2-22-11562/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Liis Arrak

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-11562

Kohtuasi

Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Urmas

Trossi hagi X vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. märtsi 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

80 902,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Santex Pluss OÜ (pankrotis; registrikood

12880868) pankrotihaldur Urmas Tross

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Janno Perv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-22-11562 menetlusse.

2. Lahendada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 8. märtsi 2024. a otsus ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-22-11562

2 (9)

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Santex Pluss OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Urmas Tross (hageja) esitas kohtule

8. augustil 2022 hagivalduse ja 2. novembril 2022 selle täpsustuse, milles palus mõista Santex

Ehitus OÜ-lt, Ylt ja Xlt (kostja) solidaarselt võlgniku kasuks välja 74 910 eurot ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise alates lahendi jõustumisest kuni

nõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt Santex Ehitus OÜ, Y ja kostja

kanda.

4.1. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 30. detsembril 2021 välja võlgniku pankrot ja kinnitati

halduriks hageja. Hagejal olevate andmete kohaselt on Santex Ehitus OÜ jätnud ajavahemikus

31. august 2019 – 31. märts 2020 võlgnikule tasumata esitatud arvete eest kokku 74 910 eurot.

Võlgniku ja Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmed olid sel ajal Y ja kostja.

4.2. Hageja on pöördunud e-kirjaga ja telefonitsi Y poole palvega tasuda Santex Ehitus OÜ

kohustus 74 910 eurot. Y on väitnud, et alates tema juhatuse liikmeks saamisest pole tegevust

olnud, aruannete esitamata jätmise tõttu on Santex Ehitus OÜ-l äriregistris kustutamishoiatus

ning Y pigem ootab, kuni Santex Ehitus OÜ äriregistrist kustutatakse.

4.3. Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmed Y ja kostja jätsid oma hoolsuskohustust rikkudes

võlgniku esitatud arved tasumata. Tegevus oli kahepoolne ja teadlik, suunatud võlgniku

võlausaldajate huvide kahjustamisele ja eelduslikult isikliku kasu saamisele. On alust arvata, et

Santex Ehitus OÜ ei kavatse oma kohustust võlgniku ees täita.

4.4. Y ja kostja vastutavad juhatuse liikmetena võlgniku ees solidaarselt Santex Ehitus OÜ-ga

äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-te 1 ja 2 alusel. Kostja tegevuse või tegevusetuse tulemusena jäeti

kohustus võlgniku poolt sisse nõudmata ja Santex Ehitus OÜ poolt täitmata. Kohustuste

rikkumise tulemusena jäi võlgnikul saamata 74 910 eurot, mis oli üheks võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Kahju tekkimise eest vastutavad Santex Ehitus OÜ

juhatuse liikmed Y ja kostja solidaarselt.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hagi on selles esitatud asjaoludel alusetu. Kostja

suhtes ei eksisteeri ÄS § 187 lg-st 2 tuleneva nõude aluseid. Kahju hüvitamiseks peab

tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud

kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hagi on täies ulatuses

tõendamata. Võlgnevuse tasumist saab nõuda Santex Eesti OÜ-lt. Arved jäid tasumata

objektiivsetel põhjustel, ka Santex Eesti OÜ-le jäädi võlgu.

Menetluse käik

3. Kohus võttis 3. novembril 2022 hagiavalduse menetlusse. Santex Ehitus OÜ ja Y

hagiavaldusele ei vastanud. Kohus rahuldas 28. veebruari 2023. a tagaseljaotsusega hagi Santex

Ehitus OÜ ja Y (surnud 17. juunil 2023) vastu.

2-22-11562

3 (9)

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

4. Maakohus rahuldas hagi kostja vastu ja mõistis kostjalt võlgniku pankrotivarasse välja

kahjuhüvitise 74 910 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise

põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja

kanda ning mõistis kostjalt võlgniku pankrotivarasse välja menetluskulud 1610,20 eurot ja

viivise menetluskuludelt. Lisaks mõistis kohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu

513,33 eurot, s.o 1/3 riigilõivust 1540 eurot, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel

vabastatud.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielda järgmiste asjaolude üle:

-

Harju Maakohus kuulutas 30. detsembril 2021 välja võlgniku pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks hageja;

-

võlgnik esitas ajavahemikul 31. august 2019 – 31. märts 2020 Santex Ehitus OÜ-le viis

arvet kokku 74 910,34 eurot;

-

kostja oli võlgniku juhatuse liige ja tegelik kasusaaja ajavahemikul 17. juuli 2015 – 29.

september 2020;

-

kostja oli Santex Ehitus OÜ juhatuse liige kuni 28. septembrini 2020.

4.2. Maakohus selgitas, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb äriühingu juhatuse liikme vastu

kahju hüvitamise nõude esitamisel arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt

mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti

rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu

tema poolt tasutu, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab käsitada

vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna

nõutavast summast väiksem. Siinses asjas on kohus 28. veebruaril 2023 tehtud

tagaseljaotsusega hagi Santex Ehitus OÜ vastu rahuldanud. Äriühing ei ole kohtuotsust täitnud.

Seega on hageja teinud enda poolt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada.

4.3. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on nõudeõigus kostja vastu ja kas kostja tegevusetus

arvete tasumata jätmisel kahjustas võlgniku majanduslikku seisu. Hageja pidi siinses

menetluses tõendama, et kostja on võlgniku juhatuse liikmena oma kohustuste rikkumisega

tekitanud osaühingule kahju. Kostja pidi tõendama, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja

hoolsusega (ÄS § 187 lg 2).

4.4. Hageja leiab, et kostja on võlgniku juhatuse liikmena rikkunud ÄS § 187 lg-s 1 ja § 306 lg-

s 2 ning tsiviilseadusiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 4 ja §-s 35 sätestatud kohustusi ning nende

rikkumiste tõttu on tekkinud võlgnikule kahju. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud

võlgniku müügireskontro ning võlausaldajate esialgse nõuete nimekirja.

4.5. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale äriühingu juhatuse liikme hoolsus- ja

lojaalsuskohustuse rikkumise kohta. Kostja ei ole toonud menetluses esile ühtegi põhjendust,

miks ajavahemikul 31. august 2019 – 31. märts 2020 ei tegeletud Santex Eesti OÜ-le esitatud

arvete sissenõudmisega. Ühestki menetluses esitatud tõendist ei nähtu, et arvete sisu osas oleks

olnud mingit vaidlust või arvetel kajastatu ei vastanuks kahe äriühingu vahel toimunud

majandustegevusele. Kostja on esile toonud, et temal on kaitstud nõue võlgniku

pankrotimenetluses, mis tähendab, et kostja on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, tasudes

võlgniku arveid. Arvete tasumine ei õigusta kostja tegevusetust ajavahemikul 31. august 2019

– 31. märts 2020 esitatud arvete nr 20190831, 20190930, 20191231, 20200229 ja 20200331

alusel tekkinud kohustuse sisse nõudmata jätmisel. Kohtu hinnangul näitab eelnev, et juhatuse

2-22-11562

4 (9)

liikmel on võimekus aru saada, et kui tehingu teine pool on jätnud kohustuse täitmata, tuleb

nõuda selle täitmist. Kostja füüsilise isikuna nõuab võlgniku pankrotimenetluses kohustuse

täitmist, kuid kostja võlgniku juhatuse liikmena ei ole pidanud vajalikuks nõuda Santex Ehitus

OÜ-lt kohustuse täitmist. Eeltoodust nähtub, et kostja on hoolas enda kui füüsilise isiku

asjaajamises, aga mitte juhatuse liikme ülesannetes. Kohtu hinnangul on kostja võlgniku

juhatuse liikmena rikkunud juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Hageja hinnangul

on 74 910,34 euro laekumata jäämine üheks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Kostja

käitumine ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

4.6. Maakohus viitas VÕS § 127 lg-le 1. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega

võlausaldajate esialgse nimekirja, mille kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi 527 433,93

eurot. Võlgniku vara vähenemine on kohtu hinnangul põhjuslikus seoses kostja poolt 74 910

euro Santex Ehitus OÜ-lt sisse nõudmata jätmisega.

