1-23-5358/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasi nr 1-23-5358

03.mail 2024 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik

Liina Pohlak

Rahvakohtunikud Oksana Sviridenko ja Õnnela Tedrekin

Sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk Natalija Mehh, Edmund Alexander Dalton

Prokurör

Mariana London, Piia Enno

Kaitsjad

Marko Kairjak, Denis Tšasovskih, Stella Veber

Arutas 22., 24., 26., jaanuaril, 05., 07., 12., 13., 14., 19., 20. veebruaril, 11., 13., 18. märtsil 2024

avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses

I.Q sünniaeg xx.xx.xxxx, võimalik elukoht xxx, emakeel inglise keel, Ühendkuningriigi ja Nigeeria

Liitvabariigi kodakondsus, xxxharidus, xxx, e-post xxx, väärteo- ja kriminaalkorras karistamata,

süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 2, 3 järgi

DENIS MATJAZ isikukood 38309290223, elukoht XXX, emakeel vene keel, Valgevene kodanik,

xxxharidus, töökoht XXX, e-post xxx xxxx, väärteo- ja kriminaalkorras karistamata,

KarS § 394 lg 2 p 1, 2, 3 – 22 lg 3-25 lg 2 järgi.

I.Qt süüdistati KarS § 394 lg 2 p 1, 2, 3 järgi isikute grupis koos AT ja AMga ning AV, DZ, MSi,

MG, AU, ST, AV II, AT II, KH, AB, Denis Matjazi, DV, AV III ja MP teadlikul ainelisel kaasabil

ajavahemikul 18.06.2018 kuni 28.03.2019 korduvas KarS § 121 mõttes suures ulatuses (suur on süüteo

ulatus, mis ületab 40 000 eurot) rahapesu toimepanemises.

Kokkuvõtlikult seisnes süüdistus järgnevas:

Ajavahemikul 18.06.2018 kuni 28.03.2019 teostas I.Q teadlikult ja eesmärgipäraselt ning AT ja AMga

kooskõlastatult ja ühist teoplaani järgides eelnimetatud isikute ainelisel kaasabil korduvalt

kuritegelikul teel saadud varaga tehinguid eesmärgiga varjata erinevates välisriikides eeluurimisel

täpselt tuvastamata isikute poolt toimepandud kuritegude- BEC kelmuste ehk eelkuritegude (BEC

kelmus: Business Email Compromise – äripartnerite vahel toimuva e-kirjavahetuse ebaseadusliku

ülevõtmise teel toimepandud kelmus) tulemusena saadud ja Eestis avatud pangakontodele laekunud

rahaliste vahendite ebaseaduslikku päritolu, kuritegelikku olemust ja tegelikku omanikku, seeläbi

kaotada rahaliste vahendite seos toimepandud kuritegudega ja suunata kuritegelik raha legaalsesse

majandustegevusse. Korduva rahapesu kogumaht oli 1 054 181,05 eurot.

Kõik rahapesule eelnenud eelkuriteod on kvalifitseeritavad kelmusena Eesti Vabariigi

karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 3 mõttes: Teisele isikule suures ulatuses varalise kahju

tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil- karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

Rahapesu toimepanemise eesmärgil asutasid või omandasid AU, AM ST, AV II, AT, KH ja Denis

Matjaz I.Q korraldusel ja rahapesu toimepanemise eesmärgil tegelikkuses mittetegutsevad äriühingud

BC OÜ (registrikood xxxxxx), OC OÜ (registrikood xxxxxx, äriregistrist kustutatud 10.01.2023), TSA

OÜ (registrikood xxxxxx), L OÜ (registrikood xxxxxx), TAD OÜ (registrikood xxxxxx), H OÜ

(registrikood xxxxxx) ja M OÜ (registrikood XXXXX, alates 25.02.2019 G OÜ) ja avasid ülekannete

vahendamiseks ehk rahapesu toimepanemiseks nende äriühingute nimel pangakontod.

Samuti 2018 juulis sõitsid AV ja DZ I.Q ja AT korraldusel Ameerika Ühendriikidesse, et seal avada

äriühingute F LLC (Ameerika Ühendriikide registrikood XXXXXXXXX, juriidiline aadress xxx,

asutamisaeg 18.05.2018) ja C LLC (Ameerika Ühendriikide registrikood XXXXXXXXX, juriidiline

aadress xxxx, asutamisaeg 24.05.2018) nimel pangakontod. Ameerika Ühendriikides said nad I.Q

käest nende nimele juba varasemalt registreeritud eelnimetatud äriühingute asutamisdokumendid.

Seejärel käskis I.Q neil avada Ameerika Ühendriikides eelnimetatud äriühingute nimel pangakontod.

2018 juulis avasidki AV ja DZ F LLC nimel pangakontod nr xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx ning C LLC

nimel pangakontod nr xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx.

Pangakontode avamise järgselt edastasid AV ja DZ ajutised pangakaardid ja pangadokumendid I.Qle,

millega viimane sai F LLC ja C LLC eelnimetatud pangakontodele juurdepääsu. Eelkirjeldatud

tegevusega võimaldasid AV ja DZ teadlikult isikute grupil kuriteo tulemusena saadud vara kanda

nende nimel registreeritud äriühingute nende endi poolt avatud pangakontodele ja sealt edasi

legaalsesse majandustegevusse suunata. Ühtlasi edastas I.Q eelnimetatud pangakontode rekvisiidid

rahapesu toimepanemise eesmärgil AMle selleks, et viimane saaks nendele kontodele kuritegelikul teel

saadud raha edasi kanda.

I.Q oli kuritegeliku rahapesu skeemi juht. Tema kaasas AT ja AM rahapesuskeemi ning lubas nii neile

kui rahapesu eesmärgil asutatavate äriühingute juhatuse liikmetele äriühingute asutamise või

omandamise ning nende äriühingute nimel rahapesu eesmärgil pangakontode avamise eest rahapesu

vahendustasuna 3-5% summast. I.Q korraldusel, juhistel ja osalusel asutati rahapesu toimepanemiseks

Eestis ja välisriikides äriühingud ja avati nendele äriühingutele pangakontod. I.Q omas ka ise

rahapesuks kasutatud pangakontodele juurdepääsu. Muuhulgas korraldasid AT ja AM I.Qle

äriühingute H OÜ, OÜ TAD ja M OÜ kontodele Smart-ID abil internetipanga juurdepääsu.

I.Ql oli üldine kontroll selle üle, milliste äriühingute arvelduskontodele kuritegelikul teel saadud raha

millal laekub ja tema andis AMle juhiseid, kellele ja mis summas laekunud raha edasi kanda. Samuti

teostas I.Q ka ise rahapesuks ülekandeid. Suur osa kuritegelikul teel saadud ja Eestis avatud

arvelduskontodele laekunud rahalistest vahenditest kanti lõppkokkuvõttes edasi Ameerika

Ühendriikides registreeritud F LLC ja C LLC arvelduskontodele, mis olid I.Q kontrolli all, millele ta

omas juurdepääsu. Nii kanti raha kokku summas 133 300 eurot F LLC kontole ning raha kokku

summas 332 467 eurot C LLC kontodele. Kokku kanti I.Q kontrolli all olevatele eelnimetatud

kontodele kuritegelik raha summas 465 767 eurot.

7. AT roll kuritegelikus grupis ja rahapesuskeemis

AT vahendusel avati rahapesuskeemis kasutatud äriühingutele pangakontod. Selleks värvas AT isikud,

kes oleksid teenustasu eest nõus rahapesu toimepanemiseks avama rahapesu eesmärgil asutatud või

omandatud äriühingutele pangakontod. Ühtlasi korraldasid AT ja AM I.Qle äriühingute H OÜ, OÜ

TAD ja M OÜ kontodele Smart-ID abil internetipanga juurdepääsu.

8. AM roll kuritegelikus grupis ja rahapesuskeemis

AM peamine roll rahapesu toimepanemisel seisnes selles, et tema teostas rahapesu objektiks oleva

rahaga korduvalt suures ulatuses pangaülekandeid. Selleks edastati talle I.Q ja AT juhiste ja

korralduste kohaselt rahapesu toimepanemise eesmärgil asutatud või omandatud äriühingute

seaduslike esindajate ID-kaardid ja paroolid, internetipanga kasutamiseks vajalikud andmed ja

identifitseerimisvahendid ning ülekanneteks vajalikud andmed. Muuhulgas edastas I.Q AMle

mobiiltelefonirakenduse Signal kaudu UAB I, SIA WT, C LLC, STi ja AVi kontode andmed. Ühtlasi

korraldasid AT ja AM I.Qle äriühingute H OÜ, OÜ TAD ja M OÜ kontodele Smart-ID abil

internetipanga juurdepääsu.

Samuti vormistas AM ennast rahapesu toimepanemise eesmärgil rahapesuskeemis kasutatud kahe

äriühingu- OC OÜ juhatuse liikmeks ja SIA WT juhatuse liikmeks ning avas I.Q ja AT juhendamisel

eelnimetatud äriühingutele arvelduskontod, kuhu kandis muuhulgas edasi kuritegelikust tegevusest

saadud raha.

Eelkuritegude ehk BEC kelmuste tulemusena välisriikidest Eestis asuvatele pangakontole laekunud

raha edasikandmisel välisriigi kontodele kaotati ja üritati kaotada nende rahaliste vahendite seos

toimepandud eelkuritegudega ja seeläbi varjati või üritati varjata vara kuritegelikku olemust ja

ebaseaduslikku päritolu. Ühtlasi kuritegeliku raha edasikandmisel jäi ja oleks jäänud varjatuks

rahaliste vahendite tegelikud omanikud.

I.Q, luues koos AT ja AMga ühise skeemi, mille abil ta suunas eelnimetatud kuriteole kaasaaitajate

abil eelkuritegudest saadud rahalised vahendid läbi Eestis avatud pangakontode edasi legaalsesse

majandustegevusse, tegutses kelmuste tulemusena saadud rahaliste vahendite varjamisel kavatsetult.

Seejuures said rahapesuskeemis osalenud isikud osutatud rahapesuteenuse eest vahendustasu.

Süüdistatava I.Q tegevus oli ajavahemikul 18.06.2018 kuni 19. juulini 2020 (sh kuni 28.03.2019)

käsitletav rahapesuna RahaPTS § 4 lg 1 p 1, 2, 3 ja § 4 lg 3 mõttes, s.o teise riigi territooriumil

toimunud kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara:

-

muundamisena, olles teadlik, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest, eesmärgiga varjata vara

ebaseaduslikku päritolu

-

omandamise ja valdamisena, olles vara saamisel teadlik, et see on saadud kuritegelikust tegevusest

-

tõelise olemuse, päritolu ja omandiõiguse varjamisena

Alates 20. juulist 2020 (ja ka süüdistusakti esitamise seisuga) on I.Q tegevus käsitletav rahapesuna

RahaPTS § 4 lg 1 p-de 1, 2, 3 ja § 4 lg 3 järgi, s.o teise riigi territooriumil toimunud kuritegeliku

tegevuse tulemusel saadud vara:

-

muundamisena, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu

-

omandamise ja valdamisena, olles vara saamisel teadlik, et see on saadud kuritegelikust tegevusest

-

tõelise olemuse, päritolu ja omandiõiguse varjamisena

Denis Matjazi süüdistatakse KarS § 394 lg 2 p 1, 2, 3- § 22 lg 3- § 25 lg 2 järgi selles, et tema

ajavahemikul 2018 sügis kuni 28.03.2019 teadlikult aitas aineliselt kaasa isikute grupil–

rahapesuskeemi juhtinud tuvastamata isikul, ATl ja AMl M OÜ (registrikood XXXXX, alates

25.02.2019 G OÜ) pangakonto kaudu kokku viiel (5) korral toime panna KarS § 121 mõttes suures

ulatuses (suur on süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot) rahapesu, mis jäid katse staadiumisse,

järgmiselt:

Kuritegeliku rahapesuskeemi juhiks olev täpselt tuvastamata isik kaasas 2017. aasta lõpus Eesti

Vabariigis Tallinnas AT ja AM rahapesuskeemi ning lubas nii neile kui rahapesu eesmärgil asutatavate

erinevate äriühingute juhatuse liikmetele äriühingute asutamise või omandamise ning nende

äriühingute nimel rahapesu eesmärgil pangakontode avamise eest rahapesu vahendustasuna 3-5%

summast.

2018 sügisel, hiljemalt 07.11.2018 andis rahapesuskeemi juhtinud tuvastamata isik ATga

kooskõlastatult rahapesu toimepanemise eesmärgil MSile korralduse registreerida Eestis äriühing ja

avada äriühingule pangakonto. MS tegi eelnimetatud korralduse alusel vastava ettepaneku ABle, kes

omakorda tegi rahapesu toimepanemise eesmärgil Denis Matjazile ettepaneku registreerida viimase

nimele äriühing ja avada pangakonto. AB lubas vastavale talle endale lubatule Denis Matjazile

äriühingu viimase nimele vormistamise ning äriühingule pangakonto avamise eest pangakontole

laekuvast summast 2% tasu ning hiljem 500 eurot tasu, mis Denis Matjazil jäi aga saamata. Denis

Matjaz nõustus AB ettepanekuga ja andis äriühingu enda nimele registreerimiseks AB kätte enda ID-

kaardi, samuti edastas ta 05.11.2018 mobiilirakenduse Telegram kaudu sõnumiga ABle enda ID-

kaardi juurde kuuluvad paroolid. Järgnevalt andis AB Denis Matjazi ID- kaardi koos paroolidega

äriühingu Denis Matjazi nimele registreerimiseks täpselt tuvastamata viisil üle MSile.

Seejärel 07.11.2018 asutati rahapesu toimepanemise eesmärgil MSile üle antud Denis Matjazi ID-

kaardi ja paroolidega tegelikkuses mittetegutsev äriühing M OÜ (registrikood XXXXX, alates

25.02.2019 G OÜ). Samast ajast sai Denis Matjazist M OÜ ainuosanik (kuni 21.02.2019) ja juhatuse

liige (kuni 25.02.2019).

Peale M OÜ asutamist avas Denis Matjaz 15.11.2018 AB suunistel rahapesu toimepanemise eesmärgil

pangas LHV Pank AS M OÜ-le konto nr XXXXXXXXXX, mille juurde sai Denis Matjaz M OÜ

nimel allkirja- ja konto kasutamisõiguse. Seejärel andis Denis Matjaz täpselt tuvastamata ajal ja kohas

oma ID-kaardi koos paroolidega ning M OÜ internetipanga kasutamiseks vajalikud dokumendid ja

andmed üle ABle, kes omakorda andis need MSile. MS andis Denis Matjaz ID-kaardi koos

paroolidega ning M OÜ internetipanga kasutamiseks vajalikud dokumendid ja andmed omakorda üle

ATle, kes omakorda andis need AMle, et viimane saaks M OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXX

laekunud kuritegeliku rahaga rahapesu eesmärgil tehinguid teha. Ühtlasi korraldasid AT ja AM

rahapesuskeemi juhtinud tuvastamata isikule M OÜ kontole Smart-ID abil M OÜ pangakontole nr

XXXXXXXXXX internetipanga juurdepääsu.

Ajavahemikul 31.01.2019 kuni 28.03.2019 üritasid rahapesuskeemi juhtinud tuvastamata isik, AT ja

AM teadlikult ja eesmärgipäraselt, kooskõlastatult ja ühist teoplaani järgides tänu Denis Matjazi poolt

eelnevalt osutatud teadlikule ainelisele kaasabile teha Hollandi Kuningriigis ja Tšehhi Vabariigis

täpselt tuvastamata isikute poolt toimepandud kuritegude- BEC kelmuste ehk eelkuritegude (BEC

kelmus: Business Email Compromise – äripartnerite vahel toimuva e-kirjavahetuse ebaseadusliku

ülevõtmise teel toimepandud kelmus) tulemusena M OÜ LHV Pank AS pangakontole nr

XXXXXXXXXX laekunud kuritegeliku varaga tehinguid, eesmärgiga varjata nende rahaliste

vahendite ebaseaduslikku päritolu, kuritegelikku olemust ja tegelikku omanikku, seeläbi kaotada

rahaliste vahendite seos toimepandud kuritegudega ja suunata kuritegelik raha legaalsesse

majandustegevusse, järgmiselt:

Eelkuriteod ja nendele järgnenud rahapesukatsed Eestis:

-

31.01.2019 laekus Hollandi Kuningriigi äriühingu K BV ING Bank N.V pangakontolt nr

XXXXXXXXXX M OÜ LHV Pank AS pangakontole nr XXXXXXXXXX toimepandud

kuriteo tulemusel raha summas 69 269,87 eurot.

Hollandi Kuningriigis toime pandud eelkuritegu ehk BEC kelmus (BEC kelmus: Business Email

Compromise – äripartnerite vahel toimuva e-kirjavahetuse ebaseadusliku ülevõtmise teel toimepandud

kelmus) seisnes selles, et eeluurimisel tuvastamata isikute poolt võeti enne 31.01.2019 ebaseaduslikult

üle K BV ja tema äripartneri vaheline e-kirjavahetus, mille tulemusel esitasid seni tuvastamata isikud

äriühingule K BV e-kirja teel makserekvisiidid, milles oli muudetud makse saaja arveldusarve number

ning mille tulemusel kanti K BV äripartnerile mõeldud raha summas 69 269,87 eurot ekslikult M OÜ

eelnimetatud kontole.

-

Laekumisele järgnevad rahapesukatsed seisnesid järgmises:

Seejärel 31.01.2019 üritas AM, kelle valduses olid M OÜ AS LHV Pank internetipanga juurdepääsuks

vajalikud andmed ja Denis Matjazi ID-kaart, eelnimetatud kontolt 39 000 eurot edasi kanda UAB I

(juhatuse liige ST) Paysera LT UAB pangakontole nr XXXXXXXXXX, kuid see ei õnnestunud temast

mitteolenevatel põhjustel, kuna LHV Pank AS pidas makse seoses pettuse kahtlusega kinni.

K BV raha laekumise swift- andmete kohaselt sooviti K BV poolt tegelikkuses makset teha S S.L-le,

mitte OÜ-le M. LHV Pank AS poolt edastati saatjapanka päring esialgse K BV laekumise kohta ja

08.02.2019 tuli SWIFT teabesüsteemi kaudu ING Bank N.V. tagasikutsumine. M OÜ poolt soovitud

maksekorraldus UAB I eelnimetatud pangakontole tühistati LHV Pank AS poolt ja M OÜ

eelnimetatud kontole laekunud raha summas 39 000 eurot edasi ei õnnestunud AMil temast

mitteolenevatel põhjustel edasi kanda.

-

Peale seda laekus K BV pangakontolt XXXXXXXXXX M OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXX

eelnimetatud eelkuriteo tulemusel veel raha kokku summas 171 746,08 eurot järgmiselt:

-

20.02.2019 raha summas 89 033,60 eurot

-

14.03.2019 raha summas 82 712,48 eurot.

20.02.2019 ja 14.03.2019 laekumistele järgnev rahapesukatse seisnes järgmises:

Ka 20.02.2019 ja 14.03.2019 M OÜ pangakontole laekunud raha kokku summas 171 746,08 eurot

üritas AM edasi kanda, ent see ei õnnestunud temast mitteolenevatel põhjustel, kuna need rahalised

vahendid blokeeriti LHV Pank AS poolt kuriteokahtluse tõttu.

