2-23-17554/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-17554

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

3. mai 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-17554

Tsiviilasi

V. R. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik V. R. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post

xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx);

usaldusisik Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus, 51013

Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja V. R. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrot kell 15.30 ja algatada V. R.

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku Tiia Kalause töötasu suuruseks 803 eurot, millele lisandub käibemaks

176,66 eurot, kokku 979,66 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 803 eurot, millele lisandub käibemaks

176,66 eurot, kokku 979,66 eurot, CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, KMKR number

EE101555577, Swedbank AS arvelduskonto nr EE312200221055387366).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3

IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 28. mail 2024 kell 10.20 J. Liivi 4 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 205.

6. Kohustada V. R. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 3. mail 2025.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FIMS § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud V. R. kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. V. R. (avaldaja/võlgnik) esitas 13.12.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-23-17554).

Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Abikaasade varasuhte liigiks oli ühisvara. Võlgnikul on kaks

ülalpeetavat: tütar L. - L. R. (sünd xxxxxxxxxx) ja poeg xxxx-xxxxxxxxxxx (xxxx x. ), kes elab koos

võlgnikuga. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxx xx-s hauakaevajana. Tema igakuiseks sissetulekuks on

töötasu 500 eurot ja töövõimetoetus 312,23 eurot, kokku 812,23 eurot. Võlgniku igakuised

väljaminekud on 788,23 eurot: eluasemekulud 171,99 eurot, kulutused toidule 350 eurot, kulutused

majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 50 eurot, transpordikulud 10 eurot, ülalpidamismaksed

võlgnikust lahus elavale lapsele 80 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmisele 110 eurot (trenn,

koolitoit) ning muud vältimatud kulutused 16,24 eurot (2% sissetulekust). Võlgnikule ei kuulu

realiseeritavat vara. Võlgniku kohustuste suurus on 42 154,81 eurot.

Võlgniku selgituste kohaselt makseraskuste põhjuste kohta alustas ta iseseisvat elu väga noorelt ja tal

puudusid piisavad oskused rahaga toimetulekuks. Laenusummad muudkui kasvasid, kuna uue

laenuga sai kaetud vana laen. Vähese hariduse tõttu on võlgnik saanud tööd vaid madalapalgalistel

ametikohtadel. Suure stressi ja vastutuse tõttu kannatas tervis ja võlgnikule määrati osaline töövõime.

Suurem osa tagastatud summadest on arvestatud intresside ja viiviste katteks. Põhisummasid ei ole

võlgnik olnud võimeline oma sissetulekust tasuma.

Võlgnik on jätnud maksejõuetusmenetluse valiku liigi kohtu otsustada.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on võlgniku eksabikaasa H. V. esitanud kohtule samuti

maksejõuetusavalduse 15.02.2024.

2. Kohus võttis 21.03.2024 määrusega V. R. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks Tiia Kalause, keda kohustas hiljemalt 22.04.2024 kohtule esitama füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga

võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.

Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha

sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 22.04.2024 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse

võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Vara

4.1. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgnik on seotud kolme äriühinguga: xxxxxxxx x

(registrikood xxxxxxx; ainuosanik ja juhatuse liige; abikaasade ühisvara; võlgniku selgituse kohaselt

ühing ei tegutse; eeldatav väärtus 0 eurot), xxxxxx x (registrikood xxxxxxx; juhatuse liige, osanik H.

V. ; abikaasade ühisvara; võlgniku selgituse kohaselt ühing ei tegutse; eeldatav väärtus 0 eurot) ja

xxxxxxxxxxxxx xx (registrikood xxxxxxx; juhatuse liige, osanik T. N. ; tegutsev ühing; eeldatav

väärtus 0 eurot). Võlgniku sissetulek on 780 eurot kuus, millest töötasu on 500 eurot (tegelikud

töötasu laekumised kontole on väiksemates summades (30 – 150 eurot korraga) rohkem kui üks kord

kuus; ilmselt iga teenuse teostamise järel) ja osalise töövõime toetus 280 eurot. Võlgnikul on

kohustusliku pensionikonto osakud (SEB pensionifond 18+) väärtuses 3325,64 eurot, mis ei ole aga

pankrotimenetluses realiseeritavad. 22.04.2024 seisuga on võlgnikul pangakontod neljas

krediidiasutuses: AS SEB Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx (konto jääk 37,58 eurot, tehingute tegemine

lõppenud 13.12.2023), Swedbank AS nr xxxxxxxxxxxxxxxx (konto jääk 0 eurot, tehingud 2023 –

2024 puuduvad), AS LHV Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (konto jääk 0 eurot, tehingud 2023 – 2024

puuduvad, kohtutäituri arest) ja Coop Pank AS nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx (konto jääk 0 eurot,

tehingud 2023 – 2024 puuduvad).

Kohustused

4.2. Võlgniku vastu on võlausaldajatel tagamata nõudeid kokku 47 008,87 euro ulatuses.

Täitemenetlustes lisanduvad võlausaldajate nõuetele täitemenetluse kulud, mille suurus ei ole

usaldusisikule teada. Võlgniku jooksvad kulutused ühes kuus kokku on 796 eurot: üürikorteri

kommunaalmaksed ja üür 180 eurot; kulutused lastele 190 eurot (taskuraha, koolitoit, trennid);

transpordikulu 10 eurot (lapse bussikaart); kulutused toidule 350 eurot; majatarbed, hügieen ja

ravimid 50 eurot ning muud kulud 16 eurot.

Maksejõuetus

5. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ning on alus võlgniku pankrot välja

kuulutada. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 47 008,87 euro ulatuses. Käesolevalt puudub võlgnikul

kohustuste täitmiseks vara, mille arvel oleks võimalik vähegi arvestatavas ulatuses kohustusi täita.

Võlgnikul on küll töökoht ning seega püsiv sissetulek, mis jääb aga alla kehtestatud töötasu

alammäära. Kuivõrd avalduse kohaselt on võlgnikul ainult põhiharidus, siis pole perspektiivi, et

võlgniku sissetulek võiks suureneda või oleks võimalik leida tasuvamat tööd. Tuginedes võlgniku

esitatud tuludeklaratsioonidele on viimasel kolmel aastal (2021-2023) võlgniku tulud olnud

keskmiselt ca 400 – 500 eurot kuus (neto).

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate kohustuste

võtmine, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku selgituse kohaselt alustas ta

iseseisvat elu väga noorelt ja esimene laps sündis, kui ta oli 19-aastane. Võlgnikul ja tema veel

nooremal abikaasal puudusid teadmised ja oskused oma kulude-tulude planeerimisel. Võlgniku

kinnitusel on kõik laenud võetud kooselu ajal ja perekonna huvides. Võlgniku eksabikaasa (H. V. )

on esitanud samuti maksejõuetusavalduse. Väidetavalt on võlgnik asunud nüüd oma finantskäitumist

jälgima, kuid konto väljavõttest nähtuvalt usaldusisik seda kinnitada ei saa. Kontolt on nähtav, et

võlgnik teeb väikestes summades kulutusi igapäevaselt mitmeid kordi. Suur osa on seotud

toitlustusega. Samas pole kontolt nähtavad näiteks lastele tehtavad maksed, samuti ei nähtu

kommunaalkulude tasumist. Kuna võlgnik tegutseb matuseteenuste pakkumisega, ei saa usaldusisik

välistada, et antud valdkonnas on võimalus osaliselt saada teenuse osutamise eest tasu sularahas.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu juba alates 2019. aastast või veel varasemalt, kui

võeti kiirlaenud. Ka enamus võlgniku vastu olevaid nõudeid on kohtu poolt välja mõistetud

2019. aastal ja samal aastal antud ka kohtutäiturite menetlusse. Arvestades võlgniku madalat töötasu

ei ole kohustuste täitmine olnud suurtes summades, vaid need väikesed summad on enamasti

arvestatud kõrvalnõuete katteks.

Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks jätta võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise

menetlus

algatamata.

Alternatiivseid

maksejõuetusmenetlusi

(nt võlgade

ümberkujundamine) peale pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse ei pea usaldusisik

võimalikuks. Võlgniku sissetulek on äärmiselt väike ja võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat,

mistõttu tema tulud ei võimalda igakuiselt teha makseid, mis oleks vajalik kasvõi põhinõuete

tasumiseks.

6. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste maht vähemalt

47 008,87 eurot, samas puudub võlgnikul vara ja arvestatav sissetulek kohustuste täitmiseks. Kuivõrd

võlgniku sissetulek koosneb valdavas osas mittearestitavast sissetulekust, on vähetõenäoline, et

võlgnik suudaks oma kohustusi sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Võlgniku

makseraskused ei ole ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud V. R. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-

s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

7. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel V. R. pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina

tegutsemiseks.

8. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS

§ 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 03.05.2025.

Usaldusisiku tasu

10. FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4

alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 12 tundi

10 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 803 eurot, millele lisandub käibemaks

176,66 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2024 820 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures

tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema

tööks kulunud aeg on põhjendatud ning Tiia Kalausele tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku

ülesannete täitmise eest määrata 803 eurot, millele lisandub käibemaks 176,66 eurot, kokku

979,66 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu

hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, so CiviLex OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik