus Lille tn 13 (edaspidi ka korter). Avaldaja on esitanud

puudutatud isikule arveid majandamiskulude tasumiseks. Puudutatud isik on jätnud 2019. a

kõik talle esitatud arved kokku 1674,46 euro ulatuses tasumata. Avaldaja korteris elas Y, kes

oli kuni 18. aprillini 2023 korteriühistu juhataja. Y väitis korteriühistu raamatupidajale, et tal

oli teiste korteriomanikega kokkulepe, et talle tasumiseks esitatud majandamiskulude arved

tasaarvestatakse Põhja-Eesti Spetsialist24 OÜ poolt esitatud arvetega. Sellist kokkulepet aga

korteriomanikega

sõlmitud

ei

ole

ning

alus

tasaarvestuste

tegemiseks

puudus.

Majandamiskulude arvetel ei ole võlgnevust märgitud, sest raamatupidaja aktsepteeris ekslikult

Y poolt tehtud tasaarvestusi.

3. Avaldaja täpsustas 19. detsembril 2023, et puudutatud isik tasus 22. novembril 2023

avaldajale põhivõlgnevuse 1674,46 eurot ja menetluskulude katteks 109,26 eurot. Avaldajal on

puudutatud isiku vastu viivisenõue 873,40 eurot. Avaldaja esitas 23. jaanuaril 2024 avalduse

tervikteksti, paludes puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis 582,27 eurot

1. jaanuari 2019 kuni 31. detsembri 2019 majandamiskulude arvete nr 1009, 1027, 1045, 1063,

1081, 1099, 1117, 1135, 1153, 1171, 1188 ja 1214 tasumata jätmise eest.

Täpsustatud hagiavalduse kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist määraga 0,022%

päevas. Viivist on arvestatud kuni 22. novembrini 2023, mil avaldaja põhinõude tasus.

4. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, paludes see jätta rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

4.1. Puudutatud isik sai võlgnevusest teada alles 27. oktoobril 2023 maksekäsu kiirmenetluse

kaudu. Enne seda ei ole avaldaja puudutatud isikule ühtegi arvet ega täpsustavat infot väidetava

võlgnevuse kohta esitanud. Korteris elas Y, kellel on korteriühistu vastu nõuded, mis on

majandamiskulude arvetega tasaarvestatud. Ka majandamiskulude arvetel ei olnud võlgnevust

välja toodud.

4.2. Avaldaja viivisenõue ei ole põhjendatud, sest esitatud arvetest ei nähtu viivise summat

ning seda nõutakse tagantjärgi. Avaldaja on viivist esmakordselt nõudnud maksekäsu

kiirmenetluses. Puudutatud isik sai viivisenõudest teada 27. oktoobril 2023 ning juba

22. novembril 2023 tasus puudutatud isik arved. Puudutatud isik on nõus avaldajale tasuma

viivise 14,31 eurot, s.o alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni. Juhul, kui kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, palus

puudutatud isik end viivise tasumisest vabastada, sest praegune olukord ei ole tekitatud

tahtlikult ning viivis on puudutatud isiku jaoks liiga koormav.

Esimese astme kohtu määrus

5. Harju Maakohus rahuldas 5. aprilli 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja

mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 582,27 eurot. Menetluskulud jättis maakohus

puudutatud isiku kanda, jättes nende rahalise suuruse kindlaks määramata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tasus puudutatud isik viivisenõude aluseks olnud

arved 22. novembril 2023. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud avaldaja väiteid arvete

3 (7)

sissenõutavaks muutumise kuupäevade kohta ega ka sellest lähtuva viivisearvestuse õigsust.

Maakohus leidis, et puudutatud isiku väide arvete mittesaamise kohta ei lükka ümber nõude

põhjendatust. Puudutatud isiku väited arvete tasaarvestamise kohta pole selged ja on vastuolus

faktiväitega, et võlgnevuses olnud arved tasuti 22. novembril 2023 rahas. Kohtule ei ole

esitatud asjaolusid, mis annaks aluse viivise vähendamiseks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult jätnud arvestamata puudutatud isiku

väidete ja tõenditega. Puudutatud isik esitas 10. märtsil 2024 maakohtule 30. septembri 2023. a

arve nr 23156, millest nähtub, et puudutatud isiku korteril võlgnevusi ei ole. Avaldaja esitatud

arvete põhjal ei mõistnud puudutatud isik, et arvel märgitud summadelt nõutakse viivist ning

viivisenõudest sai puudutatud isik teada alles 27. oktoobril 2023. Seega on avaldaja käitumine

viivise nõudmisel vastuoluline ning viivise nõudmine perioodi eest, mis eelnes maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisele, on vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldaja on jätnud

puudutatud isikule mulje nagu ta ei nõuaks viivist või on viivisenõudest loobunud.

7. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.

10. Praeguses asjas esitas korteriühistu maksekäsu kiirmenetluse avalduse majandamiskulude

võlgnevuse ja viivise saamiseks. Puudutatud isik tasus pärast maksekäsu kiirmenetluse

lõpetamist

korteriühistule

põhivõlgnevuse

ja

maksekäsu

kiirmenetluse

kulud.

Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised jätkuvalt selle üle, kas puudutatud isikul

on kohustus tasuda korteriühistule viivist 31. jaanuari 2019 kuni 31. detsembri 2019 esitatud

majandamiskulude arvete õigeaegselt tasumata jätmise eest.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kuivõrd puudutatud isik tasus

vaidlusalused majandamiskulude arved alles 22. novembril 2023, oli korteriühistul tulenevalt

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg-st 1 õigus majandamiskulude tasumisega

viivitamise eest nõuda viivist. Samas ei ole maakohus vaidlustatud määruse põhjendustes välja

toonud, millise viivituses oldud aja eest on maakohus puudutatud isikult korteriühistu kasuks

viivise välja mõistnud. Sellega on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust

(TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), kuid see ei toonud kolleegiumi hinnangul kaasa

ebaõiget lõppjäreldust. Kolleegium saab rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse

põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

11. Praeguses asjas nõuab korteriühistu viivise tasumist 31. jaanuari 2019 kuni 31. detsembri

2019 esitatud majandamiskulude arvete tasumata jätmise eest, s.o 31. jaanuari 2019. a arve

nr 1009 summas 229,43 eurot maksetähtajaga 20. veebruar 2019, 28. veebruari 2019. a arve

nr 1027 summas 201,06 eurot maksetähtajaga 20. märts 2019, 31. märtsi 2019. a arve nr 1045

4 (7)

summas 177,45 eurot maksetähtajaga 20. aprill 2019, 30. aprilli 2019. a arve nr 1063 summas

152,56 eurot maksetähtajaga 20. mai 2019, 31. mai 2019. a arve nr 1081 summas 98,10 eurot

maksetähtajaga 20. juuni 2019, 30. juuni 2019. a arve nr 1099 summas 42,91 eurot

maksetähtajaga 20. juuli 2019, 31. juuli 2019. a arve nr 1117 summas 71,96 eurot

maksetähtajaga 20. august 2019, 31. augusti 2019. a arve nr 1135 summas 87,55 eurot

maksetähtajaga 20. september 2019, 30. septembri 2019. a arve nr 1153 summas 86,49 eurot

maksetähtajaga 20. oktoober 2019, 31. oktoobri 2019. a arve nr 1171 summas 169,98 eurot

maksetähtajaga 20. november 2019, 30. novembri 2019. a arve nr 1188 summas 188,52 eurot

maksetähtajaga 20. detsember 2019 ja 31. detsembri 2019. a arve nr 1214 summas 168,45 eurot

maksetähtajaga 20. jaanuar 2020 (dtl-d 31–42). Korteriühistu nõuab puudutatud isikult viivise

tasumist arvel märgitud maksetähtajale järgnevast päevast kuni 22. novembrini 2023, võttes

aluseks viivise arvestuse perioodi alguses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra 8%

aastas, kokku 582,27 eurot (dtl 71).

12. Arvestades võlgnevuse perioodi, on maakohus asjas õigesti kohaldanud korteriomandi- ja

korteriühistuseadust. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel

perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 42 lg 1

esimene lause sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.

13. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik tasus eelnimetatud arvetest tuleneva

põhinõude 1674,46 eurot 22. novembril 2023. Arvestades puudutatud isikule tasumiseks

esitatud arvete maksekuupäevi, on puudutatud isik rikkunud KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud

kohustust, mis iseenesest annab aluse korteriühistule KrtS § 42 lg 1 alusel viivist nõuda.