25.02.2019 registreeris VG AB ja MSi korraldusel blokeeritud raha kättesaamiseks 21.02.2019 M OÜ

osaniku otsuse alusel OÜ M enda nimele ning muutis äriühingu nimeks OÜ G. VGst sai OÜ G

ainuosanik ja juhatuse liige. Samas veel 18.04.2019 seisuga oli Denis Matjaz jätkuvalt LHV Pank AS

pangakonto XXXXXXXXXX allkirjaõiguslik isik ja volitatud kasutaja, seega sai kontot tegelikkuses

kasutada AM.

-

Seejärel laekus Tšehhi Vabariigi äriühingu ITT Holdings Czech Republic s.r.o pangakontolt

XXXXXXXXXX toimepandud kuriteo tulemusel M OÜ kontole nr XXXXXXXXXX raha

kogusummas 17 798,40 eurot järgmiselt:

-

15.03.2019 summas 4449,60 eurot

-

28.03.2019 summas 13 348,80 eurot.

Tšehhi Vabariigis toimepandud eelkuritegu ehk BEC kelmus seisnes järgmises. Ajavahemikul 2019

aasta jaanuarist kuni 2019 märtsini sai ITT kontserni kuuluv äriühing ITT Holdings Czech Republic

s.r.o, enda koostööpartneriks olevalt Hispaania Kuningriigis registreeritud äriühingult S, S.L

tasumiseks standardsed arved kogusummas 17 798,40 eurot. 28.01.2019 sai ITT Holdings Czech

Republic s.r.o e-kirja ITT kontserni kuuluva äriühingu Koni esindajalt EZlt, mis sisaldas palvet ära

muuta S, S.L pangarekvisiidid. E- kirjale oli lisatud ka fail, mis sisaldas teavet S, S.L uute

pangarekvisiitide kohta. Kuna teade mõjus ehtsalt, ei pidanud ITT Holdings Czech Republic s.r.o

juhatuse liige MR seda kahtlaseks ning tasus arved teates märgitud pangakontole, arvates ekslikult, et

tasub S, S.L. esitatud arvete eest raha äriühingule S, S.L.

MR ja S, S.L esindaja vahelises hilisemas suhtluses selgus aga, et S, S.L ei esitanud 28.01.2019 teadet

pangarekvisiitide muutmise kohta ja seega oli tegemist pettusega. Tegelikkuses kandis ITT Holdings

Czech Republic s.r.o esindaja 28.01.2019 saadud eeluurimisel tuvastamata isiku poolt temale saadetud

eksliku e-kirja tulemusel raha kogusummas 17 798,40 eurot hoopis M OÜ pangakontole nr

XXXXXXXXXX, mitte S, S.L. kontole. Eelnimetatud BEC kelmuse tulemusel tekitati eeluurimisel

tuvastamata isikute poolt äriühingule ITT Holdings Czech Republic s.r.o varaline kahju kogusummas

17 798,40 eurot.

-

15.03.2019 ja 28.03.2019 laekumistele järgnev rahapesukatse seisnes järgmises:

15.03.2019 ja 28.03.2019 M OÜ pangakontole laekunud raha kogusummas 17 798,40 eurot üritas AM

edasi kanda, ent see ei õnnestunud temast mitteolenevatel põhjustel, kuna need rahalised vahendid

blokeeriti LHV Pank AS poolt kuriteokahtluse tõttu.

Denis Matjazi aineline kaasabi eelkirjeldatud rahapesu katsetele

Denis Matjazi aineline kaasabi isikute grupile- rahapesuskeemi juhtinud tuvastamata isikule, ATle ja

AMle M OÜ LHV Pank AS pangakonto XXXXXXXXXX kaudu rahapesukatsete toimepanemisele

eelkirjeldatud viisil seisnes selles, et Denis Matjaz andis teadlikult enda ID-kaardi ja paroolid AB

kaudu kolmandatele isikutele selleks, et Denis Matjazi nimele vormistataks rahapesu toimepanemise

eesmärgil tegelikkuses temaga mitteseotud äriühing M OÜ.

Samuti seisnes Denis Matjazi aineline kaasabi eelnimetatud isikute grupi rahapesukatsete

toimepanemisele selles, et Denis Matjaz teadlikult avas temaga tegelikkuses mitteseotud ja tema jaoks

tuvastamata isikute poolt tema nimel asutatud ja tema nimele vormistatud M OÜ-le rahapesu

toimepanemise eesmärgil LHV Pank AS-s pangakonto XXXXXXXXXX, mida ta ise kasutama ei

hakanud.

Samuti seisnes Denis Matjazi aineline kaasabi selles, et tema edastas eelnimetatud pangakonto

kasutamiseks vajalikud dokumendid ja andmed AB kaudu kolmandatele tema jaoks tundmatutele

isikutele. Seejuures Denis Matjaz võimaldas veel 18.04.2019 seisuga, so peale M OÜ VGi nimele

ümbervormistamist AMl jätkuvalt OÜ M eelnimetatud pangakontot kasutada, kuivõrd Denis Matjaz

oli jätkuvalt nimetatud konto allkirjaõiguslik isik ja volitatud kasutaja.

Eelkirjeldatud tegevusega, so oma ID-kaardi ja paroolide edasiandmisega kolmandatele isikutele

selleks, et tema nimele avataks temaga tegelikkuses mitteseotud äriühing, samuti tema nimele

vormistatud äriühingule pangakonto avamise ja pangakonto kasutamiseks vajalike dokumentide ja

andmete edastamisega kolmandatele isikutele võimaldas Deniz Matjaz teadlikult eelnimetatud isikute

grupil M OÜ pangakonto kaudu üritada eelkirjeldatud viisil pesta raha.

Eelkuritegude kvalifikatsioon:

Rahapesukatsetele eelnenud eelkuriteod on kvalifitseeritavad kelmusena Eesti Vabariigi

karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 3 mõttes: Teisele isikule suures ulatuses varalise kahju

tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil- karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

Hollandi Kuningriigis vastab eelkirjeldatud eelkuritegu ehk nn ärikirjapettus karistusseadustiku artiklis

326 sätestatud kelmuse kuriteotunnustele, mille toimepanemise eest karistatakse kuni nelja aasta

pikkuse vangistusega või viienda kategooria rahatrahviga. Eelkirjeldatud viisil varalise kasu saamise

eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega ja seeläbi KarS § 121 mõttes

suures ulatuses suures ulatuses varalise kahju tekitamisega pandi Hollandi Kuningriigis rahapesu

eelkuriteona toime kelmus Eesti Vabariigi karistusseadustiku § 209 lg 2 p 3 mõttes.

Tšehhi Vabariigis vastab eelkirjeldatud eelkuritegu Tšehhi Vabariigi kriminaalkoodeksi § 209 lõikes 1

ja 3 sätestatud kelmuse kuriteotunnustele, millega on tekitatud suur kahju ning mille toimpanemise

eest karistatakse ühe- kuni viieaastase vabadusekaotuse või rahatrahviga. Eelkirjeldatud viisil varalise

kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega ja seeläbi KarS

§ 121 mõttes suures ulatuses suures ulatuses varalise kahju tekitamisega pandi Tšehhi Vabariigis

rahapesu eelkuriteona toime kelmus Eesti Vabariigi karistusseadustiku § 209 lg 2 p 3 mõttes.

Rahapesu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) mõttes

27.11.2017

jõustunud RahaPTS kohaselt:

RahaPTS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust

suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks

ja terrorismi rahastamiseks.

27.11.2017 kuni 19.07.2020 kehtinud RahaPTS redaktsiooni § 4 lg 1 p-de 1- 3 kohaselt on rahapesu

kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara:

1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või

selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus

tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest;

2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud

kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest;

3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine

või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust

tegevusest või selles osalemisest.

Alates 20.07.2020 (ja ka täna) kehtiva RahaPTS redaktsiooni § 4 lg p-de 1- 3 kohaselt on rahapesu

kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara:

1) muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada

kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest;

2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud

kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest;

3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine

või varaga seotud muude õiguste varjamine.

Alates 27.11.2017 (ja ka täna) kehtiva RahaPTS § 4 lg 2 kohaselt on rahapesu ka § 4 lõikes 1

nimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele

kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine.

Alates 27.11.2017 (ja ka täna) kehtiva RahaPTS § 4 lg 3 kohaselt on rahapesuga tegemist ka juhul,

kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi

territooriumil ning § 5 kohaselt ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel

saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud.

Süüdistatava Denis Matjazi tegevus oli ajavahemikul 18.06.2018 kuni 19. juulini 2020 (sh kuni

28.03.2019) käsitletav katsena aidata toime panna rahapesu RahaPTS § 4 lg 1 p 1, 2, 3 ja § 4 lg 3

mõttes, s.o katsena aidata kaasa teise riigi territooriumil toimunud kuritegeliku tegevuse tulemusel

saadud vara:

-

muundamisele, olles teadlik, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest, eesmärgiga varjata vara

ebaseaduslikku päritolu

-

omandamisele ja valdamisele, olles vara saamisel teadlik, et see on saadud kuritegelikust

tegevusest

-

tõelise olemuse, päritolu ja omandiõiguse varjamisele

Süüdistatava Denis Matjazi tegevus oli alates 20. juulist 2020 (ja ka süüdistuse muutmise seisuga)

käsitletav katsena aidata toime panna rahapesu RahaPTS § 4 lg 1 p-de 1, 2, 3 ja § 4 lg 3 mõttes, s.o

katsena aidata kaasa teise riigi territooriumil toimunud kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara:

-

muundamisele, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu

-

omandamisele ja valdamisele, olles vara saamisel teadlik, et see on saadud kuritegelikust

tegevusest

-

tõelise olemuse, päritolu ja omandiõiguse varjamisele

Seega Denis Matjaz aitas aineliselt kaasa isikute grupil toime panna korduvalt suures ulatuses

rahapesu katset: kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara m

uundamist,

o

mandamist ja

valdamist ning

tõelise olemuse, päritolu ja omandiõiguse varjamist, millega pani toime KarS §

394 lg 2 p 1, 2, 3- § 22 lg 3- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav I.Q jättis ilmumata nii 22.01.2024 kui ka 24.01.2024 kohtuistungile. Isik oli kohtuistungi

aegadest teadlik ja seda kinnitas ka kaitsja. KrMS § 165 lg 4 võimaldab saata kutse elektronpostiga ja

kutse loetakse kättesaaduks, kui isik kolme tööpäeva jooksul on kinnitanud kättesaamist. Prokuratuur

saatis I.Qle kutse kaitsja poolt edastatud e-posti aadressil 29.09.2023, mis oli reedene päev ja I.Q

vastas 03.10.2023, mis oli teisipäev (1/40-47). Seega on I.Q kolme tööpäeva jooksul kinnitanud kutse

kättesaamist ning kutse loetakse Eesti seaduste kohaselt kätte toimetatuks.

Isik ei ole tõendanud kohtule, et tal oli 22.01.2024 ja 24.02.2024 kohtuistungilt puudumiseks mõjuv

põhjus. Prokuratuur kasutas täiendavalt I.Qle kutse kättetoimetamiseks vastastikuse õigusabi taotlust

(1/61-104). Ühendkuningriigist saabunud vastuse kohaselt sellel aadressil, mis oli prokuratuurile teada

I.Qt ei leitud. Väidetavalt ta seal ei ela ja seega on täidetud ka KrMS § 269 lg 2 tingimus, et tema

asukohta ei suudeta tuvastada. Isiku leidmiseks ja talle võimaluste andmiseks osaleda kohtuistungil

ühel või teisel viisil on tehtud mõistlikke pingutusi. Talle on saadetud videolink, talle on saadetud e-

posti teel kutse, talle on üritatud saata kutse ka kasutades rahvusvahelist õigusabi taotlust.

Ühendkuningriigist laekunud teabe kohaselt ei saa Ühendkuningriigis asuv kahtlustatav/süüdistatav

osaleda videokonverentsi teel välisriigis toimuval istungil, mis on osa nende kohtumenetlusest või

moodustab nende suthes algatatud kohumenetluse. See hõlmab videokonverentsi Ühendkuningriigi

kohtus või vähem ametlike allikate kaudu, näiteks kodusel aadressil lingi kaudu liitumist. Sellest

tulenevalt on välistatud I.Q süüdistatavana istungil osalemine videosilla vahendusel, mistõttu on

kriminaalasjas süüdistatava isiklikuks osavõtuks ainult üks variant, et isik tuleb Eestisse. Kaitsja on

väljendanud, et I.Q ei kavatse mitte mingil juhul Eestisse tulla. Kuna isik kindlasti Eestisse tulla ei

soovi, siis leiab kohus, et on küllaldane alus arvata, et ta hoiab kohtusse ilmumisest ja seega ka

menetlusest kõrvale. On tehtud kõik võimalikud pingutused, et isik Eestisse kohtusse ilmuks, talle on

kõik võimalused antud, kuid ta ei ole neid kasutanud, mistõttu leiab kohus, et ilma I.Qta on kohtulik

arutamine võimalik. Kõigest eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kriminaalasja arutamine KrMS §

269 lg 2 p 2 alusel erandlikult ilma süüdistatava I.Q osavõtuta.

Süüdistatav Denis Matjaz end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud

Kohtuistungil andsid ütlusi süüdistatav Denis Matjaz ning tunnistajad AV, DZ, MG, MS, ST, AT, KH,

DV, AV III, MP, KL, JS.

Tunnistajad AT, AM, AU keeldusid kohtuistungil ütlusi andmast.

Kohus uuris järgmisi tõendeid:

-

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.04.2021 kohtuotsus 1-21-2156, Tallinna Ringkonnakohtu

22.06.2021 kohtumäärus ja Riigikohtu 27.01.2022 kohtumäärus (5/38-65);

-

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.01.2022 kohtuotsus 1-21-8416 (5/66-71);

-

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.02.2023 kohtuotsus 1-23-250 (5/72-86);

-

Rahapesu Andmebüroo 06.07.2018 kuriteoteade koos lisadega väljatrükitult ning CD-plaadil (2/1-

25);

-

Äriregistri väljatrükk BC OÜ kohta (2/26-28);

-

26.02.2019 päring OÜ-le Aviaservice ja OÜ Aviaservice 20.02.2019 vastus koos lisadega (2/29-

65);

-

14.01.2019 päring Venemaa Sirene büroole ja 26.04.2019 vastus (2/66-70);

-

12.07.2018 päringud AS-i SEB Pank ja 19.07.2018 vastused koos lisadega (2/71-100);

-

18.08.2023 päring AS-i SEB Pank ja AS SEB Pank 18.08.2023 vastus koos lisadega (2/101-121);

-

23.01.2019 päring AS-i SEB Pank ja 04.02.2019 vastus, BC OÜ 21.05.2018 internetipanga leping

(2/2-128);

-

17.02.2023 vaatlusprotokoll (pangaautomaadi kaamerasalvestis) (2/129-130);

-

10.09.2018 päring AS-i SEB Pank, 13.09.2018 vastus ja 13.06.2019 asitõendi vaatlusprotokoll

koos lisaga: 19.06.2018 helisalvestis CD-plaadil, (2/131-140);

-

23.01.2019 päring Politsei- ja Piirivalveametile ja 25.01.2019 vastus, eriasjade uurija Veiko

Pääbuse 19.02.2019 päring ja Pille Küüt poolt 20.02.2019 e- kirja teel esitatud vastus päringule

(2/141 -145):

-

PPA vanemkomissar Regina Hasina 23.01.2019 e- kirja teel esitatud taotlus PPA-le ja PPA

komissar Marit Abrami 24.01.2019 saadetud vastus (2/146);

-

12.03.2019 läbiotsimismäärus ja 13.03.2019 tunnistaja AT elukohas (aadressil xxx) teostatud

läbiotsimise kohta koostatud protokoll (6/ 125-134);

-

AT kinnipidamise protokoll ja 13.05.2019 mobiiltelefoni Samsung vaatlusprotokoll (2/147-150,

6/135-146);

-

10.05.2019 vaatlusprotokoll koos lisadega: 18 pildifaili koos metaandmetega CD-plaadi(2/151-

152, 8/25-61);

-

Rahapesu Andmebüroo 23.10.2018 kuriteoteade koos lisadega (2/153-217);

-

Äriregistri väljatrükk OC OÜ kohta (3/1-6);

-

Rahapesu Andmebüroo 14.02.2019 andmete väljastamine kriminaalasja materjalide juurde koos

lisadega (3/7-94);

-

Portugali Sirene büroo 14.03.2019 teade (3/95-98);

-

18.08.2023 päring AS-i LHV Pank ja AS LHV Pank 18.08.2023 vastus koos lisadega (3/99-122);

-

18.01.2023 päring AS-le LHV Pank ja 18.01.2023 vastus koos lisadega (3/123-139);

-

16.04.2019 päring AS-le LHV Pank ja 21.05.2019 vastus (3/140-143);

-

Politsei- ja Piirivalveameti Europoli sideohvitseri poolt 05.06.2019 edastatud Europoli Ameerika

Ühendriikide esinduse 05.06.2019 e-kiri koos lisadega (3/144-153);

-

29.04.2019 päring Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ja 02.05.2019 vastus (3/ 154-157);

-

02.04.2019 läbiotsimismäärus ja 02.04.2019 tunnistaja AM elukohas (xxx) teostatud läbiotsimise

kohta koostatud protokoll (6/147-155);

-

07.06.2019 AMi Iphonei vaatlusprotokol (8/62-75);

-

14.05.2019 vaatlusprotokoll koos lisadega (8/76-87);

-

AVi kinnipidamise protokoll ja 13.05.2019 mobiiltelefoni vaatlusprotokoll (3/158-173, 6/156-

166);

-

13.05.2019 Zi mobiiltelefoni vaatlusprotokoll ( 3/174-192);

-

Äriregistri väljatrükk TSA OÜ kohta (3/197);

-

Äriregistri väljatrükk L OÜ kohta (3/193-196);

-

09.10.2018 päring AS-i LHV Pank ja 24.10.2018 vastus koos lisadega (3/197-207);

-

24.10.2018 päring AS-i LHV Pank ja 21.11.2018 vastus koos sularahaautomaadi

LHV00615 turvakaamera 07.07.2018 salvestiste väljatrükkidega (3/208-214);

-

14.05.2019 päring AS-i LHV Pank ja 21.05.2019 vastus koos lisadega (3/215);

-

26.11.2018 läbiotsimismäärus ja 27.11.2018 MGi elukohas teostatud läbiotsimise kohta koostatud

protokoll (xxx) (6/167-175);

-

26.11.2018 läbiotsimismäärus ja 27.11.2018 tunnistaja MGi poolt kasutatavas asukohas ja temale

kuuluvas sõiduautos teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokollid (xxx ja sõiduauto

Mercedes-Benz (reg nr XXXXXX) (6/176-188);

-

28.05.2019 jälitustoimingu protokoll ja lisad DVD-plaadil (8/88-95);

-

28.05.2019 MGi mobiiltelefoni vaatlusprotokoll (6/189-198);

-

Rahapesu Andmebüroo 25.03.2019 kuriteoteade koos lisadega (4/1-9);

-

Äriregistri väljatrükk TAD OÜ kohta (4/10-14);

-

AS LHV Pank 18.08.2023 vastuse lisad (3/99, 4/15-24);

-

28.06.2023 Euroopa Uurimismäärus Bulgaariale ja Bulgaaria 07.07.2023 vastus koos lisadega

(4/25-82);

-

01.04.2019 päring OÜ-le Web Hosting Solutions ja 02.05.2019 vastus ning 01.04.2019 päring

keskkriminaalpolitseile, vastus ja 01.04.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (4/83-95);

-

Rahapesu Andmebüroo 29.01.2019 kuriteoteade koos lisadega ning Rahapesu Andmebüroo

rahapesu juhtivanalüütik Tuulikki Kantola 11.06.2019 vastus päringule (4/96- 147);

-

Äriregistri väljatrükk H OÜ kohta (4/148);

-

AS LHV Pank 18.08.2023 vastus ja lisad (4/149-158);

-

05.03.2019 päring AS-i LHV Pank ja 05.03.2019 vastus koos konto väljavõttega (4/159-165);

-

20.03.2019 päring Eesti Sirene büroole ning 21.03.2019 Eesti Sirene büroo poolt edastatud Leedu

Sirene büroo 21.03.2019 vastus koos lisaga (4/166-172);

-

19.06.2023 Euroopa Uurimismäärus Läti Vabariigile ja Läti Vabariigi vastus koos lisadega

väljatrükitult ja CD-plaadil (4/173-200, CD-plaat);

-

26.03.2019 päring Eesti Sirene büroole ja 22.05.2019 Eesti Sirene büroo poolt edastatud Horvaatia

Interpoli 21.05.2019 vastus koos e-kirjavahetusega (4/231-244);

-

08.08.2023 Euroopa Uurimismäärus Horvaatiale koos lisaga ja Horvaatia vastus (5/1-21);

-

06.03.2019 päring keskkriminaalpolitseile ja 22.04.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll

koos lisaga (5/22-25);

-

01.04.2019 päring keskkriminaalpolitseile ja Telia Eesti AS andmete väljatrükk (5/26-28);

-

KH kinnipidamise protokoll, 15.05.2019 KH Iphone vaatlusprotokoll (5/29-37 ja 6/194-198 );

-

Rahapesu Andmebüroo 18.02.2019 kuriteoteade koos lisadega (5/87-100);

-

Äriregistri väljatrükk G OÜ (endine M OÜ) kohta ja seotud dokumendid (5/101-108);

-

AS LHV Pank 18.08.2023 vastus lisadega (5/109- 118);

-

06.03.2019 päring ja 02.04.2019 AS-i LHV Pank vastus koos lisadega (5/119-136);

-

05.04.2019 päring ja AS-i LHV Pank 09.04.2019 vastus (5/137-141);

-

10.04.2019 päring ja AS-i LHV Pank 18.04.2019 vastus koos IP-aadresside logiga (5/142-148);

-

10.04.2019 päring Sirene Eesti büroo kaudu Tšehhi Vabariigi Sirene büroole ja 17.04.2019 vastus

koos 10.04.2019 teatega (5/149-158);

-

26.03.2019 päring Sirene Eesti büroo kaudu Hollandi Vabariigi Sirene büroole ja 10.05.2019

vastus koos Hollandi Kuningriigi Rotterdami Politseiosakonna 25.01.2019 protokolliga (5/159-

173);

-

15.06.2023 Euroopa Uurimismäärus Hollandi Kuningriigile koos lisaga ja Hollandi Kuningriigi

vastus koos lisadega (5/174-215);

-

ABi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (6/36-49)

-

25.04.2019 ABi telefoni vaatlusprotokoll lisadega CD-plaadil osaliselt(6/49-64 );

-

24.04.2019 läbiotsimismäärus ja 25.04.2019 tunnistaja MS elukohas aadressil xxx teostatud

läbiotsimise kohta koostatud protokoll ( 6/65-79 );

-

07.06.2019 vaatlusprotokoll (6/80-81);

-

D.Matjaz kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja 09.04.2019 mobiiltelefoni vaatlusprotokoll

(6/82-97);

-

03.04.2019 päring Elisa Teleteenused AS-le ja 03.04.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll

koos lisaga (6/6-10);

-

06.06.2019 AS Tallink Grupp esindaja vastus 05.06.2019 ja 31.05.2019 päringule (6/11);

-

31.05.2019 päring Sirene Eesti büroole ja Europoli PPA sideohvitseri poolt edastatud Ameerika

Ühendriikide Europol Siena 05.06.2019 teade 1445894-1-2 koos I.Q fotodega ning lisadega CD-

plaadil (6/12-27);

-

Ameerika Ühendriikide Europol Siena 07.06.2019 teade 1-445894-1-4 koos lisadega (8/96-117);

-

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 03.04.2023 taotlus Politsei- ja Piirivalveametile, taotluse

edastamisega seonduv e- kirjavahetus ja Europoli USA sidebüroo esindaja Michael Simpsoni

08.04.2023 vastus koos lisadega (7/1- 37);

-

Politsei- ja Piirivalveameti 20.01.2021 vastus süüdistavava I.Q esindajale vandeadvokaat Marko

Kairjaki päringule (7/38-39);

-

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 24.03.2023 päring Ameerika Ühendriikide Suursaatkonda ja

Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna 05.05.2023 vastus päringule (7/40- 49);

-

Vanemuurija 28.04.2021 päring, 05.05.2021 Monika Mägi e- kiri ja väljatrükk piiriületuste

andmebaasist PIKO I.Q piiriületuste andmete kohta (7/50-62);

-

06.07.2021 I.Qlt äravõetud mobiiltelefoni vaatlusprotokoll (7/63);

-

10.05.2021 vaatlusprotokoll koos lisadega: I.Q nimele väljatatud Ühendkuningriigi passi nr

XXXXXXXX koopia, I.Q nimele väljastatud Nigeeria Liitvabariigi passi nr XXXXXXXX koopia;

Põhja prefektuuri 26.02.2021 fototabeli koopia, 25.02.2021 fototabeli koopia ja AT poolt

allkirjastatud fototabeli koopia (8/118-126);

-

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 28.06.2023 taotlus Riigiprokuratuurile topeltkaristatavuse päringute

esitamiseks koos lisaga: kuriteoepisoodide faabulad riikide kaupa (7/ 64-67);

-

Riigiprokuratuuri 05.07.2023 saatekiri Hollandi vastusele, Hollandile esitatud päring RP-6-

10/23/1589 ja Hollandi vastus topeltkaristatavuse päringule (7/68-75);

-

Riigiprokuratuuri 06.07.2023 saatekiri Portugali vastusele ja Portugali vastus topeltkaristatavuse

päringule (7/76-79);

-

Riigiprokuratuuri 07.07.2023 saatekiri Kreeka vastusele ja Kreeka vastus topeltkaristatavuse

päringule (7/80-86);

-

Riigiprokuratuuri 11.07.2023 saatekiri Rumeenia vastusele ja Rumeenia vastus topeltkaristatavuse

päringule (7/87-99);

-

Riigiprokuratuuri 13.07.2023 saatekiri Bulgaaria vastusele ja Bulgaaria vastus topeltkaristatavuse

päringule (7/100-112)

-

Riigiprokuratuuri 14.07.2023 saatekiri Tšehhi vastusele ja Tšehhi vastus topeltkaristatavuse

päringule (7/113-118);

-

Riigiprokuratuuri 09.08.2023 saatekiri Hispaania vastusele ja Hispaania vastus topeltkaristatavuse

päringule (7/119-130);

-

Riigiprokuratuuri 28.08.2023 saatekiri Horvaatia vastusele ja Horvaatia vastus topeltkaristatavuse

päringule (7/131-144);

-

I.Q karistusregistri väljavõte (7/145);

-

Tõend isiku maksustatava tulu kohta (7/146);

-

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 20.12.2022 järelepärimine Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuurile ja 20.01.2023 hinnang välismaalase väljasaatmise võimalikkusele (7/147-151);

-

04.08.2023 täiendav järelepärimine Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile ja 28.08.2023

täiendav hinnang välismaalase tagasipöördumise/väljasaatmise võimalikkusele (7/152-155);

-

22.04.2021 I.Q kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos õiguste deklaratsiooniga (7/156-168);

-

12.03.2019 Kriminaalasjade ühendamise määrus (7/169-170);

-

01.04.2019 Kriminaalasjade ühendamise määrus (7/171-172);

-

23.04.2019 Kriminaalasjade ühendamise määrus (7/173-174);

-

18.06.2019 kriminaalasja eraldamise määrus (7/175-176)

-

29.03.2023 kriminaalasjade ühendamise määrus (7/204-205);

-

13.01.2023 kriminaalasja eraldamise määrus (6/98);

-

29.04.2020 tagaotsitavaks kuulutamise määrus (7/179-181);

-

18.05.2020 vahistamistaotlus (7/182-189);

-

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 27.05.2020 kohtumäärus nr 1-20-3220 (7/199-203);

-

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkollegiumi 20.05.2021 kohtumäärus nr 1-20-3220 (7/206-214);

-

Rahapesu Andmebüroo poolt 19.02.2019 edastatud 16.01.2019 ja 14.02.2019 ettekirjutused

(7/215-219);

-

11.05.2021 päring Eesti Saatkonnale Londonis ja Londoni politsei 27.05.2021 vara vastuvõtmise

õiend (7/220-223);

-

Eriasjade uurija Nelli Paulmani 10.05.2021 saatekiri Tallinna Vanglale (7/224);

-

16.06.2023 õigusabitaotlus Nigeeria Liitvabariigile (7/225-234)

-

Põhja Ringkonnaprokurör Mariana Londoni 22.06.2023 e- kiri I.Qle (7/235-237);

-

Asitõendi üleandmise akt (7/238)

-

I.Q riigiõigusabi dokumendid (7/239-242)

-

08.03.2019 AVle äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (6/28-32);

-

26.02.2021 AVle äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (6/33-36);

-

25.02.2021 DZle äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (7/ 177-179);

-

03.04.2019 JSle äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (6/1-5);

-

19.06.2019 ATle äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (6/115-118);

-

AT eeluurimisel antud ütlused KrMS § 291 lg 1p2,lg 3 aluse (6/99-114, 119-124);

-

AM (H) eeluurimisel antud ütlused KrMS § 291 lg 1p2,lg 3 aluse (8/1-24);

-

D.Matjazi karistusregistiõiend (8/127);

-

D.Matjazi õigusabikulud (8/128-143);

-

Süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise ja I.Q õiguabikuludega seotud dokumendid (8/144-

248);

-

AB eeluurimisel antud ütlused KrMS § 291 lg 1p1lg1 alusel (9/1-19).

Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajad, uurinud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära

kaitsjate ja prokuröri arvamuse, asub järgmistele seisukohtadele.

Kohtusse saadetud kriminaalasjas oli esitatud süüdistus ka ABle. 24.01.2024 eraldati kriminaalasi AB

suhtes eraldi menetlusse, kuna isiku asukoht oli teadmata. AB kuulutati tagaotsitavaks. 13.03.2024

määrusega lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1p 4 alusel seoses süüdistatava surmaga.

Peale prokuratuuri tõendite uurimist asus prokurör 20.02.2024 seisukohale, et prokuratuur loobub täies

ulatuses süüdistusest I.Q suhtes KarS § 394 lg 2p1,2,3 järgi.

KrMS § 301 näeb ette kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust

jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kuna prokurör loobus I.Q suhtes esitatud süüdistusest täies mahus,

teeb kohus I.Q suhes õigeksmõistva otsuse ja tema suhtes menetlust ei jätka.

Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et kuna ei ole leidnud tuvastamist, et peale 31.01.2019 AM poolt

teostatud ülekande summas 39 000 eurot oleks M OÜ kontole laekunud kuritegelikke rahasid üritatud

edasi kanda, siis loobub prokuratuur süüdistuses esitatud etteheitest järgmises osas:

-

20.02.2019 ja 14.03.2019 K BV pangakontolt XXXXXXXXXX M OÜ pangakontole laekunud

raha kokku summas 171 746,08 eurot üritas AM edasi kanda, ent see ei õnnestunud temast

mitteolenevatel põhjustel, kuna need rahalised vahendid blokeeriti LHV Pank AS poolt

kuriteokahtluse tõttu.

-

15.03.2019 ja 28.03.2019 ITT Holdings Czech Republic s.r.o pangakontolt XXXXXXXXXX M

OÜ pangakontole laekunud raha kogusummas 17 798,40 eurot üritas AM edasi kanda, ent see ei

õnnestunud temast mitteolenevatel põhjustel, kuna need rahalised vahendid blokeeriti LHV Pank

AS poolt kuriteokahtluse tõttu.

-

Prokuratuur loobub Denis Matjazile esitatud süüdistusest ka osas, mis puudutab korduvust KarS §

394 lg 2 p 2 järgi, ehk selles, et Denis Matjaz aitas kokku viiel (5) korral toime panna katse

staadiumisse jäänud rahapesu. Põhjuseks on see, et eelkäsitletu kohaselt pandi toime üks rahapesu

katse.

-

Ühtlasi, kuivõrd eelkäsitletust tulenevalt on leidnud kinnitust, et rahapesu toimingud seisnesid

RahaPTS § 4 lg 1 mõttes kuritegelikust tegevusest saadud vara omandamise, muundamise ja

varjamise katses, siis loobub prokuratuur Denis Matjazile esitatud etteheites osas, mis puudutab

valdamist, et:

Denis Matjazi tegevus oli ajavahemikul 18.06.2018 kuni 19. juulini 2020 (sh kuni 28.03.2019)

käsitletav katsena aidata toime panna rahapesu RahaPTS § 4 lg 1 p 1, 2, 3 ja § 4 lg 3 mõttes, s.o

katsena aidata kaasa teise riigi territooriumil toimunud kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud

vara valdamisele, olles vara saamisel teadlik, et see on saadud kuritegelikust tegevusest ning et:

Denis Matjazi tegevus oli alates 20. juulist 2020 (ja ka süüdistuse muutmise seisuga) käsitletav

katsena aidata toime panna rahapesu RahaPTS § 4 lg 1 p-de 1, 2, 3 ja § 4 lg 3 mõttes, s.o katsena

aidata kaasa teise riigi territooriumil toimunud kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara

valdamisele, olles vara saamisel teadlik, et see on saadud kuritegelikust tegevusest

Prokuratuur palus kohtuvaidlustes Denis Matjaz süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 2- § 22 lg 3- § 25 lg 2

järgi õigeks mõista. KrMS § 301 näeb ette kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb

kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kuna prokurör loobus Denis Matjaz suhtes

süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 2- § 22 lg 3- § 25 lg 2 järgi, teeb kohus Denis Matjazi suhes süüdistuses

KarS § 394 lg 2 p 2- § 22 lg 3- § 25 lg 2 järgi õigeksmõistva otsuse.

Harju Maakohtu 15.04.2021 otsusega nr 1-21-2156 mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi AM, AV ja

DZ ning Harju Maakohtu 01.02.2023 kohtuotsusega 1-23-250 mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi

AT. Kokkuleppemenetluste tulemusena tehtud otsustes AM, AV ja DZ ning AT süü küsimuses tehtud

järeldused, ei ole üldmenetluses D.Matjazi süüküsimust arutavale kohtule siduvad.

Kriminaalajas on prokuratuuri poolt esitatud tõenditena arvukalt väljatrükke, millel ei ole menetleja

märget, et väljatrükk õige. Kaitsjad avaldasid kohtuistungil arvamust, et sellised väljatrükid ei ole

tõendina lubatavad, kuna nende õigsust ei ole kinnitatud. KrMS § 1601 lõikesse 51 lisatud nõue jõustus

01.05.2023 ja see säte näeb ette, et kui toimikut peetakse paberil, siis digitaalne dokument trükitakse

ning paigutatakse toimikusse. Trükitud dokumendi õigsust ja vastavust digitaalsele dokumendile

kinnitab menetleja oma allkirjaga. KrMS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluses

menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Vaidlusalused väljatrükid on tõendina

kogutud 2019. aastal, mil väljatrüki õigsuse kinnitamise nõuet seaduses ei olnud. Eelnevast tulenevalt

on kohus seisukohal, et esitatud väljatrükid on kohtumenetluses tõendina lubatavad.

Kaitsjad on olnud ka seisukohal, et kuna päringud pankadesse ei ole põhjendatud ja motiveeritud, siis

vastusena saadud dokumendid ei ole tõendina lubatavad. Kuni 01.05.2023 kehtinud KrMS § 31 lg 2

nägi ette, et uurimisasutusel on õigus nõuda kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendi

esitamist. Alates 01.05.2023 kehtiv redaktsioon näeb ette, et uurimisasutusel on lisaks õigus nõuda

vajalike andmete esitamist. Nõudekirjale ei ole kehtestatud vorminõudeid. Ka KrMS § 215 lg 1, mis

sätestab, et uurimisasutuse määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades on

kohustuslikud kõigile ja neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil, ei näe ette nõuete sisule

konkreetseid tingimusi. Seega ei nõua KrMS-i sätted, et menetleja päringud peavad olema sama

motiveeritud kui näiteks elektroonilise side ettevõtjalt andmete saamise load, läbiotsimistaotlused,

määrused jne, millele on seaduses sätestatud konkreetsed nõuded. Eeltoodust tulenevalt on

kriminaalasjas tehtud päringud nõuetekohased ja päringutele saadud vastused seaduslikult ja

tõenditena lubatavad.

Eelkuriteod

K B.V.

Rahapesu Andmebüroo 18.02.2019 kuriteoteate lisad (5/87-100) kinnitavad, et M OÜ AS LHV Pank

kontole nr XXXXXXXXXX laekus 31.01.2019 K B.V-lt 69269,87 eurot ja samal päeval taheti sellest

39000 eurot edasi kanda saaja kontole nr XXXXXXXXXX, mis kuulub Ile. K B.V. maksekorralduselt

on näha, et kuigi sellele on märgitud OÜ M pangakonto number on saajaks S S.L, mis kinnitab, et K

B.V. ei ole soovinud seda summat saata OÜ-le M.

LHV Pank 02.04.2019 vastus ja lisad kinnitavad, et AS LHV Pank kontole nr XXXXXXXXXX on

31.01.2019 laekunud K B.V-lt 69269,87 eurot ja 20.02.2019 K B.V-lt 89033,60 eurot. 31.01.2019

makse kohta on laekunud makse tagasikutsumise teade, milles palutakse lugeda maksekorraldus

kehtetuks.

AS-i LHV Pank 09.04.2019 vastus koos AS LHV Pank konto nr XXXXXXXXXX väljavõttega

kinnitab, et 14.03.2019 laekus K B.V-lt summa 82712,48 eurot,

Kaitsja Veber vaidlustas välisriigist saadud tõendite lubatavuse, kuna need on kogutud seadust

rikkudes. Kaitsja väide, et tõendite kogumisel ei ole kasutatud Euroopa uurimismäärust on osaliselt

ekslik. 26.03.2019 päring Sirene Eesti büroo kaudu Hollandi Kuningriigi Sirene büroole ja nende

vastus koos 21.03.2019 avaldusega kuriteo toimumise kohta, kinnitab, et K B.V. on esitanud

kuriteoavalduse seoses 31.01.19, 20.02.19 ja 15.03.19 ülekannetega. 15.06.2023 Euroopa

Uurimismäärus Hollandi Kuningriigile ja viimase 26.07.2023 vastus koos lisadega kinnitavad, et Eesti

Vabariigi prokuratuuril on õigus kasutada Hollandi Kuningriigi Rotterdami Politseiosakonna

21.03.2019 protokolli koopiat tõendina Eesti kohtumenetluses. Seega on välisriigist tõendite

kogumisel järgitud riikidevahelist rahvusvahelist koostööd reguleerivaid KrMS 19. peatüki 8.jao

sätteid. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et Hollandi Kuningriigist edastatud ja selle riigi seaduste

kohaselt kogutud tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming oleks vastuolus Eesti kriminaalmenetluse

põhimõtetega. Asjaolu, et esialgu esitati tõend Sirene büroo vahendusel, ei too kaasa tõendi

lubamatuks tunnistamist.

