2-10-61401/246 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-10-61401

Kohtuasi

Tallinna Linnavalitsuse avaldus X hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele

erihooldusteenusele

paigutamise

tähtaja pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. veebruari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu)

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXX), esindaja

riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa

Sotsiaalkindlustusamet

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22. veebruari 2024. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates praeguse

määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib

määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536

lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes

on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise

lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

2-10-61401

2 (10)

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse

täisealise isiku X (edaspidi puudutatud isik) kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja

pikendamiseks.

Avaldaja

palub

pikendada

puudutatud

isiku

tema

nõusolekuta

hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra.

Avaldaja palus menetluskulud jätta riigi kanda.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik sügava puudega vanaduspensioniealine isik, kellel on

diagnoositud vaimuhaigus – raskekujuline püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00).

Puudutatud isik viibib SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuses kinnises hoolekandeasutuses

ööpäevaringsel erihooldusteenusel tähtajaga kuni 23. veebruar 2024. Paigutamise aluseks on

Harju Maakohtu 23. veebruari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-61401, millega pikendati

puudutatud isiku nõusolekuta tema hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele

paigutamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni 23. veebruarini 2024. Puudutatud isiku eestkostja

on Tallinna Linnavalitsus. Puudutatud isik on viibinud alates 2001. aastast kohtumääruste alusel

kinnises hoolekandeasutuses, kuna tema tervislik seisund on ebastabiilne ning ta on

ettearvamatu käitumisega, ohustades nii teisi kui ka ennast. Puudutatud isiku suhtes on

erinevate kohtumenetluste käigus aastate jooksul läbi viidud mitmeid kohtupsühhiaatrilisi

ekspertiise. Erinevad kohtueksperdid on korduvalt jõudnud järeldusele, et puudutatud isik põeb

kroonilist vaimuhaigust, mis kestvalt piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda

juhtida. Puudutatud isik vajab järjepidevat psühhiaatrilist ravi. Ravivajadusest ta ise aru ei saa.

Puudutatud isikule on Sotsiaalkindlustusameti 30. oktoobri 2019. a otsusega määratud sügav

puue, kuna terviseseisundist tulenevalt vajab ta pidevat kõrvalabi, juhendamist ja

ööpäevaringset järelevalvet, kehtivusega kuni 11. november 2024. Piiranguna esineb sügavale

puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni (psüühikahäire) kõrvalekalle. Haigus on raske

kuluga, ravile raskesti alluv, püsiva sümptomaatikaga.

SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse psühhiaatri 13. novembri 2023. a hinnangust nähtub, et

viimase aasta jooksul on puudutatud isiku seisund olnud jätkuvalt ebastabiilne ja lainetav.

Puudutatud isik avaldab pidevalt paranoilise sisuga mõtteid, mis mõjutavad tema käitumist ja

meeleolu. Isik on luulumõtete tõttu sageli ärev, agiteeritud ja aeg-ajalt agressiivne. Ta on

lõhkunud inventari, nõudnud enda Ameerikasse viimist, löönud ja ähvardanud töötajaid.

Puudutatud isiku suhtes on vormistatud mitu ohujuhtumiraportit ning ta on vajanud korduvalt

eraldusruumi paigutamist. Puudutatud isik on püsivalt saanud lisaks antipsühhootilisele ravile

ka rahusteid, lisaks vajanud tihti rahusteid lisaannustena või rahustava toimega

antipsühhootikumi süsteid rahutuse kupeerimiseks. Puudutatud isikule käib vajadusel süsteid

tegemas akuutosakond või teeb seda osakonna õde. Isik ei ole viimase aasta jooksul

akuutosakonda ravile sattunud, siiski on tema seisund jätkuvalt ebastabiilne, isik on

luulumõtetest mõjustatud käitumisest agressiivne ning vajab ka edaspidi viibimist tugevalt

kontrollitud keskkonnas. SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse iseloomustusest nähtus, et

puudutatud isiku ravimite manustamine peab olema kontrollitud keskkonnas jälgitud, sest

iseseisvalt ta ravi järjepidevust tagada ei suuda. Arvestades avaldusele lisatud ekspertide

hinnanguid, on põhjendatud ja hädavajalik pikendada puudutatud isiku määruse alusel

hoolekandeasutusse ööpäevaringse erihooldusteenuse paigutamise tähtaega, sest jätkuvalt

esinevad kõik sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 toodud asjaolud. Eestkostja

taotleb tähtaja pikendamist maksimaalses võimalikus ulatuses, s.o ühe aasta võrra.

2-10-61401

3 (10)

2. Maakohus võttis avalduse 23. jaanuaril 2024 menetlusse ning määras puudutatud isikule riigi

õigusabi korras esindaja ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.