Määruskaebuse väite kohaselt on korteriühistu käitumine viivise nõudmisel vastuoluline ja

seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isik tugineb sellele, et talle tasumiseks

esitatud arvetelt ei nähtunud, et korteriühistu oleks arvetel kajastatud summadelt viivist

nõudnud ning viivisenõudest sai puudutatud isik teada 27. oktoobril 2023 maksekäsu

kiirmenetluses. Puudutatud isikule jäi mulje, et korteriühistu viivist ei nõua või on

viivisenõudest loobunud, mistõttu ei ole korteriühistul puudutatud isikult õigus nõuda viivist

21. veebruari 2019 kuni 26. oktoobri 2023 eest. Kolleegium puudutatud isikuga ei nõustu ja

põhjendab seda alljärgnevalt.

14. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 108 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja

kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei ole õiguste teostamine

lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju

tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on välistada võimalus, et

õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi (vt RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-41-07, p 27). Riigikohus

on selgitanud, et aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte

vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel. Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema

võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude

sissenõudmisest loobunud (vt RKTKo 10.12.2014, 3-2-1-128-14, p 11).

14.1. Kolleegiumi hinnangul ei ole asja materjalide pinnalt võimalik tuvastada sellist

korteriühistu käitumist, millest puudutatud isikule võis jääda mulje, et korteriühistu on

viivisenõudest loobunud. Kuigi Riigikohus on varasemalt leidnud, et erandlikuks asjaoluks, mis

annab aluse kohaldada viivisenõude suhtes hea usu põhimõtet ja lugeda võlausaldaja

vastuoluline käitumine hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, võib pidada ka viivisenõude

olemasolul saldoteatiste esitamist viiviseta (RKTKo 06.12.2007, 3-2-1-100-07, p 16), ei saa

praeguse vaidluse asjaolusid arvestades pidada korteriühistu poolseks vastuoluliseks

käitumiseks majandamiskulude arvetele viivise nõude märkimata jätmist.

5 (7)

14.2. Korteriühistu on selgitanud, et puudutatud isikule kuuluva korteri nr 10 kohta 1. jaanuari

2019 kuni 31. detsembri 2019 eest esitatud majandamiskulude arved olid korterit kasutanud

korteriühistu eelmise juhatuse liikme Y nõudmisel tasaarvestatud viimasega seotud ettevõtte

poolt esitatud arvetega. Alles pärast uue juhatuse valimist, mis toimus 18. aprillil 2023, sai

uuele juhatusele teatavaks, et kõnealused tasaarvestused ei olnud kehtivad, mistõttu tuvastati

viidatud arvete tasumata jätmisest võlgnevus. Eeltoodud selgitust arvestades ei saa korteriühistu

käitumist viivise arvetele märkimata jätmise puhul pidada vastuoluliseks.

14.3. Nii on Riigikohus varasemalt pidanud vastuoluliseks käitumist, kus läbirääkimistel on

viidatud võimalusele, et kui tasutakse põhivõlg, siis viivist ei nõuta, kuid hiljem esitatakse siiski

üllatuslikult viivisenõue (vt RKTKo 17.06.2009, 3-2-1-70-09, p 13). Praegusel juhul on

korteriühistu pärast võlgnevuse avastamist puudutatud isikut 16. mail 2023 telefoni teel

võlgnevusest teavitanud, mille toimumist on puudutatud isik 10. novembri 2023. a e-kirjas

kinnitanud (dtl 27). Täiendavalt on korteriühistu puudutatud isikut võlgnevusest teavitanud

4. septembri 2023. a e-kirjaga (dtl 28). Viidatud e-kirjadest ei nähtu, et korteriühistu oleks

loobunud viivise nõudmisest või viidanud võimalusele kokkuleppel viivist mitte nõuda. Seega

ei ole eeltoodu pinnalt võimalik tuvastada korteriühistu ja puudutatud isiku kokkulepet

viivisenõudest loobumise kohta.

15. Samas Riigikohtu lahendis (3-2-1-70-09, p 13) on Riigikohus pidanud viivise nõudmist hea

usu põhimõttega vastuolus olevaks ka olukorras, kus menetlusosaline on viivisenõude

esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või on nõude esitamisel eesmärgiks tekitada vastaspoolele

kahju. Kolleegiumi hinnangul asja materjalidest selliseid asjaolusid ei nähtu. Seejuures nõustub

kolleegium korteriühistu väitega, et korteriühistu ei pidanud viivisenõude esitamisest

puudutatud isikut eraldi teavitama. Ka Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 113 järgi ei sõltu

viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte (vt RKTKo

17.06.2009, 3-2-1-70-09, p 14). Seega ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik sai viivisenõudest

teada 27. oktoobril 2023 maksekäsu kiirmenetluses, ei ole praegusel juhul määravaks asjaoluks

otsustamaks korteriühistu õiguse üle viivist nõuda.

16. Puudutatud isik on määruskaebuses viidanud 10. märtsi 2024. a seisukohaga esitatud

tõendile, s.o 30. septembri 2023. a arve nr 23156, millest puudutatud isiku hinnangul ei nähtu,

et puudutatud isikul oleks võlgnevus. Puudutatud isik heidab maakohtule ette viidatud tõendiga

arvestamata jätmist.

Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus 12. märtsi 2024. a määrusega (kirja vormis) jätnud

puudutatud isiku 10. märtsi 2024. a seisukohaga esitatud tõendid asja materjalide juurde

võtmata ning need tagastanud. Kuna puudutatud isik ei ole tõendeid määruskaebusega uuesti

esitanud ega taotlenud nende asja materjalide juurde võtmist, ei ole ringkonnakohtul

puudutatud isiku viidatud tõendit võimalik hinnata. Küll aga märgib kolleegium, et

menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et puudutatud isikule esitatud arvetel ei olnud

viivisenõuet märgitud. Seega ei saanud tõendi arvestamata jätmine mõjutada asja lahendust,

sest asjaolu ei ole vaidlusalune (TsMS § 238 lg 1 p 1).

17. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et korteriühistu on

õiguspäraselt kasutanud KrtS § 42 lg-st 1 tulenevat õigust nõuda majandamiskulude

tasumisega viivitamise korral viivist. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isik

korteriühistu viivisearvestuse õigsusele vastuväiteid esitanud.

18. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et viivise vähendamiseks alust ei ole. Kuna

praegusel juhul ei ületanud viivise nõue põhivõlgnevust, tuli puudutatud isikul esitada asjaolud

ja põhjendused põhivõlast väiksema viivise ebamõistlikkuse kohta (vt RKTKo 12.12.2012, 3-

2-1-162-12, p 20). Selliseid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud ning nende esinemist ei ole

6 (7)

tuvastanud ka ringkonnakohus. Seejuures on maakohus vaidlustatud määruse p-s 8 õigesti

leidnud, et korteriühistu on nõudnud viivist kokkuvõttes väiksema määra järgi, kui tal oleks

seaduse kohaselt võimalik olnud.

19. Seoses menetluskuludega peab ringkonnakohus vajalikuks menetlusosalistele selgitada

järgmist.

19.1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus vaidlustatud määruse p-s 14 ekslikult leidnud, et

korteriühistul on õigus nõuda puudutatud isikult 139,26 euro suuruse riigilõivu hüvitamist.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on korteriühistu 26. oktoobril 2023 tasunud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 89,26 eurot ning Harju Maakohtule avalduse

esitamisel 27. novembril 2023 täiendavalt 50 eurot. Puudutatud isik on korteriühistule

hüvitanud menetluskuludena 109,26 eurot (dtl-d 65 ja 91), mis sisaldab riigilõivu ja 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks (dtl 10).

TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks

ülemineku korral täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Riigilõivu seaduse § 59 lg 6 kohaselt tasutakse

avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kuna

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga oli juba avalduse esitamiseks nõutav riigilõiv

kaetud, ei pidanud korteriühistu täiendavalt riigilõivu tasuma. Seega on korteriühistu tasunud

riigilõivu 50 eurot nõutavast rohkem ning korteriühistul on õigus nõuda selle tagastamist

vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1. Selguse huvides märgib ringkonnakohus, et vastavalt

TsMS § 150 lg-le 33 maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses.

19.2. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule

isikule. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel

selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga

lõppemist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu

soovitakse riigilõivu tagastamist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Kuna maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole

alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi puudutatud isik on

palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude jaotuse kohta

sisulisi väiteid esitanud.

21. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

22. Kuigi maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, nähtub asja materjalidest, et avaldajal ei ole menetluskulusid, mille

hüvitamist puudutatud isikult nõuda, tekkinud. Avaldajat ei ole esindanud lepinguline esindaja

ning avalduse esitamisel tasutud riigilõivu on puudutatud isik talle tasunud. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

23. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

7 (7)

(allkirjastatud digitaalselt)