1-24-1235/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasi nr. 1-24-1235

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2024.a. Tallinnas

Kohtunik

Aime Ivanson

Sekretär

Annely Talve

Prokurör

Helen Prins

Kaitsja Ahto Sirendi

Kannatanu esindaja R. Friedrichs

Süüdistatav

G. M., isikukood XXX,

Kriminaalkorras karistatud Tartu Ringkonnakohtu

21.01.2021.a otsusega KarS § 1573 järgi rahalise

karistusega 600 eurot. Karistus täidetud 22.02.2021.

Elukoht xxx,

Töökoht puudub

Süüdistus

KarS § 1573 lg 1 ja § 3312 järgi

Menetluse liik

lühimenetlus

Kriminaalasja nr 21740000101

RESOLUTIIVOSA

Mõista G. M. õigeks KarS § 1573 lg 1 järgi esitatud süüdistuses 03.06.2021, 12.07.2021 ja

07.08.2021.a e-kirjade saatmises.

Lõpetada G. M. suhtes kriminaalmenetlus KarS § 3312 järgi esitatud süüdistuses 03.06.2021,

12.07.2021, 07.08.2021 ja 12.08.2021.a. lähenemiskeelu rikkumises KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel

seoses samas süüdistuses jõustunud Riigiprokuratuuri 17.11.2021.a määrusega.

Süüdi mõista G. M. KarS § 1573 lg 1 järgi (12.08.2021, 05.09.2021, 07.09.2021, 15.09.2021,

18.09.2021, 20.09.2021 ja 21.09.2021 e-kirjade saatmises) ja KarS § 3312 järgi (05.09.2021,

07.09.2021, 15.09.2021, 18.09.2021, 20.09.2021 ja 21.09.2021 lähenemiskeelu rikkumises) ja

karistada KarS § 63 lg 1 kohaldamisega vangistusega 9 kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks

vangistus 6 kuud.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui G. M. ei

pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.04.2024. a.

Lähenemiskeeld

VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada G. M.le L. I. eraelu ja tervise kaitseks lähenemiskeeld

tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, keelates G. M.l igasugune suhtlus L. I.: keelata L. I.

helistada, kirjutada või temaga ühendust võtta sotsiaalvõrgustike ja suhtlusportaalide ning kõigi muude

vahendite kaudu, minna L. I. elu- ja töökohta ning muus kohas minna L. I. lähemale kui 100 meetrit

ning juhuslikul kohtumisel on G. M. kohustatud L. I. kõnetamata temast viivitamatult eemalduma

vähemalt 100 meetri kaugusele. Suhtlus on lubatud vaid pädevate ametiisikute juuresolekul või

vahendusel (nt lastekaitsetöötaja, jurist, kohus vms ametnik) nende ühise lapse R. M. (isikukood XXX)

elukorraldust puudutavates küsimustes ning alates lastekaitsespetsialisti poolt heakskiidu andmisest

lapsega helistamise ja kohtumiste korraldamise küsimustes ja lastekaitsespetsialisti juuresolekul

lapsega kohtumistel, kui laps soovib ema juuresolekut.

Kriminaalmenetluse kulud

Välja mõista G. M.lt riigi tuludesse:

-

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 1230 eurot;

-

KrMS 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele määratud tasust (1685.04 eurot) 900 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata G. M.l menetluskulude kokku 2130 eurot tasumine ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning

EE957700771001523585 LHV Pank

Makse tegemisel märkida viitenumber 99924700011266 ja selgitus „G. M., kriminaalasi 1-24-1235,

menetluskulud“.

Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsjale määratud tasust 785,04 eurot riigi kanda.

Välja mõista G. M.lt L. I. kasuks kannatanu esindaja tasu summas 2190 (koos käibemaksuga 2023.a.

20%) + 335.50 (koos käibemaksuga 2024.a 22%), kokku 2525,50 eurot.

Summa kanda L. I. kontole nr EEXXX.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul,

alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata

sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada

kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

G. M.t süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga oluliselt häirida L. I. eraelu saatis 03.06.2021,

12.07.2021, 07.08.2021, 12.08.2021, 05.09.2021, 07.09.2021, 15.09.2021, 18.09.2021, 20.09.2021 ja

21.09.2021 enda elektronposti aadressilt XXX elektronkirju L. I. lepingulise esindaja R. F.

elektronposti aadressile XXX, adresseerides neid L. I. ja/või lapsele R. M.le. Nimetatud

elektronkirjade saatmise ettekäändena tõi G. M. väidetavalt lapsega seotud küsimusi, mainides neis

last või temaga kohtumise soovi. Tegelikkuses sisaldasid kirjad vahetult L. I. suunatud solvavaid,

ähvardavaid ja muu häiriva sisuga sõnumeid.

