4-24-967/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2024, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-967

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Hanne-Liia Toomeoja

Katrin-Jana Aavingu

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

OÜ TVG-Trans (registrikood: 10037843; asukoht: Suur-

Männiku 2, Tallinn) väärteoasi autoveoseaduse § 62 lg 2

järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

PJ 26. veebruari 2024 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

10220192245624

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja OÜ TVG-Trans seaduslik esindaja K.S

kaitsja advokaat Rainer Kuulme

kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri esindajad J A ja T K

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus

otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju PJ 26. veebruari

2024 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220192245624 ning lõpetada väärteomenetlus

OÜ TVG-Trans suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

2. Rahuldada OÜ TVG-Trans taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks.

3. Välja mõista OÜ TVG-Trans kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 579.50

eurot riigi eelarve vahenditest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja Kohtuotsus

on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik

advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju

Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis

3. mail 2024. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26. veebruari 2024 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas

nr 10220192245624 karistati OÜ-d TVG-Trans autoveoseaduse (AutoVS) § 62 lg 2 järgi rahatrahviga

2600 eurot. Otsuse teokirjelduse kohaselt heidetakse OÜ-le TVG Trans ette seda, OÜ TVG-Trans

juhatuse liige K.S tegutsedes juriidilise isiku nimel ja ärihuvides andis 09.01.2024 Harju maakonnas,

Tallinna linnas XXX teadlikult OÜ-le TVG-Trans kuuluva tegevusloa ärakirja ja veoseveo teostamise

õiguse autojuhile X.F-ile, kes 09.01.2024 kell 15.02 teostas autorongiga Eesti reg. nr. xxx / xxx

Harjumaal, Tallinnas, Pikksilma 119/1 (D-terminalis) tasulist veosevedu. Mootorsõidukile on

väljastatud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri nr RVSK054387 kehtivusega 04.07.2019-

15.01.2025 ning juriidilisele isikule OÜ TVG-Trans veoseveo luba RVTL003324 kehtivusega

16.01.2015-16.01.2025. Kontrollimise hetkel X.F ei töötanud töö- ega võlaõigusliku lepingu alusel

ettevõttes OÜ TVG-Trans. Menetlusalusele isikule omistatakse AutoVS § 5 lg 3 rikkumist.

2. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kaebajal puuduvad igasugused

varasemad karistused, sh otsuses toodud rikkumise osas. Ei ole põhjendatud varem karistamata isiku

kohene karistamine suure rahatrahviga esmakordse rikkumise puhul. Tegu ei ole toonud kaasa

mingisugust kahju. Puudub avalik menetlushuvi kaebaja karistamiseks. Tegemist on ühe teoga, st

autojuht teostas vaid ühe veo, so 09.01.2024 kell 15.02 D-terminalis. Vedu teostas autojuht X.F, kes on

X OÜ töötaja. Samas oli X OÜ ja kaebaja vahel suuliselt sõlmitud leping vastava veo teostamiseks

ning kaebaja juhatuse liige eeldas heas usus, et sellisel juhul on võimalik vastav vedu teostada kaebaja

tegevusloa alusel. Seega oli tegemist mitte tahtliku, vaid ettevaatamatusest toime pandud rikkumisega.

Eelnevat silmas pidades ei saa kaebaja süüd pidada suureks. Otsusest nähtuvalt on kaebaja kahetsenud

rikkumise toimepanemist ja tunnistanud oma süüd. Ka sel põhjusel ei ole üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt kaebaja karistamine vajalik.

3. Alternatiivselt taotleb kaebaja otsuse tühistamist osaliselt, so trahvisumma osas, taotledes

trahvisumma vähendamist. Otsusega on kaebajat karistatud rahatrahviga summas 2600 eurot. Sellises

ülisuures summas rahatrahvi määramine esmakordse rikkumise eest, olukorras, kus kaebajat ei ole

varasemalt karistatud, kus kahju ei ole tekkinud, kus on avaldatud kahetsust ja süüd on tunnistatud

ning kus rikkumise põhjustas nö inimlik eksimus, on kaebaja hinnangul ebamõistlikult range karistus,

mistõttu taotleb kaebaja alternatiivselt rahatrahvi vähendamist.

4. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja

otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna K.S andis tegevusloa üle

OÜ-le X, mitte X.F-ile. Alternatiivsed taotlused on menetluse lõpetamine § 30 lg 1 p 1 alusel või

rahatrahvi vähendamine. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus,

karistus on määratud proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja

kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

6. Vaidlustatud otsuse kohaselt OÜ TVG-Trans juhatuse liige K.S tegutsedes juriidilise isiku nimel ja

ärihuvides andis 09.01.2024 Harju maakonnas, Tallinna linnas XXX teadlikult OÜ-le TVG-Trans

kuuluva tegevusloa ärakirja ja veoseveo teostamise õiguse autojuhile X.F-ile , kes 09.01.2024 15.02

teostas autorongiga Tallinnas D-terminalis tasulist veosevedu. Kontrollimise hetkel X.F ei töötanud

töö- ega võlaõigusliku lepingu alusel ettevõttes OÜ TVG-Trans. Menetlusalusele isikule omistatakse

AutoVS § 5 lg 3 rikkumist.

7. AutoVS § 5 lg 3 kohaselt ei anta tegevusloa ärakirja ja juhitunnistust üle teisele isikule. Tegevusloa

ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist

veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või

võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile.

