2-23-1081/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-1081

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku avaldus eksperdi

määramiseks Osaühingule Agro Tatsu kuuluva kinnisasja

uue

hindamise

korraldamiseks

täiteasjas

nr 008/2022/2009

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 13. märtsi 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Agro Tatsu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Puudutatud isik (võlgnik) Osaühing Agro Tatsu (registrikood

12280192), lepinguline esindaja Kerli Leetsaar

Puudutatud isik (sissenõudja) Maaelu Edendamise Sihtasutus

(registrikood 90000245), seaduslik esindaja MA

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13. märtsi 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-1081 muutmata.

2. Jätta Osaühingu Agro Tatsu määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Osaühingu Agro Tatsu

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (avaldaja, kohtutäitur) esitas 20. jaanuaril 2023 Harju

Maakohtule avalduse eksperdi määramiseks Osaühingule Agro Tatsu (võlgnik) kuuluva

Kuusalu külas Vana-Narva mnt 69/ Vana-Narva mnt 67 asuva kinnisasja (registriosa

2 (4)

nr 7539502, kinnisasi) uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 008/2022/2009. Avalduse

kohaselt arestis kohtutäitur 27. detsembril 2022 kinnisasja ja määras selle hinnaks

195 000 eurot. Võlgnik vaidlustas selle.

2. Maakohus võttis 16. märtsi 2023. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas võlgnikku

tasuma eksperditasu 2500 eurot.

3. Maakohus määras 30. mail 2023 kinnisvara hindamiseks ekspertiisi ja tegi ekspertiisi

tegemise ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile VLle (ekspert).

4. Ekspert esitas 14. septembril 2023 kohtule eksperdiarvamuse (ekspertiisiakt nr 0674-23),

mille kohaselt on Vana-Narva mnt 67 hoonestatud elamumaa turuväärtus 194 500 eurot ja

Vana-Narva mnt 69 hoonestamata maatulundusmaa turuväärtus 138 000 eurot.

5. Maakohus tegi 16. oktoobri 2023. a kirjas menetlusosalistele ettepaneku esitada kohtule

eksperdiarvamuse kohta seisukoht, vastuväited ja taotlused.

Avaldaja palus eksperdil selgitada, kas kogu kinnisasja (hoonestamata maatulundusmaa ja

hoonestatud elamumaa) turuväärtus on 332 500 eurot (194 500+138 000). Võlgnik vaidles

eksperdiarvamusele vastu, leides, et eksperdi määratud asja turuväärtus on liiga madal.

Võlgniku hinnangul ei ole ekspert arvestanud kõikide kinnisasjaga seotud asjaoludega. Samuti

on eksperdiarvamuses palju vasturääkivusi ja küsitavusi. Sissenõudja avaldas, et tal vastuväited

puuduvad.

6. Ekspert täpsustas 28. veebruaril 2024, et kogu kinnisasja turuväärtus oli 2023. a septembris

332 500 eurot.

Esimese astme kohtu määrus

7. Maakohus lõpetas 13. märtsi 2024. a määrusega asjas menetluse. Menetluskulud jättis

maakohus võlgniku kanda.

Maakohus põhjendas, et kuivõrd kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise

korraldamiseks eksperdi ning ekspert on uue hindamise teinud, on sellega kohtutäituri esitatud

nõue täidetud ning käesoleva tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus arvestanud eksperdiarvamuse kohta

avaldatud võlgniku seisukohaga. Võlgnik esitas maakohtule 2. novembril 2023 seisukoha,

milles märkis, et eksperdi määratud turuväärtus on liiga madal, ekspert ei arvestanud kõikide

kinnisasjaga seotud asjaoludega ning eksperdiarvamuses on palju vasturääkivusi ja küsitavusi.

Asja materjalidest nähtuvalt edastas maakohus eksperdile vaid avaldaja esitatud küsimuse.

Kuna maakohus ei edastanud eksperdile võlgniku seisukohta, ei saanud viimane võlgniku

esiletoodu osas selgitusi anda. Võlgnik on jätkuvalt seisukohal, et eksperdi arvamus on

ebapädev ja puudustega, millest tulenevalt ei ole kinnisasjale määratud hind õige.

9. Avaldaja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Avaldaja hinnangul on määruskaebus alusetu ning maakohus on õigesti menetluse lõpetanud.

10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

3 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

12. Siinses asjas esitas kohtutäitur maakohtule avalduse eksperdi määramiseks võlgnikule

kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

kohtutäituri avalduses esitatud taotlus on täidetud ning menetlus tuli lõpetada. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

13. Kui täitemenetluses on kohtutäitur määranud arestitud asjale täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 74 lg-d 4–6 järgides hinna, võivad võlgnik ja sissenõudja TMS § 74 lg 7 järgi selle

hinna vaidlustada. Sellisel juhul taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg-t 8 järgides uue hindamise

korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. See tähendab, et tegemist ei ole mitte ekspertiisi,

vaid eksperdi määramisega. Eksperdi määramisele saab kohaldada TsMS §-s 294 sätestatut.

Kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise menetluses piirdub kohtu roll üksnes eksperdi

määramisega ega hõlma ekspertiisi tegemist ega ekspertiisiakti hindamist. Sellises menetluses

ei kohaldu eksperdi küsitlemist ja täiendavat ning kordusekspertiisi käsitlevad TsMS §-d 303

ja 304. Tegu on hagita menetlusega, mis lõpeb määrusega, millega kohus määrab eksperdi

(RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711/40, p 17).

14. Võlgniku

2. novembri

2023. a

seisukohast

nähtuvalt

ei

nõustunud

võlgnik

eksperdiarvamuse järeldusega kinnisasja turuväärtuse kohta, leides, et see on liiga madal.

Kolleegium märgib, et siinses menetluses oli maakohtu ülesandeks vaid eksperdi määramine

ning maakohus ei pidanud hindama eksperdi töö tulemust (eksperdiarvamust). Seetõttu ei

pidanud maakohus edastama eksperdile võlgniku seisukohta ega ka hindama ise

eksperdiarvamuse peale esitatud vastuväiteid.

Ringkonnakohus leiab, et isegi kui maakohus otsustas menetlusosalistele anda võimaluse

eksperdiarvamuse kohta seisukoha esitamiseks ning esitas eksperdile avaldaja täiendava

küsimuse, ei ole see menetlusnormi oluline rikkumine. Kui kohus on andnud menetlusosalistele

võimaluse esitada eksperdile eksperdiarvamuse kohta küsimusi või esitada selle kohta

seisukohti, võib kohus nendega arvestada, kuid maakohtu menetlust lõpetava määruse peale ei

saa määruskaebust esitada põhjusel, et menetlusosaline ei nõustu eksperdiarvamuse

põhjenduste või järeldusega. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole

eksperdiarvamuse

põhjenduste

ja

järeldustega

mittenõustumine

asjaoluks,

millele

määruskaebuses saaks tugineda (vt RKTKm 16.06.2023, 2-21-15710/44, p 14). Maakohtu

määruse peale esitatavas määruskaebuses saab tugineda üldjuhul vaid eksperdi määramisega

seotud asjaoludele. Selline asjaolu saab olla nt see, et esineb alus eksperdi taandamiseks

TsMS § 31 järgi (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711/40, p 18). Seega, määruskaebuses ei saa

tugineda asjaoludele, mis seostuvad eksperdiarvamuse sisuga. Määruskaebusest nähtuvalt

tugineb võlgnik vaid asjaoludele, mis on seotud eksperdiarvamuse sisuga ega vaidlusta eksperdi

määramisega seotud asjaolusid.

15. Täiendavalt märgib

kolleegium, et

kohtutäituri taotlusel

eksperdi määramise

kohtumenetlust lõpetav määrus on sama määrus, millega kohus eksperdi määrab, mistõttu ei

pea kohus tegema pärast eksperdi määramist lisaks menetluse lõpetamise määrust TsMS § 431

mõttes. Oluline on, et menetlusosaliste jaoks saabuks selgus, millal ja millise määrusega

kohtumenetlus lõpeb (Riigikohtu 07.06.2023, 2-21-15711/40, p 18). Kuna praegusel juhul küsis

maakohus 16. oktoobril 2023 menetlusosaliste seisukohta läbiviidud ekspertiisi ja

eksperdiarvamuse kohta, pidi kohus eraldi määrusega menetluse lõpetama. Vastasel juhul ei

oleks menetlusosalistele selge, kas menetlus on lõppenud või mitte.

4 (4)

16. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus

17. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta

maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).

18. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda.

19. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177

lg-s 2 sätestatud korras. Menetlusosalised saavad vastavalt vaidlustatud määruse p-le 9 soovi

korral maakohtule esitada määruse jõustumisest alates 20 päeva jooksul oma menetluskulude

nimekirjad.

20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)