4.7. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja hagi tuleb

rahuldada ning kostjalt tuleb mõista võlgniku pankrotivarasse välja 74 910 eurot. Kohtu

hinnangul on põhjendatud ka hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 järgse viivise saamiseks alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

4.8. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

kostja kanda.

4.9. Kuna hageja oli Harju Maakohtu 4. oktoobri 2022. a määruse alusel vabastatud hagi

esitamisel riigilõivu tasumisest, tuleb kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigi

kasuks välja 1/3 riigilõivust, s.o 513,33 eurot.

4.10. Kohus luges põhjendatuks hageja õigusabikulu 2022. a menetlustoimingute eest 305,20

euro ulatuses ja 2023. a menetlustoimingute eest 1160 euro (8 t) ulatuses. Eelnevale lisandub

kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise ajakulu 1 t ulatuses, s.o 145 eurot.

Hageja õigusabiteenuse tunnihind 145 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt

mõistlikuks peetud tunnihinda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal

tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus oluliselt rikkunud menetlusnorme ning hinnanud

esitatud tõendeid ilmselgelt ebaõigesti ja vastuoluliselt. Maakohtu otsus pole nõuetekohaselt

põhjendatud. Kohus on tuginenud otsuses hageja hagiavalduses esitatud väidetele, jättes

arvestamata kostja seisukohad. Samuti on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.

5.2. Maakohus ei ole tuvastanud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eelduste esinemist ega

seoseid väidetava rikkumise ja tagajärje vahel. Tuvastamata on juhatuse liikme kohustuste

rikkumine. Riigikohtu asjas nr 3-2-1-129-15 tehtud lahendi p-st 15 lähtuvalt peab kohus

selgitama, mida kostja oleks täpsemalt pidanud tegema või mida ta oleks saanud teha kahju

tekkimise vm tagajärgede ärahoidmiseks. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, milles seisnes

kostja hoolsuskohustuse rikkumine, ega kirjeldanud, kuidas ja millise tegevusega ta oleks

saanud kahju tekkimise ära hoida või selle tagajärgi vähendada.

2-22-11562

5 (9)

5.3. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja pole põhjendanud, miks Santex Ehitus OÜ-le

esitatud arvete sissenõudmisega ei tegeletud. Kostja on esitanud 18. märtsil 2022 hagejale

selgituse võlgnevuse kujunemise ja sissenõudmise võimatuse kohta, mille hageja on

maakohtule esitanud. Kohus ei ole seda tõendit arvestanud.

5.4. Kostja leiab, et hageja ei saanud esitada siinses menetluses kostja vastu nõuet ÄS § 187 lg-

te 1 ja 2 alusel. Neid sätteid saab kohaldada ainult osaühingu siseringis. Hageja ei saa esitada

nende sätete alusel kahju hüvitamise nõuet teise juriidilise isiku, s.o Santex Ehitus OÜ juhatuse

liikme vastu. Hagejal saab olla võlgnevuse tasumise nõue ainult Santex Ehitus OÜ vastu.

5.5. Hageja etteheide on, et kostja juhatuse liikmena ei nõudnud Santex Ehitus OÜ-lt kõnealuste

arvete tasumist. Hageja ei ole sellist tegevusetust tõendanud ja kohus pole seda ka tuvastanud.

Maakohus ei ole teinud kostja kohustuste rikkumise tuvastamiseks asjaolusid piisavalt ja õigesti

selgeks, vaid lähtus hagi rahuldamisel üksnes hageja seletustest ja asjaolust, et võlgnikule ei ole

arveid tasutud.

5.6. Kostja möönab, et tal on võimatu esitada tõendeid, et ta oleks Santex Ehitus OÜ-lt aktiivselt

kõnealuste arvete tasumist nõudnud, kuna ta tegutses samaaegselt nii võlausaldaja kui ka

võlgniku esindajana. Kui isik on mõlema äriühingu juhatuse liige, ei saa mõistlikult eeldada, et

ta esitaks iseendale kirjalikke nõudeid, peaks iseendaga kirjavahetust või teeks muid aktiivseid

toiminguid, et panna üks enda juhitud äriühing teisele enda juhitud äriühingule arveid maksma.

Kujunenud olukorras oli mõistlik tegutseda Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmena olukorras

parima lahenduse leidmiseks, tegeleda Santex Ehitus OÜ võlgnikega läbirääkimiste

pidamisega, neile nõuete esitamisega ja muu tegevusega, mis oleks parandanud Santex Ehitus

OÜ majanduslikku olukorda ja võimaldanud tal võlgnikule võlgnevust tasuda. Kostja on

korduvalt selgitanud, et kliendid jätsid Santex Ehitus OÜ-le arved tasumata ja seetõttu polnud

viimasel võimalik tasuda arveid võlgnikule. Samuti puudusid Santex Ehitus OÜ-l vahendid, et

algatada kohtumenetlusi oma võlgnike vastu nõuete sissenõudmiseks. Kostja esitas Santex

Ehitus OÜ nimel nõudeid, kuid tulemuseta. Näiteks jäi käiguta Santex Ehitus OÜ esitatud

hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-19-138768, kuna äriühingul puudusid vahendid nõutud

menetluskulude tagatise tasumiseks. Selleks hetkeks puudusid vahendid riigilõivude ja tagatiste

maksmiseks ning õigusabikulude kandmiseks. Olles samal ajal mõlema äriühingu juhatuse

liige, oli kostjal ülevaade ja teadmine Santex Eesti OÜ majanduslikust olukorrast ja nõuete

rahuldamise väljavaadetest. Seeläbi oli talle ettenähtav tema tegevuse tulemus või tulemusetus.

Kohus ei ole välja selgitanud, kas ja kuidas kostja oleks objektiivselt saanud ja pidanud

võlgniku juhatuse liikmena Santex Eesti OÜ suhtes tegutsema. Ei ole tuvastatud, et Santex Eesti

OÜ-l oleksid olnud vahendid ja võimalused arvete tasumiseks ning kostjal oleks olnud võimalus

olukorda mõjutada, kuid ta oleks jätnud selle võimaluse kasutamata. Ei ole võimalik järeldada,

et eelneva tulemusel oleks Santex Ehitus OÜ suutnud võlgnikule arveid tasuda.

5.7. Siinse vaidluse alust ja eset arvestades ei saa teha etteheiteid kostja tegevusele Santex

Ehitus OÜ juhatuse liikmena ning kanda neid üle kostja tegevusele võlgniku juhatuse liikmena.

Hoolsuskohustus ei tähenda seda, et kostja oleks pidanud võlgniku juhatuse liikmena üksnes

formaalselt nt hagimenetluses esitama Santex Ehitus OÜ vastu nõudeid, teades et selline

tegevus on tulemusetu. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmata jätmise etteheite saaks

esitada, kui kostja oleks nõuetest loobunud, neid tasuta loovutanud, vähendanud vms. Midagi

sellist ei ole toimunud. Olukorras, kus Santex Ehitus OÜ-l puudusid vahendid nõuete

rahuldamiseks, ei saanud kostja midagi sisulist ette võtta.

5.8. Maakohus on oluliselt rikkunud selgitamiskohustust, kuna pole eeltoodud küsimustes

tegelikke asjaolusid välja selgitanud ega osundanud vajadusele neis küsimustes tõendeid

2-22-11562

6 (9)

esitada. Maakohus ei ole selgitanud kostjale tõendamiskoormust. Kui kohtu hinnangul olid

kostja väited ebapiisavad, oleks kohus pidanud sellele eelmenetluses kostja tähelepanu pöörama

ning andma võimaluse oma väidete selgitamiseks ja tõendamiseks. Siinses menetluses jäid

maakohtus asja ettevalmistamise ja eelmenetluse etapid puudulikuks. Kohus ei selgitanud

eelmenetluses välja asjaolusid, ei selgitanud kostjale menetluses toimingute tegemise

vajalikkust, ei teinud kindlaks õiguslikku olukorda. Kui kohus, olles tutvunud esitatud tõendite

ja kostja vastusega, leidis, et kostja ei ole esitanud avaldatud asjaolude kohta tõendeid, oleks

kohus pidanud eelmenetluses kostjale selgitama tõendite esitamise vajadust ja andma selleks

tähtaja. Kohus pidi arvesse võtma ka asjaolu, et kostja on pensioniealine õigusteadmisteta isik

ning kohus oli jätnud kostja menetlusabi taotluse rahuldamata. Kohus lõpetas eelmenetluse

üllatuslikult kohe pärast kostja menetlusabi taotluse lahendamist. Siinsel juhul ei täitnud

eelmenetlus oma eesmärke. Eelnevat arvestades on kohus oluliselt rikkunud ka õigusliku

ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse.

Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ning lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb

saata samale maakohtule asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

7. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse norme viisil,

mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Hageja nõue kostja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi

oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju

hüvitamise eest. ÄS § 187 lg 4 kohaselt võib sama paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju

hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada

osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel

esitada üksnes pankrotihaldur.

9. Samas märgib ringkonnakohus, et hageja maakohtu menetluses esitatud seisukohtadest ei ole

selgelt aru saada, kas hageja arvates on tal kostja vastu kahju hüvitamise nõue kui võlgniku

juhatuse liikme vastu või kui Santex Ehitus OÜ juhatuse liikme vastu. Nimelt jääb hageja

seisukohtadest ebaselgeks, kas hageja heidab kostjale ette oma kohustuste rikkumist võlgniku

juhatuse liikmena või Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmena. Nimetatutest teisel juhul saaks

hageja ÄS § 187 lg 4 järgi nõuda kahju hüvitamist üksnes Santex Ehitus OÜ-le, mitte otse

endale (vt ka RKTKm 24.05.2023, nr 2-21-16071, p 18.4). Sellist nõuet ei ole hageja

menetluses esitanud. Maakohus oleks pidanud viidatud ebaselgusele hageja seisukohtades

eelmenetluses tähelepanu juhtima ja võimaldama hagejal soovi korral oma nõuet täpsustada.

10. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt nt

Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 13):

• juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

• osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

2-22-11562

7 (9)

• juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku

ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et

juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle

rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on

tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui osaühingul on mitu juhatuse liiget, siis tuleb

ülalnimetatud nõude eeldused teha kindlaks iga juhatuse liikme kohta eraldi, st tuleb tuvastada,

milles seisnes tema kohustuste rikkumine ja kas selle rikkumise ja osaühingule tekkinud kahju

vahel on põhjuslik seos (vt Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15,

p-d 13–14 ja seal viidatud kohtupraktika; vt ka 3. jaanuari 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-

13855, p 10).

11. Maakohus käsitas kostja lojaalsus- ja hoolsuskohustuste rikkumisena võlgniku juhatuse

liikmena seda, et kostja ei tegelenud ajavahemikul 31. august 2019 – 31. märts 2020 Santex

Ehitus OÜ-le esitatud arvete sissenõudmisega, sh ei nõudnud Santex Ehitus OÜ-lt kohustuse

täitmist (vt maakohtu otsuse p 24). Samas ei ole maakohus selgitanud, mida täpsemalt oleks

kostja pidanud tegema või mida ta oleks saanud teha Santex Ehitus OÜ-lt võlgnevuse

sissenõudmiseks. Riigikohus on selgitanud, et juhatuse liikme kohustuste täitmise hindamisel

ja rikkumise tuvastamisel tuleb seda, kuidas kohustus täideti, võrrelda sellega, kuidas see

tulnuks täita. Selliseks võrdlemiseks peab lisaks sellele, mida juhatuse liige tegi, olema

tuvastatud ka see, mida ta pidanuks tegema. Kohtulahendist peab olema jälgitav, milline

pidanuks olema kostja käitumine ilma rikkumiseta ehk kuidas tal tulnuks käituda (Riigikohtu

24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 15). Maakohtu otsus nendele nõuetele

ei vasta, kuna kohus ei ole kirjeldanud, kuidas kostja oleks pidanud käituma, et täitmata

kohustused Santex Ehitus OÜ-lt sisse nõuda.

12. Ringkonnakohus märgib, et ka hageja ei olnud menetluses selgelt välja toonud, milline

oleks olnud kostjalt kui hoolsalt juhatuse liikmelt oodatav käitumine. Hageja heidab kostjale

ette kohustuse Santex Ehitus OÜ-lt sisse nõudmata jätmist, kuid ei täpsusta, mida kostja oleks

hoolsa juhatuse liikmena pidanud selleks tegema. Hageja seisukohtadest jääb mulje, et hageja

heidab kostjale ette ka seda, et kostja Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmena ei teinud võlgnikule

ülekannet (vt hagiavalduse p-d 2.1.3 ja 2.1.4, p 2.3, p 3.4; 9. jaanuari 2023. a seisukoha p 2.2.3;

31. märtsi 2023. a menetlusdokumendi p 2.2.1; 27. novembri 2023. a seisukoha p-d 2.2, 2.9,

2.11 ja 2.14). See etteheide puudutab kostja käitumist Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmena ning

ei ole asjakohane hindamaks kostja hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmist võlgniku ees.

Sellele, et hagist jäi arusaamatuks, millises rikkumises kostjat täpselt süüdistatakse, mistõttu

kostjal on raske esitada hagile vastuväiteid, juhtis tähelepanu ka kostja ise nt oma 14. märtsi

2023. a menetlusdokumendis. Maakohus oleks pidanud juhtima hagi ebaselgusele hageja

tähelepanu ja võimaldama hagejal oma väiteid täpsustada.

13. Kostja rikkumise tuvastamisel ei ole maakohus hinnanud hageja enda poolt hagiavalduse

lisadena esitatud kostja ja Y vastuseid hageja küsimustele, milles nad selgitasid, miks Santex

Ehitus OÜ kohustus on jäänud võlgnikule täitmata (tl-d 19–20). Kostja esindaja oli neile

selgitustele 13. veebruari 2024. a kohtuistungil viidanud, märkides, et seletuskirjadest nähtub,

et raha on jäänud maksmata objektiivsetel põhjustel, kuna ka Santex Ehitus OÜ ei saanud

kolmandatelt isikutelt raha kätte (vt ajamärgid 00:08:01 ja 00:16:34). Maakohtul tulnuks neid

väiteid ja tõendeid hinnata, et selgitada välja, kas konkreetse juhtumi asjaoludel on kostja

täitnud oma kohustusi võlgniku juhatuse liikmena korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui Santex

Ehitus OÜ-l ei olnud arvete tasumiseks vajalikke vahendeid ja võlgnik oli sellest oma juhatuse

liikmete kaudu teadlik, ei pruukinud võlgnikul olla mõtet teha Santex Ehitus OÜ-lt kohustuse

2-22-11562

8 (9)

sissenõudmiseks kulukaid toiminguid (sh kulud õigusabile, kohtumenetlusele), küll aga tulnuks

sel juhul kõne alla nt Santex Ehitus OÜ pankrotiavalduse esitamine.

14. Lisaks eelnevale on maakohus jätnud vaidlustatud otsuses nõuetekohaselt tuvastamata

põhjusliku seose kostja väidetava rikkumise ja võlgnikule tekkinud kahju vahel.

14.1. Maakohus küll märkis, et võlgniku vara vähenemine on kohtu hinnangul põhjuslikus

seoses kostja poolt 74 910 euro Santex Ehitus OÜ-lt sisse nõudmata jätmisega (maakohtu

otsuse p 26), kuid pole oma sellekohast seisukohta põhjendanud. TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud

kohtulahendi põhjendamise kohustus tähendab muu hulgas seda, et kohtu põhjendused peavad

olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kostja väidetava rikkumise ja

võlgnikule tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost ei saa järeldada maakohtu viidatud

asjaolust, et võlgnikul on võlausaldajate ees täitmata kohustusi (vt maakohtu otsuse p 26).

14.2. Kui maakohus heitis kostjale ette tegevusetust võlgniku poolt Santex Ehitus OÜ-le

esitatud arvete sissenõudmisel, oleks kohus pidanud hagi rahuldamiseks tuvastama, et kui

kostja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud (teinud temalt oodatavad teod), oleks

võlgnikul õnnestunud Santex Ehitus OÜ-le esitatud arvetel märgitud summad vähemalt

osaliselt sisse nõuda. See omakorda oleks eeldanud tuvastamist, et Santex Ehitus OÜ-l olid

rahalised vahendid või muud võimalused võlgniku nõude täitmiseks. Siinsel juhul ei ole

maakohus eeltoodud põhjusliku seose jaatamiseks olulisi asjaolusid tuvastanud. Seejuures ei

ole maakohus hinnanud asjas esitatud tõendeid, milles kostja ja Y selgitasid hagejale kui

võlgniku pankrotihaldurile, et Santex Ehitus OÜ ei täitnud oma kohustusi võlgniku ees seetõttu,

et talle ei laekunud selleks rahalisi vahendeid tema lepingupartnerilt (tl-d 19–20, vt ka praeguse

otsuse p 13). Kui asjas leiab tuvastamist, et arved oleks jäänud tasumata ka juhul, kui kostja

oleks astunud temalt kui võlgniku hoolsalt juhatuse liikmelt oodatavaid samme, ei oleks alust

jaatada põhjuslikku seost kostja rikkumise ja võlgnikule tekkinud kahju vahel.

15. Eelnevat arvestades on maakohus jätnud hagi lahendamisel hageja nõuded ja nende

lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata. Asja materjalidest ei nähtu ka see, et

maakohus oleks menetluses selgitanud pooltele tõendamiskoormust, sh seoses kostja rikkumise

ja vastutusest vabanemise asjaoludega ning põhjusliku seosega väidetava rikkumise ja kahju

vahel. Seejuures ei korraldanud maakohus asjas korraldavat istungit, kus oleks olnud võimalik

selgitamiskohustust täita, vaid määras juba 6. novembri 2023. a määruses kindlaks eelmenetluse

lõppemise kuupäeva, andmata pooltele selgitusi ka kirjalikult. Siinsel juhul oli

selgitamiskohustuse täitmine seda olulisem, et kostjal ei olnud eelmenetluse ajal menetluses

esindajat ja ta oli kohtule korduvalt avaldanud, et tal pole õigusteadmisi ja hagi ebaselguse tõttu

on tal sellele keeruline vastu vaielda. Eelnevaga on maakohus rikkunud eelmenetluse

ülesandeid (TsMS § 392 lg 1 p-d 1, 3 ja 4) ja teinud asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud

ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1). Ühtlasi on

maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise

kohustust. Eeltoodud rikkumised on TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 järgi olulised menetlusõiguse

normi rikkumised ning toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna asjas on eelmenetlus nõuetekohaselt

läbi viimata, ei saaks ringkonnakohus praegusel juhul maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asja

uuel läbivaatamisel tuleb võimaldada hagejal oma nõuet täpsustada, selgitada pooltele hagi

rahuldamise eeldusi ja tõendamiskoormust ning anda pooltele tähtaeg oma seisukohtade

täpsustamiseks ja täiendamiseks ning lisatõendite esitamiseks.

2-22-11562

9 (9)

16. Kuna maakohtu otsus tühistatakse asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning hüvitatavate menetluskulude kostjalt koos

viivisega väljamõistmise osas, samuti kostjalt riigilõivu väljamõistmise osas.

17. Arvestades seda, et asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis, ei lahenda ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlust tema vande

all üle kuulamiseks ega otsusta apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendi (Harju Maakohtu 15.

juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-138768) asja materjalide juurde võtmist. Kostjal on

võimalik esitada need taotlused asja uue läbivaatamise raames maakohtus.

18. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)