Vastuseks Euroopa Uurimismäärusele saadeti Eesti õigusasutustele FZ 21.03.2019 ülekuulamise

protokoll, millele on lisatud kannatanu õiguste teabeleht. Kuigi protokolli on nimetatud avalduseks

kuriteo toimumise kohta, on dokumendi sisust nähtav, et tegemist on kannatanu K B.V. esindaja poolt

menetleja juures ütluste andmisega. Nimetatud protokoll on ütluste andja ja menetleja poolt

allakirjutatud. Selline dokument vastab oma sisult Eesti kriminaalmenetluses tunnistaja/kannatanu

ülekuulamise protokollile ja ei ole vastuolus KrMS § 65 lg 1 sätestatuga.

Ülekuulamis protokolli kohaselt sai K B.V. 30 aastat koostööpartneriks olnud äriühingult S S.L

25.01.2019 e-kirja, milles paluti muuta S S.Li pangakonto numbrit, uueks numbriks anti

XXXXXXXXXX. Palus S S.Lilt sellele kinnitust. K B.V. sai kinnitava e-kirja, mille manus sisaldas

äriühingu kirjaplanki õige konto andmetega. 28.01.2019 muutis K B.V. S S.Li pangakonto numbri.

30.01.2019 tegi K B.V. makse S S.Lile summas 69 269,87 eurot ja teatas sellest ka S S.Lile. K B.V.

sai makse saamist kinnitava e-kirja koos palvega kasutada makse tegemisel uut konto numbrit.

05.02.2019 teavitas S S.L äriühing K B.V.-d, et ei ole raha kätte saanud. S S.List väideti, et

probleemide tõttu ei ole raha laekunud ja soovitati makse tühistada. 07.02.2019 tühistas K B.V. makse,

kuid raha tagasi ei saanud. 11.02.2019 sai K B.V. e-kirja S S.Lilt küsimusega, kas raha on tagasi

küsitud ning 15.02.2019 sai K B.V. teate ING pangalt, et raha ei saa tagasi kanda, kuna makset

uuritakse ja kõik on blokeeritud.

Maksesüsteemis olid juba ette valmistatud järgmised maksed S S.Lile, mis ka toimusid 19.02.2019 ja

13.03.2019 summades vastavalt 89 033,60 eurot ja 82 712,48 eurot. K B.V. sai 15.03.2019 ja

18.03.2019 S S.Lilt e-kirja, milles väideti, et nad ei ole raha saanud. 18.03.2019 kinnitas S S.L, et

äriühingu e-posti kontole on sisse häkitud ja 19.03.2019 esitas S S.L politseile kaebuse (256008/2019).

Teabe kohaselt on S S.Li e-posti kontot kasutanud paralleelselt nii äriühing kui ka häkker. Segamini

saadetud reaalsete ja võltsitud e- kirjade tõttu on väga raske tuvastada, millised kirjadest on reaalsed ja

millised võltsitud.

21.03.2019 Rotterdami Politseiosakonna Lõuna- Hollandi provintsi lõuna piirkonna esialgne aruanne

nr PL1700-2019084126-1 kinnitab, et 21.03.2019 registreeriti K B.V. esindaja FZ avaldus

registreerimisnumbriga 2019084126 selle kohta, et ajavahemikul 25.01.2019 kell 12.30 kuni

13.03.2019 kell 17.00 pandi K B.V. (aadressil xxx) suhtes toime pettus. Esialgse aruande kohaselt

häkiti Hispaania tarnija e- postkasti kontole sisse. Häkkija saatis kirja, milles teatas, et tarnijal on uus

konto number. Seejärel tehti sellele kontole kolm makset. Hispaania ettevõte esitas politseile avalduse,

millega hakkas tegelema Interpol. Aruande kohaselt on kannatanuks K B.V. Pettus pandi toime

tundmatu isiku poolt, toimepanemise viisiks oli valed andmed ning abivahendiks arvuti/ elektrooniline

rakendus.

Seega kinnitavad Hollandi Kuningriigist saadud tsiteeritud tõendid, et äriühingult K B.V on välja

petetud 30.01.2019 raha summas 69 269,87 eurot, 19.02.2019 raha summas 89 033,6 eurot ja

13.03.2019 raha summas 82 712,48 eurot. Raha kanti pettuse toime pannud isikute poolt osutatud

pangakontole XXXXXXXXXX, mis oli OÜ M pangakonto, ja mitte K B.V lepingupartneri S S.L

Technology pangakonto.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-94-14 p 170 märkinud, et isiku süüditunnistamine rahapesus eeldab, et

kohus tuvastab kuritegeliku tegevuse (eelkuriteo) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse (RahaPTS) § 4 lg 1 tähenduses. Niisiis kujutab eelkuritegu endast rahapesu koosseisulist

tunnust, sest ilma eelkuriteota ei ole võimalik rahapesust KarS § 394 lg 1 mõttes kõneleda. Kui

eelkuritegu on tuvastatud varasema süüditunnistava kohtuotsusega või kui eelkuritegu menetletakse

rahapesuga samas menetluses, peab nii süüdistus kui ka süüditunnistav kohtuotsus eelkuriteo osas

vastama seadusest ja kohtupraktikast tulenevatele süüdistuse täpsust ja kohtuotsuse põhistatust

puudutatavatele nõuetele. Samas on Riigikohus leidnud, et isiku süüditunnistamine rahapesus ei eelda

varasemat jõustunud süüditunnistavat otsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a

määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-10). 01.01.2023 jõustus Eesti suhtes Euroopa Nõukogu

konventsiooni nr 198 kuriteost saadud vara rahapesu, menetlemise, arestimise ja konfiskeerimise ning

terrorismi rahastamise kohta. Selle konventsiooni järgi tagab lepingupool, et eelnev või samaaegne

süüditunnistav kohtuotsus eelkuriteos ei ole eeldus isiku süüditunnistamiseks rahapesus (art 9 lg 5).

Seega on ka rahvusvahelises õiguses tunnustatud, et eelkuriteo kindlakstegemisel ei pea alati tuginema

süüditunnistavale kohtuotsusele, vaid selle tuvastab rahapesuasja menetlev kohus. Sellisel juhul peab

rahapesu kohta esitatud süüdistus vastama eelkuriteo osas samasugustele nõuetele, nagu on esitatud

muudele koosseisuelementidele e eelkuritegu puudutavad asjaolud on vaja süüdistuses välja tuua.

Rahapesuasja menetlev kohus peab ülejäänud koosseisutunnuste kõrval tegema otsuses kindlaks

eelkuriteo asetleidmise.

Kuigi hetkel puuduvad andmed Hollandi Kuningriigis toimunud menetluse lõpptulemuse kohta, on

kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et äriühingult K B.V. on välja petetud 30.01.2019 raha summas

69 269,87 eurot, 19.02.2019 raha summas 89 033,6 eurot ja 13.03.2019 raha summas 82 712,48 eurot.

Kohtu järeldust kinnitavad nii kannatanu esindaja ütlused kui Rotterdami politseiosakonna esialgne

aruanne menetluse alustamise kohta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaks ümber kannatanu

esindaja poolt Hollandi Kuningriigis ülekuulamisel antud ütlused, mida kinnitab ka asjaolu, et

kõnealused summad laekusid OÜ M pangakontole, kuid ülekandes oli märgitud saajaks S S.L. OÜ M

oli mõni kuu enne laekumisi asutatud äriühinguga, millel puudusid igasugused ärialased sidemed

Hollandi võ Hispaania äriühinguga. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et M OÜ-l oleks olnud K B.V.

või S S.Liga reaalseid majandussuhteid, mis oleks seotud nende firmade tegevusaladega, s.t et

ülekannete tegemine olnuks vajalik ettevõtluseks. Eelkuritegu, millise toimepanemisest saadud rahade

käitlemise katse on inkrimineeritud süüdistatavale rahapesu katsena, on toime pandud tuvastamata

isiku/isikute poolt.

Vastavalt ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikkel 23 lg 2 p.c (Eesti on nimetatud

konventsiooniga vastava seaduse alusel ühinenud 20.01.2010 ja see jõustus Eesti suhtes 12.05.2010)

hõlmavad eelkuriteod nii asjaomase konventsiooniosalise jurisdiktsiooni piires kui ka väljaspool seda

toime pandud kuritegusid. Väljaspool konventsiooniosalise jurisdiktsiooni toime pandud kuritegu

kujutab endast eelkuritegu siiski üksnes juhul, kui see on kuritegu selle riigi õiguse kohaselt, kus see

on toime pandud, ja oleks kuritegu selle riigi õiguse kohaselt, kes rakendab või kohaldab käesolevat

artiklit, kui see oleks seal toime pandud. EL Direktiivi 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta

kriminaalõiguse abil artikli 3 lõige 4 lubab liikmesriikidel nõuda eelkuriteo kahepoolset karistatavust,

va juhul, kui tegevus kuulub nende süütegude hulka, millele on osutatud direktiivi artikli 2 punkti 1

alapunktides a–e ja h, nii nagu need on määratletud kohaldatavas liidu õiguses. Käesoleval juhul

seisnesid eelkuriteod kelmustes, mis viidatud direktiivi artikli 2 punkti 1 alapunktide a–e ja h hulka ei

kuulu. Seega tuleb tuvastada, kas eelkuriteod, mis seisnesid kelmustes, on karistatavad ka Hollandi

Kuningriigis.

Hollandi Kuningriigi vastus topeltkaristatavuse päringule kinnitab, et kuritegu, mille toimepanemise

tulemusel kanti raha K B.V. kontolt M OÜ kontole, on Hollandi Kuningriigis kriminaalkorras

karistatav karistusseaduse artikkel 326 punktis 1 sätestatud kelmusena, mille kohaselt karistatakse

isikut, kes sunnib teist isikut andma üle vara, osutama teenust, tegema kättesaadavaks andmeid, võtma

võlgu või loobuma nõudest, et saada ise ebaseaduslikku kasu või tuua teisele isikule ebaseaduslikku

kasu kas valenime või võltspädevuse kasutamise või pettemanöövrite või valetamise abil- kuni nelja-

aastase vangistuse või viienda kategooria rahatrahviga.

Eeltuvastatud viisil varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse

loomisega KarS § 121 mõttes suures ulatuses varalise kahju tekitamisega pandi Hollandi Kuningriigis

rahapesu eelkuriteona toime kelmus Eesti Vabariigi karistusseadustiku § 209 lg 2 p 3 mõttes.

Seega on eelkuritegu karistatav nii Eesti Vabariigis, kui ka Hollandi Kuningriigis. Eelkuritegu jõudis

lõpuleviiduks hetkel kui raha summad laekusid OÜ M pangakontole ja neid makseid ei saanud enam

tühistada või tagasi kutsuda.

ITT Holdings Czech Republic

AS-i LHV Pank 09.04.2019 vastus koos AS LHV Pank konto nr XXXXXXXXXX väljavõttega

kinnitab, et 15.03.2109 laekus OÜ M kontole äriühingult ITT Holdings Czech Republics 4449,60 ja

28.03.19 13348,80 eurot.

KrMS § 48937 kohaselt on Euroopa uurimismäärus Euroopa Liidu liikmesriigi õigusasutuse tehtud või

kinnitatud taotlus menetlustoimingu tegemiseks teises liikmesriigis eesmärgiga hankida tõendeid või

teises liikmesriigis asuvad tõendid üle anda või hoiule võtta, et takistada tõendina kasutatava eseme

hävitamist, muutmist, eemaldamist, üleandmist või võõrandamist.

Seoses ITT Holdings Czech Republic suhtes toimepandud kuriteo kahtlusega ei ole Eesti

õigusasutused esitanud uurimismäärust teises liikmesriigis asuva tõendi (N kannatanu ütlused) üle

andmiseks. KrMS § 2 p1 kohaselt on muuhulgas kriminaalmenetlusõiguse allikad rahvusvahelise

õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud. Euroopa Liidu

liikmesriikide vaheline kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsioon, mis jõustus Eesti suhtes

23.08.2005 (Tšehhi Vabariigi suhtes 12.06.2006) artikkel 6 lg1 kohaselt esitatakse vastastikuse abi

taotlus ja artiklis 7 nimetatud omaalgatuslik informatsioon kirjalikult või muul viisil, mis võimaldab

taotluse saanud liikmesriigil selle ehtsust kindlaks teha. Taotlused edastatakse otse õigusasutuste

vahel, kes on territoriaalselt pädevad neid esitama ja täitma, ning need tagastatakse samal viisil, kui

selles artiklis ei ole sätestatud teisiti. Artikkel 7 kohaselt võib liikmesriigi pädev asutus siseriikliku

seaduse alusel ilma asjakohast taotlust saamata vahetada teavet seoses kuritegude ja artikli 3 lõikes 1

nimetatud õigusrikkumistega, mille puhul karistamine või menetlemine kuulub info edastamise ajal

vastuvõtva asutuse pädevusse. Informatsiooni andev asutus võib kooskõlas oma riigi seadusega esitada

informatsiooni saanud asutusele tingimusi, mida tuleb informatsiooni kasutades järgida.

Informatsiooni saanud asutus kohustub neid tingimusi järgima.

Tsiteeritud vastastikuse õigusabi konventsiooni sätted võimaldavad esitada taotlusi ka otse

õigusasutuste vahel ja konventsioon ei näe ette konkreetset taotlusevormi. Seega kui taotluse saanud

riigi õigusasutus vastab taotlusele ja edastab küsitud tõendid, siis on need tõendid Eestis lubatavad

KrMS § 65 lg 1 sätestatud tingimustel.

Menetleja taotlusel on talle infosüsteemi Sirene, mille ülesandeks on rahvusvahelise politseikoostöö

alase informatsiooni vahendamine ja haldamine, kaudu edastatud ITT Holdings Czech Republics

finantsjuhi e-kiri, milles muuhulgas palutakse teada anda kui vajatakse lisateavet, dokumente. E-

kirjaga on saadetud kuriteo teade, kuid ühtegi dokumenti, mida teates nimetatakse saadetud ei ole.

Kohtule ei ole esitatud ka ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ITT Holdings Czech Republics avalduse

alusel on Tšehhi Vabariigis alustatud menetlust ja kogutud tõendeid. Esitatud avalduselt nähtub

üksnes, et see on Ostrava piirkonna prokuratuuris registreeritud kui sissetulnud dokument.

Nagu eelpooltsiteeritud peab rahapesuasja menetlev kohus ülejäänud koosseisutunnuste kõrval tegema

otsuses kindlaks eelkuriteo asetleidmise. Eelkuriteo tuvastamisel peab kohus arvestama ka KrMS § 65

lg 1 sätestatut. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks kannatanu või tunnistaja ütlused. Kohtule esitatud

teade kuriteo toimepanemise kahtluse kohta ei ole samastatav kannatanu või tunnistaja ütlustega, mis

antakse menetleja juuresolekul ja on protokollitud menetleja poolt. Samuti ei vasta esitatud kuriteo

teade KrMS § 692 sätestatud kirjaliku ütluse sisule. Seega puuduvad käesolevas kriminaalasjas tõendid,

mille põhjal saaks kohus ümberlükkamatult jaatada kas või millise kuriteoga on tegemist ülekannete

puhul, mis tehti 15.03.2109 ja 28.03.2019 ITT Holdings Czech Republics kontolt OÜ M kontole

XXXXXXXXXX summades 4449,60 ja 13348,80 eurot. Ainuüksi summade laekumine OÜ M

kontole ei kinnita, et tegemist on kuritegelikust tegevusest või selle asemel saadud varaga.

RahaPTS § 4 lg 1 kohaselt ei piisa rahapesus süüdimõistmiseks üksnes kahtlusest, et tegemist võib olla

kuritegeliku tegevuse kaudu saadud varaga. Tuvastada tuleb igal juhul konkreetne eelkuritegu, millest

on saadud rahapesu objektiks olev vara. Sama seaduse § 5 lg 4 kohaselt on rahapesuga tegemist ka

siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole

kindlaks tehtud. Seega ei ole vaja tuvastada kuritegeliku tegevuse üksikasju ehk iga pisidetaili, kuid

siiski peavad olema sellised lubatavad tõendid, mis võimaldavad kohtul tuvastada, et vaidlusalune vara

on saadud kuritegelikust tegevusest.

Kuna ei ole tuvastatud eelkuriteo sündmust ja süüdistuse kohaselt rahapesu objektiks olevate

15.03.2109 ja 28.03.2019 ITT Holdings Czech Republics kontolt OÜ M kontole XXXXXXXXXX

laekunud summade 4449,60 eurot ja 13348,80 eurot kuritegelik päritolu, on täitmata rahapesu kuriteo

koosseisu üks olulisi tunnuseid. Seetõttu ei ole nende summadega seotud episoodis täideviijate

tegevuses rahapesu kooseisu tunnused täidetud ja nende tegevus ei oleks kvalifitseeritav KarS § 394

järgi. Kuna täideviijate puhul ei ole kuriteo koosseis täidetud, tuleb ITT Holdings Czech Republics

episoodiga seonduvalt D.Matjaz rahapesule kaasaaitamise õigeks mõista.

Lisaks märgib kohus, et prokuratuur loobus D.Matjazi puhul süüdistusest, mis on seotud OÜ M

kontole XXXXXXXXXX laekunud summade 4449,60 eurot ja 13348,80 eurot edasikandmise

katsega, kuivõrd ei ole tõendatud, et neid summasid üldse üritati edasi kanda. Süüdistuses nende

summade laekumise eelkuriteona toodud faktide alusel viidi oletatav eelkuritegu ehk kelmus lõpuni

rahasumma laekumisega OÜ M pangakontole. Kui seda raha sellele kontole laekunud ei oleks, ei

oleks ka süüdistuses kirjeldatud kelmust saanud lõpule viia. Raha laekumisega kontole oli tegemist

süüdistuses kirjeldatud eelkuriteo lõpule viimisega, ehk osaga võimalikust eelkuriteost. Seega ainuüksi

rahasumma laekumine OÜ M pangakontole ei ole loetav veel rahapesuna kvalifitseeritavaks teoks. Ka

Riigikohus on lahendis 3-1-1-21-11-p 13 märkinud, et käitumise ebaõigussisu ammendub varavastases

kuriteos - pettuslikul teel kannatanu varakäsutuse saavutamises või arvutisüsteemi ebaseadusliku

kasutamise tulemusel talle varalise kahju tekitamises. Rahapesuna käsitletud käitumine - enda, kui

varavastast kuritegu sooritava isiku identiteedi varjamiseks raha kolmandate isikute arvetele kanda

laskmine või ise sinna ülekande tegemine on hinnatav kelmusliku teo loomuliku osana, milles ei

väljendu legaalse majandus- või rahakäibe kahjustamine sinna kuritegelike vahendite suunamisega.

Prokurör loobus summade 4449,60 eurot ja 13348,80 edasikandmise katse osas süüdistusest. Kui

seda raha edasi kandma ei asutud, ei tehtud ka ühtegi toimingut, mida võiks käsitelda rahapesuna või

rahapesu katsena. Ainuüksi asjaolu, et süüdistuses märgitud võimaliku eelkuriteo täideviimise käigus

laekus raha äriühingu kontole ja selle summaga mingeid toiminguid edasi ei üritatud teha, ei ole

võimalik käsitleda rahapesu või selle katsena.