Viru Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX (jõustus 23.02.2021) kohaldati G. M.le

L. I. (ik XXX) eraelu ja tervise kaitseks lähenemiskeeld, tähtajaga 3 aastat, alates kohtuotsuse

jõustumisest, keelates G. M.l igasugune suhtlus L. I. ja talle lähenemine, sealhulgas L. I. helistada,

kirjutada või temaga ühendust võtta sotsiaalvõrgustike ja suhtlusportaalide ning kõigi muude vahendite

kaudu, minna L. I. elu- ja töökohta ning muus kohas minna L. I. lähemale kui 100 meetrit. Juhuslikul

kohtumisel kohustati G. M.t L. I. kõnetamata, viivitamatult eemalduma vähemalt 100 meetri

kaugusele. Ühtlasi lubati G. M.l suhelda või kohtuda L. I. pädevate ametiisikute juuresolekul või

vahendusel (nt KOV-i lastekaitsetöötaja, jurist, kohus vms ametnik) nende ühist last R. M.t (ik XXX)

puudutavates küsimustes.

G. M. on nimetatud kohtuotsusest, temale pandud lähenemiskeelust, selle sisust ning L. I. suhtlemise ja

kohtumise tingimustest teadlik. Samuti on G. M. teadlik L. I. soovimatusest temaga suhelda ja

kohtuda.

Vastavalt Viru Maakohtu 27.02.2019 määrusele tsiviilasjas nr X-XX-XXX, millega on reguleeritud G.

M. ja tema lapse vaheline suhtlemise kord, millest G. M. on teadlik, algavad kohtumised ja

telefonivestlused R. M.ga siis, kui selleks on oma heakskiidu andnud lastekaitsespetsialist. Käesoleva

ajani ei ole lastekaitsespetsialist vastavat nõusolekut andnud, millest G. M. on samuti teadlik.

Vaatamata lähenemiskeelule, L. I. soovimatusele temaga suhelda ja kohtuda ning lapsega kohtumiseks

lastekaitsespetsialisti nõusoleku puudumisele, otsis G. M. alates 03.06.2021 kuni 21.09.2021 korduvalt

ja järjepidevalt häirival viisil kontakti L. I., sekkudes L. I. tahte vastaselt tema eraellu.

Sellise tahtliku tegevusega tekitas G. M. L. I. hirmutunde, alandust ja ärevust ning häiris oluliselt L. I.

eraelu, samuti rikkus G. M. korduvalt temale L. I. suhtes seatud lähenemiskeeldu.

Seega pani G. M. oma tahtliku tegevusega toime ahistava jälitamise ehk teise isikuga korduva või

järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu

sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil

oluliselt häirimine, s.o KarS § 157³ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti pani G. M. toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, s.o KarS §

331² järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Otsuse põhjendus

Süüdistatav G. M. ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuses. Kohtus taotles ta enda

küsitlemist, mille käigus andis ütlusi, et kõik e-kirjad saatis ta L. I. juristile R. F.le. Kirjade saatmisega

soovis ta saada oma pojast informatsiooni tema kasvamise ja arengu kohta, pilte pojast. Ta ei olevat 6

aasta jooksul lapse ema käest saanud mitte mingisugust informatsiooni oma lapse kohta, ei ole saanud

lapsele helistada ega temaga kohtuda. Rakvere lastekaitse on kohustatud reguleerima isa ja poja

vahelist suhtlust, kuid nad ei ole suutnud tema ja lapse vahel ühtegi võimalikku kontakti tekitada mitte

ühelgi võimalikul viisil, põhjendades seda sellega, et laps ei soovi isaga kohtuda. Sellest tulenevalt

puudub tal usaldus Rakvere lastekaitse vastu. Süüdistatava sõnul ei soovinud ta nende kirjade

saatmisega L. I. ellu sekkuda ning ei tunnistanud, et saadetud e-kirjades oleks taotlenud pojaga

kohtumisi.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et G. M. ja L. I. on endised elukaaslased ja neil on ühine laps R.

M.. Samuti puudub vaidlus selles, et G. M. on alates 03.06.2021 kuni 21.09.2021 saatnud L. I.

lepingulise esindaja e-posti aadressile kirju, mis tegelikult olid mõeldud L. I. või nende ühisele pojale.

03.06.2021 kirjas oli märge „R. M. xxx“, 07.08.2021 kirjas „R. M.-le Palun edastada“, 12.08.2021

kirjas „L. I.-ule“, 05.09.2021 kirjas „Küsimused L. I.-ule“, 07.09.2021, 15.09.2021, 18.09.2021,

20.09.2021 ja 21.09.2021 kirjades „L. I.-le“.

