2-24-2350/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

3.mai 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-2350;

Bondora AS hagi N.V. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 22110,24 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Bondora AS (registrikood 11483929; aadress A.H.Tammsaare

tee 56, Tallinn, 11316 Harjumaa)

Hageja esindaja

Sigrid Rahkema (jurist@julianus.ee)

Kostja

N.V. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx, xxxxxxxx xxxx,

xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; xxxxxxx@xxxx.xx)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

2. Jätta Bondora AS hagi N.V. vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks rahuldamata.

3. Seoses eelnevaga:

3.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda;

3.2 hagejalt kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud puuduvad;

3.3 rahuldada kostja taotlus jõustunud kohtulahendi avalikustamise piiramiseks arvutivõrgus

tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 462 lg 2 alusel ja asendada kohtuotsuses selle

jõustumisel kostja nimi initsiaalide või tähemärkidega ning mitte avalikustada kostja

isikukoodi ja aadressi.

3.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630);

3.2 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.3 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

3.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu

1.Bondora AS (hageja) ja N.V. (edaspidi kostja) sõlmisid 3.02.2020 laenulepingu nr

BL1879831, 10.04.2020 laenulepingu nr BL2009057 ning 22.09.2020 laenulepingu nr

BL2093374, millede alusel sai kostja laenu. Lepingu nr BL1879831 ja Euroopa standardinfo

teabelehe punkti 2. kohaselt on krediidi kogukulu 6828,19 eurot, esialgne krediidi kulukuse

määr 48,38%. Lepingu nr BL2009057 ja Euroopa standardinfo teabelehe punkti 2. kohaselt on

krediidi kogukulu 1986,17 eurot, esialgne krediidi kulukuse määr 38,59%. Lepingu nr

BL2093374 ja Euroopa standardinfo teabelehe punkti 2. kohaselt on krediidi kogukulu

13351,14 eurot, esialgne krediidi kulukuse määr 59,44%. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi

korrapäraselt ei täitnud, saatis hageja 12.01.2021 kostjale lepingu nr BL1879831, lepingu nr

BL2009057 ja lepingu nr BL2093374 ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 11.02.2021), milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt võlaõigusseadus (VÕS) § 416

lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu

nr BL1879831, lepingu nr BL2009057 ja lepingu nr BL2093374 12.02.2021 üles.

Võlausaldaja kohustus on välja saata teateid lepingu rikkumisest. Võlausaldaja kohustus on

teadete saatmist tõendada, mida hageja ka teeb, kuid teadete kättesaamine võlgniku poolt ei

ole oluline. Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks saab pidada ka kirja

saatmist posti teel. Sellisel juhul tuleb tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 70 järgi lugeda

tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil kiri pidanuks tavapäraselt saaja postkasti jõudma.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas hageja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kogutud andmete alusel teostades päringud

Krediidiinfosse ja Rahvastikuregistrisse, konto väljavõtete alusel ning koostas

krediidianalüüsi. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise

kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Hageja on omandanud teabe, mis võimaldas

hinnata, kas kostja on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma.

Hageja hindas kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks

hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja

poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise

põhimõtetest.

Lepingu nr BL1879831 alusel sai kostja laenu summas 4253 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.02.2020 - 10.01.2023.

Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale laenu summa katteks 447,53 eurot.

Lepingu nr BL1879831 põhivõlgnevus moodustub summas 3805,47 eurot (4253,00-447,53).

Lepingu nr BL2009057 alusel sai kostja laenu summas 1026 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 11.05.2020 - 10.04. Kostjalt

on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale laenu summa katteks 47,73. Lepingu nr

BL2009057 põhivõlgnevus moodustub summas 978,27 eurot (1026,00-47,73). Lepingu nr

BL2093374 alusel sai kostja laenu summas 5422 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 12.10.2020 - 10.09.2025. Kostjalt on

toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale laenu summa katteks 13,79 eurot. Lepingu nr

BL2093374 põhivõlgnevus moodustub summas 5408,21 eurot (5422,00-13,79).

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 10191,95 eurot, intress

1586,34 eurot, sissenõudmiskulud 140 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 9420,61 eurot

ja mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis lepingu BL1879831 alusel alates 12.02.2024 kuni

põhinõude summas 3805,47 euro täitmiseni laenuintressi aastase määraga võrdses määras so

28,94% aastas (kuid mitte rohkem kui 504,92 eurot) ning lepingu BL2009057 alusel alates

12.02.2024 kuni põhinõude summas 978,27 euro täitmiseni laenuintressi aastase määraga

võrdses määras so 24,28% aastas (kuid mitte rohkem kui 266,42 eurot). Mõista kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 1260 eurot ja hageja õigusabikulud

676 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2.Hageja täiendavalt lisas, et 11.02.2024 hagiavalduse punktis 1.4. on märgitud mh: Kuna

kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu nr BL1879831,

lepingu nr BL2009057 ja lepingu nr BL2093374 12.02.2021 üles. Tuginedes eeltoodule oleks

nõue aegunud 12.02.2024, kuid hageja esitas hagiavalduse kohtusse 11.02.2024 ehk vahetult

enne nõude aegumist. Lisaks selgitab hageja, et Finantsinspektsioon on välja andnud

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi, mis kohaldub Eesti Vabariigis

tegutsemisõigust omavatele krediidiasutustele, välisriigi krediidiasutuste filiaalidele ja

piirülese teenuse pakkujatele Eestis, tarbijakrediidi ja eluasemelaenu lepingute sõlmimisel

(Lisa). Juhendi punktis 5.4. on Finantsinspektsioon kirjutanud, et vastutustundliku laenamise

nõude täitmisel ei saa krediidiasutuse tegevust kvalifitseerida konkreetses laenusuhtes

vastutustundliku laenamise nõude rikkumisena, kui see puudutab asjaolusid, mis ei ole

krediidiasutuse otsese kontrolli all ja millega kaasnevad riskid on laenuvõtmisele olemuslikud

või mida krediidiasutus ei saanud ega pidanud ette nägema (nt. kliendi hilisema makseraskuse

põhjustab majanduskeskkonna üldine halvenemine, kliendi töötasu kaotus/vähenemine,

kliendi muude tulude vähenemine, tagatisvara turuväärtuse vähenemine, kliendi poolt hiljem

võetud täiendavad finantskohustused, kliendi poolt tema tegeliku laenuhuvi ja

finantsvõimekuse varjamine jmt). Juhendi punkti 5.5. kohaselt on krediidiasutusel õigus

vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja

finantsolukorda ning et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget

informatsiooni. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe

ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja

finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest.

Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja

krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti

saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt

krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lõikes 7 nimetatud tagajärgi.

Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse

tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja -võtmisel on

riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei

pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine

ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks.

Kostja põhjendused

3.Kostja vaidles hagile vastu. Õige on, et hageja ja kostja sõlmisid 3.02.2020 laenulepingu.

Kostja leiab, et antud nõue on aegunud. Viimased maksed Bondora AS-ile laekusid

tagasimaksetena 2020a detsembris. Antud nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Kui kohus leiab,

et nõue pole aegunud. Siis palub kostja tuvastada hageja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist ja hinnata kahju, mis on hageja kostjale tekitanud, seoses sõltlasele laenu

andmisega. Kostja leiab, et hageja ei ole täitnud üldist VÕS § 14 lg-st 1 tulenevat kohustust

hinnata laenusaaja krediidivõimet. Laenutaotlust tehes esitas kostja oma pangakonto

väljavõtte 6. kuu kohta (kuue kuu kohta). Pangakonto väljavõttelt on näha, et võlgniku

maksekäitumine on ebaühtlane. Võlgnikul oli juba sel ajal mitmeid laenulepinguid

(kiirlaenukontoritega), tagasimaksed on nähtavad pangakonto väljavõttelt. Näiteks nähtub ka

uute laenude peaaegu, et igakuine saamine. (10.01.2020 laenulepinguga saadud sissetulev

summa 220 eurot, 27.01.2019 krediidikontoga sissetulev summa 300 eurot, 28.01.2020

samast kohast laekuv 600 eurot.) Lisaks on nähtav laenusaaja üha süvenev

hasartmängusõltuvus (alates 10.01.2020 kuni 29.01.2020 on kostja kontolt tehtud PAF

(hasartmängu keskkonda) ülekandeid summas ca 4500 eurot. Laenuandja on tegutsenud

laenuturul kaua ja selline asi ei saanud jääda märkamata. Laenuandja laenusaajalt

lisaküsimusi ei küsinud. Võlgnikul on üks pangakonto ja kõik tehingud on nähtavad ausalt.