Rahapesu süüdistus

Äriregistri andmed G OÜ (endine M OÜ) kohta kinnitavad, et 21.02.2019 kutsuti juhatuse liige Denis

Matjaz tagasi ja uueks liikmeks valiti VG. D.Matjaz oli asutaja ja osanik kuni 21.02.2019 ning

juhatuse liige 07.11.2018-25.02.2019.

AS-i LHV Pank 09.04.2019 vastusest nähtub, et D.Matjaz on olnud OÜ M konto allkirjaõiguslik isik

alates konto avamisest. Seega oli seisuga 02.04.2019 konto allkirjaõiguslik isik veel D.Matjaz. Kirjast

nähtub ka, et ülekanne summas 39000 eurot 31.01.2019 sisestati ja kinnitati internetipangas IP-

aadressilt 85.253.212.21 Denis Matjazi ID-kaardiga.

AS-i LHV Pank 18.04.2019 vastus koos IP-aadresside logidega kinnitab, et M OÜ AS LHV Pank

kontol nr XXXXXXXXXX käidi IP aadressilt 46.22.209.171 18.03.2019 kell 15:42 D.Matjaz kasutaja

andmetega. Sellest vastusest saab järelda, et kuigi 21.02.2019 muudeti OÜ M nimi ning muutusid ka

osanik ja juhatuse liige, jäid pangas muudatused tegemata ja juurdepääs pangakontodele oli jätkuvalt

D.Matjaz dokumentide, kasutajatunnuste ja koodidega.

LHV Pank 18.08.2023 vastuse (3/99) lisad (5/109-118) kinnitavad, et M OÜ arvelduskonto

XXXXXXXXXX avas 15.11.2018 D.Matjaz, kes oli ka konto kasutaja. Sõlmiti ka internetipanga

kasutamise leping. D.Matjaz kinnitab, et läks LHV esindusse ja avas seal panga konto. Seega on nii

D.Matjazi enda ütluste kui pangadokumentidega tõendamist leidnud, et just D.Matjaz avas 15.11.2018

M OÜ nimel LHV Pank AS pangakonto nr XXXXXXXXXX.

Matjazi ütluste kohaselt ei mäleta, mis raha pidi kontole laekuma. Ise ei ole kontole vaadanud, on

üksnes ABi palvel. AB helistas ja kohtusid Matjazi kodus. Said trepimademel kokku. Oli mingi

summa, aga ei mäleta kui palju. AB pildistas ja läksid laiale. Rohkem ei ole pangakontole sisenenud.

Ei tea mis kontol toimus. Konto avamisel sai pangast mingid dokumendid, ei mäleta mis neist sai. Ise

ei ole M kontolt ülekandeid teinud. Ei mäleta, kas keegi teine tegi. Ei tea kellel oli juurdepääs Mi

kontole. Ei tea kes seda kontot kasutas. Ei tea kust oli laekunud see raha, mida koos ABiga vaatasid. Ei

mäleta kas on peale selle vaatamise korra veel M kontot kasutanud. Ei tea kuidas saadi üritada kontolt

ülekannet teha kui andmed olid tema käes. Andis vist pangadokumendid ABle üle. Andis ABle ID

kaardi oktoobris või novembris 2018. Kontot avades oli ID kaart enda käes. Võimalik, et oli vahepeal

kaardi tagasi saanud ja siis uuest ära andnud.

ABi eeluurimisel antud ütlused haakuvad D.Matjazi ütlustega. Tegi D.Matjazile ettepaneku asutada

äriühing ja avada sellele pangakonto LHV pangas. Andis Denisi käes saadud ID-kaardi ja paroolid

ning täiendava ID kaardi internetipanga kasutamiseks Maksile. 2019 jaanuari lõpus kohtus Maksiga,

kes ütles, et raha on pangakontole laekunud ning see kantakse edasi ja teenustasuks lubatud 2% jääb

pangakontole. Edasi teatas Maks, et raha ei õnnestu ära kanda, kuna see on pangakontol blokeeritud

ning andis Matjazi dokumendi tagasi. Läks Denisi juurde koju, sisenesid M internetipanga kontole

ning nägid, et kontol on raha ja kontoga on midagi valesti.

Nii Matjazi enda kui ABi ütlused kinnitavad, et D.Matjaz ise OÜ M pangakontolt ülekandeid ei teinud.

Pangakonto kasutamise dokumendid olid edastatud tundmatutele isikutele. Alles pärast seda kui said

D.Matjazi dokumendid tagasi, vaatasid Matjaz ja AB OÜ M pangakontole, mis oli selleks ajaks juba

blokeeritud.

D.Matjazi ütluste kohaselt palus AB enda nimele firma avada. Andis ABle paroolid ja ID kaardi ja ta

tegeles ise edasi. Dokumentide üleandmise hetkel kontot ei olnud. Enam ei ole Mi omanik ja juhatuse

liige, palus ABil firma oma nimelt ära kirjutada. AB leidis inimese, kelle nimele firma ümber

kirjutada. AB tegeles ümbervormistamisega, võttis ühendust notaribürooga, määrati aeg, läksid kohale

ja kirjutasid firma ümber. Olid kolmekesi AB, Matjaz ja see kolmas inimene. 2018 avasid firma, 2019

veebruari algul kirjutas ümber. 2018 lõpus võttis dokumendi tagasi. Ei tea mida AB ID kaardiga veel

tegi. Andis ABle ID kaardi oktoobris või novembris 2018.

ABi eeluurimisel antud ütlused haakuvad D.Matjazi ütlustega. Maksi nimeline isik rääkis 2018

sügiselt, et afroameeriklane vajab Eestis äriühinguid, millel oleks pangakonto LHV-s. Maks seletas, et

äriühing kontole hakkavad välismaalt laekuma rahaülekanded, mis kantakse edasi äriühingute

välisriigi pangakontodele. Ei tea, kes tegeles rahasummade edasikandmisega. Uskus Maksi juttu, et

tegemist on puhta rahaga. Tegi D.Matjazile ettepaneku asutada äriühing. Andis Denisi käes saadud ID-

kaardi ja paroolid ning täiendava ID kaardi internetipanga kasutamiseks Maksile. Maks ütles, et M

konto on blokeeritud ning äriühing tuleb teise inimese nimele ümber registreerida. Selleks pidi Matjaz

notarisse minema. Maks teatas notari aja ja sõidutas Matjazi autoga notari juurde ja äriühing kirjutati

lätlase nimele ümber.

ABi ütlused kinnitavad, et D.Matjaz ei tundnud neid isikuid, kelle soovil asutati OÜ M ja kes lubasid 2

% tasu pangakontole laekunud summadest. Samuti kinnitavad ABi ütlused D.Matjazi ütlusi selles, et

D.Matjaz ise äriühingut ei asutanud, vaid ta andis oma dokumendid ABle, kes omakorda andis need

edasi isikutele, kes tegelikult äriühingu asutasid.

Seda, et Denis Matjaz andis enda isikutunnistuse ja paroolid ABle, kinnitab ka 25.04.2019

vaatlusprotokoll, mille kohaselt leiti AB 11.04.2019 kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud

mobiiltelefonist Telegram rakendusest 27.10.2018 fotost loodud pildifail, millel oli isikutunnistuse nr

XXXXXXXX juurde väljastatud isiku tuvastamise ja digitaalallkirja PIN- koodide ning PUK- koodide

leht. Igale koodile on käsitsi juurde kirjutatud veel muud koodid. AS LHV Pank 22.08.2023 poolt

edastatud vastuse lisaks olev elamisloa nr XXXXXXXX koopia (3/99, 5/112) kinnitab, et tegemist oli

D.Matjazi dokumendiga, mida D.Matjaz kasutas ka pangakonto avamiseks OÜ-le M.

Seega on nii Denis Matjaz kui ABi kokkulangevate ütlustega leidnud tõendamist, et D.Matjaz andis

enda nimele äriühingu registreerimiseks ABle üle enda ID- kaardi ja selle juurde kuuluvad paroolid.

Lisaks nende ütlustele kinnitavad äriregistri andmed, et 07.11.2018 asutati Denis Matjaz poolt üle

antud tema nimele väljastatud ID- kaardi ja paroolidega Denis Matjazi nimel äriühing M OÜ ning ta

oli alates 07.11.2018 M OÜ ainuosanik ja juhatuse ainuliige.

MS ütluste kohaselt tunneb ta ATd juba 15 aastat. ABt, Matjazi ei tunne. Matjazi ei ole kunagi näinud

ega kohtunud. M OÜ ei tea. Ei ole olnud seotud temaga mitte seotud äriühingute asutamisega või

pangakontode avamisega. Võõraid dokumente ei ole kunagi olnud ega edastanud. Oma dokumente ei

ole kunagi kellelegi mitmeks päevaks andnud. Ei ole ühtegi pakendit kellegi palvel edastanud.

Ei ABi ega Si ütlused ei kinnita, et just MS oli selleks isikuks, kellele AB edastas D.Matjazi ID

kaardi ja paroolid. Kriminaalasjas puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaks, et just MS oli selleks

isikuks, kes tegi ABle ettepaneku asutada äriühing ja avada pangakonto. Eeltoodust tulenevalt ei ole

leidnud tõendamist, et 2018 sügisel, hiljemalt 07.11.2018 tegi MS AT korralduse alusel äriühingu

asutamise ettepaneku ABle. Samuti ei ole tõendatud, et AB andis Denis Matjazi ID- kaardi koos

paroolidega äriühingu Denis Matjazi nimele registreerimiseks täpselt tuvastamata viisil üle MSile.

ABi ütlused kinnitavad üksnes, et tegemist oli täpselt tuvastamata Maksi nimelise isikuga, mistõttu on

kriminaalasjas leidnud tõendamist, et Denis Matjaz andis enda ID-kaardi ja paroolid ABle, kes

omakorda andis need tuvastamata isikule. Samuti on tuvastatud, et Denis Matjaz andis M OÜ

pangakonto kasutamiseks vajalikud dokumendid ja andmed ABle, kes andis need tuvastamata isikule.

Leedu Sirene büroo 21.03.2019 vastus koos lisaga kinnitavad, et UAM I direktor on ST alates

12.11.2018 tel 867185538. STi ütlused kinnitavad, et asutas enda nimele firma TSA OÜ. T ütles, et

midagi hirmsat ei ole. Tuled saad oma protsendi raha kätte. Lubas ühe protsendi ükskõik mis summast.

Sai 100 eurot millegagi. On andnud oma isikut tõendavaid dokumente Tle. TSA kontodel toimunud

tehingutest ei tea, pangakaarti pole olnud. UAB I on tundmatu. Ei tea kas tema nimel on

Ühendkunigriigis või Saksmaal kontosid avatud. USA-s käis ühe korra koos Mga 2018 või 2019.

USA-s kohtusid tumedanahalise isikuga, nime ei tea. Võibolla avas kolm kontot. Pankades suhtles AB

ja avati ka Ti nimele konto. Võis olla 2019 või 2018. Reisi eesmärk oli kontode avamine USA-s. On

olnud LHV klient.

AT eeluurimisel antud ütluste kohaselt tutvustas Mle Grahamit, kes rääkis, et otsivad isikuid, kes

avaks enda nimel Eestis ja välismaal äriühingud ja juhatuse liikmetele makstakse äriühingule tehtud

ülekande eest 3-5 %. M nõustus Grahami ettepanekuga ja asutas OC OÜ ja avas pangakonto. M saatis

Grahamile posti teel äriühingu andmed ja internetipanga juurdepääsuks vajaliku. Grahami käest

saadud 1500 eurot tegid pooleks. T asutas Tallinnas Grahami palvel TSA ja avas pangakontod. Kõik

dokumendid ja internetipanga juurdepääsuks vajalikud andmed saatsid Sga koos posti teel Grahamile

Inglismaale. Selle eest võtsid TSA kontolt 6000 eurot. Viimast korda suhtles Grahamiga 2019

veebruari lõpus. Graham ähvardas, et T ja tema inimesed petavad, kuna T vahendusel avatud

pangakontodele kaetud rahasummad blokeeritakse või kantakse tagasi maksja pangakontole.

AMi eeluurimisel antud ütluste kohaselt sai suvel 2017 baaris tuttavaks Grahamiga. Graham tegi

ettepaneku raha teenida. Pidi vormistama äriühingu enda nimele ja avama pangakonto. Andis

Grahamile oma passi koopia. Jaanuaris 2018 teatas Graham, et tema nimele on registreeritud OC ja

vaja pangakontot. Avas firma nimel LHV pangas konto ja saatis panga dokumendid Londonisse Umar

nimele. Saatis ka oma ID kaardi ja ID kaardi kasutamiseks vajalikud andmed. On OÜ M pangakontole

laekunud rahalisi vahendeid edasi kandnud. T oli varem talle üle andnud D.Matjazi nimele väljaantud

ID-kaardi ja nende paroolid ning M internetipanga kontode kasutajatunnused. Isikute ja äriühingute

andmed saatsid T mobiiltelefoni rakenduse Signal kaudu Grahamile. AB ütles, et peab nendele

kontodele tulevikus laekuvad summad edasi kandma Gahami näidatavatele kontodele. Graham teatas

kui raha oli kontodele laekunud. Samuti teatas Iphone signal rakenduse kaudu UAB I ning Ti ja Vi

isiklike pangakontode andmed. Sisenes M kontole ja kandis sinna laekunud summad edasi Si juures

külas viibides. Pildistas väljavõtteid ja saatis Grahamile edasi. Mõnikord tegi ülekandeid Apple

arvutist, mille T rahaülekannete tegemiseks andis. Iga ülekande eest pidi saama 10 % summast, kuid ei

saanud. IP aadress 37.157.107.58 on seotud tema mobiiltelefoninumbriga xxxx.Talle teadaolevalt on

Grahamil Smart ID abil juurdepääs kõigile äriühingutele, kelle kontodelt ülekandeid tegi.

Seega kinnitavad AMi ja AT kokkulangevad ütlused, et tuvastamata isiku Grahami palvel asutati

erinevaid äriühinguid ja avati nende nimel pangakontosid. Äriühingute ja nende pangakontode andmed

saadeti Grahami nimelisele isikule. Graham edastas ülekannete tegemiseks vajaliku info Tle, kes

edastas selle Mle. Mi ütlused kinnitavad, et ta on OÜ M pangakontole laekunud rahalisi vahendeid

edasi kandnud. T oli eelnevalt talle üle andnud D.Matjazi nimele välja antud ID-kaardi ja paroolid ning

OÜ M internetipanga kontode kasutajatunnused. STi ütlused kinnitavad T ka Mi ütlusi ning, et

samasugune muster nagu toimis OÜ M puhul, oli ka teiste äriühingute (TSA) ja nende omanikuks

vormistatud isikute puhul.

02.05.2019 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vastusest nähtub (3/154-157), et M OÜ asutamiseks

logiti äriregistri ettevõtjaportaali kandeavalduse esitamiseks sisse IP-aadressilt 88.196.217.197. Täpselt

samalt IP- aadressilt logiti sisse ka äriühingu M OÜ VGi nimele ümbervormistamiseks. Samalt IP-

aadressilt logiti äriregistri ettevõtjaportaali kandeavalduse esitamiseks sisse ka OC OÜ (xxxxxx)

asutamiseks AM nimel. M on kinnitanud, et Graham teatas, et tema nimele on registreeritud OC OÜ,

seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis kinnitaks, et just M logis M OÜ ja OC OÜ nimel sisse

äriregistri ettevõtjaportaali. Kohtus uuritud tõenditega ei ole tuvastatud, kes oli see isik, kes nimetatud

IP-aadressilt OC OÜ ja OÜ M kandeavalduse esitamiseks äriregistrisse sisenes. Äriregistri vastus

kinnitab Mi ja T ütlusi erinevate äriühingute asutamise kohta ja, et OÜ M oli üks mitmest äriühingust,

mille kaudu pidid Grahami kontrolli all toimuma raha ülekanded.

AT ja AMi ütlustega riimub ka asjaolu, et AT kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni Samsung

vaatlusprotokolli (2/147-150) kohaselt oli mobiiltelefonis SIM-kaart nr xxxxxxxxx, millele kuulus

abonentnumber xxxx. Telefonis oli kontaktid: „And Mik.1- number xxxx“ ja „ And.mik- number

xxxx. AM on 18.06.2019 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt andnud enda

kontaktandmeteks mobiiltelefoninumbri xxxx. Seega kuulus AT kasutuses olevasse mobiiltelefoni

salvestatud kontakt „And Mik.1“ numbriga xxxx AMle. See kinnitab, et AT ja AM tundsid üksteist ja

suhtlesid.

10.05.2019 vaatlusprotokolli lisad (2/151-152, 8/56, 58, 60) kinnitavad, et AT suhtles Graham

nimelise isikuga SEB ja LHV panga teemal, kontoomaniku nime, kandelimiitide, võlgade ja raha

saamise teemal. Nimetatud vestlus kinnitab T ja Mi ütlusi, mille kohaselt kogu tegevus toimus

Grahami nimelise isiku juhendamisel ja kontrolli all.

Samuti nähtub vaatlusprotokollist, et AT kasutuses olnud mobiiltelefonis olid erinevate kolmandate

isikute isikut tõendavate dokumentide ja nende paroolide pildid. Samuti 17.07.2018 foto, millele on

käsitsi kirjutatud „LHV“ ja trükitult „autsjajev“, mille järele on käsitsi kirjutatud „Username“

(„kasutajanimi“) ning trükitult telefoninumber xxxx. AT kasutuses olnud mobiiltelefonist leitud

andmed kinnitavad seda, et AT valduses on olnud kolmandate isikute isikutunnistuste andmed ja nende

juurde kuuluvad paroolid ning pangakontode kasutamist võimaldavad andmed. Nimetatud fakt

kinnitab nii T kui Mi ütlusi panga ülekannete tegemise kohta erinevate isikute nimel ja nende isikute

andmete edastamise kohta Grahamile. Mi ja T ütlusi, mille kohaselt avati mitmeid äriühinguid, mille

pangakontode kaudu toimusid ülekanded, mis tehti Grahami organiseerimisel ja kontrolli all

kinnitavad ka DZ ja AVi kohtuistungil antud ütlused.

JSi ütlused kinnitavad, et M on tema juures külas olnud ja ööbinud. Mi tuttav A oli kunagi hästi ammu

pakkunud tegeleda kahtlase äriga, millest keeldus. Oli mingi firma avamine tunnistaja nimele. Sai

politseilt teada, et M on tema kodust IP aadressilt ülekandeid teinud. Läks selle pärast Mga riidu. Si

ütlused kinnitavad, et need ülekanded, mis on rahapesu tegevuse raames tehtud tema koduselt IP

aadressilt, ei ole tehtud tema poolt vaid Mi poolt. Nimetatud asjaolu kinnitab Mi ütlusi, et just tema oli

isikuks, kes tegi pangaülekandeid Si juures kodus viibides. AS LHV Panga vastusest nähtub, et

ülekanne summas 39000 eurot 31.01.2019 sisestati ja kinnitati internetipangas IP-aadressilt

85.253.212.21. 03.04.2019 päring Elisa Teleteenused AS-le ja 03.04.2019 sideettevõtjalt saadud

andmete protokoll koos lisaga (6/6-10) kinnitab, et IP aadressi 85.253.212.21 kasutab GS elukohaga

xxx. Nimetatuid asjaolusid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et just A.M oli isikuks, kes püüdis

31.01.2019 kanda OÜ M kontolt edasi 39000 eurot.

Tulenevalt KrMS § 15 lg 3 ja kohtupraktika kohaselt, ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas

ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. T ütluste

osas tugineb kohus ainult nendele eeluurimisel antud ütlustele, mis kohus tunnistas lubatavaks ja mis

võeti kohtuistungil tõendina vastu ja uuriti. T neid eeluurimisel antud ütlusi, mis olid saadud

menetlusnorme (eelkõige tõlkimise nõudeid) eirates, kohus vastu ei võtnud, neid kohtuistungil ei

uuritud ja kohus otsuse tegemisel neile ei tugine.

Kuigi kohus saab lähtuda Mi ja T osas üksnes nende eeluurimisel antud ütlustest, kinnitavad neid

ütlusi ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad ST DZ, AV ja JS, kellele kaitsjad said esitada

küsimusi. Samuti kinnitavad Mi ja T ütlusi eespool tsiteeritud vaatlusprotokollid ning äriregistrist ja

pankadest saadud andmed. Seega ei tugine kohtu järeldused üksnes kahe tunnistaja, Mi ja T,

eeluurimisel antud ütlustele, vaid ka teiste s.o istungil küsitletud tunnistajate ütlustele ja mitmetele

dokumentidele, mis kinnitavad või haakuvad Mi ja T ütlustega. Neid tõendeid kogumis hinnates on

leidnud tõendamist, et Grahami nimelise tuvastamata isiku initsiatiivil ja juhendamisel osalesid Mi ja

T skeemis, mille raames asutati mitmed äriühingud, sh M OÜ, ja nendele äriühingutele, sh M OÜ-le

avati pangakontod, millele saaks kanda ja millelt saaks edasi kanda sinna laekunud rahad, mis ei olnud

seotud nende äriühingute tegevusega.

Mi ja T endi ütlustest nähtub, et nad olid teadlikud, millega nad tegelesid (oli vaja äriühinguid, millele

raha kanda ja seejärel kohe edasi kanda) ja nad said selle tegevuse eest ka raha. Neid ütlusi kinnitab ka

Mlt kinnipidamisel võetud Iphone´i 07.06.2019 vaatlusprotokoll, milles kajastatud vestlus Grahami

nimelise isiku ja AM vahel 17.01.2019. Edastati pangkonto andmed korraldusega kopeerida IBAN

fotolt. „Ootan, mis saab teise 100 tuh´iga. Tee nii, et ma ei kasutaks LHV-d. Vii mind enne kurssi. Sa

saad ka LHV kasutamisega hakkama“ „Täna uus poiss (mees)“, „Ma töötan“, „Kui palju siis tuleb

kokku WT´ilt“, „Ja kui palju on puhtakspesemise kulu?“ Samuti 07.03.2019 saadetud sõnumid „Teed

selle raskeks“, „Ma tõesti ei taha sulle haiget teha, aga sa sunnid mind praegu sulle haiget tegema“.

(8/62-75). 19.06.2023 Euroopa Uurimismäärus Läti Vabariigile ja Läti Vabariigi vastus koos lisadega

(4/173-230) kinnitavad, et SIA WT juhatuse esimees ja osanik oli AM. Tänaseks on äriühing

registrist kustutatud. Seega seondus nn raha „puhtakspesemise“ kulu jutt A.Mi enda nimele välisriigis

registreeritud äriühinguga.

01.04.2019 D.Matjazi kinnipidamise protokoll kinnitab, et kinnipidamisel leiti ja võeti ära muuhulgas

mobiiltelefon Nokia imeiga xxxxxxxx. Protokollist ei nähtu, et isik oleks kinnipidamisel avaldanud

oma mobiiltelefoni pin-koodi ja ka vaatlusprotokollist ei nähtu, et menetleja oleks kinnipidamisel

äravõetud mobiiltelefoni sisenenud isikult saadud pin-koodi kasutades, seega ei ole D.Matjazi õigusi

rikutud. 09.04.2019 vaatlusprotokoll kinnitab, et Denis Matjazi kinnipidamisel ära võetud

mobiiltelefonis Nokia, kasutati SIM tel nr xxxx ja kontaktide hulgas on Andrjuša xxxx. nende vahel on

olnud suhtlus 21.02 „Ütle firma ja anna dokid“ 13.11 Esmaspäeval ei saanud pangas käia kuna kutsuti

tööle, kirjuta mulle mida ja kuidas rääkida ja ma käin neljapäeva hommikul ära.“ 15.11 on vastanud

kõik on norm. Kalendri järgi oli 15.11.2018 neljapäev. LHV pangast saadud dokumendid kinnitavad,

et 15.11.2018 käis Matjaz pangas ja avas OÜ M nimele konto.

11.04.2019 ABi kinnipidamise protokoll kinnitab, et temalt võeti ära must mobiiltelefon Samsung imei

xxxxxxxx (6/36-48). Protokollist ei nähtu, et isik oleks kinnipidamisel avaldanud oma mobiiltelefoni

pin-koodi ja ka vaatlusprotokollist ei nähtu, et menetleja oleks kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni

sisenenud isikult saadud pin-koodi kasutades. 25.04.2019 vaatlusprotokoll koos lisadega kinnitab, et

AB kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefonis Samsung imei xxxxxxxx, oli kasutusel SIM kaart

numbriga xxxx Telegram rakenduses on On Vladiga krüpteeritud sõnumivahetuses enda number xxxx

An And suhelnud Matsas xxxx. 19.20.02 räägitakse notari juurde minekust, neljapäeval kell 16.00

Rävala pst 3 , 20.02: „Kas homne värk on jõus?“, 21.02: „Kuidas notari nimi on?“ „Ei tea, ütle firma

nimi ja anna dokumendid“ (6/58-60). Sama vestlus leiti Matjazi telefonist. Seega ei ole alust kahelda,

et tegemist on just ABi ja Matjazi vahelise vestlusega. Kuigi D.Matjaz väitis, et siin vesteldi millestki

muust, kinnitab asjaolu, et 21.02.2019 oli neljapäev ja just samal päeval on äriregistrist saadud teabe

andmetel toimunud OÜ M osaniku vahetus, uue juhatuse liikme nimetamine ja äriühingu nime

muutmine, et tegelikult oli vestluses siiski juttu just OÜ-ga M seonduvast. Seega ei ole D.Matjazi

ütlused selles osas usaldusväärsed.

Arvestades A.Mi, JSi, D.Matjazi, ja ABi ütlusi ning AS LHV Pank ja Elisa Teleteenused AS

edastatud dokumentides kajastatud IP-aadressi andmeid, on leidnud tõendamist, et 31.01.2019 soovis

teostada AM M OÜ kontolt XXXXXXXXXX ülekande summas 39 000 eurot tema valduses olnud M

OÜ internetipanga juurdepääsuks vajalike andmete ja Denis Matjazi isikutunnistuse paroolidega OÜ I

pangakontole. STi ütlused kinnitavad, et tema ei tea I äriühingust midagi. Seega üritati OÜ M kontolt

kanda raha sellise äriühingu kontole, mis oli vormistatud samuti isiku nimele, kes ise ei teinud oma

pangakontol tehinguid ja kes oli oma dokumendid andnud T kätte.

Rahapesu kuritegudele on iseloomulik, et ühte ja sama rahasummat keerutatakse mitmete äriühingute

kontodel. Mitmete vahelülide (raha kandmine läbi mitme äriühingu konto) kasutamise eesmärgiks on

kaotada seosed raha algpäritoluga, ehk kaotada võimalus tuvastada seosed raha kuritegeliku päritoluga.

Raha ei hoita pikalt ühelgi kontol ja ülekandeid tehakse võimalikult kiiresti ning põhimõttel mida

rohkem, seda kindlam. Rahapesuskeemide eesmärk on, et raha n.ö läbiks erinevaid riike või erinevate

riikide pankasid. Käesolevas asjas kanti Hollandi Kuningriigist raha kelmuse tulemusena Eesti

äriühingu pangakontole Eestis ja siit üritati laekumisega samal päeval raha edasi kanda Leedu

äriühingu Leedus registreeritud Paysera pangakontole. Rahapesu eesmärk on eelkuriteost saadud raha

n.ö „puhtaks pesemine“ ehk just läbinähtavate ja pealtnäha läbipaistvate ja kontrollitavate tehingute,

s.h pangaülekannete kaudu raha „väljailmumine“ kujul, mida saab kasutada juba pealtnäha legaalselt

saadud rahana ning samuti selle pestud raha lõpliku omandaja ja eelkuriteo kannatanute ehk rahade

tegelike omanike ning ka eelkuriteo toime pannud ja rahasid enda kuritegeliku kontrolli all hoidva

isiku vahel seoste kaotamine. Rahapesu kuritegusid iseloomustab reeglina asjaolu, et eelkuriteo

toimepanijal, kes soovib enda jaoks rahale legaalse tausta luua, ei ole aega sõita ühest riigist teise, sest

rahapesu asjades on iseloomulik kuriteoga saadud raha peaaegu, et helikiirusel liigutamise vajadus.

Teades raha kuritegelikku tausta, ei saa seda pikalt ühelgi kontol sellises olekus hoida, oluline on hästi

kiiresti teostada ülekandeid ja mida rohkem, seda kindlam.

Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et eelkuriteo tulemusena OÜ M pangakontole laekunud

summast osa juba samal päeva edasi kanda ei õnnestunud ja seda Mi, T ja tuvastamata isiku tahtest

olenemata põhjustel. Mi enda ütlused ja LHV panga poolt edastatud andmed kinnitavad, et laekunud

69269.87 eurost üritati 39000 eurot laekumise päeval edasi kanda, kuid see ei õnnestunud, kuna pank

peatas ise ülekande.

Kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud, et kõik M OÜ kontole laekunud rahalised vahendid peeti

panga ja riigi poolt kinni, mis tähendab seda, et K B.V-lt laekunud summasid edasi kanda ei

õnnestunud. Ühel juhul prooviti 39000 eurot edasi kanda, kuid see ebaõnnestus, mistõttu rahapesu ei

saadud lõpule viia.

Variisikuna kasutatud D.Matjaz figureerib äriühingus OÜ M fiktiivselt. Tema osa on vaid see, et tema

nimi oli äriühingu dokumentides ja tema nimele oli vormistatud pangaülekandeid võimaldavad

dokumendid. Nimetatud fakt osutab selgelt eesmärgile varjata äriühingu ja selle kontol liikuvate

rahade taga olevaid tegelikke isikuid, mis on rahapesule omane tunnus. Denis Matjazi ID kaardi ja

talle väljastatud pinkoodide kasutamine aitas varjata nende isikute nimede avalikuks tulemist, kes OÜ

M kontole laekunud summad tegelikult enda kätte saada soovisid, ehk siis seeläbi üritati varjata raha

tegelikku omanikku, mis on rahapesule omane tunnus (vara tegeliku omaniku varjamise eesmärk või

tagajärg).

Süüdistuse puhul KarS § 394 lg 2 järgi on tegemist blanketse süüteokoosseisuga, mille objektiivsed

tunnused tuleb avada RahaPTS-is sätestatud rahapesu mõiste kaudu (RKKK 03.06.2011, 3-1-1-41-11,

p 23.1).

Süüdistuse kohaselt jäävad D.Matjazi rahapesule kaasaaitamise teod ajavahemikku november 2018

kuni veebruar 2019. Nimetatud perioodil kehtinud RahaPTS § 4 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli rahapesu

kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: (p 1) muundamine või üleandmine,

kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga

varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks

hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, või (p 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui

selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, või (p 3)

tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või

varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust

tegevusest või selles osalemisest.

Alates 20.07.2020 kehtiva RahaPTS § 4 lg 1 redaktsiooni kohaselt on rahapesu kuritegelikust

tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara:

1) muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada

kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest;

2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud

kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest;

3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse

Riigikohus on lahendis 3-1-1-21-11-p 13 märkinud, et käitumise ebaõigussisu ammendub varavastases

kuriteos - pettuslikul teel kannatanu varakäsutuse saavutamises või arvutisüsteemi ebaseadusliku

kasutamise tulemusel talle varalise kahju tekitamises. Rahapesuna käsitletud käitumine - enda, kui

varavastast kuritegu sooritava isiku identiteedi varjamiseks raha kolmandate isikute arvetele kanda

laskmine või ise sinna ülekande tegemine on hinnatav kelmusliku teo loomuliku osana, milles ei

väljendu legaalse majandus- või rahakäibe kahjustamine sinna kuritegelike vahendite suunamisega.

Kohtu hinnangul tuleb pangaülekannete tulemusel K B.V-lt raha laekumist M OÜ arvelduskontole

lugeda kelmuse lõpule viimiseks vajalikuks teoks. Eelkuritegu ehk kelmus viidi lõpuni rahasumma

laekumisega OÜ M pangakontole. Kui seda raha sellele kontole laekunud ei oleks, ei oleks ka

süüdistuses kirjeldatud kelmust saanud lõpule viia. Raha laekumisega kontole oli tegemist süüdistuses

kirjeldatud eelkuriteo lõpule viimisega, ehk kelmuse loomuliku osaga. Teo ebaõigussisu ammendus

kelmuse toimepanemise käigus kannatanu poolt raha ülekande tegemise ja selle tagajärjel raha

laekumisega OÜ M kontole. Seega ainuüksi rahasumma laekumine OÜ M pangakontole ei ole loetav

veel rahapesuna kvalifitseeruvaks omandamise teoks. Kuigi kelmuse tulemusena raha laekumisel

tekkis M OÜ-l panga vastu nõudeõigus, ei saa kohtu hinnangul üksnes eelkuriteo lõpule viimiseks

vajaliku ülekande teel raha laekumist lugeda kuritegelikult teel raha omandamiseks ja selle

valdamiseks RahaPTS § 4 lg 2 mõttes. Kuni ei asutud laekunud summasid edasi kandma, ei alustatud

ka rahapesuna käsitletavate tegude toimepanemist. Olukord oleks olnud teine kui OÜ M kontole oleks

laekunud summad kuritegelikuks teel saadud varade edasikandmisest ehk juba toimuva rahapesu

skeemi käigus.

Muundamist loetakse intensiivsemaiks rahapesu vormiks. Muundamine rahapesu vormina hõlmab mh

sellise isiku tegevust, kes vahetult eelkuriteost saadud vara suunab rahapesu objektiks, selliseks

tegevuseks saab olla eelkuriteost pangakontole laekunud summa edasikandmine. Kohus tuvastas, et

AM üritas M OÜ kontole Hollandist laekunud kuritegelikest rahadest ühel korral 39 000 eurot edasi

kanda, ent see ei õnnestunud temast mitteolenevatel põhjustel, kuna pank pidas kuriteokahtlusega raha

kinni. M üritas raha kiiresti edasi kanda järgmise äriühingu (mille direktoriks oli variisikuna T)

pangakontole, et vältida OÜ M pangakontole laekunud summade edasist seostamist kelmusega. Vara

vormi muutust, kui muutub selle õiguslik alus, saab lugeda muundamiseks RahaPTS § 4 lg 1 p 1

mõttes. Muundamise alla kuulub näiteks vara kandmine ühelt arvelduskontolt teisele kontole.

Muundamise eesmärgiks peab olema vara ebaseadusliku päritolu varjamine ning seega eeldab vara

muundamine täideviija kavatsetust. Eeltoodule tuginedes on AM tegevus eelnimetatud ülekande

teostamisel käsitatav kuritegelikust tegevusest saadud vara muundamise katsena.

Samuti saab AM poolt teostatud ülekannet lugeda kuritegevusest saadud vara varjamise katseks, mis

jäi samuti temast olenemata põhjustel lõpule viimata. Nimelt üritas AM Hollandis toimepandud

eelkuriteo tulemusena M OÜ kontole laekunud rahalisi vahendeid koheselt edasi kanda, üritades

sellega varjata nende rahaliste vahendite tõelist olemust, kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku.

Panga ülekannet saab teha üksnes kavatsetult, mistõttu on muundamise ja vara varjamise katse pandud

toime kavatsetult ja rahade edasikandmise eesmärgiks oli nende rahaliste vahendite ebaseadusliku

päritolu varjamine. Seega seisnesid käesoleval juhul rahapesu toimingud kuritegelikust tegevusest

saadud vara muundamise ja varjamise katses.

Süüteo subjektiivse koosseisu tasandil ei mängi rolli, kas teo toimepanija peab tegu õiguspäraseks või

mitte. Tahtlike deliktide (nagu ka rahapesu) puhul tuleb subjektiivse külje juures analüüsida, kas isikul

on tahtlus objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Mi ja T enda ütlused kinnitavad, et nad tegelesid

rahapesuga tahtlikult: nad teadsid, et teevad rahaga erinevaid tehinguid eesmärgiga varjata raha

päritolu (KarS § 16 lg 2).

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et A.M, AT ja Grahami nimeline tuvastamata isik panid

seoses OÜ M kontole K B.V-lt laekunud summa 39000 eurot 31.01.2019 edasikandmise katsega

toime isikute grupis rahapesu toimepanemise katse. T ja Mi ütlused Grahamiga suhtlemise, äriühingute

asutamise, Grahami palvel äriühingute kontodelt ülekannete tegemise kohta ning vaatlusprotokollid

(2/147-152, 3/188-192, 6/49-64, 91-97, 8/25-87 ) kinnitavad, et tuvastamata Grahami nimelisel isikul,

Tl ja Mil oli omavaheline tööjaotus. Igal ühel neist oli grupis vastavalt kokkulepitule oma roll. T

edastas vajalikud dokumendid, M tegi ülekandeid ja Graham ütles, millal, kuhu ja kui palju kanda.

Grahami nimelise isiku ja AT juhtimisel värvati tuvastamata isiku ja AB kaudu Denis Matjaz, kes

nõustus ABi vahendusel tehtud ettepaneku tulemusel teenustasu eest, et tema nimel võib asutada M

OÜ ning avas ise äriühingule pangakonto. AT tagas, et Denis Matjazi poolt avatud M OÜ konto

kasutamiseks vajalikud dokumendid ja andmed jõuaksid AMle, kelle ülesanne oli teostada M OÜ

kontole laekunud rahadega edasikandeid. Seega oli kuriteokatse pandud toime isikute grupis. Harju

Maakohtu 15.04.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-21-2156 on AM ja 01.02.2023 kohtuotsusega

kriminaalasjas 1-23-250 AT süüdi tunnistatud KarS § 394 § 2 lg 1,2,3 järgi kvalifitseeritud kuritegude

toimepanemises muu hulgas ka OÜ-ga M seotud episoodis.

KarS § 121 p 2 kohaselt on suur süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Kohtus tuvastas, et M OÜ

kontole laekus Hollandi Kuningriigis toime pandud kuritegude tulemusel raha kokku summas

241015.95 eurot, milles üritati „pesta“ 39000 eurot. Ka prokurör on kohtuvaidlustes (kõne lk 30)

väitnud: „Ehkki Matjaz aitas toime panna ühte rahapesu katset…“ Kuna kohtu hinnangul on

tuvastatud, et D.Matjaz aitas kaasa ainult ühele rahapesu toimepanemise katsele, mille puhul jäi

summa alla 40000 euro, ei ole tegemist kaasa aitamisega suures ulatuses rahapesu katsele KarS § 394

lg 2 p 3 mõttes ja D.Matjaz tuleb süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 – 22- lg 3 - 25 lg 2 järgi õigeks

mõista.

Kaitsja on väljendanud ka arvamust, et nii väikses summas rahapesu katse ei kujutanud reaalset ohtu

riigi rahandus- või majandussüsteemi normaalsele toimimisele. Arvestades Riigikohtu otsuses 3-1-1-

85-11 p-s 45 märgitut ja asjaolu, et RahaPTS § 19 lg 1 p 2 kohaselt kohaldatakse rahapesu või

terrorismi rahastamise tõkestamiseks hoolsusmeetmeid vähemalt tehingute juhuti tegemisel või

vahendamisel, kui tehingu väärtus ületab 15 000 eurot, ei ole kaitsja seisukoht põhjendantud. Oma

lahendis viitab kohtukolleegium hoolsusmeetmete kohaldamisele 15 000 eurot ületavatele tehingutele

ning sellele, et seadusandja on 15 000 eurost suurema väärtusega tehingutes näinud reaalset ohtu riigi

rahandus- või majandussüsteemi normaalsele toimimisele.

Käesoleval juhul oli kuritegeliku rahaga tehtavas pangatehingu katses vara ebaseadusliku päritolu ja

selle tegeliku omaniku varjamisel ilmselgelt keskne osa. Seda kinnitavad nii AT, AM ütlused kui ka

asjaolud, et M OÜ asutati ja talle avati konto üksnes kuritegelike rahade vastuvõtmiseks ja

edasikandmiseks, igasugune majandustegevus äriühingul puudus. Äriühingul majandustegevuse

puudumist kinnitas ka Denis Matjaz ise. Samuti kinnitab varjamise keskset osa see, et M OÜ kontol

puudusid peale süüdistuses eelkuriteona kirjeldatud tehingutest pärit rahade laekumiste ja ühe panga

poolt kinni peetud ülekande tegemise, mistahes muud tehingud. Eeltoodu kinnitab, et M OÜ asutati ja

pangakonto avati üksnes ja ainult kuritegelikust tegevusest saadud raha vastuvõtmise ja rahapesu

toimepanemise eesmärgil.

Kohtus on tuvastanud, et tänu sellele, et Denis Matjaz andis oma ID-kaardi ja paroolid ABle, kes need

edastas tuvastamata isikule, asutati M OÜ. Samuti on kinnitust leidnud, et Denis Matjazi poolt M OÜ

nimel avatud pangakonto võimaldas isikute grupil üritada puhtaks pesta Hollandi Kuningriigis toime

pandud kuriteost pärit raha. Ilma Denis Matjazi ainelise kaasabita (andis oma dokumendid ja hiljem

ka pangkontole juurdepääsu võimaldavad koodid, avas ise pangakonto) ei oleks isikute grupp saanud

asutada äriühingut ja võtta oma kontrolli alla selle äriühingu pangakonto, mille kaudu üritada pesta

kuritegelikku raha.

Riigikohus on öelnud lahendis nr 3-1-1-97-09 p 7.3 ja 7.4 ja korranud lahendis 3.1.1.54-16 et

kaasaaitaja peab üldjoontes ette kujutama, millist kuritegu täideviija toime paneb. Seega ei ole nõutav,

et ta peaks teadma kõiki täideviija poolt toimepandud kuriteo üksikasju. Kaasaaitajal peab olema

vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Kuid üksnes kaasaaitamisteo tahtlikkus ei

tähenda ikka veel, et kaasaaitamise subjektiivsed koosseisutunnused oleksid realiseeritud. Selleks peab

kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis

olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Tahtlus toimepanija poolt

tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja peab

võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda.

Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Kui

kaasaaitaja ei ole teadlik täideviija käitumises esinevatest objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu

tunnustele vastavatest asjaoludest või arvab ekslikult, et on olemas mõni selline asjaolu, mille korral

tahtlik õigusvastane põhitegu puuduks, siis langeb KarS § 17 järgi kaasaaitamistahtlus ära. (RKKKo 3-

1-1-6-11, p 13.6). Seega tuleb tuvastada, kas Denis Matjazil oli vähemalt kaudne tahtlus rahapesu

katsele kaasaaitamiseks ning kas tal oli vähemalt kaudse tahtluse vormis olemas tahtlus ka

toimepanijate, so tuvastamata isiku, AT ja AM poolt rahapesukatse toimepanemise suhtes.

Denis Matjaz ütlused kinnitavad, et ta nõustus M OÜ tema nimele registreerimise ja äriühingule

pangakonto avamisega lähedase sõbra AB palvel, keda ta usaldas ja kes palus avada äriühing enda

nimel, kuna ABil olid probleemid MTA-ga ja ei saanud enda nimele kontot avada. AB lubas Matjazile

2 protsenti. Denis Matjaz väidab, et andes oma ID- kaardi äriühingu asutamiseks ABle ning avades

äriühingule pangakonto vastutasuna selle eest, et ta saab loodava äriühingu tulust või käibest 2 %, ei

teinud Denis Matjaz enda arvates midagi ebaseaduslikku.

D.Matjazi väiteid, et ta ei teadnud midagi rahade ebaseaduslikust päritolust lükkab ümber 25.04.2019

A. ABi mobiiltelefonist leitud ja vaatlusprotokollis kajastatud Matjazi ja ABi vaheline vestlus. Matsas

nime all isiku telefoni number xxxx ühtib D.Matjazi kinnipidamisel tema juurest leitud telefoni

numbriga, seega on tõendatud, et tegemist on ABi ja Matjazi vahelise vestlusega:

„13.02 „Tervitus, kas firma e-posti aadress on tehtud? Kui jah, siis kirjuta, mis selle nimi on ja saada

selle juurde käiv parool.“

Vastus:“Ei ole midagi.“

15.02 „Ühesõnaga mingi jama, ei õnnestu siseneda, vaatame homme, mis ja kuidas.“

„Ok.“

16.02 näha, et tegemist LHV kontole sisselogimise katsega, kuid ei õnnestu.

17.02 „Kas rohkem ei ole võimalik välja pressida kui selline number.“

„Teeks seda heameelega, saaksid selle nende käest kätte kui nad ainult vastu seina suruda ja pettuselt

kinni püüda – siis jah, on see võimalik, töötame selle kallal Mina ise jäin nulli peale ning saan oma

osa kätte siis, kui meile ainult tünga ei tehta.“

„Lase käia, pinguta On tarvis nad lohku tõmmata.“

„Täitsa kuradi lõpp kuidas ma seda tahan.“

Kõnealune vestlust näitab selgelt, et Matjaz on huvitatud raha saamisest ebaseaduslikul teel. Sest

üldteada olevalt väljendeid „välja pressida“ ja „lohku tõmmata“ ei kasutata seaduslikus tegevuses.

Seega ei ole usaldusväärsed Matjazi väited, et tema ainult usaldas ABi ning ei arvanud, et AB on

seotud ebaseadusliku tegevusega. Väide, et neil olid ABiga usalduslikud suhted ja nad on üksteist

välja aidanud kinnitab, et ABil ja Matjazil oli ka varem probleemseid olukordi olnud.

Denis Matjazil on tema enda sõnade kohaselt xxxharidus, mistõttu on ta kohtu hinnangul vähemalt

keskmise haridustaseme ja arusaamisvõimega isik. Ainuüksi asjaolu, et sõber palub sul avada

pangkonto enda nimel, kuna sõber ei saa probleemide tõttu MTA-ga oma nimele kontot avada, osutab

sellele, et tegevuses on kahtlasi elemente. Seadusliku tegutsemise puhul ei ole vaja ka oma tegevust

MTA eest varjata. Asjaolu, et Matjazile lubati ka raha 2% tema kontol liikuvast summast, kuid tal

endal ei olnud ligipääsu kontole ja ta ei kontrollinud seal liikuvaid summasid, näitab, et Matjaz soovis

kergelt raha teenida. Tema hariduse, vanuse ja elukogemusega inimene pidi mõistma, et olukorras, kus

tal endal puudub tema nimel oleva äriühingu pangakontole juurdepääs ja ta saab selle eest raha,

kasutatakse teda n.ö tankistina.

On ilmselge, et rahapesuasjades ei pruugi Matjazi sugused väikesed mutrikesed teada eelkuriteo

üksikasjadest. Ei ole välistatud, et rahapesu organiseerija (käesoleval juhul Grahami nimeline) – kes

võib olla, aga ei pea tingimata olema eelkuriteo toimepanija või organiseerija – otsib ise või annab

mõnele oma abilisele (T, M) käsu otsida välja n-ö tankistid, kes peaksid hakkama pangakontosid

avama ja kelle nimele äriühinguid vormistada ning saama selle eest (eelkuriteoga hangituga võrreldes)

pisikese tasu. See „tankistide“ välja otsija ei pruugi aga välja otsitavatele rääkida raha päritolust, st

eelkuriteost. On võimalik, et „tankisti“ otsija (AB) ei tea isegi raha täpsest päritolust. On usutav, et ta

ütleb küsimusi esitavale „tankistile“, et mida vähem too teab, seda parem vms. Ka on võimalik, et

Matjaz isegi ei küsinud midagi lähtudes põhimõttest: mida vähem ta teab, seda parem. Asjaolu, et AB

ütles Matjazile, et politseiga ei tohiks probleeme tulla, aga kui probleemid tulevad viidaku ABle, näitas

Matjazile siiski, et tegemist võis olla ebaseadusliku tegevusega, kuivõrd seadusliku tegevuse puhul ei

peaks politseiga probleeme tekkima.

See, et raha (vahetu) pesija või kaasaaitaja ei tea eelkuriteo üksikasju, ei tähenda aga seda, et tal ei ole

tahtlust eelkuriteo osas. KarS § 16 lg 4 kohaselt piisab sellest, kui ta peab võimalikuks, et vara, millega

ta oma toiminguid teeb, on hangitud kuritegeliku tegevusega, ja möönab seda – ehk rahapesija tegutseb

ses osas kaudse tahtlusega.

Pole tõendeid selle kohta, et Matjaz oleks olnud kursis K B.V suhtes toime pandud kelmuse

asjaoludega. Samas aga puudus Matjazil igasugune adekvaatne alus arvata, et tema nimele vormistatud

äriühingu kontole laekuv raha ei olnud saadud kuidagi kuritegelikult. Kontole laekunud raha eest

niisama tasu 2 % lubamine, pidi näitama Matjazile selgelt, et võimalikel tulevastel ja ka laekunud

rahaülekannetel ei olnud mingit majanduslikku sisu. Keegi ei maksa mingit protsenti laekuvate

summade pealt lihtsalt niisama ilma vastuteeneta. Arvestades ka AB selgitust politsei kohta, pidi

Matjaz aru saama, et tema nimel äriühingu asutamine ja pangakonto avamine, mida kasutavad teised

isikud, mõte on jälgede segamine: kellelegi (nt politseinikele või maksuametnikele) tuleb jätta mulje,

et asjad on teisti kui nad tegelikult olid. Põhjusi, miks oli tarvis jälgi segada, ei saanud olla kuigi palju.

Ainuke usutav ja tõsiselt võetav põhjus saabki olla, et raha oli saadud kuritegelikul teel. Ei ole oluline,

kas Matajz teadis, millisest konkreetsest kuriteost, kelmusest või mõnest muust kuriteost (näiteks

maksukuriteost) raha saadi.

Isiku poolt enda ID- kaardi ja paroolide kolmandatele isikutele edasiandmine, endaga mitteseotud

äriühingu enda nimele vormistada laskmine ning sellisele äriühingule pangakonto avamine, mida isik

ise kasutama ei hakka, ja pangakontole juurdepääsu võimaldavate andmete võõrastele isikutele

edastamine, ei ole keskmise mõistliku inimese jaoks tavapärased toimingud. Igaüks, kes selliseid

toiminguid teeb ja võimaldab teha, peab möönma, et selliselt avatud pangakontot võidakse kasutada

kuritegelike rahade vastuvõtmiseks ja edasikandmiseks. Seega Denis Matjaz oleks pidanud vähemalt

möönma, et M OÜ kontole laekuvad kuritegelikust tegevusest pärit rahad, mida siis kantakse edasi või

võetakse välja ehk seda, et kontot kasutatakse rahapesuks, so kuritegelikust tegevusest pärit rahaliste

vahendite edasikandmiseks ja varjamiseks. Rahapesule kaasaitamise koosseisu täitmiseks ei pidanud

D.Matjaz täpselt teadma, millisest konkreetsest kuriteost pärineb tema nimele registreeritud äriühingu

kontole laekuv raha ning mida ja kuidas selle rahaga täpselt edasi tehakse.

Seega pidi Denis Matjaz vähemalt möönma, et enda ID- kaardi, paroolide ja tema poolt avatud

pangakonto kasutamiseks vajalike dokumentide ja andmete üleandmisega ABle võib ta kaasa aidata

sellele, et M OÜ pangakontot kasutatakse kolmandate isikute poolt nii kuriteo toimepanemiseks kui ka

kuritegelikust tegevusest saadud rahaliste vahenditega tehingute tegemiseks. Seda kinnitavad asjaolud,

et Denis Matjaz ei olnud tegelikkuses M OÜ asutamise ja tegevusega kuidagi seotud, äriühing asutati

temale teadmata isikute poolt ja asjaoludel, M OÜ reaalselt tegutsema ei hakanudki ning vormistati

vahetult peale seda kui ei õnnestunud kuriteost laekunud summat edasi kanda, ümber järgmise isiku

nimele.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Denis Matjaz osutas rahapesu katsele ainelist kaasabi

vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Rahapesu katse täideviijad tegutsesid kavatsetult

ning Denis Matjaz pidas isikute grupi poolt rahapesukatse toimepanemist kaudse tahtluse tasandil

vähemalt võimalikuks ning möönas seda. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust välistavaid

asjaolusid.

Eeltoodust tukenevalt tuleb Denis Matjaz käitumine kvalifitserida KarS § 394 lg 2 p 1- § 22 lg 3- § 25

lg 2 järgi kui isikute grupile rahapesu katses ainelise kaasabi osutamine.

Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

KarS § 394 lg 2 näeb karistuseks kahe- kuni kümneaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes

hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka

karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse

eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-

1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-

13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut.

Deniz Matjazi karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavat iseloomustab asjaolu, et ta ei

ole aru saanud oma teo keelatusest ega ühiskonnaohtlikkusest. Ta on jätkuvalt arvamusel, et tema ei

vastuta rahade liikumiste eest sellise äriühingu kontol, mille omanik ta on, ning oma dokumentide

andmine võõrastele isikutele teadmata tehingute tegemiseks on normaalne. Denis Matjaz on varem

kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht. Tegemist on kuriteole

kaasaaitajaga, kellel oli suhteliselt väike roll rahandus- ja majandussüsteemi kahjustamisele suunatud

katse staadiumisse jäänud I astme kuriteo toimepanemisel ning puuduvad tõendid, et D.Matjaz oleks

ise talle lubatud kasu saanud. Kuigi D.Matjaz lubatud kasu ei saanud, esines tema puhul karistust

raskendava asjaoluna KarS § 58 p 1 toodud omaksu motiiv. Matjaz soovis sellise tegevusega raha

teenida s.t ise sellest kasu saada. D.Matjazi süüd saab hinnata keskmisest oluliselt väiksemaks, kuriteo

katsele kaasaaitajana ei ole tema süü teo tehiolulsid arvestades suur. Üldpreventiivsest kaalutlusest

lähtudes tuleb rahapesu eest mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et ka ausa

majanduskeskkonna kahjustamise katsele järgneb riigi poolt range reaktsioon. D.Matjazi enda

seisukohti ja käitumisele antavat hinnagut ning teo tehiolusid arvestades, ei ole kohus tuvastanud ka

KarS § 60 või § 61 alusel karistuse kergendamist või alla alammära kohaldamist õigustavaid

asjaolusid. Kuigi käesoleval juhul jäi kuritegu katse staadiumisse, oli D.Matjazil ükskõik millisteks

kuritegudeks ja kui suures ulatuses tema nimel registreeritud äriühingu pangakontot kasutatakse.

Äriühing vormistati teise isiku nimele ümber üksnes seetõttu, et konto blokeerimise tõttu ei saanud

seda kasutada. Arvestades kõike seda ja asjaolu, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates ei ole

süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi õigusrikkumisi toime pannud, on kohtu hinnangul piisav, kui

karistada Denis Matjazi vangistusega sanktsiooni alammääras ning KarS § 73 alusel võib karistuse

jätta täitmisele pööramata.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või

tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas

või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-

CD- ja DVD- plaadid – jätta kriminaalasja juurde;

-

mobiiltelefon Apple iPhone 11 - tagastada I.Qle

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt Denis Matjazilt välja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel

sundraha 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

summas 5142,28 eurot riigituludesse.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule

ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi

tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas

objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda

isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga

tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel

olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei

saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva

põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole D.Matjaz ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist

põhjusel, et süüdistatavad ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest

asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile

põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu.

Kohus peab süüdistatavalt D.Matjazilt välja mõistetava sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes

Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades,

põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha ja menetluskulude vabatahtlikuks

tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et

menetluskulud s.h sundraha ja mentluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Summade suurust

arvestades, on usutav, et süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ühe kuu jooksul tasuda ja

menetluskulude tasumata jätmisega kaasneksid täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile

sundraha ja menetluskulude tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda.

Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele

kuuluvad maksesummad.

KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades

seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

I.Q kaitsjad esitasid taotluse I.Qle õigusabikulude hüvitamiseks summas 38902,48 + 2737,50 kokku

41639,98 eurot. Taotlustele lisatud arvete spetsifikatsioonide kohaselt seisneb õigusabikulu valitud

kaitsja poolt kriminaalasja materjalidega tutvumises, kliendiga suhtlemises ja nõupidamises, taotluste

koostamises, teabenõue kaudu tõendite kogumises, vahistamise istungi ettevalmistamises ja

osalemises, apellatioonkaebuse koostamises, kaitseakti koostamises, büroosisestes kohtumistes,

materjalide analüüsimises, maakohtu istungiteks ettevalmistamises ja maakohtu istungitel osalemises,

süüteomenetluses tekitatu kahju taotluse koostamises kokku 213,04+13,5 s.o 226,54 tunni ulatuses,

hinna sees on ka tõlkekulud. Ühe tööühiku hind on olnud 170 või 195 eurot.

Prokurör esitas vastuväited juristide Käroli Tiirik, Margaret Tupits ja Sandra Võsaste osutatud

õigusabi hinna osa ja leidis, et põhjendatud hind oleks 100 eurot tunnis, kuna tegemist on juristidega ja

mitte advokaatidega. Kohus kontrollis ja tuvastas, et avalike andmebaaside kohaselt on K.Tiirik ja

M.Tupits omandanud magistrikraadi 2021 juunis, ehk siis nende haridustase vastab kaitsjatele

esitatavatele nõuetele, mistõttu puudub alus arvata, et tegemist on isikutega, kelle juriidilised

teadmised on ebapiisavad. S.Võsaste on avalike registrite andmetel hetkel Tartu Ülikooli

õigusteaduskonna magistrant, ehk siis ka ilmselgelt piisavate õigusalaste teadmistega isik, kes

vandeadvokaadi juhendamisel ja kontrolli all on võimeline koostama õigusalaseid dokumente.

Riigikohus on lahendis 1-20-2473/58, pidanud juristi tunnitasu hinda 100 eurot+ käibemaks

mõistlikuks, olukorras, kus advokaadibüroo arvetel oligi juristi tunnitasuks 100 eurot pluss käibemaks.

Riigikohus ei ole leidnud, et juristi puhul ei ole suurema tasu kui 100 eurot tunnis maksmine

põhjendatud. Samas lahendis on ka märgitud, et AdvS § 40 lg 3 ja AdvS § 55 lg 2 ei välista aga

võimalust, et advokaadibüroos töötav jurist teeb advokaadist kaitsja järelevalve all ja tema ning

advokaadibüroo pidaja vastutusel (AdvS § 47) kaitsja eest selliseid ettevalmistavaid kaitsetoiminguid,

mis ei hõlma süüdistatava esindamist (nt advokaadist kaitsjale menetlusdokumentide projektide

koostamine). Tasu, mis makstakse advokaadibüroo pidajale juristi sellise töö eest, mis vähendab

eelduslikult vähemalt ligilähedaselt samas mahus advokaadist kaitsjal õigusteenuse osutamiseks

kuluvat aega, on käsitatav tasuna KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ja see tuleb mõistlikus ulatuses

menetluskulu hulka arvata. Kolleegiumi hinnangul polnud alust seada kahtluse alla seda, et juristi töö,

mille eest süüdistatav tasus, vähendas umbkaudu sama suures ulatuses advokaadist kaitsja ajakulu K.

K. kaitsmiseks vajaliku õigusteenuse osutamisel. Seega tuleb K. K. valitud kaitsjale makstud tasu

mõistlikkuse hindamisel ja menetluskuluks lugemisel hinnata nii advokaadist kaitsja kui ka teda

abistanud juristi tehtud kaitsetoimingute ajakulu ja hinna põhjendatust.

Kohus ei vaidlusta kaitsjate ühe tööühiku hinda. Arvestades turusitatsiooni on tegemist analoogsetes

asjades kokkleppel kaitsjate keskmise turuhinnaga. Asjaolu, et jurist teeb vandeadvokaadi asemel osa

tööd, ei tähenda automaatselt, et kõnealuse isiku töö peab olema odavam, kuna kvaliteedi eest

vastutab vandeadvokaat, kelle juhendamisel töö tehakse.

Spetsifikatsioonidest nähtub, et kahju hüvitamise taotlusele on kulutatud aega 4,35+3,2 s.o 7,55 tundi

summas 1283.50 eurot (arvelt 221198), süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlustele kokku

30,93 tundi hinnaga 170 eurot tund (arvetelt 215110 ja 222954) kokku summas 5258,10 eurot ja 8

tundi hinnaga 195 eurot tund kokku summas 1560 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kahju

hüvitamise taotlustele kokku kulutatud aeg 46,48 tundi liiga suur ja ülepaisutatud. Lisaks nimetatud

tundidele on veel tunde, mille sees on koos muu õigusabiga ka kahju hüvitamise nõudega tegelemine.

Tallinna Ringkonnakohus on oma 23.11.2022 määruses 1-22-3988 sedastanud, et maakohus on

korrektselt jätnud rahuldamata taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise menetluses

menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt I.Q kasuks kogusummas 6 789,80 eurot ning

määruskaebuse esitamisest tekkinud menetluskulu väljamõistmiseks summas 997,90 eurot. I.Q valitud

kaitsjad esitasid taotluse määruskaebusmenetlusega seonduvate õigusabikulude hüvitamiseks kokku

summas 1156 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna kolleegium tegi KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud

lahendi, jäi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks riigilt KrMS § 187 lg 2 alusel rahuldamata.

Seega on varasemas menetluses kohtu poolt juba võetud seisukoht arvetel 215110 (sealt summa

4134,40 eurot) ja 221198 (2655,40 eurot) 222954 (997,90 eurot) ja 225034 (1156 eurot) toodud

summade kohta. Kuna kohus on jõustunud lahendis leidnud, et õigusabikulude hüvitamise taotlus

summades 6789.80, 997,90 ja 1156 kokku 8943,70 eurot tuleb jätta rahuldamata, ei ole põhjendatud

nende summade väljamõistmine õigusabikuludena ka käesoleva otsusega. Arvel 215110 toodud

kogusummast on 2021 aastal esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlusega seotud

kogusumma 4595,10 eurot, millest kohus on jätnud juba rahuldamata 4134,40 eurot. Kohus leiab, et

kuna tegemist on sisuliselt varem rahuldamata jäetud taotluse ja kaebustega seotud kuluga ka summas

460,70 eurot, tuleb ka selles osas jätta kõnealusel arvel toodud kaitsekulude hüvitamise taotlus

rahuldamata. Seega ei kuulu hüvitamisele õigusabikulud summas 9404,40 eurot.

Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu (1-16-4665) seisukohaga, et väljamõistmisele ei kuulu kulud,

mis seonduvad büroosiseste nõupidamistega. Büroosisene nõupidamine/kohtumine kolleegidega ei ole

puutumuses esindustoimingutega. Kui esindaja peab vajalikuks pidada nõu kolleegidega, siis ei ole

põhjendatud selle kulu arvestamine esindatava menetluskulude hulka. Sama kehtib ka kuludele, mis on

seotud edasise tegevuse planeerimisega, büroosisese töökorraldusega, võimalike kuriteokoosseisude ja

kohtupraktika analüüsimisega, istungi märkmete analüüsi ja korrastamisega, tunnistajatele kutsete

ettevalmistamisega, arve spetsifikatsioonide koostamisega. Ka need on büroosisesed korralduslikud

küsimused, mis ei ole esindatava menetluskude hulka arvatavad. Seega ei ole põhjendatud hüvitada

büroo sisese kohtumise 0,3 x195 s.o 58,50 eurot ja õigusliku analüüsiga seotud kulusid (n võimalik

väljaandmine jne) 1,3 x170 ja 3,5 x 195 s.o 903,50 eurot kokku summas 962 eurot.

Spetsifiaktsioonidelt on näha, et advokaadibüroo Ellex Raida advokaadid, kes osutasid õigusabi I.Qle,

on omavahel tööülesandeid jaotanud. Arvestades kriminaalasja õigusküsimuste keerukust ja mahtu

(kohtumenetluses on 8 köidet), ülekuulatud tunnistajate arvu, kohtuistungite arvu ja asjaolu, et

süüdistatava emakeel ei ole eesti keel, mistõttu on kaitsjad tõendite tutvustamisel pidanud tõlkimise

tõttu kulutama keskmisest rohkem aega, on kohtu hinnangul ülejäänud ulatuses menetluskulud

põhjendatud ja kuuluvad I.Q kasuks koos tõlkekuluga välja mõistmisele. Eeltoodut arvestades, peab

kohus põhjendatuks mõista I.Q õigusabikuludena välja 31273,58 eurot, mille sees on ka tõlkekulud.

Süüdistatav I.Q on palunud menetluskulude väljamõistmisel tasuda väljamõistetud summa Ellex

Raidla Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole XXXXXXXXX. Riigikohus on selgitanud, et valitud

kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes

kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a

määrus nr 3-1-1-112-16, p 56 ja 9. novembri 2017. a otsus nr 1-15-10119/80, p 42). Samas ei välista

eeltoodu siiski seda, et riik täidab süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku

pangakontole. Selleks tuleb esitada konkreetne taotlus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri

2014. a otsus nr 3-1-1-79-14, p 48), mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik või tema

seaduslik esindaja (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2016. a otsus nr 3-1-1-54-16, p 36 ja 9.

novembri 2017. a otsus nr 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistavale I.Qle väljamõistetud

õigusabikulud kanda Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole.

KrMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb I.Q määratud kaitsjale riigiõigusabi korras makstud tasu 97,20 eurot

jätta riigi kanda.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et kaitsja taotlus I.Qle

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks on osaliselt põhjendatud.

Kui isik mõistetakse õigeks, võib ta nõuda SKHS § 5 lg 1 alusel kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati

tema vahistamisega (p 1) või kahtlustatavana kinnipidamisega (p 2). SKHS § 10 lg 2 kohaselt hüvitatakse

SKHS § 5 või 6 alusel hüvitatakse varaline kahju maksimaalselt summas, mis saadakse, kui nõude

esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk korrutatakse

48-ga. 2023 aasta IV kvartali keskmine kuupalk oli 1904 eurot, seega on maksimaalseks hüvitatavaks

summas 1904x48 s.o 91392 eurot

Kaitsja taotleb I.Qle saamata jäänud töötasu hüvitamist seoses temalt alusetu vabaduse võtmisega. Kaitsja

taotluse kohaselt põhjustati I.Qle kriminaalmenetluse raames varalist kahju kuna ajal, mil ta viibis vahi

all, ei olnud tal võimalik täita oma tööülesandeid. Töötasu kui saamata jäänud tulu hüvitamine SKHS-i

alusel võib tulla kõne alla juhul, kui süüdistatav on vahistatud ja ta ei saa just temalt vabaduse võtmise

tõttu teenistusülesandeid täita ning ta kaotab seetõttu sissetuleku. I.Ql jäi vahi ajal viibitud perioodil,

04.06.2020 kuni 20.05.2021 teenimata 270 000 euro (230 000 naela) suurune tulu. Selle arvestuse aluseks

on I.Q töövõtulepingud, mille kohaselt oli tema sissetulek keskmiselt 20 000 naela kuus, vahi all viibis ta

11,5 kuud. Selle kinnitamiseks on esitatud enne vahi alla võtmist sõlmitud ja täidetud leping, mille

kohaselt teenis I.Q kahe kuu eest 40 000 naela, samuti vahi alla võtmise pärast täitmata jäänud leping,

mille kohaselt teeninuks ta 7-kuulise perioodi eest 120 000 naela. Kuna hüvitatav on netosissetulek, tuleb

teenitavast summast maha arvestada hinnanguline tulumaks, mida süüdistatav UK-s tasuma pidi või oleks

pidanud, see on 45%. Seega jääb I.Q saamata jäänud netotuluks vahi all viibimise perioodil 148 500

eurot.

Kohtu hinnangul kuulub kaitsja taotlus I.Qle saamata jäänud töötasu hüvitamiseks seoses temalt alusetu

vabaduse võtmisega rahuldamisele osaliselt. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et I.Q peeti seoses

Harju Maakohtu 28.05.2020 vahistamismäärusega Ühendkuningriigis kahtlustatavana kinni 04.juunil

2020, I.Q anti Eesti Vabariigile üle 22.04.2021 ja ta viibis vahistuses kuni 20.05.2021, mil ta vabastati

vahi alt. Ta anti 25.09.2023 kohtu alla süüdistatuna KarS § 394 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemises. Kuna prokurör loobus I.Qle esitatud süüdistusest täies ulatuses, mõistab

kohus I.Q talle esitatud süüdistuses õigeks.

Kaitsja taotlusele lisatud töövõtulepingute kohaselt 01.02.2020 sõlmitud Full-stack arendaja leping A

kohaselt pidi I.Q osutama veebiarendusteenuseid 04.02.2020-05.03.2020 kogumaksumusega 40000 naela.

01.06.2020 sõlmitud Full-stack arendaja leping B kohaselt pidi I.Q osutama veebi- ja mobiilirakenduste

arendusteenusei alates 01.06.2020 kuni kõik teenused on lõpetatud ja kliendi poolt heaks kiidetud kuni

31.12.2020 kogumaksumusega 120000 naela.

Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, kas ja kui palju I.Qle 01.02.2020 lepingu eest tegelikult maksti.

Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid (N tuludeklaratsioon, pangakonto väljavõte) selle kohta, kui suur

oli I.Q sissetulek kinnipidamisele eelneval või järgneval aastal. Samuti ei ole kohtule esitatud I.Q

tuludeklaratsiooni 2020. või 2021. aasta kohta, millest võiks kohus teha järeldused I.Q sissetulekute kohta

nendel kuudel, mil isik ei viibinud vahi all. Esitatud lepingud üksinda ei kinnita, et I.Ql keskmine

sissetulek oli 20000 naela kuus. On eluliselt usutav, et I.Q oleks mingi sissetuleku vahiall viibitud

perioodil teeninud. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks vastuvaidlematult ja

ümberlükkamatult I.Q tegelikku igaastast sissetulekute suurust perioodil 2019-2023, lähtub kohus

hüvitatava sissestuleku suuruse arvestamisel nagu teistegi SKHS alusel hüvitatavate summade

määramisel, kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimasest Statistikaameti avaldatud

kvartali keskmisest brutopalgast, mis on jagatud 30-ga. 2023 aasta IV kvartali keskmine kuupalk oli

1904 eurot, seega on päevamäära suuruseks 63,46 eurot ja kohus mõistab vahi all viibitud aja eest

saamata jäänud töötasuna välja 351x63,46 see on 22274.46 eurot.

Kaitsja taotles perioodi, mil I.Qt alusetult vahi all hoiti, tasutud korteriüüri hüvitamist otsese varalise

kahjuna summas 6669,3 eurot. Kohus leiab, et kaitsja taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu

rahuldamisele. 01.03.2019 sõlmitud üürilepingu kohaselt on leping sõlmitud perioodiks 15.12.2018-

15.12.2020. Igakuiseks üüri summaks on 950 eurot. Eesti keelde tõlgitud lepingu osast ei nähtu, et

põhisummale oleks lisandunud muid kulusid. Konto väljavõtte kohaselt on I.Q kontolt tasutud 29.06.2020

950 naela, samuti on tasutud 950 naela 20.08, 20.09, 20.10, 13.11 ja 21.01 1900 naela kokku on tasutud

6650 naela. On eluliselt usutav, et I.Q oli endale elamiseks üürinud korteri. Ühe kuu üürina tasutav 950

naela ehk ca 1112 eurot ei ole Ühendkuningriigi elatustaset arvestades ülemäärane summa. On üldteada

asjaolu, et tähtajalist üürilepingut saab ennetähtaega lõpetada üksnes poolte kokkuleppel. On eluliselt

usutav, et peale vahistamist Ühendkuningriigis lootis I.Q kohe-kohe vabaneda, mistõttu ca 7 kuune

periood, mil isik säilitas enda eluaseme kuni lepingu tähtaja lõppemiseni on igati põhjendatud. Samas

märgib kohus, et I.Ql oleks eluaseme üürikulu tekkinud ka siis kui ta oleks vabaduses olnud. Vabaduses

viibides oleks I.Q jätkanud üürimaksete tasumist, mistõttu ei saa väita, et tegemist on varalise kahjuga,

mis tekkis I.Ql üksnes seetõttu, et isik viibis vahi all. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata taotlus

hüvitada varaline kahju summas 6669.30 seoses üüri maksetega.

Kaitsja taotleb I.Qlt kinnipidamisel ära võetud telefoni asemele ostetud uue telefoni maksumuse

hüvitamist summas 993 eurot. Kohus nõustub, et on üldteada asjaolu, et telefonide hinnad ajajooksul

langevad, mistõttu on ka I.Qlt äravõetud Iphone hind tänaseks langenud. Kohtule on esitatud arve üksnes

toiteadapteri eest summas 38 naela tasumise kohta. Selline summa on tasutud pangakaardiga (8/159 pö).

Kuigi tellimusena on kirja ka Iphone 12 mobiiltelefon, ei kinnita esitatud dokumendid, et selle telefoni

eest oleks tasutud. Telefoni toiteadapterit I.Qlt kinnipidamisel ära ei võetud, mistõttu puudub alus

hüvitada uue toiteadapteri soetamise kulud. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kohus tagastab I.Qlt

kinnipidamisel ära võetud telefoni IPhone 11, ei pea kohus põhjendatuks uue telefoni maksumuse

hüvitamist.

Kaitsja taotleb pärast vahi all vabastamist Eestist Ühendkungriiki tagasi reisimise kulude hüvitamist

summas 350,43 eurot. Lisatud dokumentidest nähtub, et ööbimiskulu Helsingis oli 145 eurot ja lennupilet

maksis 205,43 eurot kokku 350,43 eurot. Ühendkuningriigi kaugust arvestades on lennuk tagasisõiduks

ainuke mõistlik transpordivahend. Arvestades, et lennuk Helsingist Londoni väljus 21.05.2021

varahommikul, on põhjendatud ööbimiskulu hüvitamine, mille suurus vastab keskmisele lennujaama

hotelli öömaksumusele Euroopas. Ka lennupileti hind on mõistliku suurusega. Arvestades, et 2021 kevad

oli veel koroonapiirangutega aeg, mil reisimine oli raskendatud ja lendude arv ei olnud veel taastunud, on

eluliselt usutav, et kiireim ja mõistlikum Ühendkunginriiki tagasilendamine toimus läbi Helsingi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ühendkuningriiki tagasipöördumise kulude hüvitamine summas

350,43 eurot on põhjendatud ja need kuuluvad välja mõistmisele.

Kokku mõistab kohus varalise kahju hüvitisena I.Qle 22274,46+350,43 kokku 22624,89 eurot.

Kaitsja taotleb I.Qle ka mittevaralise kahju hüvitamist seoses temalt alusetult vabaduse võtmisega. I.Q

viibis vahi all kokku 351 päeva. 2023 aasta IV kvartali keskmine kuupalk oli 1904 eurot, seega on

päevamäära suuruseks 63,5 eurot ja taotletakse 351x63,5 see on 22288,50 eurot hüvitamist. SKHS § 11

lg 4 kohaselt vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud

kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude

esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutopalk, mis on jagatud

30-ga. SKHS § 9 lg 2 kohaselt võib menetleja mittevaralise kahju hüvitise suurust muuta, kui see hüvitis

ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Nõue esitati 11.03.2024.

Sellele eelnenud Statistikaameti poolt avaldatud kvartali keskmiseks brutopalgaks ol1 1904 eurot. Seega

oli sellel perioodil päevamäära suuruseks 63,46 eurot. Kuna I.Qlt oli võetud alusetult vabadus 351

päevaks, tuleb talle hüvitada mittevaraline kahju (63,46x351) summas 22274,46 eurot.

Juhindudes KrMS § 306, 311- 314 kohus

otsustas:

Mõista I.Q süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 2, 3 järgi õigeks

Mõista Eesti Vabariigilt Rahandusministeeriumi kaudu I.Q (sünniaeg xx.xx.xxxx) kasuks välja

22624,89 eurot varalise kahju hüvitist.

Mõista Eesti Vabariigilt Rahandusministeeriumi kaudu I.Q (sünniaeg xx.xx.xxxx) kasuks välja

22274,46 eurot mittevaralise kahju hüvitist.

Mõista Eesti Vabariigilt välja I.Q (sünniaeg xx.xx.xxxx) kasuks õigusabi eest makstud tasu

hüvitamiseks 31273,58 eurot. Nimetatud summa kanda Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ

arvelduskontole XXXXXXXXX.

I.Q kaitsjale riigiõigusabi korras makstud tasu 97.20 jätta riigi kanda.

Mõista Denis Matjaz süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 2,3- § 22 lg 3- § 25 lg 2 järgi õigeks

Süüdi tunnistada Denis Matjaz KarS § 394 lg 2 p 1- § 22 lg 3- § 25 lg 2 järgi ja mõista

karistuseks vangistus kaks aastat.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Denis Matjaz pane

kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramise karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg 01.04.2019 kuni 02.04.2019, s.o 2 päeva.

Välja mõista Denis Matjazilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4

alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 5142,28 eurot riigituludesse.

Kohustada Denis Matjazi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 599,35 eurot.

Menetluskulud kogusummas 7192,28 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank

AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV

Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99924700012980. Selgitusena

võib märkida: „Denis Matjaz, kriminaalasi 1-23-5358, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo

koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid:

- CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja juurde

- mobiiltelefon Apple iPhone 11 koos sim kaardi ja kaitsevutlariga – tagastada I.Qle.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult

seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest,

vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

Harju Maakohtule.

Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 03.mail 2024.

Liina Pohlak

Oksana Sviridenko

Õnnela Tedrekin