8. AutoVS § 62 lg 1 sätestab väärteona tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse või veoloa üleandmise või

veoseveo teostamise õiguse üleandmise isikule, kellele ei ole lubatud seda dokumenti või veoseveo

teostamise õigust anda. Sama paragrahvi teine lõige sätestab väärteona sama teo, kui selle on toime

pannud juriidiline isik.

9. Kuulanud ära tunnistajate ütlused, kaitsja ning kohtuvälise menetleja seisukoha ja uurinud

kohtuistungil väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele.

10. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et menetlusalusele isikule kuuluvat autorongi

registreerimismärgiga xxx / xxx juhtis kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas X.F, kes

ei töötanud ettevõttes OÜ TVG-Trans.

11. Menetlusaluse isiku OÜ TVG-Trans seaduslik esindaja K.S ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda

ning jäi varem antud ütluste juurde, mille kohaselt andis ta litsentsi firmale X, keegi ei öelnud, et seda

ei tohi teha.

12. X OÜ seaduslik esindaja C.V selgitas kohtuistungil, et tunneb K.S-i . Sõiduk, mida juhtis X.F,

kuulub tegelikult X OÜ-le, kuid probleemide tõttu registreeriti see OÜ TVG-Trans nimele. X.F seda ei

teadnud. Sõiduki kasutamiseks on OÜ TVG-Trans ja X OÜ vahel sõlmitud suuline leping. Sõiduki

kasutamiseks vajalikud dokumendid andis K.S C.V-le. Tema andis ka X.F-ile korralduse sõiduki

kasutamiseks. Tema pani ka dokumendid autosse, mida X OÜ töötaja X.F kasutas.

13. Tunnistaja X.F kinnitas kohtuistungil, et tema töötab X OÜ-s. Korralduse sõiduki võtmiseks andis

talle C.V . Sõiduks vajalikud dokumendid olid autos. Arvas, et sõiduk kuulub X OÜ-le, kes ka tasus

tehtud töö eest. K.S-i ei tunne, nägi kohtuistungil esimest korda.

14. Väärteoasja arutatakse VTMS § 87 alusel väärteoprotokolli piirides ja kohtuliku arutamise käigus

ei ole võimalik enam süüdistuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid muuta. Selles osas on

väljakujunenud kohtupraktika ja Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte

kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale

objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need

faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks.

Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist

väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsus asjas nr

3-1-1-45-11, p 9). Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal

puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-88-14, p 6.3).“

15. Kiirmenetluse otsuses on märgitud, et OÜ TVG-Trans juhatuse liige K.S andis 09.01.2024 Harju

maakonnas, Tallinna linnas XXX teadlikult OÜ-le TVG-Trans kuuluva tegevusloa ärakirja ja veoseveo

teostamise õiguse autojuhile X.F-ile. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumine

menetleja poolt täielikult tõendamata.

16. Kohtuistungil on tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et X.F ei ole kunagi kohtunud OÜ

TVG-Trans seadusliku esindaja K.S-iga. Sõidudokumendid olid autos ning need oli sinna pannud X

OÜ esindaja C.V, kes sai need K.S-ilt. Viimane on seda oma ütlustes ka kinnitanud.

17. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused usaldusväärsed, kuna need haakuvad täielikult omavahel.

Seega ei ole dokumentide üleandmist toimunud viisil, nagu seda on otsuses kirjeldatud.

18. Kuigi menetleja esindaja väitis kohtuistungil, et OÜ-d TVG-Trans süüdistatakse mitte füüsilise

dokumendi üle andmises, vaid veoseveo teostamise õiguse üleandmises, mis seisneb antud sõiduki

koos tegevusloa ärakirjaga kolmandale isikule - X OÜ valdusesse andmises, siis kohtuvälise menetleja

kohtuistungil sisalduvad etteheited väljuvad esitatud süüdistuse piiridest ega ole OÜ-le TVG-Trans

omistatavad. Kui kohtuväline menetleja on jätnud olulised faktilised asjaolud väärteo kirjeldusest

välja, siis ei saa kohus neid sinna ka juurde lisada.

19. Eeltoodust tulenevalt tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse OÜ TVG-Trans karistamises

AutoVS § 62 lg-s 2 sätestatud väärteo eest ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos

väärteotunnuste puudumise tõttu.

Menetluskulud

20. 1. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil esitas OÜ TVG-Trans kaitsja vandeadvokaat Rainer

Kuulme kohtule dokumendid OÜ TVG-Trans poolt väärteoasja nr 4-24-967 raames kantud

õigusabikuludest. Kohtuvaidluste käigus taotles kaitsja menetluskulude hüvitamist riigi poolt.

Advokaadibüroo Lillo ja Partnerid 20. märtsi 2024 ja 25. märtsi 2024 arvetelt nähtub, et

menetlusalune isik on kohustatud tasuma õigusabi osutamise eest kokku 579.50 eurot. Kokku on

menetlusalusele isikule õigusabi osutatud 4,45 tunni ulatuses. Kohtule esitatud arve kohaselt on ühe

tunni hinnaks 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutamine hõlmas materjalidega

tutvumist, kaebuse koostamist, ettevalmistust ja kohtuistungitel osalemist.

21. Kohus asub seisukohale, et antud väärteoasjas osutatud õigusabi osutamiseks kulunud summa on

mõistlik.

22. Kuna kohus lõpetab OÜ TVG-Trans suhtes menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis kuuluvad

õigusabikulud hüvitamisele täies mahus, vastavalt esitatud arvetele.

(allkirjastatud digitaalselt)