Vaidlus puudub ka selles, et G. M.t on karistatud KarS § 1573 lg 1 järgi ja talle oli Viru Maakohtu

21.08.2020 otsusega (jõustus Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2021.a. otsusega) kohaldatud

lähenemiskeeld L. I. suhtes.

Süüdistatav ja kaitsja leiavad, et G. M. ei pannud L. I. lepingulisele esindajale juristile R. F.le kirjade

saatmisega toime L. I. ahistavat jälitamist ega rikkunud lähenemiskeeldu. Kõikide kirjade saatmise

põhjuseks olid lapsega seonduvad küsimused ja kirjad saadeti mitte L. I. vaid tema esindajale

tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu otsuse punktist 27, kus on märgitud, et L. I. on palunud vajadusel

ühendust võtta temaga läbi oma esindaja.

Süüdistamaks G. M. L. I. ahistavas jälitamises tuleb kohtul analüüsida ja hinnata, kas nende kirjade

saatmise eesmärk oli oluliselt häirida L. I. eraelu, kas need kirjad tekitasid L. I. hirmutunde, alanduse

ja ärevuse ja kas ka tegelikult häirisid tema eraelu ning kas sellise tegevusega rikkus G. M. talle

kohaldatud lähenemiskeeldu.

G. M. ütlustest tulenevalt on ta soovinud enda peast kustutada kõike L. I. seonduvat ega soovinud

sekkuda tema eraellu. Tema ainuke soov oli saada informatsiooni pojast, olla tema eluga kursis. Kohtu

hinnangul süüdistatava ütlused selle kohta, et kirjade saatmise ainuke eesmärk oli saada poja kohta

informatsiooni ning et nendes kirjades ei ole juttu kohtumisest, ei vasta tegelikkusele. Vastupidi,

12.08., 07.09., 18.09. kirjades mainis G. M. poja sünnipäeva ja et tahab talle isiklikult kingi üle anda.

05.09, 20.09 ja 21.09 kirjades on läbivaks pojaga kohtumise teema.

Viru Maakohtu 21.08.2020.a otsusega G. M.le kohaldatud lähenemiskeeld, mille jättis Tartu

Ringkonnakohus muutmata, sisaldas erandit, mille kohaselt võis ta suhelda või kohtuda L. I. pädevate

ametiisikute juuresolekul või vahendusel, sh. jurist, lastekaitseametnik, nende ühist last puudutavates

küsimustes. Viru Maakohtu 08.01.2019.a määruse kohaselt peab lapsega kohtumine toimuma üksnes

elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti juuresolekul. Sama kohtu 27.02.2019.a

määrusega täiendati esimest määrust selliselt, et lapse ja isa kohtumised (sh telefonivestlused) saavad

alata siis, kui lastekaitsespetsialist on selleks oma heakskiidu andnud.

Seega tulenes kohtuotsustest ja määrustest, et kui G. M. poolt saadetud kirjades ei puudutatud L. I.

isikut, vaid käsitleti üksnes pojaga seonduvat ja neis ei taotletud pojaga suhtlemist helistamise või

kohtumise näol, siis selliste kirjade puhul ei saa rääkida lapse ema eraellu sekkumisest. Ei saa ju

keelata isale oma poja kasvamise ja arengu kohta huvi tundmast. Kohtu hinnangul olid taolisteks

kirjadeks 03.06.2021, 12.07.2021 ja 07.08.2021 saadetud e-kirjad.

03.juuni kirjas soovib G. M., et L. I. annaks pojale teada tema sünnipäevast ja et ta ootab pojalt kaarti.

12.juuli kirjas palub G. M. edastada pojale tema pildid, et hoida poega kursis isa tegemistega ning

avaldab lootust, et poeg hakkab ka enda tegemistest temale pilte ja videosid saatma. Samuti mainib ta,

et igatseb poja järele ja soovib temaga kõike koos teha.

07.augusti kirjas palub pojale näidata pilti enda käe randmest, millele on tätoveeritud südame kuju

ning kirjutab, et armastab poega ja ootab temaga kohtumist.

Kuivõrd need kolm kirja puudutavad üksnes G. M. ja L. I. ühist last ja neis ei tõstatatud teemat lapsega

kohtumise korraldamisest, siis ei moodusta nimetatud kirjad KarS § 1573 lg 1 objektiivset koosseisu

(lapsele fotode saatmine ja lapsest fotode saatmise palumine ei olnud keelatud) ning G. M. tuleb nende

kirjade saatmises KarS § 1573 lg 1 järgi õigeks mõista.

Alates 12.08.2021 saadetud e-kirjad moodustavad kohtu hinnangul ahistava jälitamise koosseisu.

12.08.2021 saadetud kirjas informeerib G. M. L. I. oma tulekust Rakverre, kus L. I. lapsega elab.

Kirjas avaldab ta ka soovi isiklikult poega sünnipäeval õnnitleda ja kingitus üle anda, aga samuti

heidab L. I. ette suutmatust tema ja poja kohtumist korraldada.

05.09.2021 kirjas soovib saada lapsest teateid, pilte, aga ka suhelda lapsega kasvõi telefoni teel

alguses. L. I. puudutavalt süüdistab teda lapse peitmises, varjamises, suutmatuses langetada lapsega

seonduvaid otsuseid. Süüdistab L. I. tema viimaste varade oksjonile surumises ja pere ühisvarade

maha müümises.

07.09.2021 kirjas palub G. M. L. I. üle anda pojale temast pilt, et poeg teaks, milline isa välja näeb.

Soovib ka poega sünnipäeval kallistada ja talle kingituse üle anda. Palub L. I. korraldada talle pojaga

kohtumine.

15.09.2021 kirjas süüdistab L. I. tema palvete eiramises lapse elus osaleda, lapse varjamises ja

ähvardab politsei poole pöörduda, nimetab L. I. arrogantseks.

18.09.2021 kirjas avaldab taas soovi lapsega kohtuda ja sünnipäevakingi üle anda. Süüdistab L. I. tema

korduvatele palvekirjadele mittevastamises.

20.09.2021 kirjas süüdistab L. I. tema meilidele mittevastamises, samuti poja vanavanaema

telefonikõnede mittevastuvõtmises, ähvardab politseile avalduse tegemisega ja kohtusse hagi

esitamisega.

21.09.2021 kirjas heidab ette, et L. I. ei suutnud programmi „Hoolivad isad“ raames välja pakutud

veebikohtumisel osaleda, ei usalda terapeuti, peidab tahtlikult last ja püüab läbi lõigata isa-poja

ühendusniiti. Süüdistab L. I. ja tema esindajat, et nad on võtnud temalt kõik varad ja seda ka

väljamõeldud ahistamissüüdistusega, mistõttu ta on laostunud. Leiab, et L. I. ei ole heavanemlik, head

sooviv, aus, psüühiliselt stabiilne ema, kuna ei saa aru, et G. M. soovib poja elus osaleda.

Süüdistuse kohaselt tekitas G. M. nende e-kirjade saatmisega L. I. hirmutunde, alandust ja ärevust ning

häiris oluliselt tema eraelu. Järgnevalt arutlebki kohus, kas see ka nii oli. L. I. kohtueelses menetluses

antud ütlused räägivad sellest, kui vägivaldne on G. M. nende kooselu ajal tema vastu olnud, nii

füüsiliselt kui vaimselt, kuidas on üritanud tema mainet häbistada tema töökohas ja et G. M. on väga

ettearvamatu käitumisega, mistõttu tal on tugev hirm oma elu ja tervise pärast ning kardab, et G. M.

võib ootamatult ilmuda tema maja juurde või võtta lapse viimase tahte vastaselt. Seega iga G. M. poolt

saadetud kiri tekitab temas endiselt hirmu.

Olulise häirimise tuvastamisel ei tohiks lähtuda vaid kannatanu subjektiivsest hinnangust, vaid lähtuda

tuleks objektiivse kõrvalseisja seisukohast – kas kellegi tegevus on ka keskmisele mõistlikule

inimesele oluliselt häiriv. (E. Sommer. Kuidas tõlgendada karistusseadustiku §-i 1573. – Juridica

8/2018).

Hirm on tundmus, mis tekib isiku turvalisust ähvardava olukorra puhul ja on tugevalt subjektiivne

nähtus. Kuivõrd erinevatel inimestel on hirmulävi erinev, on kohus seisukohal, et ka hirmu tundmise

vaagimisel tuleks lähtuda keskmiselt mõistliku inimese kriteeriumist. Kuigi G. M. avaldas saadetud

e-kirjades pahameelt selle üle, et L. I. ei taha korraldada tema ja lapse kohtumisi ning palus seda

korduvalt teha, ei nähtu neist selliseid ähvardusi, mis peaksid kannatanus hirmu tekitama oma ja lapse

turvalisuse pärast. Süüdistatav ei ole andnud kirjades mõista, et tuleb nende juurde koju, ei ole

ähvardanud vägivallaga ega lapse äravõtmisega. Kui ta 12.08.2021.a kirjas teatas Rakverre tulekust,

siis keskmisele objektiivsele kõrvalseisjale ei tundu ka see L. I. kontakti otsimisena, mis oleks pidanud

temas hirmu tekitama. G. M. ütluste kohaselt on ta peale lahkuminekut elanud Kadrinas ja Rakveres,

tema tuttavad elavad sealkandis. Ei saa ju keelata tal Rakveret külastada ainuüksi sellepärast, et seal

elab tema endine abikaasa ja laps. Seetõttu leiab kohus, et objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast ei saa

nõustuda sellega, et e-kirjade saatmisega tekitas G. M. L. I. hirmu.

Alandamise kohta on kannatanu ülekuulamisel viidanud 21.09.2021.a e-kirjale, milles „kirjeldab „G.

ennast ise ohvrina ja selle ohvri olukorra tekitamises süüdistab ta mind. Seega on G. veendunud, et

süüdi kogu olukorras (et ta on süüdi mõistetud ja temalt on välja mõistetud kohtukulud) olen hoopiski

mina. Selgelt sellise sisuga kiri häirib mind, kuna olen tänaseks aastaid soovinud, et minu tülitamine

ja eraelu häirimine lõpetataks. Nüüd olen selles veel ise süüdi. Arusaadavalt on see alandav ja

häiriv…“.

Kohtu hinnangul on sellelaadne väljaütlemine küll häiriv, aga mitte alandav.

Lähtudes kannatanu ütlustest ja keskmise mõistliku isiku kriteeriumist on kõik e-kirjad, millised G.

M. on saatnud alates 12.08.2021 sellised, mis oluliselt häirisid L. I. ja millise tegevusega süüdistatav

sekkus kannatanu tahte vastaselt tema eraellu. Süüdistatav oli teadlik Viru Maakohtu 27.02.2019.a

määrusest, millega määrati, et lapse ja isa kohtumised ja telefonivestlused saavad alata siis, kui

lastekaitsespetsialist on selleks oma heakskiidu andnud. Tunnistajana ülekuulamisel on Rakvere

Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist R. A. öelnud, et on olnud G. M.ga korduvalt kirjavahetuses ja

põhjendanud talle, et läbiv põhjus, miks kohtumisi lapsega ei ole toimunud, on see, et on lähtutud

psühholoogi hinnangust ja lapse arvamusest, et laps ei ole emotsionaalselt selleks valmis. Üks selline

kiri saadeti 21.05.2021.a. G. M. poolne reaktsioon kirjadele on olnud süüdistav, ähvardav ja

manipuleeriv.

Ka 08.06.2021.a saatis lastekaitsespetsialist R. A.G. M.le meili, milles selgitas taas, et poeg R. on

iseseisvalt, selgelt ja korduvalt väljendanud, et ei soovi isaga kokku saada ega muul viisil suhelda.

Seega oli G. M. teadlik lapsega kohtumise tingimustest, sellest, et niikaua kuni lastekaitseametnik ei

ole andnud nõusolekut lapsega kohtumiseks või talle helistamiseks, ei sõltu L. I. see, millal ja kuidas

on võimalik G. M. lapsega suhelda ning igasugused etteheited kannatanule, et ta varjab last, ei taha, et

laps isaga kohtuks ning kirjades väljendatud nõudmised lapsega kohtumise korraldamiseks, on

alusetud ning L. I. häirivad. Ka keskmise objektiivse kõrvalseisja seisukohalt hinnatuna saab neid

seitset kirja pidada L. I. oluliselt häirivateks ja tema eraellu sekkuvateks. Kirjades väljendatud

nõudmised lapsega kohtumiseks, teades, et see ei ole võimalik ning halvustavad väljaütlemised

kannatanu aadressil avaldavad tugevat negatiivset mõju kannatanu emotsionaalsele tervisele.

Järjepidev selliste kirjade saamine tekitab stressi, ärrituvust.

Kuna kirjade sisu puudutab selgelt L. I. isikut, kes tundis nendest kirjadest end oluliselt häirituna, saab

öelda, et tegemist on ahistava jälitamisega.

Kohus nõustub süüdistuse seisukohaga selles, et lisaks tagajärjele on tõendamist leidnud ka kirjade

saatmise eesmärk - kannatanu elu oluliselt häirimine. Iga kirja eesmärk, mis on saadetud teadmises, et

kohtumine lapsega ei sõltu L. I. soovist ja tahtest, vaid selleks on vaja lastekaitseametniku nõusolekut

ning halvustavas toonis etteheited L. I. aadressil, saab olla üksnes L. I. eraelu häirimine.

Kuigi need kirjad saadeti kannatanu esindajale, olid nad adresseeritud kannatanule ja sellise

arvestusega, et esindaja need talle edasi saadab või vähemalt informeerib nende sisust kannatanut. Ka

kolmanda isiku kaudu toimepandud teod, milles väljendub eesmärk häirida kannatanu eraelu, on

käsitletavad kannatanule suunatud tegudega.

Ahistava jälitamise üheks koosseisutunnuseks on ka see, et teise isiku eraellu sekkumine peab

toimuma teise isiku tahte vastaselt. Ka sellest oli G. M. teadlik, sest ta oli L. I. ahistavas jälitamises

eelnevalt süüdi mõistetud. Lisaks sellele saatis L. I. esindaja 13.augustil 2021 G. M.le e-kirja, milles

palus lõpetada kirjade saatmine, kuna sellise tegevuse läbi kannatab L. I..

Ka 20.09.2021 G. M.le saadetud e-kirjas kirjutas L. I. esindaja, et „L. I. on korduvalt andnud mõista, et

ta ei soovi, et Te temaga ühendust otsite (s.h. seda minu e. esindaja vahendusel). L. I. palub veelkord

lõpetada selline ühenduse otsimine. Tegemist on ahistava jälitamisega. Lõpetage see!“. Vaatamata

teadmisele, et L. I. soovib, et G. M. lõpetaks taoliste kirjade saatmise, milles nõutakse lapsega

kohtumist ja süüdistatakse teda kohtumiste mitte võimaldamises, on G. M. jätkanud sellesisuliste

kirjade saatmist läbi L. I. esindaja R. F..

Kokkuvõtvalt on tõendeid kogumis hinnates kohus seisukohal, et G. M. realiseeris 12.08.2021,

05.09.2021, 07.09.2021, 15.09.2021, 18.09.2021, 20.09.2021 ja 21.09.2021 e- kirjade saatmisega,

milliste eesmärk oli oluliselt häirida L. I. eraelu, ahistava jälitamise koosseisu, kuna selline korduv

tegevus lühikese ajaperioodi kestel ka reaalselt häiris oluliselt L. I. eraelu ja selline tegevus oli

kannatanu tahte vastane.

G. M. tegevuses puudub KarS §-s 137 sätestatud süüteokoosseis. Riigikohus on otsuses 3-1-1-93-15

punktis 85 selgitanud, et „…kuigi KarS § 137 dispositsioonis räägitakse vaid "teise inimese

jälgimisest", tuleb kõnealuse paragrahvi pealkirjast, aga ka selles paragrahvis sätestatu teleoloogilise

tõlgendamise pinnalt asuda seisukohale, et KarS §-s 137 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis ei

sisalda teona üksnes varjatud jälgimist kui ühte jälitustoimingut, vaid seaduses sätestatud mistahes

jälitustoimingute tegemist teise inimese suhtes jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-124-04, p 10). Hiljem on

Riigikohus sama seisukohta korranud, selgitades täiendavalt, et kõnealuse süüteokoosseisu objektiivne

koosseis on blanketne ja seda tuleb sisustada jälitustoimingu tegemisega, st tuleb tuvastada

konkreetne jälitustoiming, mille isik toime pani, ja näidata, millisest õigusnormist lähtudes on

süüdistuses kirjeldatud tegevus tunnistatud ebaseaduslikuks …“

G. M. ei pannud kirjade saatmisega toime ühtegi jälitustoimingut, mis KrMS § 1261 lg 1 kohaselt on

isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete

töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest ja millised on loetletud KrMS §-s 1263.

Subjektiivsetelt tunnustelt nõuab teise isiku eraelu oluline häirimine eesmärgina kavatsetust. Kohus on

eelnevalt juba leidnud, et G. M.l oli 12.08.2021 ja 2021.a septembris kannatanu esindaja vahendusel L.

I. adresseeritud e-kirjade saatmisel eesmärk L. I. elu oluliselt häirida. Saabunud tagajärjega seonduvalt

on teod toime pandud otsese tahtlusega, kuna G. M. oli teadlik kannatanu esindaja poolt talle saadetud

e-kirjade põhjal, et L. I. tundis end nendest kirjadest oluliselt häirituna ja palus taolise sisuga kirjade

saatmine lõpetada, kuid ometi süüdistatav seda ei teinud, suhtudes kannatanu palvetesse ükskõikselt.

Eeltoodu alusel on G. M. süüdi L. I. ahistavas jälitamises ja toimepandu on kvalifitseeritud õigesti

KarS § 1573 lg 1 järgi.

Lähenemiskeelu rikkumine

G. M.le oli Viru Maakohtu 21.08.2020 otsusega, milline jõustus Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2021.a.

otsusega, kohaldatud lähenemiskeeld L. I. suhtes. Lähenemiskeeld hõlmas muuhulgas ka kirjutamise

keeldu. Süüdistatava kaitsja seisukohalt aktsepteeris kehtestatud lähenemiskeeld läbi esindaja

suhtlemist ja sellisest teadmisest G. M. ongi lähtunud, saates kirjad L. I. esindajale.

Seonduvalt 03.06.2021, 12.07.2021, 07.08.2021 ja 12.08.2021 saadetud e-kirjadega, siis nende

saatmise osas lõpetab kohus menetluse KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt kriminaalmenetlust

ei alustata, kui samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse

lõpetamise määrus käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alusel. KrMS § 200 sätestab, et kui

kohtueelses menetluses ilmneb käesoleva seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab

kriminaalmenetluse, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või

prokuratuuri määrusega. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse aluse puudumine üheks

kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjuseks.

Riigiprokuratuuri 17.11.2021.a. kaebuse osalise rahuldamise ja kriminaalmenetluse lõpetamise

määruses leiti, et eelnimetatud nelja kirja osas ei ole KarS § 3312 kuriteokoosseis täidetud ehk puudub

kriminaalmenetluse alus ja PPA 29.09.2021.a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusega on KarS 3312 osas kriminaalmenetlus lõpetatud õigesti. Nimetatud Riigiprokuratuuri

määrus on jõustunud, mistõttu kohtul puudub õigus 03.06.2021, 12.07.2021, 07.08.2021 ja 12.08.2021

e-kirjade saatmise osas G. M. tegu KarS § 3312 järgi menetleda ja nende kirjade saatmise osas kuulub

menetlus lõpetamisele KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel.

Tegemist on ne bis in idem põhimõttega ehk topeltmenetlemise ja -karistamise keeluga, mille

eesmärgiks on kaotada võimalus ühte tegu mitu korda menetleda, kui selle osas on tehtud lõplik

lahend.

Ülejäänud, s.o. 2021.a. septembrikuus G. M. poolt L. I. esindaja vahendusel kuue kirja saatmisega

rikkus G. M. korduvalt talle kohaldatud lähenemiskeeldu.

Viru Maakohtu otsuses lähenemiskeelu kohaldamise osas oli lubatud G. M.l suhelda L. I. juristi

vahendusel, kuid üksnes nende ühist last puudutavates küsimustes. Kohtu arusaama kohaselt puudutab

lubatud suhtlus eelkõige lapse elukorraldusega seotud küsimusi. Kirjad, milles taotleti aga lapsega

kohtumiste või talle helistamiste korraldamist, kuigi oli teada, et lastekaitsespetsialistilt ei ole veel

saadud selleks heakskiitu ja ilma selleta kohtumised lapsega ei ole võimalikud ning milledes oli mingi

osa pühendatud vahetult L. I. negatiivses ja halvustavas toonis, nende kirjade saatmine küll ei

mahtunud kohtu hinnangul lähenemiskeelu erandi alla.

Subjektiivsetelt tunnustelt on kuritegu toime pandud kaudse tahtlusega. L. I. esindaja poolt 13.08.2021

G. M.le saadetud kirjas mainis esindaja muuhulgas ka seda, et selline tegevus on kriminaalasjas nr 1-

19-4802 sätestatud lähenemiskeelu rikkumine, mistõttu pidi G. M. pidama võimalikuks, et kirjade

kirjutamine isegi läbi L. I. juristi võib tähendada lähenemiskeelu rikkumist. See teadmine teda siiski ei

peatanud. Kirjade kirjutamisega jätkamine näitas ilmekalt, et ta möönis sellist tegevust.

Seega on G. M. pannud toime KarS 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse mõistmine

Süüdistatavale karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS §-st 56, mille kohaselt tuleb arvestada süü

suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 1573 lg 1 ja KarS § 3312 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemise eest näinud ette ühesugused karistused: rahalise karistuse või vangistuse

kuni 1 aasta. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, võtab kohus enne süü

suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada

kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus on seisukohal, et rahalise karistuse mõistmine

ei ole põhjendatud, sest G. M.t on

juba ahistava jälitamise eest karistatud rahalise karistusega. Kuigi karistus on täidetud, ei avaldanud

see karistusliik eripreventiivset mõju, hoidmaks ära samalaadse kuriteo toimepanemist. Pealegi selgus

kohtulikul uurimisel, et süüdistataval puudub töökoht, aga kohtuotsuse kohaselt tuleb hüvitada riigile

ja kannatanule menetluskulud, mistõttu ka selle asjaoluga on põhjendatav rahalise karistuse

mittemõistmine ja karistamine vangistusega.

Ahistava jälitamise koosseisu täitvate e-kirjade saatmisega rikkus süüdistatav ka lähenemiskeeldu ehk

realiseeris ka KarS § 3312 süüteokoosseisu. Seega tuleb karistuse mõistmisel kohaldada KarS § 63 lg 1

ja mõista üks karistus. Kuivõrd isik pani ühe teoga toime kaks kuritegu, tuleb tema süüd hinnata

keskmisest suuremaks ning kohus mõistab karistuseks 9 kuud vangistust. Kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad. Lühimenetluses kriminaalasja arutamisel tuleb mõistetud karistust vähendada 1/3

võrra ja karistuseks jääb seega 6 kuud vangistust.

Prokurör ei taotlenud G. M.le reaalset vangistust, vaid palus jätta karistus KarS § 73 alusel tingimisi

kohaldamata 1-aastase katseajaga. Kohus nõustub sellega. G. M. ei ole peale 21.septembrit 2021

saadetud e-kirja rohkem L. I. ka läbi tema esindaja kontakteerunud ega L. I. eraellu sekkunud, mistõttu

mõistetud vangistuse ärakandmine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi täitmisele

pööramata, kui G. M. ei pane 1-aasta pikkusel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

Menetluskulud

Kriminaalmenetluse kuludeks on sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1230 eurot, määratud

kaitsjale määratud tasu ja kannatanu esindaja tasu. Kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses

määrati G. M. kaitsjale tasu kokku summas 1685.04 eurot. Arvestades, et G. M. on töötu, 05.09.2021

kirjast nähtub, et ta maksab lapsele elatist, peab hüvitama L. I. 2525,50 eurot kannatanu esindaja tasu,

vähendab kohus väljamõistetavat kaitsjatasu 900-le eurole. Seega peab G. M. maksma riigituludesse

1230 eurot sundraha ja 900 eurot kaitsjale makstud tasudest. Kaitsjatasust 785,04 eurot jääb riigi

kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks ka kannatanu esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu. Kohtuistungil esitas kannatanu esindaja R. F. taotluse välja mõista G. M.lt L. I. kasuks

2100 eurot + käibemaks. Kohus hindab 100 eurot + käibemaks mõistliku suurusega tunnihinnaks.

Ka taotletud tasu peab kohus mõistliku suurusega tasuks arvestades tehtud töö mahtu vastavalt

spetsifikatsioonile ja vahepealset kannatanust sõltumatult kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile.

Kohus on käibemaksu arvutamisel võtnud arvesse, et osa toiminguid on tehtud 2023.a., mil käibemaks

oli 20% ja osa toiminguid 2024.a, mil käibemaks tõusis 22%-le. Kokku peab G. M. hüvitama L. I.

tema poolt esindajale makstud mõistliku suurusega tasu summas 2525.50 eurot.

Lähenemiskeeld

L. I. on ka selles kriminaalasjas taotlenud G. M.le lähenemiskeelu kohaldamist, olles arvamusel, et

ilma lähenemiskeeluta võib ta L. I. eraelu häirimisega jätkata. G. M. ütlustest nähtuvalt ei ole talle

siiani võimaldatud alustada pojaga suhtlemist, kuigi tal on selleks tõsine soov. Rakvere

lastekaitsespetsialisti vastu on usaldus kadunud, sest süüdistatava sõnul ei tee ta midagi suhtluse

taastamiseks. Sellest tulenevalt on kohtul alust arvata, et ilma lähenemiskeeluta võib G. M. hakata L. I.

ühendust võtma ja nõudma lapsega kohtumiste korraldamist, kuigi nende ühine poeg ei ole selleks veel

valmis ja ilma lastekaitsespetsialistilt heakskiidu saamiseta ei saa ega tohi L. I. neid omavahel kokku

viia. Kuna sellisel teemal pidevad kontakteerumised ja kui neis veel tehakse halvustavas toonis

etteheiteid, mõjuvad ilmselgelt häirivana, emotsionaalselt kurnavana, siis on põhjendatud uuesti L. I.

eraelu ja tervise kaitseks lähenemiskeelu kohaldamine kaheks aastaks, keelates G. M.l L. I. helistada,

kirjutada või temaga ühendust võtta sotsiaalvõrgustike ja suhtlusportaalide ning kõigi muude vahendite

kaudu, minna L. I. elu- ja töökohta ning muus kohas minna L. I. lähemale kui 100 meetrit ning

juhuslikul kohtumisel on G. M. kohustatud L. I. kõnetamata temast viivitamatult eemalduma vähemalt

100 meetri kaugusele. Suhtlus on lubatud vaid pädevate ametiisikute juuresolekul või vahendusel (nt

lastekaitsetöötaja, jurist, kohus vms ametnik) nende ühise lapse R. M. (isikukood XXX) elukorraldust

puudutavates küsimustes.

Kui lastekaitsespetsialist annab selle kahe aasta kestel lõpuks loa lapsele helistamiseks ja lapsega

kohtumiseks, siis on nende tegevuste korraldamisega seotud küsimustes lubatud G. M.l L. I. esindaja

või lastekaitsespetsialisti vahendusel kontakteeruda L. I.. Samuti võib kohtuda L. I.

lastekaitsespetsialisti juuresolekul lapsega kohtumistel, kui laps soovib ema juuresolekut.

Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p 4.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral tehakse motiveeritud kohtuotsus

avalikult teatavaks 03.05.2024.a kell 13.00.

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu lahendiga