3. Kohtule esitatud ekspertiisiaktist selgub, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire

püsikululine paranoidne skisofreenia. Psüühikahäire halvendab oluliselt isiku võimet oma

käitumisest aru saada ja seda juhtida. Isik vajab järjepidevat psühhiaatrilist ravi psühhootiliste

elamuste ja käitumishäirete kupeerimiseks. Ravita jäämisel intensiivistuvad tal esinevad

psühhootilised elamused ning suureneb impulsiivse ja agressiivse käitumise risk. Väljaspool

tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hoolduse teenust ei ole võimalik tagada isikule

vajalikke ravi- ja sotsiaalteenuseid. Sellest tulenevalt halveneb tema tervislik seisund ja

toimetulek. Ilma tugevdatud järelevalveta ei ole võimalik juhtida isiku võimalikku agressiivset

käitumist, millega ta võib kahjustada nii ennast, teisi kui ka inventari. Psüühilisest seisundist

tulenevalt on sisuline kontakt isikuga oluliselt raskendatud. Tema käitumine võib olla

impulsiivne ja ettearvamatu. Isiku tahteavaldused on mõjutatud tema kognitiivse tegevuse

häiretest, püsivast psühhootilisest seisundist ning vähesest kriitikast oma seisundi ja

toimetuleku osas ning on enamuses irratsionaalsed ja isiku huve kahjustavad. Isik on võimeline

avaldama arvamust mõningatel tavapärastel olmelistel teemadel.

4. Isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja oli seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada,

kuid puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine tuleb TsMS § 540 lg 1 alusel peatada.

SHS § 105 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldused on täidetud. Erinevad kohtueksperdid on korduvalt

jõudnud järeldusele, et puudutatud isik põeb kroonilist vaimuhaigust püsikululist paranoidset

skisofreeniat ulatuses, mis kestvalt piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda

juhtida. Asja materjalide alusel on võimalik täheldada isiku ohtlikust SHS § 105 lg 1 p 2

tähenduses. SA Viljandi Haigla iseloomustuse p-dest 1 ja 2 nähtub erinevaid juhtumikirjeldusi

ja eraldusruumi paigutamisi. Neid on viimase aasta jooksul olnud korduvalt. Seega on oht

puudutatud isiku käitumises viimase aasta jooksul realiseerunud. Siiski tuleks kaaluda, kas

puudutatud isikule on võimalik anda võimalus elada tavarežiimiga hoolekandeteenusel. Ei

pruugi olla välistatud, et turvaline ja kontrollitud keskkond suudetakse puudutatud isikule

tagada ka tavapärasel ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Isik on juba aastaid viibinud

tugevdatud järelevalvega teenusel. Juhul kui kohus rahuldab avalduse, tuleb kaaluda TsMS §

540 lg 1 kohaldamist. Puudutatud isik selgitas esindajale, et vaatamata haigetele jalgadele

sooviks ta minna tööle ja elada iseseisvalt.

5. Sotsiaalkindlustusamet oli arvamusel, et puudutatud isiku tema nõusolekuta kinnisesse

asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise alused ei ole ära langenud. Isiku

huvides on jätkata tema tahtest olenematut viibimist ööpäevaringsel erihooldusteenusel.

Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada

või seda juhtida ning millest tulenevalt ta vajab regulaarselt kõrvalabi. Puudutatud isikul esineb

püsivalt raskesti mõistetavat käitumist, tal puudub haigusteadlikkus ja võimekus oma tegude

tagajärgedest aru saada. Esineb püsiv oht tema ohtlikuks käitumiseks. Lisaks sõltub puudutatud

isik püsivalt talle sobivast ööpäevaringsest kõrvalabist. Praegu puuduvad olemasolevatel

teenuseosutajatel vabad kohad, mistõttu ei ole muude abinõude rakendamine võimalik.

6. Kooskõlas TsMS § 536 lg-ga 1 kuulas Tartu Maakohus Harju Maakohtu erinõude alusel

26. jaanuaril 2024 puudutatud isiku isiklikult ära ja esitas Harju Maakohtule ärakuulamise

protokolli. Protokollist on tuvastatav, et isiku vaimne seisund ei ole paranenud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus rahuldas avalduse ja pikendas puudutatud isiku tema nõusolekuta

hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra,

s.o kuni 22. veebruarini 2025. Kohus jättis TsMS § 172 lg 3 alusel menetluskulud riigi kanda.

2-10-61401

4 (10)

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt paigutatakse isik SHS § 105 lg 1 järgi

hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta (edaspidi

nõusolekuta hooldamine), kui esinevad kõik järgmised asjaolud: isikul on raske psüühikahäire,

mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; isik on endale või teistele

ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama

ning varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude

abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. TsMS § 538 lg 2 ja SHS § 105 lg 5 järgi võib kohus

anda loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses kuni üheks aastaks. Kui

nimetatud tähtaja möödumisel ei ole isiku kinnisesse asutusse paigutamist tinginud asjaolud ära

langenud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja

taotluse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe

aasta kaupa.

Kohus leidis, et puudutatud isiku puhul esinevad jätkuvalt kõik kolm seaduses sätestatud

eeldust kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. SHS § 105 lg 1 p 1 järgi leidis

tõendamist, et isikul esineb jätkuvalt psüühikahäire, mille tõttu ta ei saa aru oma tegude

tähendusest, ei tule ravi ja igapäevase elu ning selle juhtimisega toime. SHS § 105 lg 1 p 2 järgi

oli tuvastatav, et isik on viimase aasta jooksul olnud konfliktne ja vägivaldne. SA Viljandi

Haigla iseloomustuse p-dest 1 ja 2 nähtus erinevaid juhtumikirjeldusi ja eraldusruumi

paigutamisi, mida on viimase aasta jooksul olnud korduvalt. Seega ei ole jätkuvalt tegemist

pelgalt hüpoteetilise ohuga, vaid oht on puudutatud isiku käitumises viimase aasta jooksul

realiseerunud. Isiku käitumine näitab, et oma psüühilisest seisundist tulenevalt on ta ohtlik nii

teistele kui ka iseendale. Isiku suhtes muude abimeetmete kasutamine SHS § 105 lg 1 p 3 järgi

ei ole võimalik. Küsimus ei ole ravimite manustamises. Isik ei saaks iseseisvalt elada, vaid

vajaks mingil kujul hooldekoduteenust. Arvestades isiku ohtlikku käitumist, ei oleks kergema

režiimiga hooldekodusse paigutamine võimalik nii isiku enda kui ka teiste rahumeelsemate

patisentide huvide, elu ja tervise kaitseks. Puudutatud isiku tervislik seisund ei võimalda püsivat

teisi ja ennast mitteohustavat toimetulekut väljaspool tugevdatud ööpäevase järelevalvega

erivajadustega isikutele mõeldud kinnist hooldekodu. Eeltoodud põhjusel ei näinud kohus ka

võimalust kohaldada paigutamise pikendamist koos peatamisega.

Kõike eelnevat arvesse võttes pikendas kohus puudutatud isiku tema nõusolekuta

hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra,

s.o kuni 22. veebruarini 2025.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Puudutatud isik esitas talle määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis kohaldamata TsMS § 540 lg 1. Puudutatud

isik soovib, et kinnisesse asutusse paigutamine peatatakse.

8.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole asja materjalide alusel võimalik täheldada puudutatud isiku

ohtlikkust SHS § 105 lg 1 p 2 tähenduses käesoleval ajal. SA Viljandi Haigla iseloomustuse p-

dest 1 ja 2 nähtub erinevaid juhtumikirjeldusi ja eraldusruumi paigutamisi. Neid on viimase

aasta jooksul olnud korduvalt. Järelikult on oht puudutatud isiku käitumises viimase aasta

jooksul korduvalt realiseerunud. Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisel tuleb

ennekõike hinnata isiku käitumist viimase aasta jooksul. Tugineda ei saa kauges minevikus aset

leidnud asjaoludele. Kohus ei hinnanud piisavalt viidatud vahejuhtumite olemust. Puudutatud

isik selgitas ärakuulamisel, et vaatamata haigetele jalgadele sooviks ta minna tööle ja elada

iseseisvalt. Ta selgitas ka toimunud vahejuhtumeid: tema tuppa tullakse sisse ja tema on ennast

ainult kaitsnud. Puudutatud isik pole ise konflikte algatanud.

2-10-61401

5 (10)

8.2. Isik on juba aastaid viibinud tugevdatud järelevalvega teenusel. Ei pruugi olla välistatud,

et turvalise ja kontrollitud keskkonna suudab puudutatud isikule tagada tavapärane

ööpäevaringne erihooldusteenus. Isiku ravimite võtmist on võimalik kontrollida ka tavapärasel

ööpäevaringsel erihooldusteenusel ning tugevdatud järelevalvega teenus oma olemuselt mingit

täiendavat garantiid anda ei saa. Kohtul on võimalik panna puudutatud isikule kohustusi, nt

kohustuse elada Sotsiaalkindlustusameti määrataval teenusel ning järgida asutuse režiimi ja

kodukorda ning täita asutuse korraldusi, mitte lahkuda asutusest ilma loata; alluda arsti

ettenähtud raviplaanile ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

8.3. Tartu Maakohus kuulas Harju Maakohtu erinõude alusel puudutatud isiku ära. TsMS § 536

lg 1 kohaldamine võis viia väära lahendi tegemiseni. Siseveendumuse kinnisesse asutusse

paigutamise eelduste täidetuse kohta peab kujundama otsuse tegev, mitte erinõude alusel

tegutsev kohtunik. Kinnisesse asutusse paigutamisel saab erinõude alusel ärakuulamine

toimuda üksnes juhul, kui on ilmne, et isik ei suuda arvamust avaldada. Vastasel korral tuleb

isik vahetult ära kuulata. Kohtunikul on isikuga vahetult kohtudes (samas ruumis viibides)

võimalik saada lisateavet puudutatud isiku, tema käitumise, tervisliku seisundi ja psüühikahäire

laadi kohta, et kujundada siseveendumus, kas kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on

täidetud või mitte (RKTKm 21.04.2021, 2-20-11920, p 12.2; 23.04.2021, 2-20-10639, p 13.2).

Vahetul ärakuulamisel saanuks kohus vahetult hinnata, kas on võimalik kinnisesse asutusse

paigutamise peatamine.

9. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Avaldaja jääb

avalduse juurde. Arvestades avaldusele lisatud ekspertide hinnanguid ja menetluse käigus

kogutud materjale, on põhjendatud ning hädavajalik puudutatud isiku jätkuv kohtumääruse

alusel nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamine ilma

paigutamise peatamiseta. Puudutatud isik on viibinud alates 2001. aastast kohtumääruste alusel

kinnises hoolekandeasutuses põhjusega. Tema tervislik seisund on ebastabiilne ning ta on

ettearvamatu käitumisega, ohustades nii teisi kui ka ennast. Vastupidiselt määruskaebuses

toodule ei anna asjaolu, et puudutatud isik on viibinud pikalt kinnises asutuses, alust eeldada,

et inimese tervislik seisund on paranenud sedavõrd, et tuleks kohaldada kinnisesse asutusse

paigutamise peatamist. Asjaolu, et puudutatud isiku kohta on viimase aasta jooksul

registreeritud mitmeid ohujuhtumiraporteid, viitab selgelt, et puudutatud isik vajab just

kohtumäärusega määratud teenuse kohast tuge. Vähema kontrolli ja toega teenuste puhul saab

puudututud isiku seisund ainult halveneda, sest teistel teenustel ei ole võimalik tagada

kohtumäärusega määratud teenusele kohast reageerimise kiirust ja asjakohasust. Kinnisesse

asutusse paigutamise peatamise võimaluse kaalumisel on kõige pädevamaks hindajaks

puudutatud isikuga pika perioodi vältel igapäevaselt kokkupuudet omavad inimesed. Kindlat

veendumust selle osas, kas isiku seisund on sedavõrd paranenud, et oleks põhjendatud

kinnisesse asutusse paigutamise peatamine, ei ole võimalik kujundada ühe või paari kohtumise

pinnalt. Avaldaja usaldab kohtumenetluses esitatud spetsialistide hinnanguid, et arvestades

puudutatud isiku seisundit, on parim viis tema huve kaitsta ja tervislikku seisundit parandada

kohtumäärusega nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele

paigutamine. Kohtumenetluse materjalid viitavad üheselt, et puudutatud isiku puhul ei ole

võimalik kohaldada kinnisesse asutusse paigutamise peatamist, kuna puudutatud isiku tervislik

seisukord seda ei võimalda. Paigutamise peatamine kahjustaks suure tõenäosusega nii

puudutatud isiku vaimset kui ka füüsilist seisundit. Puudutatud isik ei oma haiguskriitikat

määral, mis võimaldaks aru saada ja järgida määruskaebuses viidatud paigutamise peatamise

võimalikke täiendavaid tingimusi.

10. Sotsiaalkindlustusameti seisukoha kohaselt esinevad puudutatud isiku suhtes kõik määruse

alusel kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise

eeldused. Isiku seisund on jätkuvalt ebastabiilne, tema ohtlikkus psüühikahäirest lähtuvalt

2-10-61401

6 (10)

püsib. Puudutatud isiku suhtes 28. veebruaril 2024 läbiviidud abi- ja toetusvajaduse hindamisest

selgus, et isiku seisund on jätkuvalt ebastabiilne ning luulumõtetest mõjustatud käitumisest

agressiivne. Tulenevalt isiku tervislikust seisundist ning vajadusest tagada aktiivne toetus ja

kõrvalabi

igapäevaelu

tegevustes

osalemiseks,

on

puudutatud

isikule

sobivaks

sotsiaalhoolekandeteenuseks ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga

isikule, mis on vähem vabadust piiravam teenus. Seoses vabanenud teenusekohaga on

Sotsiaalkindlustusametil

võimalik

suunata

puudutatud

isik

ööpäevaringsele

erihoolekandeteenusele ebastabiilse remissiooniga isikule. Kaaluda võib puudutatud isiku

kinnisesse asutusse paigutamist järgmistel tingimustel: puudutatud isik on kohustatud elama

Sotsiaalkindlustusameti määrataval teenusel ja järgima asutuse režiimi ja kodukorda ning

täitma asutuse korraldusi; mitte lahkuma asutusest ilma loata; alluma arsti poolt ettenähtud

raviplaanile ning mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

11. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Menetluse edasine käik

12. Ringkonnakohus palus 29. aprilli 2024. a kohtunõudes SA-l Viljandi Haigla ja puudutatud

isiku raviarstil avaldada oma seisukoht Sotsiaalkindlustusameti pakutud võimaluse kohta,

täpsemalt selle kohta, kas ööpäevaringne erihoolekandeteenus ebastabiilse remissiooniga

isikule võiks puudutatud isikule sobida ning kas on alust arvata, et puudutatud isik mõistaks

temale kinnisesse asutusse paigutamise peatamiseks seatavaid tingimusi ning oleks

motiveeritud ja suuteline oma käitumist kontrollima, et neist tingimustest kinni pidada.

13. SA Viljandi Haigla esitas ringkonnakohtule 30. aprillil 2024 psühhiaatri arvamuse, mille

kohaselt puudutatud isik põeb püsikululist ja ravile kehvasti alluvat paranoidset skisofreeniat,

mistõttu ta on püsivalt psühhootiline. Puudutatud isiku käitumine on juhitud temal esinevatest

paranoilistest luulumõtetest, mistõttu see on ebaadekvaatne ja ettearvamatu. Luulumõtete

ajendil on ta rünnanud osakonna töötajaid ja lõhkunud haigla inventari. Tegemist on püsiva

seisuga, millest tervistumist pole alust prognoosida. Puudutatud isik peab viibima rangelt

kontrollitud keskkonnas, kus toetatakse tema raviplaani järgimist (sest tal puudub endal

haiguskriitika ja arusaam ravi vajadusest) ning kus on piisavalt töötajaid ja muid meetmeid (nt

eraldusruumi paigutamine) tema vägivaldse käitumise ennetamiseks, kupeerimiseks ning teda

ümbritsevate inimeste turvalisuse tagamiseks. Käesolevalt ei saa tema vägivaldse käitumise

riski enam täiendavalt läbi farmakonide langetada, sest puudutatud isiku haiguse vorm on

püsikululine ning raviresistentne (ravimid muudavad teda vaid mõnevõrra rahulikumaks, kuid

luulumõtted sisuliselt püsivad). Seetõttu peab puudutatud isik viibima tugevalt kontrollitud

keskkonnas. Psühhiaater jäi oma arvamuse juurde, et kohtumääruse alusel ööpäevaringset

erihooldusteenust ei saa lõpetada. Leebema järelevalvega ja vähempiirava iseloomuga

erihoolekandeteenusel viibides võivad puudutatud isiku vägivaldse käitumise tagajärjed olla

suuremad. Puudutatud isikuga ei saa tulenevalt tema püsivast psühhootilisest seisundist sõlmida

ambulatoorse ravirežiimi kohta teadvaid kokkuleppeid. Ta ei mõista ravimite tarvitamise

vajadust ega suudaks kinni pidada lubadusest teenusekohast mitte lahkuda, sest temal esinevate

paranoiliste luulumõtete tõttu soovib ta põgeneda välismaale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

2-10-61401

7 (10)

15. Maakohus leidis õigesti ning määruskaebuses ei vaidlustata maakohtu tuvastatut, et

puudutatud isiku puhul on täidetud SHS § 105 lg-s 1 sätestatud tingimused täisealise isiku ilma

tema nõusolekuta kinnisesse asutusse paigutamise pikendamiseks ühe aasta võrra.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659

alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette puudutatud isiku ärakuulamist erinõude

korras. Puudutatud isik on veendumusel, et asja sisuliselt lahendanud maakohtunik oleks

pidanud puudutatud isiku isiklikult ära kuulama, et hinnata vahetult tema tervislikku olukorda

ja mh kaaluda, kas puudutatud isiku suhtes on võimalik kinnisesse asutusse paigutamise

peatamine. Puudutatud isiku arvates võib isiku erinõude korras ära kuulata vaid juhul, kui on

ilmne, et isik ei suuda arvamust avaldada. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu.

16.1. TsMS § 536 lg 1 sätestab, et enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus isiku

isiklikult ära kuulama ja selgitama talle menetluse kulgu. Vajaduse korral kuulab kohus isiku

ära isiku jaoks tavalises keskkonnas. Muus osas kohaldatakse vastavalt seaduses piiratud

teovõimega täisealisele isikule eestkostja seadmise menetluses isikute ärakuulamise kohta

sätestatut. Seega tuli puudutatud isik menetluses ära kuulata. Isiku ärakuulamise korda piiratud

teovõimega täisealisele isikule eestkostja seadmise menetluses reguleerib TsMS § 524.

Nimetatud paragrahvi 3. lõikest tuleneb, et asja lahendav kohus võib ärakuulamise anda

erinõude alusel ka teisele kohtule, kuid üksnes juhul, kui on ilmne, et asja lahendav kohus võib

ärakuulamisega saadud teavet ka isikliku kogemuseta hinnata.

16.2. Siinses asjas tegi maakohus 23. jaanuari 2024. a määrusega puudutatud isiku

ärakuulamise erinõude korras ülesandeks Tartu Maakohtule. See oli TsMS § 536 lg 1 kaudu

kohalduva TsMS § 524 lg 3 järgi lubatav. Seadus ei sätesta isiku erinõude korras ärakuulamisele

muid tingimusi peale selle, et peab olema ilmne, et asja lahendav kohus võib hinnata

ärakuulamisega saadud teavet ka isikliku kogemuseta.

16.3. Määruskaebuses on viidatud Riigikohtu lahenditele, milles on käsitletud isiku

ärakuulamist videosilla vahendusel. Nendes lahendites on leitud, et videosilla vahendusel

ärakuulamine on oma olemuselt sarnane telefoni teel ärakuulamisega, mida ei ole vähemalt

üldjuhul võimalik isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses kasutada (RKTKm

23.04.2021, 2-20-10639, p 13.2). Ringkonnakohus leiab, et erinõude korras ärakuulamist, mil

kohus isikuga vahetult kohtub, ei saa samastada videosilla vahendusel ärakuulamisega. Siinses

asjas täitis erinõude Viljandi Maakohtu kohtunik, kes kohtus puudutatud isikuga vahetult, s.o

ilma tehnoloogiliste abivahenditeta, ning koostas sellest kirjaliku ärakuulamise protokolli, mille

edastas asja lahendanud Harju Maakohtu kohtunikule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu 9.

aprilli 2024. a määruskaebuse edastamise kirjas avaldatud seisukohaga, et kohus sai

ärakuulamisel saadud teavet hinnata ka isikliku kogemuseta.

16.4. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohus ei rikkunud puudutatud isiku

ärakuulamisel menetlusõiguse norme, mis annaks alust maakohtu määruse tühistamiseks või

puudutatud isiku korduvaks ärakuulamiseks.

17. Määruskaebuses leiab puudutatud isik ka seda, et maakohus jättis põhjendamatult TsMS §

540 lg 1 kohaldamata ja puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamata.

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks

ka selles osas.

17.1. TsMS § 540 lg 1 kohaselt võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega

kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukohajärgse valla- või

linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada. Kohtupraktikast tulenevalt saab kinnisesse

2-10-61401

8 (10)

asutusse paigutamise peatamise määrata siis, kui kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on

iseenesest täidetud, kuid arvestades konkreetse isiku tervislikku seisundit oleks võimalik tema

vabadusse jätmine kohtuliku kontrolli all. TsMS § 540 lg 1 eesmärk on võimaldada kohtutel

kohaldada isiku õigusi oluliselt vähem piiravat alternatiivi isiku kinnisesse asutusse

paigutamisele või tema sealt vabastamata jätmisele (RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p 19).

Riigikohus on ka selgitanud, et isiku kinnisesse asutusse paigutamisel tuleb kontrollida, kas

konkreetsel juhul on kinnisesse asutusse paigutamine põhjendatud ja vältimatult vajalik,

võrreldes isiku suhtes mõjutusvahendite kohaldamisega väljaspool kinnist asutust (RKTKm 2-

16-10435, p 19.2). Seega on kohtumenetluses iseenesest võimalik tuvastada puudutatud isiku

ohtlikkus, kuid samas leida, et isiku ohtlikkuse prognoos ei tingi kohe vabaduse võtmist

kinnisesse asutusse paigutamise teel. Kinnisesse asutusse paigutamise avalduse eesmärkide

saavutamiseks võib piisata sellest, kui isikule seatakse tingimused ja kohustused, mis

distsiplineerivad teda oma raviga tegelema ja paremini käituma ning mille täitmisel ei kujuta ta

endast ohtu iseendale ega teistele (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 15.6).

17.2. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et puudutatud isiku tervislik seisund ei võimalda

püsivat teisi ja ennast mitteohustavat toimetulekut väljaspool tugevdatud ööpäevase

järelevalvega erivajadustega isikutele mõeldud kinnist hooldekodu. Seetõttu ei näinud kohus

võimalust kohaldada puudutatud isiku suhtes kinnisesse asutusse paigutamise pikendamist koos

peatamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist.

17.3. Arvestades menetluses esitatud teavet puudutatud isiku raske psüühikahäire kohta, mis

halvendab oluliselt tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, samuti haiguskriitika

täielikku puudumist (vt eelkõige 11. jaanuari 2024. a avaldusele lisatud SA Viljandi Haigla

hoolekandekeskuse 13. novembri 2023. a psühhiaatri hinnangus ja iseloomustuses ning

psühhiaatri 30. aprilli 2024. a täiendavas arvamuses avaldatud teave puudutatud isiku kohta),

ei ole põhjendatud kohaldada TsMS § 540 lg-st 1 tulenevat võimalust isiku kinnisesse asutusse

paigutamise peatamiseks, kuna pole alust arvata, et peatamine oleks tulemuslik.

17.3.1. Asja materjalidest nähtuvalt ärritub puudutatud isik luulumõtetest mõjutatud

käitumisest tulenevalt kergesti ja muutub füüsiliselt agressiivseks ja ohtlikuks nii kaasklientide

kui ka töötajate suhtes. 11. jaanuari 2024. a avaldusele lisatud SA Viljandi Haigla

iseloomustusest (dtl-d 1296–1299) nähtuvalt on puudutatud isik tulnud viimase aasta jooksul

korduvalt paigutada eraldusruumi (neli juhtumit) ning ta on korduvalt olnud teenusel olles

agressiivne (välja on toodud üheksal eri päeval toimunud juhtumid), lõhkudes mh inventari,

kakeldes kaasklientidega ja rünnates töötajaid. Nende olukordade lahendamiseks on tulnud

manustada puudutatud isikule rahustavaid ravimeid (milleks on kutsutud appi akuutravi

osakond) ja/või paigutada ta eraldusruumi. Sellistele intsidentidele viitas oma iseloomustuses

ka puudutatud isiku raviarst, kes tõi välja, et puudutatud isik on saanud püsivalt lisaks

antipsühhootilisele ravile ka rahusteid, lisaks vajanud tihti lisaannuseid rahusteid või rahustava

toimega antipsühhootikumi süsteid rahutuse kupeerimiseks, mida on vajadusel käinud tegemas

akuutosakond (dtl-d 1301–1302). Raviarsti hinnangul on puudutatud isiku seisund ebastabiilne,

olles viimase teenuseaasta jooksul muutusteta, ta on püsivalt ohtlik ning vajab teenuse

jätkumist. Kohtuliku ekspertiisi aktis on viidatud, et puudutatud isikule on kiire erakorralise

psühhiaatrilise

eriarstiabi

kättesaadavus

olnud

võimalik

tänu

samas

asuvale

psühhiaatriakliinikule (dtl 1350). Eksperdi hinnangul väheneb puudutatud isikul tugevdatud

järelevalvega teenuse vajadus, kui enam ei esine agressiivse käitumise episoode, mis nõuavad

täiendavate meetmete rakendamist (samas). Praegusel ajal ei ole eksperdi hinnangul väljaspool

tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hoolduse teenust võimalik tagada puudutatud isikule

vajalikke ravi- ja sotsiaalteenuseid ning tema võimalikku agressiivset käitumist juhtida (dtl

1351). Seejuures leidis maakohtu menetluses ka Sotsiaalkindlustusamet, et vaatamata

2-10-61401

9 (10)

puudutatud isiku suhtes kasutatud meetmetele ei ole tema teenusel viibimise ajal märgatavaid

edusamme olnud, mis võiks õigustada tema liikumist vähem vabadust piiravale teenusele.

Sotsiaalkindlustusameti arvates vajas puudutatud isik kindlasti püsimist ööpäevaringsel

erihooldusteenusel kohtumääruse alusel (dtl-d 1339–1340).

Nii SA Viljandi Haigla iseloomustuse, raviarsti arvamuste kui ka kohtupsühhiaatria

ekspertiisiakti kohaselt puudub puudutatud isikul haigusteadlikkus. SA Viljandi Haigla

iseloomustusest nähtuvalt peab puudutatud isiku ravimite manustamine olema kontrollitud

keskkonnas jälgitud, sest iseseisvalt ta ravi järjepidevust tagada ei suuda (dtl 1298). Raviarsti

arvamuse kohaselt on puudutatud isik ravi osas täielikult kriitikata, ta on vahel ravimitest

keeldunud ja väljaspool kontrollitud keskkonda tal ravisoostumust ei ole (dtl 1301). Puudutatud

isik on ka endale määratud esindajale avaldanud, et ta ei vaja ravimeid (dtl 1329).

Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust arvata, et puudutatud isik suudaks

peatamise tingimustes ettenähtavat režiimi järgida ning hoiduda ennast ja teisi ohustavast

käitumisest. Asja materjalid kinnitavad puudutatud isiku raviarsti 30. aprilli 2024. a täiendavas

arvamuses antud hinnangut, et puudutatud isik peab viibima rangelt kontrollitud keskkonnas,

kus toetatakse tema raviplaani järgimist ning kus on piisavalt töötajaid ja muid meetmeid (nt

eraldusruumi paigutamine) tema vägivaldse käitumise ennetamiseks, kupeerimiseks ning teda

ümbritsevate isikute turvalisuse tagamiseks. Ilma tugevdatud järelevalveta ei ole võimalik

puudutatud isiku agressiivset käitumist piisavalt tõhusalt juhtida, mistõttu ta võib kahjustada

nii ennast kui ka teisi.

17.3.2. Ringkonnakohus märgib, et kohus peab kinnisesse asutusse paigutamise peatamise

tingimuste kehtestamisel veenduma, et puudutatud isik saab kehtestatud tingimuste sisust aru

ja suudab neid järgida. Arvestades puudutatud isiku ärakuulamisel avaldatut ning muid kohtule

esitatud kirjeldusi puudutatud isiku tervislikust olukorrast ja tema võimest asjadest aru saada,

ei teki kohtul sellist veendumust. Ärakuulamise protokollist nähtuvalt ei saanud puudutatud isik

aru, miks ta SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuses viibib, ning ta soovis sõita ära

Austraaliasse või Eestis asuvasse sõjaväeossa; ta avaldas, et tema tütar on surnud, kuna ta

mürgitati. Ärakuulamise korraldanud kohtunik märkis, et puudutatud isiku vastuste andmise

viis ja sisu ei andnud alust eeldada, et ta on suuteline avaldama selget ja mõistetavat arvamust

asja tõendamisesemega seotud asjaolude kohta; puudutatud isik ei saa ilmselt piisavalt aru

kohtu selgitustest seoses menetluse kuluga ja muu menetlust puudutavaga ning seega ei olnud

võimalik tulemuslikult arutada tema ärakuulamise tulemusi (dtl-d 1324–1325). Ka SA Viljandi

Haigla iseloomustusest nähtub, et puudutatud isiku mõtlemisprotsessid on ebaselged, temaga

ei saa pidada vestlust, ta ei saa küsimustest aru ning tema vastused on ebaselged ja luululised

(dtl 1297). Ka kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et puudutatud isik vastas vaid väga

üksikutele eksperdi küsimustele sisukohaselt; ta rääkis enamasti monoloogina luululistel

teemadel; tema mõttekäik oli hüplev, laialivalguv ja mittejälgitav; tema mõtlemise sisu oli

püsivalt luululine ning ta tõlgendas kogu maailma ja suhteid ümbritsevatega luulust lähtuvalt

(dtl 1349). Ekspert järeldas, et puudutatud isiku otsused ja käitumine on mõjutatud tal

esinevatest püsivatest luulumõtetest ning ravi efektiivsus on vähene tulenevalt puudutatud isiku

psüühikahäire

iseloomust,

ravimite

talutavuse

probleemidest

ja

isiku

vähesest

ravikoostöövalmidusest (dtl 1350). Ekspert tõi välja, et kognitiivse funktsiooni halvenemisest

ja luulumõtetest tingituna on sisuline kontakt puudutatud isikuga pealiskaudne ning temaga on

võimalik sõlmida vaid lühiaegseid kokkuleppeid elementaarsetel olmelistel teemadel (samas).

Oma 30. aprilli 2024. a täiendavas arvamuses oli puudutatud isiku raviarst seisukohal, et

puudutatud isikuga ei saa tulenevalt tema psühhootilisest seisundist sõlmida ambulatoorse

ravirežiimi kohta teadvaid kokkuleppeid ning ta ei suudaks kinni pidada ka lubadusest

teenusekohast mitte lahkuda. Eeltoodu põhjal ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust arvata, et

kinnisesse asutusse paigutamise peatamine omaks puudutatud isikule distsiplineerivat mõju

2-10-61401

10 (10)

oma raviga tegelemiseks ja paremini käitumiseks ning sellest võiks piisata kinnisesse asutusse

paigutamise avalduse eesmärkide saavutamiseks.

18. Eelnevat arvestades on maakohtu järeldused põhjendatud. Neil kaalutlustel jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

19. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Puudutatud isikule riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

20. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543

võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.(allkirjastatud digitaalselt)