2-21-18075/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18075

Kohtuasi

Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu avaldus X

korterile

juurdepääsu

saamiseks

veemõõtjate

vahetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Tallinn,

Järveotsa

tee

korteriühistu

(registrikood

80153717),

lepinguline

esindaja

Kunnar Korsten

Puudutatud

isik

X

(isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.09.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu kanda.

4. Mõista

Tallinn,

Järveotsa

tee

korteriühistult

X

kasuks

välja

määruskaebemenetluse kulude hüvitis 620 eurot.

5. Tagastada Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistule määruskaebuse esitamisel

ettenähtust enam tasutud riigilõiv 370 eurot ja kanda see Tallinn, Järveotsa tee 9

korteriühistu arvelduskontole nr EE712200221018685144.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-21-18075

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu (avaldaja) esitas 11.02.2022 Harju Maakohtule

avalduse, milles palus kohustada Xt (puudutatud isik) tagama korteriühistu juhatuse liikmetele

ja AS-i Lavateir (Toruabi) torulukkseppadele sissepääs Tallinn, Järveotsa tee 9-64 asuvasse

puudutatud isiku korterisse eesmärgiga vahetada ja plommida avaldaja kulul korteris asuv

veemõõtja, võtta kasutusele uus veemõõdusõlm ja paigaldada uued kaugloetavad veemõõtjad.

Avalduse kohaselt otsustati korteriomanike 23.10.2020 üldkoosolekul vahetada maja

veemõõtjad kaugloetavate veemõõtjate vastu. Puudutatud isik on oma korteri veemõõtja omal

algatusel 2019. a välja vahetanud. See on aga plommimata ega ühildu korterelamus kasutusel

oleva veemõõtjate kauglugemise süsteemiga. Puudutatud isik ei ole nõustunud oma korteris

asuva veemõõtja vahetamisega kaugloetava veemõõtja vastu ega võimalda oma korterisse

sissepääsu. Sellega takistab puudutatud isik avaldaja juhatusel täitmast veearvestuse

korraldamise kohustust. Kõik teised korterelamu veemõõtjad on kaugloetavate veemõõtjate

vastu välja vahetatud.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.

2.1. Puudutatud isik leidis, et ta võis oma korteri veemõõtja ise välja vahetada. Puudutatud isik

on korduvalt pöördunud avaldaja juhatuse poole taotlusega, et tema uus veemõõtja plommitaks,

kuid avaldaja ei ole seda teinud. Kaugloetava veemõõtja paigaldamine ei oleks puudutatud isiku

jaoks tasuta, kuna selle eest tasutakse avaldaja vahenditest, mis omakorda moodustatakse

korteriomanike maksetest. Seega sunnitakse puudutatud isikut veemõõtja eest topelt maksma.

Korteriomanike 27.06.2019 üldkoosolekul otsustati kaugloetavaid veemõõtjaid mitte

paigaldada. Juhatus soetas uued veemõõtjad omal algatusel. Veemõõtjate vahetamine teist tüüpi

mõõtjate vastu ei ole käsitatav veearvestussüsteemi tavapärase korrashoiuna, vaid pigem

veearvestussüsteemi kaasajastamisena.

2.2. Korteriomanike 23.10.2020 üldkoosoleku otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise

korra oluliste rikkumiste tõttu. Kutsest ei olnud aru saada, et otsustamisele tuleb veemõõtjate

väljavahetamine, mistõttu korteriomanikud ei saanud informeeritult hääletada. Samuti ei

saadetud puudutatud isikule ega mitmele teisele korteriomanikule e-posti teel majanduskava

eelnõud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 30.09.2023 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude

hüvitise 2175 eurot.

4. Maakohtu

määruse

põhjenduste

kohaselt

on

korteriomanik

korteriomandi-

ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 3 järgi kohustatud võimaldama teistel isikutel eriomandi

eset kasutada, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad

korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 järgi

otsustavad korteriomanikud korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

2-21-18075

küsimuste üle häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud rangemaid

nõudeid.

5. Avaldaja väitel otsustati veemõõtjate väljavahetamine korteriomanike 23.10.2020

üldkoosolekul 2020. a majanduskava osana. Puudutatud isiku väitel on 23.10.2020

üldkoosoleku otsused tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.

6. KrtS § 29 lg 1 järgi ei ole korteriomanike üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kui

kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja

nõudeid, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud.

Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes

kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

7. Maakohus tuvastas, et korteriomanike 23.10.2020 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti

üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

7.1. Avaldaja põhikirja p 6.4 järgi informeeritakse korteriühistu liikmeid üldkoosoleku

kokkukutsumisest vähemalt 15 päeva ette. Avaldaja juhatuse liige pani 08.10.2020

üldkoosoleku kutse ja selle lisadokumendid majaelanike postkastidesse ja trepikodade

teadetetahvlitele. Seitsmele majaelanikule edastati kutse koos lisadokumentidega ka e-kirja

teel. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1 algab tähtaja kulgemine

järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks

tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kutse edastamisel 08.10.2020 algas

15-päevase tähtaja kulgemine 09.10.2020 ning lõppes 23.10.2020 (s.o 15. päev). Üldkoosolek

saanuks tähtaja järgimiseks toimuda kõige varem 24.10.2020. Seega rikuti 23.10.2020

üldkoosoleku kokkukutsumisel koosolekust etteteatamise tähtaega.

7.2. KrtS § 20 lg 4 järgi tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja nõutavad lisadokumendid

saata korteriomaniku elektronposti aadressil, kui korteriomanik on korteriühistule oma

elektronposti aadressi teatanud. Teatamine KrtS § 20 lg 4 tähenduses ei eelda otsest

tahteavaldust saada edaspidi teateid ja dokumente e-posti teel; TsÜS § 68 lg 3 näeb ette

võimaluse avaldada tahet ka kaudselt, st teoga, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik

tagajärg. Kui korteriomanik kasutab korteriühistuga suhtlemiseks oma e-posti aadressi, saab

sellest järeldada tahet teha aadress korteriühistule teatavaks; KrtS § 20 lg 4 sätestatud kohustust

tuleb täita, kui korteriühistule on liikme e-posti aadress teada. Siinsel juhul olid avaldajale teada

enamate korteriomanike e-posti aadressid, kui need, millele kutse edastati, mistõttu 23.10.2020

üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud ka KrtS § 20 lg-s 4 ettenähtud nõuet.

8. KrtS § 29 lg 1 järgi toob üldkoosoleku otsuste tühisuse kaasa selline koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine, mis on oluline. Korteriomanike üldkoosoleku toimumisest

etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Ka

KrtS § 20 lg 4 rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, kuna võis

mõjutada teatud korteriomanike võimalust koosolekust teada saada.

9. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu on 23.10.2020 üldkoosoleku

otsus 2020. a majanduskava kinnitamise kohta (sh otsus veemõõtjate vahetamise kohta) tühine.

Kuna vastavasisuline üldkoosoleku otsus puudub, ei ole avaldajal alust nõuda, et puudutatud

isik võimaldaks oma korteris veemõõtja välja vahetada.

10. Puudutatud isikult tema korteris veemõõtja vahetamise nõude aluseks ei ole ka põhikirja

p 6.11.2, mille kohaselt kuulub juhatuse pädevusse elamu haldamine ja majandamise jooksvate

küsimuste otsustamine. KrtS § 35 lg 1 järgi otsustavad korteriomandi kaasomandi osa eseme

tavapärase valitsemise küsimuste üle korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu

põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi käsitatakse tavapärase

valitsemisena muu hulgas kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu. Üldkoosoleku pädevusse

2-21-18075

kuuluvat küsimust ei ole võimalik üle anda juhatusele (TsÜS § 31 lg 3). KrtS § 17 lg 2 järgi

võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi

kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.

Seega on veemõõtjate vahetamise ja KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel puudutatud isiku korterisse

sissepääsu saamise nõude eelduseks korteriomanike otsus veemõõtjate vahetamise kohta, mis

siinsel juhul aga puudub.

Määruskaebus

11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

11.1. Korteriomanike 23.10.2020 üldkoosoleku otsuste kehtivus või kehtetus ei omanud

avaldaja nõude lahendamisel tähtsust. Puudutatud isik eemaldas juba enne osundatud

üldkoosolekut oma korterist avaldaja paigaldatud veemõõtja ja asendas selle teisega, mis on

taatlemata. Avaldaja soovis puudutatud isiku omal algatusel paigaldatud veemõõtja asendada

avaldaja paigaldatava veemõõtjaga ning selle plommida. 23.10.2020 üldkoosoleku otsus oli

seotud kaugloetavate veemõõtjate paigaldamisega kõikidesse korteritesse, kuid avaldaja pidi

puudutatud isiku korteri veemõõtja niikuinii vahetama ja plommima – sõltumata sellest, kas

paigaldatakse kaugloetav või mõnda teist tüüpi veemõõtja. Puudutatud isiku korteri veemõõtja

vajas kontrollimist, vahetamist ja plommimist avaldaja põhikirja p 3.2.15 ja KrtS § 31 lg 1 p 3

alusel, sõltumata 23.10.2020 üldkoosoleku otsusest, millega sooviti otsustada kaugloetavate

veemõõtjate paigaldamist koju majas. Maakohus on ekslikult avaldaja nõude lahendamata

jätnud, lahendades üksnes puudutatud isiku vastuväidet 23.10.2020 üldkoosoleku otsuste

tühisuse kohta.

11.2. Puudutatud isiku korterisse sissepääsu nõudmise aluseks on avaldaja põhikirja p 3.2.15,

mille kohaselt „ühistu liige on kohustatud lubama siseneda oma korterisse juhatuse liikmel koos

vastava spetsialistiga kütte-, elektri-, veevarustuse-, gaasi- ja kanalisatsioonirikete

kõrvaldamiseks”. Rikkeks osundatud punkti tähenduses tuleb lugeda ka puudutatud isiku poolt

ebaseaduslikult paigaldatud veemõõtjal kajastuvat ebatäpset vee tarbimisnäitu. Sellise rikke

eemaldamine on avaldaja õigus.

11.3. Puudutatud isik eemaldas 2019. a remondi käigus omavoliliselt avaldajale kuuluva

veemõõtja ja pani asemele enda veemõõtja, mis on taatlemata ja plommimata. Sellega rikkus

puudutatud isik avaldaja põhikirja p-i 3.2.14, mille kohaselt peab korteriomanikul veesüsteemi

ümberehituseks olema korteriühistu juhatuse kirjalik luba. Avaldaja selgitas puudutatud isikule,

et veemõõtja vahetamine iseseisvalt ei ole lubatud. Veevarustuse teenuse korraldamise ja

veemõõtjate vahetamise korraldab korteriühistu. Veemõõtja vahetuse käigus fikseeritakse

eelmise mõõdiku näidud ja pannakse plommid. Veemõõtjad peavad sobituma kogu maja

veearvestuse süsteemiga. Vaatamata juhatuse selgitustele ei ole puudutatud isik avaldajat ega

avaldaja ülesandel töid tegevaid isikuid oma korterisse lubanud ega ole võimaldanud oma

korteri veemõõtjat välja vahetada.

11.4. Tallinnas, Järveotsa tee 9 asuvas korterelamus on 72 korteriomandit, millest 71-s on

paigaldatud kaugloetavad veemõõtjad. Seega on kõik korteriomanikud peale puudutatud isiku

olnud nõus veemõõtjate vahetamisega kaugloetavate veemõõtjate vastu ning on oma

käitumisega 23.10.2020 üldkoosoleku otsuse heaks kiitnud. Ka puudutatud isik on oma

käitumisega 23.10.2020 üldkoosoleku otsuse heaks kiitnud, kuna ei tuginenud otsuse tühisusele

juba varem.

11.5. Maakohus rikkus määruse tegemisel menetlusõiguse norme, võttes asja materjalide

juurde puudutatud isiku esitatud venekeelsed dokumendid. Samuti rikkus maakohus

2-21-18075

menetlusõigust, kui määras pärast eelistungit, et asja lahendatakse edaspidi kirjalikus

menetluses.

Menetlusosaliste seisukohad

12. Puudutatud isik on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see

tuleb jätta muutmata.

12.1. Avaldaja on määruskaebuses väitnud, et avaldaja nõue ei tuginenud korteriomanike

23.10.2020 üldkoosoleku otsusele ega seondunud kaugloetavate veemõõtjate kasutusele

võtmise sooviga, vaid nõude aluseks oli avaldaja põhikirja p 3.2.14, mis keelab korteriomanikul

tehnosüsteeme ümber ehitada, ning põhikirja p 3.2.15, mis kohustab korteriomanikku lubama

sissepääsu korterisse tehnosüsteemide rikete kõrvaldamise eesmärgil. Tegelikult tugines

avaldaja maakohtu menetluses just vajadusele paigaldada korteritesse kaugloetavad

veemõõtjad ja asjaolule, et puudutatud isiku korteris olev veemõõtja ei ühildu korterelamu uue,

kaugloetava süsteemiga. Seega määras maakohus õigesti kindlaks avaldaja nõude aluse ja

lahendamist vajavad küsimused. Maakohus hindas põhjendatult üldkoosoleku otsuse kehtivust

ning lähtus avaldaja nõude lahendamisel õigesti üldkoosoleku otsuse tühisusest.

12.2. Avaldaja nõude rahuldamiseks ei anna alust ka avaldaja põhikirja p 3.2.14 või p 3.2.15.

Kasutuskõlbmatu veemõõtja väljavahetamine ei ole käsitatav korteriomaniku kohustuste

rikkumisena, vaid pigem ühistule veetarbimise näitude esitamise kohustuse täitmisena.

Veemõõtja väljavahetamine ei ole tehnosüsteemi ümberehitamine ega ka tehnosüsteemi rike,

mille kõrvaldamiseks peaks puudutatud isik lubama avaldaja juhatusel ilma korteriomanike

otsuseta oma korterisse uue veemõõtja paigaldada. Nagu puudutatud isik maakohtu 13.04.2023

istungil selgitas, toimus puudutatud isiku korteri veemõõtja vahetamine korteri soetamise hetkel

avaldaja juhatusega kooskõlastatult, korteriühistu lukksepa osalusel ning veetorustikku

puutumata. Puudutatud isik on korduvalt nõudnud juhatuselt tema korteri veemõõtja

plommimist. Avaldaja väide, et puudutatud isik ei luba oma korterisse siseneda veemõõtjate

kontrollimiseks ja plommimiseks, on ebaõige.

12.3. Avaldaja nõuet ei saa rahuldada ka KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel. Avaldaja eesmärk on sundida

puudutatud isikut nõustuma kaugloetava veemõõtja paigaldamisega, kuid korteriomanike otsus

selle kohta puudub. Korteriomanike 27.06.2019 üldkoosolekul hääletas korteriomanike enamus

kaugloetavate veemõõtjate paigaldamise vastu.

Menetluse edasine käik

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub

TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega

korda neid.

15. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse kohaselt soovib

avaldaja maakohtu määruse tühistamist täies ulatuses ja avalduse rahuldamist, sealhulgas

2-21-18075

avalduse ja määruskaebuse rahuldamisest tulenevalt menetluskulude jätmist puudutatud isiku

kanda. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramist.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et avaldaja õigus nõuda puudutatud isiku

korteris veemõõtja vahetamist teist tüüpi (kaugloetava) veemõõtja vastu eeldaks

korteriomanike vastavasisulist otsust. KrtS § 35 lg 1 järgi otsustavad korteriomandi kaasomandi

osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle korteriomanikud häälteenamuse alusel.

Kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajalike muudatuste tegemise võib otsustada

korteriomanike KrtS § 9 lg-s 3 sätestatud häälteenamusega (KrtS § 39). Seega tuleks uute

veemõõtjate paigaldamiseks võtta vastu korteriomanike otsus (ning seda tuleks teha liht- või

kvalifitseeritud häälteenamusega, sõltuvalt sellest, kas pidada otsustust tavapärase

majandamise või

ajakohastamise valdkonda kuuluvaks).

Praegusel

juhul

puudub

korteriomanike otsus uute veemõõtjate paigaldamise kohta. Maakohus tuvastas, et 23.10.2020

üldkoosoleku otsus on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine. Avaldaja ei

vaidlustanud määruskaebuses maakohtu tuvastatud asjaolusid, millest tuleneb üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine, ega maakohtu järeldust 23.10.2020 üldkoosoleku otsuse

tühisuse kohta.

17. Määruskaebuse väitel tuleneb avaldaja õigus nõuda puudutatud isiku korteris veemõõtja

vahetamist avaldaja põhikirja p-st 3.2.15, mille kohaselt ühistu liige on kohustatud lubama

siseneda oma korterisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga kütte-, elektri-,

veevarustuse-, gaasi- ja kanalisatsioonirikete kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et

avaldaja põhikirja p 3.2.15 ei ole siinse asja asjaolude suhtes kohaldatav. Vaidluse sisuks ei ole

kõrvaldamist vajav veevarustuse rike, vaid asjaolu, et puudutatud isiku korteris asuv veemõõtja

ei ole kaugloetav ning on taatlemata ja plommimata. Veevarustus ei ole häiritud ning veemõõtja

ei ole rikkis, kuigi, kuna see on taatlemata ja plommimata, on avaldajal kahtlusi veemõõtja

näitude täpsuse osas. Veemõõtja ebatäpne näit ei ole ringkonnakohtu hinnangul käsitatav

veevarustuse rikkena avaldaja põhikirja p-i 3.2.15 tähenduses.

18. Määruskaebuse väitel tuleneb avaldaja õigus nõuda puudutatud isiku korteris veemõõtja

vahetamist ka KrtS § 31 lg 1 p-st 3, mille järgi korteriomanik on kohustatud võimaldama

eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Avaldaja nõue on suunatud puudutatud isiku korteris asuva

veemõõtja vahetamisele, mitte veevarustussüsteemi või veemõõtja korrashoiule. Lähtudes

seisukohast, et puudutatud isiku korteris asuv veemõõtja on korteriomanike kaasomandi ese,

saaks avaldaja KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel nõuda, et puudutatud isik lubaks avaldajal veemõõtja

taadelda ja plommida (eeldusel, et veemõõtjate taatlemise ja plommimise nõue tuleneb

seadusest, korteriomanike kokkuleppest või korteriühistu põhikirjast). Siinsel juhul ei ole

avaldaja siiski soovinud olemasoleva veemõõtja taatlemist ja plommimist, vaid soovib eeskätt

veemõõtja vahetamist. Puudutatud isiku sõnul ei ole ta keeldunud lubamast avaldajal

veemõõtjat taadelda ja plommida (vaid vastupidi, puudutatud isik on soovinud, et avaldaja seda

teeks).

19. Määruskaebuse kohaselt rikkus puudutatud isik 2019. a oma korteris asuvat veemõõtjat

iseseisvalt välja vahetades avaldaja põhikirja p-i 3.2.14, mille kohaselt korteriomanikul peab

veesüsteemi ümberehituseks olema korteriühistu juhatuse kirjalik luba. Avaldaja arvates oli

veemõõtja vahetamine õigusvastane, mistõttu on vaja veemõõtja igal juhul uuesti välja

vahetada. Puudutatud isiku sõnul vahetas ta 2019. a pärast korteri omandamist veemõõtja välja

seetõttu, et vana veemõõtja oli rikkis. Ringkonnakohus leiab, et ka juhul, kui puudutatud isiku

poolt tema korteris asuva rikkis veemõõtja väljavahetamine oleks käsitatav põhikirja p-i 3.2.14

rikkumisena, ei tulene sellest iseenesest veel avaldaja õigust nõuda veemõõtja vahetamist. Nagu

ülal p-s 16 põhjendatud, annaks uue, teist tüüpi veemõõtja paigaldamiseks aluse korteriomanike

2-21-18075

üldkoosoleku otsus. Kui avaldaja soov oleks üksnes taastada väidetava rikkumise eelne olukord

ja kõrvaldada õigusvastane muudatus, tuleks eeldatavasti ka sellisel juhul muudatuse

kõrvaldamine otsustada korteriomanike poolt tavapärase valitsemise raames (KrtS § 35)

(RKTKm 18.10.2023, 2-21-9042, p 15.3). Üldkoosoleku otsuse puudumisel saab avaldaja

nõuda, et puudutatud isiku korteris asuv veemõõtja viidaks kooskõlla seadusest, korteriomanike

kokkuleppest või korteriühistu põhikirjast tulenevate nõuetega. Seega on avaldajal eeldatavasti

õigus nõuda, et puudutatud isik võimaldaks avaldajal oma korteris asuv veemõõtja taadelda ja

plommida.

20. Vastuseks määruskaebuse väitele, et korteriomanike 23.10.2020 üldkoosoleku otsus on

puudutatud isiku ja korteriomanike poolt nende käitumisega heaks kiidetud, märgib

ringkonnakohus, et kuna tühine tehing (sh tühine üldkoosoleku otsus) on algusest peale tühine,

ei saa seda hilisema heakskiitva käitumisega kehtivaks muuta. Küll aga saaks üldkoosolek vastu

võtta sisult sarnase uue otsuse, kui selles on varasema otsuse tühisuse alused kõrvaldatud

(RKTKo 30.01.2009, 3-2-1-145-08, p 12 teine lõik).

21. Määruskaebuses

on

tehtud

etteheiteid

maakohtu

menetluse

läbiviimise

kohta.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui määras pärast

eelistungi toimumist asja edasise lahendamise kirjalikus menetluses. TsMS § 477 lg 2 järgi võib

kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui

seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Siinsel juhul ei olnud maakohtul

kohtuistungi korraldamise kohustust. Asjaolu, et maakohus võttis vastu puudutatud isiku esitatud

venekeelsed dokumendid, millega puudutatud isik soovis tõendada, et avaldajal olid olemas

korteriomanike e-posti aadressid, ei mõjutanud ringkonnakohtu hinnangul asja õiget

lahendamist. Määruskaebuses ei ole esile toodud, milliseid maakohtu järeldusi materiaalõiguse

kohaldamisel võinuks maakohtu menetluse teisiti korraldamine muuta.

22. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Määruskaebemenetluse kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171

lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati.

24. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses

kantud

väljamõistetavad

menetluskulud.

Puudutatud

isik

esitas

17.04.2024

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja

kohaselt on puudutatud isiku menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 620 eurot (ilma

käibemaksuta). Lepinguline esindaja on määruskaebemenetluses teinud järgmised toimingud:

määruskaebusega tutvumine ja analüüs – 1,5 h; kliendile kaebuse sisu selgitamine – 0,5 h;

seisukoha koostamine määruskaebuse kohta – 4 h; menetluskulude nimekirja koostamine –

10 minutit. Lepinguline esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksu ei

lisandu). Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku lepingulise esindaja tehtud toimingud

ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud, arvestades vaidluse ja menetluskulude

nimekirjas kajastatud toimingute sisu. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja

mõista menetluskulude hüvitis 620 eurot.

25. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasus avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu

420 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 15 tuleb hagita asja lahendava määruse

peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel

2-21-18075

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse

esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seega tuli

määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on taotlenud riigilõivu

tagastamist, kui kohus leiab, et määruskaebuselt on riigilõivu tasutud enam. Avaldajale tuleb

seega tagastada ettenähtust enam tasutud riigilõiv 370 eurot (TsMS § 150 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)