Võlgnik ei ole seganud jälgi, ega peitnud kohustusi laenuandjate eest. Laenulepingut Bondora

AS-iga tehes, olid juba nähtavad igakuised maksed Julianus Inkassole, IPF DIGITAL

ESTONIA OÜ-le, TFBANK OÜ-le. Võlgniku igakuise sissetulekuna kajastub konto

väljavõttest 825 eurot kuus Sotsiaalkindlustusametilt saadud peretoetusest. Juba aastal 2019

nähtus võlgniku kehv maksekäitumine, pidevad laenud ja mitmed igakuised maksed

laenuandjatele. Võlgnik on sattunud tänaseks kehva majanduslikku olukorda, kindlasti on

oma osa asjaolul, et laenukrediiti antakse liiga kergekäeliselt hindamata laenusaaja kohustusi

ja tulusid. Lisaks antakse laenu mängusõltuvus häire käes olevale isikule. Pikaajalise

kogemusega krediidiasutusena oleks pidanud laenuandja veenduma enne laenulepingu

sõlmimist, laenusaaja maksevõimekuses. Antud juhul on krediidiandja teadlikult ja tahtlikult

tekitanud olukorra, kus laenusaaja pole võimeline tasuma võetud laenu. Laenuandja pidi

olema teadlik laenusaaja sõltuvusest. Laenusaaja on vastutustundliku käitumisega asetanud

laenusaaja veel halvemasse ja üha süvenevasse olukorda, andes sõltlasele vahendid. Kostja

palub jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu.

4.Kostja täiendavalt lisas, et nõue on kostja hinnangul aegunud. Tehingust tulenev nõue, mille

alus on isikule esitatud arve, mida ta pole tasunud. Üldreegel on, et lepingust tuleneva nõude

puhul on aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumine algab hetkest, mil tekib kohustus maksta (ja

teisel poolel vastav õigus makse saamist nõuda). Aegumise alused on sätestatud TsÜS 10.

peatükis §§ 142 . Kõige enamkasutatav aegumise alus on sätestatud TsÜS § 146 lg 1, mille

kohaselt aegub nõue 3 aasta pärast peale nõude sissenõutavaks muutumist. Sissenõutavaks

muutub nõue kui inimesel on tekkinud tasumise kohustus, näiteks on arvel tasumise ajaks

märgitud 1. kuupäev, st. sissenõutavaks muutub nõue 2. kuupäeval. Hageja poolt esitatud

maksegraafikust nähtub, et tasutud on I lepingu puhul viimane osamakse 12.10.2020, II

lepingu puhul on viimane tasutud osamakse 10.09.2020, III lepingu viimane osamakse on

osaline ja tasutud 12.10.2020. Kõik nõuded muutusid sissenõutavaks osamaksetele järgnenud

kuul, sest siis oli tekkinud kohustus tasuda. Kui nõue on aegunud, siis nõuet maksma ei pea.

Seadus Eestis näeb nii ette selleks, et kõiksugustes tehingutes saabuks teatud aja jooksul

konkreetne selgus ja kindlustunne. Võlausaldaja teab seda ja kui ta soovib nõuet esitada, peab

ta seda tegema seaduses ettenähtud aja jooksul. Lõputult venitada (ja näiteks viivisenõuet

niimoodi kunstlikult suurendada) ei ole võlausaldajale lubatud. Aegumine TsÜS § 142

tähenduses tähendab seda, et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma

kohustuse täitmisest. Hageja on teadlikult ja tahtlikult võlanõudega viivitanud, et kostja

viiviseid ja intresse kunstlikult suurendada. (Arvestades laenusummat, mis kokku laekus

kostja arveldusarvele, summa oli alla kümne tuhande euro, ning hetkel nõutavat summat.).

Kui kohus leiab, et nõue pole aegunud palub kostja hinnata vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumist.

Kohtu põhjendused

5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Bondora AS vahel sõlmitud

3.02.2020 laenulepingu nr BL1879831 (dtl 16-45), mille alusel sai laenu 4000 eurot (dtl 297),

10.04.2020 laenulepingu nr BL2009057 (dtl 46-76), mille alusel sai laenu 964,95 eurot (dtl

298) ning 22.09.2020 laenulepingu nr BL2093374 (dtl 77-107), mille alusel sai laenu 5100

eurot (dtl 299). Tagasimaksete väljavõtte laenulepingu nr BL1879831 osas on kostja tasunud

kokku 1242,04 eurot (dtl 158-163), laenulepingu nr BL2009057 osas on kostja tasunud kokku

166,82 eurot (dtl 164-169) ja tagasimaksete väljavõtte laenulepingu nr BL2093374 osas on

kostja tasunud kokku 13,79 eurot (dtl 170-179).

7.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud VÕS §

402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes

andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema

majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

laenuandja ütles lepingud üles 12.01.2021 (dtl 108-111). Vaidlust ei ole, et kostja on saanud

laenu kokku 10064,95 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on

rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

8. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud.

9.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist

(nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist

võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 144 kohaselt koos

põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei

oleks eraldi veel aegunud.

10.Hageja on väitnud, et nõude aluseks olevad lepingud nr BL1879831, nr BL2009057 ja nr

BL2093374 öeldi üles 12.01.2021 ning kostjale anti tähtaeg kogu võlgnevuse tasumiseks

hiljemalt 11.02.2021 jooksul (dtl 108). TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks

alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 12.02.2021 ning tehingust tuleneva nõude

kolme aastane tähtaeg saabus 12.02.2024. Hagi esitati kohtusse 11.02.2024 ehk enne

aegumise tähtaja möödumist.

11.Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-92-02 punktis 19 selgitanud: „Eesti õiguse hagi aegumise

sätete edaspidise ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida, et

vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud,

mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole

üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise

vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1

alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte

protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3

sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega.“

12.Kostja on palunud hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.

13. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

14. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

15.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

16.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

17.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

18. Kohtule esitatud kostja krediidivõimekuse väljavõtete kohaselt oli kostja keskmine

sissetulek igakuiselt 700-845 eurot, elamiskulud 250 eurot, kehtivate Bondora laenude

kuumaksed 171 eurot, tööandjaks on märgitud kodune. Tõendina on hageja esitanud kostja

konto väljavõtted (dtl 154-156), Taust.ee väljavõtte (dtl 157) ja krediidianalüüsi (dtl 114-153).

19.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). kontoväljavõtetest

nähtub, et kostja on saanud peretoetusi, seega kostjal olid ülalpeetavaid. Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Kohus leiab samuti, et laenuandja on jätnud kostja

krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontodelt nähtuva teabe kostja

arvukate kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Arvestades, et kostja on kodune ja

tema ülalpidamisel alaealised lapsed, pidi laenuandjale olema kostja pangakonto väljavõtte

põhjal selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja

pangakonto väljavõttest alates septembrist 2019, et väljamakseid on tehtud paljudele

erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli arvukalt laenukohustusi, mis

oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma

sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Samuti on hageja

ise suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul andnud kostjale korduvalt laenu. Laenuandja ei

omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas

laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude

finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et

laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste

kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe

kohta. Kostja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt kostja sissetulekuteks sotsiaaltoetused -

peretoetus 835,08 eurot ning muud sotsiaaltoetused ning peretoetused kohalikult

omavalitsuselt. Samuti nähtub, et on sõlmitud lepingud ja sooritatud maksed Julianus Inkasso

OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile, IPF Digital Estonia OÜ-le, Bigbank AS-le. Samuti

maksed Trustly Group AB-le, so alates 10.01.01.2020 kuni 29.01.2020 on kostja kontolt

tehtud PAF (hasartmängu keskkonda) ülekandeid summas ca 4500 eurot.

20.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

21.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.

22.Hagejal ei olnud õigust kostjaga sõlmitud laenulepinguid üles öelda. Õige on järgida

kohtupraktikas omaks võetud põhimõtet, mille kohaselt olukorras, kus hageja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, pidanuks ta VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema. Hageja seda teinud ei ole. Sellises olukorras ei olnud hagejal

alust kostjaga lepingut vana graafiku järgi maksete tegemata jätmise tõttu üles öelda. Seega ei

saa lugeda, et hageja nõuded muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega, sest

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei ole ülesütlemine kehtiv. Hageja

nõuded ei muutunud sissenõutavaks 11.02.2021 so hagis märgitud ajal. Kostja kasutas TsÜS §

142 lg 1 teises lauses sätestatud õigust keelduda pärast nõude aegumist oma kohustuse

täitmisest, viidates samal ajal vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele hageja poolt.

23.Kuivõrd hageja ei ole lepinguid kehtivalt üles öelnud, siis kohaldub asjas TsÜS § 154 lg 1.

Kostja poolt lepingu nr BL1879831 puhul viimane osamakse oli 12.10.2020, lepingu nr

BL2009057 puhul oli viimane tasutud osamakse 10.09.2020 ja lepingu nr BL2093374

viimane osamakse oli osaline ning tasutud 12.10.2020. Seega saab hageja nõuda kostjalt

lepingute täitmist ajavahemikul alates kostja poolt tasutud viimastest maksetest

sissenõutavaks muutunud osamaksete osas kuni maksegraafiku lõpuni. Tegemist oli korduvate

kohustuste täitmisele suunatud nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 154 lg 1 järgi

üldjuhul kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, seejuures algab aegumistähtaeg selle

kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arvestades

seda, et hageja esitas kohtule hagi 11.02.2024, on aegunud enne 11.02.2021 sissenõutavaks

muutunud osamaksete tasumise nõue s.o VÕS § 82 lg 7 tähenduses sissenõutavaks muutunud

osamaksed.

24.Isegi kui eeldada, et hagi ei ole aegunud kõigi nõude osade suhtes, jääb hagi siiski

rahuldamata, sest kostja on korduvalt viidanud hageja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisele, mistõttu on võimalik kostja poolt keeldumine ka VÕS § 110 lg 1

alusel hageja nõude täitmisest. Tulenevalt kohtu kohustusest vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist kontrollida juhib kohus tähelepanu VÕS § 110 lg-le 1, mille kohaselt

võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku

sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning

selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte

olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui

võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast

regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. VÕS § 110 lg 3

kohaselt võlgniku õigus täitmisest keelduda lõpeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või

tagab kohustuse täitmise. Kuivõrd hageja ei ole täitnud talle seadusega pandud kohustust

intressimäära uuesti määramise ja kostjale teatavaks tegemise kohta, ei ole hagejal õigus

võlgnetavas osas osamakseid nõuda enne kui laenulepingujärgne maksegraafik, arvestades

tuvastatud intressimäära, on kostjale teatavaks tehtud. Eelnimetatu ei võimalda hagi

rahuldada. Kuivõrd hageja ei ole lepinguid kehtivalt üles öelnud, siis ei saa ta nõuda kogu

võlgnevust korraga. Hageja ei ole esitanud kostjale uut maksegraafikut, seetõttu puudub alus

hagi rahuldamiseks.

25.Kostja on esitanud taotluse jõustunud kohtulahendi avalikustamise piiramiseks.

Taotluse mitterahuldamiseks alused puuduvad.

Kohus leiab, et tuleb rahuldada kostja taotlus jõustunud kohtulahendi avalikustamise

piiramiseks arvutivõrgus TsMS § 462 lg 2 alusel ja asendada kohtuotsuses selle jõustumisel

kostja nimi initsiaalide või tähemärkidega ning mitte avalikustada kostja isikukoodi ja

aadressi.

Menetluskulude jaotus

26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik