2-24-2598/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-2598

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

3. mai 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-2598

Tsiviilasi

H. V. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik H. V. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xx xxxxxxxxxxx x-xxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post

xxxxxxxxxx@xxxxxxxxx);

usaldusisik Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus, 51013

Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja H. V. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrot kell 15.00 ja algatada H. V.

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku Tiia Kalause töötasu suuruseks 803 eurot, millele lisandub käibemaks

176,66 eurot, kokku 979,66 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 803 eurot, millele lisandub käibemaks

176,66 eurot, kokku 979,66 eurot, CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, KMKR number

EE101555577, Swedbank AS arvelduskonto nr EE312200221055387366).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3

IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 28. mail 2024 kell 10.00 J. Liivi 4 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 205.

6. Kohustada H. V. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 3. mail 2025.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FIMS § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud H. V. kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. H. V. (avaldaja/võlgnik) esitas 15.02.2024 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-24-2598).

Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat L. - L. R. , sünd

xxxxxxxxxx, ja K. - K. R. , sünd xxxxxxxxxx, kes elavad koos võlgnikuga. Võlgnik töötab alates

02.12.2020 xx-xxxxxxxxx tanklakassiirina ning tema sissetulekuks on töötasu 860 eurot ja igakuine

sotsiaaltoetus riigilt 260 eurot, kokku 1120 eurot kuus. Igakuised väljaminekud on 1091 eurot:

eluasemekulud keskmiselt 500-600 eurot; kulutused toidule 300 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 50-100 eurot; kulutused majatarvetele ja hügieenile 25 eurot; transpordikulud 25 eurot;

sidekulud 16 eurot; kulutused laste koolikohustuse täitmisele ja/või lasteaiakulud 20 eurot; ravimid

ja tervishoiukulud 30 eurot ning muud ootamatud kulutused 50 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv

summa on ligikaudu 20-30 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub realiseeritav vara. Võlgnik selgitas

makseraskuste tekkimise kohta, et laenud on võetud väga noorelt ja kergekäeliselt ajal, mil pere oli

raskes majanduslikus olukorras. Võlgniku kohustuste suurus on vähemalt 41 160,84 eurot.

Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on võlgniku eksabikaasa V. R. esitanud kohtule

maksejõuetusavalduse 13.12.2023.

2. Kohus võttis 21.03.2024 määrusega H. V. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks Tiia Kalause, keda kohustas hiljemalt 22.04.2024 kohtule esitama füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga

võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.

Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha

sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 23.04.2024 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse

võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Vara

4.1. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku sissetulek on 1141,03 eurot kuus, millest töötasu

on 881,03 eurot (07.02.2024 laekumise järgi) ja sotsiaaltoetus 260 eurot (ei laeku võlgniku kontole,

kuid võlgnik käsutab ilmselt tütre L. - L. R. AS SEB Pank kontot nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx).

Võlgnikul on kohustusliku pensionikonto osakud (SEB pensionifond 18+) väärtuses 5644,77 eurot,

mis ei ole aga pankrotimenetluses realiseeritavad. 22.04.2024 seisuga on võlgnikul pangakontod

neljas krediidiasutuses: AS SEB Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxx (konto jääk 12,53 eurot, mis on

muutuv; usaldusisiku nõusolek konto kasutamiseks kahe ülalpeetava puhul kuni 1366 eurot),

Swedbank AS nr xxxxxxxxxxxxxxxxx (konto jääk 8,96 eurot; tehingud aastatel 2023 – 2024

puuduvad), AS LHV Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxx (konto jääk 0 eurot; tehingud aastatel 2023 – 2024

puuduvad) ja Wise Europe SA/NV nr xxxxxxxxxxxxxxx (konto arestitud 25.03.2024 kohtumääruse

alusel).

Kohustused

4.2. Võlgniku vastu on võlausaldajatel tagamata nõudeid kokku 47 194,71 euro ulatuses.

Täitemenetlustes lisanduvad võlausaldajate nõuetele täitemenetluse kulud, mille suurus ei ole

usaldusisikule teada. Võlgniku jooksvad kulutused ühes kuus kokku on 1441 eurot: üürikorteri

kommunaalmaksed ja üür 500-600 eurot; sidekulud 16 eurot; kulutused lastele 20 eurot (laste kulud

kannavad mõlemad vanemad, elatist ei tasuta); transpordikulud 25 eurot; kulutused toidule 300 eurot;

majatarbed, hügieen, ravimid ja muud kulud 80 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 50-100 eurot.

Maksejõuetus

5. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ning on alus võlgniku pankrot välja

kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid,

mis võiksid olla aluseks jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Võlgnikul on kohustusi vähemalt 47 194,71 euro ulatuses. Käesolevalt puudub võlgnikul kohustuste

täitmiseks vara, mille arvel oleks võimalik vähegi arvestatavas ulatuses kohustusi täita. Võlgnikul on

töökoht ning seega püsiv sissetulek, aga avalduse kohaselt on võlgnikul ainult põhiharidus, järelikult

pole perspektiivi, et võlgniku sissetulek võiks suureneda või oleks võimalik leida tasuvamat tööd.

Tuginedes võlgniku esitatud tuludeklaratsioonidele on viimasel kahel aastal (2022-2023) võlgniku

tulud olnud keskmiselt ca 1000 – 1120 eurot kuus (neto).

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kiirlaenude võtmine algselt perekonna vajadusteks ning

hilisemalt uue laenu võtmine vana laenukohustuse täitmiseks, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5

tähenduses. Võlgniku selgituse kohaselt iseseisvus ta väga noorena ning tal puudus perekonna toetus.

Kooselu oma eksabikaasaga alustas ta juba 14-aastaselt ning esimese lapse sünnitas 17-aastasena. On

selge, et sellises vanuses pole võimalik ilma toetuseta oma eluga hakkama saada, mistõttu võeti ka

kiirlaenud, millede saamine oli väga kiire ja probleemivaba. Võlgniku eksabikaasa (V. R. ) on

esitanud samuti maksejõuetusavalduse.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu juba mitmeid aastaid. Usaldusisiku poolt kogutud

andmete kohaselt on võlgniku teadaolevad kohustused välja mõistetud jõustunud kohtulahendite

alusel. Kohtulahendid on aastatest 2019 – 2021. Kõik lahendid on käesolevaks ajaks kohtutäiturite

menetluses. Teadaolevalt on lõpetatud üks täitemenetlus seoses võlgnevuse tasumisega. Viimastel

aastatel ei ole võlgnik ilmselt laenu juurde võtnud, kuid täitemenetlustes on osaliselt arestitud tema

sissetulek. Võlgnik on avalduses välja toonud, et seoses suurte kõrvalkuludega (intressid) on ta

tegelikult rahalisi vahendeid saanud oma käsutusse vähem, kui käesolevaks ajaks kohtulahenditega

välja mõistetud summad.

6. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste maht vähemalt

47 194,71 eurot, samas puudub võlgnikul märkimist vääriv vara (äriregistri andmetel on võlgnik

seotud kahe äriühinguga – xxxxxx x ja xxxxxxxx x – kuid eelduslikult ühingutes majandustegevust

ei toimu ja võlgniku osadele on kohtutäitur Oksana Kutšmei poole seatud keelumärked) ning

arvestatav sissetulek kohustuste täitmiseks. Kuivõrd võlgniku sissetulek koosneb valdavas osas

mittearestitavast sissetulekust, on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks oma kohustusi sissetuleku arvel

märkimisväärses

ulatuses

täita.

Võlgniku

makseraskused

ei

ole

ületatavad

võlgade

ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud H. V. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-

s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

7. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel H. V. pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina

tegutsemiseks.

8. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS

§ 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 03.05.2025.

Usaldusisiku tasu

10. FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4

alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 12 tundi

10 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 803 eurot, millele lisandub käibemaks

176,66 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2024 820 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures

tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema

tööks kulunud aeg on põhjendatud ning Tiia Kalausele tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku

ülesannete täitmise eest määrata 803 eurot, millele lisandub käibemaks 176,66 eurot, kokku

979,66 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu

hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, so CiviLex OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik