3-24-88/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

03.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-88

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.03.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.03.2024 määrus

haldusasjas nr 3-24-88 muutmata.

2. Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida

määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused bengali keelde.

3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniajad tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 04.11.2023 Marinova külas Setomaa vallas Võru

maakonnas kinni kaks ebaseaduslikku piiriületajat, kellest üks tuvastati kui X. Isikul puudus

seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) alusel kuni 48 tunniks kinni. Isik esitas 04.11.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse ning

selgitas, et soovis minna Leetu, kuid praegu on ta sooviks töötada Eestis. PPA pidas isiku

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni. Tartu

3-24-88

2(6)

Halduskohus rahuldas 05.11.2023 määrusega nr 3-23-2482 PPA taotluse ning andis loa

puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS-i alusel

alates 05.11.2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks

kuuks.

2. Puudutatud isik esitas 13.11.2023 avalduse rahvusvahelise kaitse taotluse tagasivõtmiseks.

PPA lõpetas 15.11.2023 otsusega nr 12311040023-1 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluse. PPA pidas isiku 15.11.2023 VSS-i alusel kuni 48 tunniks kinni. Tallinna

Halduskohus andis 16.11.2023 määrusega nr 3-23-2572 loa isiku VSS-i alusel kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 16.01.2024.

3. PPA andis puudutatud isikule 21.12.2023 edasi Eesti Vabariigi saatkonnalt Taanis saadud

info, et Bangladeshi saatkond on väljastanud isikule tagasipöördumistunnistuse ja dokument on

PPA poole teel, misjärel hakkab PPA isiku tagasisaatmist planeerima. Isik avaldas seepeale, et

ta ei saa koduriiki tagasi minna. Puudutatud isik esitas 04.01.2024 bengalikeelse avalduse (tõlge

saabus 10.01.2024), mille kohaselt ei saa ta koduriiki naasta ning soovib Eestis rahvusvahelist

kaitset. Isik peeti 10.01.2024 kinni VRKS-i alusel. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.01.2024

määrusega nr 3-24-88 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.03.2024.

4. PPA

esitas

07.03.2024

Tallinna

Halduskohtule

taotluse

puudutatud

isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VRKS § 362 lg 5

alusel, kuna esinevad § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused.

Tulenevalt VSS § 68 p-st 8 esineb põgenemisoht. Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult,

ta peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust

Eestis viibida. Isik kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Ta on

eelnevalt viibinud erinevates riikides ja sattus eksikombel Eestisse. Tema eesmärk oli minna

ebaseaduslikult tööle Leetu, kuna dokumentide puudumise tõttu ei saanud ta seda seaduslikult

teha. Väide dokumentide puudumisest või võimatusest seda taotleda ei vasta tõele, kuna

Bangladeshi saatkond väljastas isikule tagasipöördumistunnistuse, samuti leidis PPA isiku

telefoni läbivaatamisel koopia tema rahvuspassist. Seega on väär ka isiku väide, et ta ei saanud

endale dokumenti taotleda. Isik on avaldanud soovi töötada Eestis autojuhina. 04.01.2024

kirjutatud avalduses väitis isik, et ta ei saa naasta koduriiki, kuna tema isa ja vend tapeti seal ja

nüüd tapetakse ka tema. Ka 19.02.2024 toimunud intervjuul andis isik põhjendamata ja segaseid

ütlusi. Isik väitis intervjuul, et tema sünniaeg on XX.XX.XXXX, aga passis on isiku sünniaeg

YY.YY.YYYY. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele

tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku

suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta

ametivõimudele kättesaadav menetluses asjaolude väljaselgitamiseni. Isik oli kinnipeetud

väljasaatmismenetluse raames (haldusasi nr 3-23-2572). Saades teada, et talle on väljastatud

tagasipöördumise tunnistus ning PPA alustab väljasaatmisega (teekonna planeerimine,

meeskonna komplekteerimine) ja planeeritav väljasaatmise kuupäev on 16.01.2024, esitas isik

korduva rahvusvahelise kaitse taotluse.

Leebemad järelevalvemeetmed ei ole tõhusad, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isikul ei

ole reisidokumente, mida saaks hoiule võtta ja tal puudub Eestis elukoht. Isik võib omavoliliselt

või ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, mis Schengeni alal ei ole keeruline ka reisidokumendita.

Isiku tegelik reisisiht ei olnud Eesti ja ta on varem ületanud ebaseaduslikult riigipiiri. Isiku

varasem käitumine ei anna alust arvata, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid taotletud

3-24-88

3(6)

eesmärki. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega

ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlusega.

5. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et kinnipidamise jätkamisel saab kannatada tema

vaimne tervis. Isik soovib olla vabaduses. Sõpru tal Eestis ei ole ja kohta, kus ööbida, samuti

mitte. Isegi kui ta läheks näiteks Lätti, oleks ta sealt kättesaadav, kuna Läti politsei toimetaks

ta tagasi Eestisse. Isik sooviks töötada autojuhina suurtel autodel. Tunneb ka elektritööd. Ta

vajab rahvusvahelist kaitset, sest kodumaal tapeti tema isa ja vend.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.03.2024 määrusega taotluse ja pikendas puudutatud

isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui 07.07.2024 (k.a).

Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge ja seda tuleb taotluse lahendamisel

asjaolusid täpsustades hinnata. Seoses taotluse asjaoludega esineb märkimisväärne ebaselgus,

kuna isik on andnud erinevaid põhjendusi. Isikuga ei jõutud pärast esimese rahvusvahelise

kaitse taotluse esitamist läbi viia vestlust, et saada fakte ja selgitusi taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude kohta, kuna isik võttis oma taotluse nädala pärast tagasi. PPA ei ole

intervjuu ega muude toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud, vaid pole saanud

võimalust toiminguid teostada seoses isiku taotluste esitamise ja nende tagasivõtmisega. VRKS

§ 181 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud, sest

isik esitas uue taotluse 04.01.2024.

Isiku puhul esineb VSS § 68 p 8 kohane põgenemise oht. Puudutatud isik on kinni peetud Eesti

välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isiku

ütlused võimaldavad järeldada, et tal ei olnud kavatsust Eestisse saabudes oma siinviibimist

seadustada, vaid ta soovis liikuda edasi Leetu. Põgenemisohule viitavad ka isiku antud

vastuolulised selgitused piiriületuse eesmärkide ja vajaduse kohta. Isiku käitumisest järeldub,

et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, millele viitab rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine

lühikese aja jooksul pärast seda, kui ta oli reisdokumendi saamisest teada saanud ja tema

planeeritav väljasaatmine lähenes. PPA on kohtule kinnitanud, et võrreldes 12.01.2024 määruse

tegemise seisuga ei ole taotluse aluseks olevad asjaolud muutunud. Seega esineb jätkuvalt

põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral teeks isik teoks oma esialgse

plaani liikuda edasi Leetu või ka mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki. Isikut ei

seo Eestiga miski ning tal puudub koht, kus elada. Vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-

le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Isik ei suutnud istungil PPA-le öelda oma

sünniaega, mis annab aluse kahelda isiku poolt avaldatus. Isikuga seotud asjaolude põhjal on

usutav, et ta ei jääks kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ootama ära menetluse tulemust,

vaid lahkuks Eestist esimesel võimalusel.

VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel ei pea isiku kinnipidamiseks olema isikule tingimata juba tehtud

lahkumisettekirjutust, vaid VSS § 23 lg 1 annab aluse isikut kinni pidada ka välismaalase Eestist

lahkuma

kohustamise

(st

lahkumisettekirjutuse

koostamise)

menetluse

läbiviimise

tulemuslikkuse tagamiseks. Praegusel juhul on jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et puudutatud

isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lükata lahkumiskohustus edasi või vältida

väljasaatmist, sest taotluse esitas puudutatud isik vahetult pärast tema väljasaatmise

kavandamist.

VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas,

PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) ei oleks võimalik

tõhusalt kohaldada põgenemisohu tõttu. Isikul puudub hoiulevõetav reisidokument. Isikul

puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ega töökohta, perekonnaliikmeid ning tal

puudub raha Eestis toimetulekuks. Isiku kinnipidamise pikendamist ei saa pidada

3-24-88

4(6)

ebaproportsionaalseks või vastuolus isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. Asjaolude

väljaselgitamine

rahvusvahelise

kaitse

taotluse

menetluses

võtab

aega.

Kuigi

kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku liikumisvabadust, ei ole valitud

abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub 25.03.2024 määruskaebuses (täiendatud 17.04.2024) tühistada Tallinna

Halduskohtu 07.03.2024 määrus ja jätta uue määrusega PPA taotlus rahuldamata.

Puudutatud isiku põgenemise ohtu ei esine. Isik ei kavatse Eestist lahkuda ja soovib enda

taotluse menetlemisele igati kaasa aidata. Kuigi puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse vahetult pärast tema väljasaatmise kavandamist, ei anna see alust arvata, et taotlus on

esitatud väljasaatmise vältimiseks. Seda enam, et isik oli esitanud taotluse ka juba varasemas

menetluses. PPA ega kohus ei ole arvestanud isiku ütlustega. Kinnipidamise pikendamine ei

ole proportsionaalne. PPA ei ole välja toonud, milliseid menetlustoiminguid on vaja teha ja

milliseid tähtsust omavaid asjaolusid on vaja välja selgitada. Kohus oleks pidanud kaaluma

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.

8. PPA palub 25.04.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

PPA jääb taotluses toodud põhjenduste juurde. Isiku VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel

kinnipidamine on põhjendatud. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud, milliste

isikust tulenevate asjaoludega ei ole kohus arvestanud. Põgenemisohu näol on tegemist

prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seotud asjaoludel kogumis. Asjaolu, et isik ei

nõustu halduskohtu määrusega seisukohtadega, ei muuda põgenemisohtu olematuks. Menetluse

läbiviimist on raskendanud isiku ütluste muutumine ning taotluste esitamine ja tagasivõtmine,

mis pikendab menetlust. Isik lubas 22.03.2024 vestlusel saata PPA-le vestlusel näidatud foto ja

video, et PPA saaks tuvastada foto autentsuse ja fotol oleva isiku seotuse taotlejaga, analüüsida

video tegeliku filmimise aega ja seotust isikuga. Isik ei ole seda seni teinud. Isik ei ole vestlusel

esitatud väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuses on esitatud taotlus puudutatud isiku tõlkekuludest vabastamiseks, mida

ringkonnakohus käsitab taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise

kulude kandmiseks. Ringkonnakohus tuvastas 02.04.2024 riigi õigusabi taotluse kohta tehtud

määruses isikul menetlusabi andmise majanduslike eelduste täidetuse. Isik viibib

kinnipidamiskeskuses ning ei ole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks muutunud.

HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel isiku

menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi

õigusabi korras advokaadi määramine. Seega tuleb taotlus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel

rahuldada osaliselt ning tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise

kord ja põhjendused riigi kulul bengali keelde.

10. PPA tugines 07.03.2024 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning § 362 lg-le 5 ja

põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 8. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse

taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

Selle normi peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (sh isiku

3-24-88

5(6)

ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse

aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis

eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792,

p 18.2). Samas aitab selle normi kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele.

Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus kahelda, et

isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu

30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18–18.5). Kinnipidamine ei ole VRKS § 361 lg 1 kohaselt

lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse

taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. VRKS § 361 lg 21 järgi

käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS

§-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS §

68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult

esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja

juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5;

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). PPA seostas puudutatud isiku põgenemise ohtu Eesti

välispiiri ebaseadusliku ületamisega (VSS § 68 p 8).

11. Ringkonnakohus nõustub PPA seisukohaga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

vajadus ei ole selge, vaid seda tuleb põhjalikumalt hinnata. Puudutatud isik esitas uue

rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti 10.01.2024 VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel kinni.

Isiku ütlused on vastuolulised ja ajas muutuvad. PPA on tuvastanud, et isiku väide, et tal puudub

kodakondsus ja seepärast ei saa ta dokumenti taotleda, ei vasta tõele. Bangladeshi saatkond

väljastas isikule tagasipöördumise tunnistuse, mille järgi on ta bangladeshi rahvusest, samuti

leiti isiku telefoni läbivaatamisel koopia tema rahvuspassist. Esimese rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamisel väitis isik, et ta soovib kaitset, sest tahab Eestis töötada. 04.01.2024 taotluses

väidab isik, et tema isa ja vend tapeti Bangladeshis ning naasmisel koduriiki tapetakse ka tema.

19.02.2024 intervjuul väitis isik, et tema sünniaeg on XX.XX.XXXX, samas passis on isiku

sünniaeg YY.YY.YYYY. 22.03.2024 vestlusel lubas isik saata PPA-le vestlusel näidatud isiku

foto ja video nende autentsuse ja isikuga seotuse tuvastamiseks, kuid isik ei ole seda teinud.

Seega on rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks vajalik isikuga seotud asjaolusid

täpsustada. Taotluse aluseks olevate asjaolude kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA ei

ole ületanud VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega

ning puudub alus järeldada, et PPA oleks intervjuu vm toimingute tegemisega põhjendamatult

viivitanud. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks ei pea tingimata esinema uusi

asjaolusid, vaid oluline on see, et jätkuvalt peavad esinema asjaolud, mis isiku kinnipidamist

õigustavad.

12. Ringkonnakohus nõustub, et isiku puhul esineb VSS § 68 p 8 kohane põgenemise oht.

Puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole

saanud luba või õigust Eestis viibida. Esmase rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel selgitas

isik, et soovis algselt jõuda Leetu ja leida seal töö. Isik on kinnitanud, et tema ebaseaduslik

piiriületus oli teadlik. Isik on avaldanud, et ei soovi koduriiki naasta. Isiku käitumisest järeldub,

et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, millele viitab rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine

lühikese aja jooksul pärast seda, kui talle oli teatatud reisidokumendi saamisest ja planeeritav

väljasaatmise kuupäev (16.01.2024) lähenes. Asjaolud kogumis annavad aluse jaatada piisavalt

suurt põgenemisohtu, et õigustada isiku kinnipidamist veel neljaks kuuks, tagamaks isiku

kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks.

13. VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on rahvusvahelisse kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu

vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni

3-24-88

6(6)

peetud ja on põhjendatud alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohtupraktikas on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-le d ja Euroopa Kohtu lahenditele

tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus

esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise

tagamiseks VSS-i alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi

asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist, nt kui

isikul on juba olnud võimalus varjupaigamenetluseks (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-

20-2119, p-d 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 12–17). Seejuures ei pea isikule

olema tingimata juba tehtud lahkumisettekirjutust, sest VSS § 23 lg 1 annab aluse isikut kinni

pidada ka välismaalase Eestist lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise)

menetluse läbiviimise tulemuslikkuse tagamiseks.

14. Praegusel juhul esitas isik 13.11.2023 avalduse esialgse rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasivõtmiseks ning PPA lõpetas 15.11.2023 otsusega nr 12311040023-1 isiku rahvusvahelise

kaitse menetluse. Tallinna Halduskohus andis 16.11.2023 määrusega nr 3-23-2572 loa

paigutada isik lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise tulemuslikkuse tagamiseks

kinnipidamiskeskusesse. Järelikult oli isik enne 04.01.2024 uue rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamist peetud kinni VSS-i alusel Eestist lahkuma kohustamise (sh lahkumisettekirjutuse

koostamise) menetluses. PPA oli isikut juba teavitanud tagasipöördumiseks vajaliku

dokumendi saamisest ja planeeritavast väljasaatmise kuupäevast. Seetõttu on tõenäoline, et isik

esitas uue rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga takistada enda Eestist väljasaatmist.

Eelneva põhjal oli põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p-le 5 tuginemine.

15. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise

ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Seega

ei ole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et kohus ei ole leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamist sisuliselt kaalunud. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset

põhjendust, mille alusel saaks isiku kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks (nt tervise või

turvalisuse kaalutlustel). VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut

pidada kinni kuni 18 kuud.

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.03.2024 määrus

muutmata.

17. Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis isiku nime ja sünniajad tähemärgiga

(VRKS § 13 lg 1, HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)