3-23-1676/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1676

Haldusasi

Osaühingu Metalldetail kaebus Transpordiameti korralduse

21.04.2023 nr 1.1-3/23/298, vaideotsuse 28.06.2023 nr 1.2-

2/23/11522-5 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing Metalldetail, esindaja Bruno Kalde

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Ege Stiina Järvmägi

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistung 10.04.2024

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

03.06.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Osaühingule Metalldetail (edaspidi: OÜ Metalldetail) kuulub Kadrina alevikus Kadapiku külas

kolmest katastriüksusest koosnev kinnistu (registriosa nr 995231; katastritunnused

27202:001:0373, 27202:001:0374 ja 27302:002:0120; pindala kokku 81 817 m2; sihtotstarve 100%

tootmismaa). Katastriüksuste 27202:001:0373 (Veskijärve) ja 27202:001:0374 (Kaalumaja) ning

27302:002:0120 (Flora) vahele jääb riigi omandis olev Vohnja–Kadrina kõrvalmaantee (tee nr

17152; registriosa nr 3924450; katastritunnus 27302:002:1190), millele on kinnistu nr 995231

igakordse omaniku kasuks 24.05.2017 sisse kantud tähtajatu ja tasuta paisutamisservituut vastavalt

22.05.2017 lepingule. Veskijärve katastriüksust läbib Loobu jõgi, millel paikneb treppveelaskmest

koosnev Undla pais.

2. Keskkonnaameti 28.09.2018 korraldusega nr 1-3/18/2443 anti Undla Vesi MTÜ-le tähtajatu

keskkonnaluba nr L.VV/331308 Veskijärve katastriüksusel Undla paisul Loobu jõe paisutamiseks

ja tehiskärestiku / kalapääsu rajamiseks. Keskkonnaamet tunnistas 17.08.2022 korraldusega nr

DM-114352-24 keskkonnaloa nr L.VV/331308 kehtetuks, sest loa omaja ei olnud olemasoleva

paisu rekonstrueerimist alustanud ega taganud tähtajaks kaladele vaba läbipääsu.

3. Keskkonnaamet kohustas 06.02.2023 ettekirjutusega nr 2818 OÜ-d Metalldetail hiljemalt

15.09.2023 likvideerima Undla paisu vastavalt ettekirjutuses kindlaks määratud tingimustele.

Keskkonnaamet jättis 17.03.2023 vaideotsusega nr 1-7/23/31-2 rahuldamata OÜ Metalldetail

08.03.2023 vaide ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks.

4. OÜ Metalldetail esitas Tallinna Halduskohtule 17.04.2023 kaebuse Keskkonnaameti 06.02.2023

ettekirjutuse ja 17.03.2023 vaideotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-843). Tallinna

Halduskohus jättis 13.06.2023 otsusega OÜ Metalldetail kaebuse rahuldamata. OÜ Metalldetail on

esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu

menetluses.

5. Transpordiamet väljastas 21.04.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/298 ehitusloa riigitee nr 17152

Vohnja–Kadrina km 8,716 asuva Undla silla rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

Ühtlasi jäeti algatamata Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamine, sest korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu järgi ei kaasne kavandatava

tegevuse nõuetekohase (sh järgides ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ja üldiseid

keskkonnanõudeid) elluviimisega olulist keskonnamõju. Maanteeameti 03.11.2020 korraldusega nr

1-3/20/205 on väljastatud projekteerimistingimused Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

koostamiseks (muudetud Maanteeameti 11.01.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/708-1) ning

ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele. Undla silla olemasolevate tugimüüride vahel asub

paisutusvall (paikneb Veskijärve katastriüksusel) ning silla all on puidust ja terasest põrkepõrand.

Keskkonnaamet seadis 02.06.2022 kirjas nr 6- 3/22/9970-2 silla ehitusloa eelnõu kooskõlastamise

tingimuseks, et paisu puitpõrandaid ja paisutusvalli ei tohi taastada. Eeltoodust lähtudes on

koostatud Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti muudatus selliselt, et paisu puitpõrandaid ja

paisutusvalli pärast silla ehitustööde lõppu ei taastata. Muudetud projektlahendusele on koostatud

ka keskkonnamõjude eelhinnang. Projekti muutmine on kooskõlas olemasoleva olukorraga, kus

Loobu jõe paisutamiseks puudub kehtiv keskkonnaluba ning Keskkonnaameti 06.02.2023

ettekirjutuse nr 2818 kohaselt tuleb Veskijärve katastriüksuse omanikul Undla pais likvideerida ja

seega puudub Transpordiametil paisu taastamiseks õiguslik alus. Undla silla rekonstrueerimise

põhiprojekti lahendus ei takista kalapääsu ja paisu rajamist tulevikus. Projekti eesmärk on

olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla

kandevõimet.

6. Transpordiamet jättis 28.06.2023 vaideotsusega nr 1.2-2/23/11522-5 rahuldamata OÜ

Metalldetail vaide Transpordiameti 21.04.2023 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitaja

ei ole välja toonud, kuidas rikub vaidlustatud korraldus tema õigusi, sest tema olukord ei ole

korralduse andmise tõttu halvenenud. Nõutele vastava olemasoleva avalikult kasutatava silla

ümberehitamine on avalikes huvides, mis kaalub üles kaebaja huvi säilitada praegune olukord.

7. OÜ Metalldetail esitas Tallinna Halduskohtule 28.07.2023 kaebuse Transpordiameti 21.04.2023

korralduse nr 1.1-3/23/298 ja 28.06.2023 vaideotsuse nr 1.2-2/23/11522-5 ning Maanteeameti

03.11.2020 korralduse nr 1-3/20/205 tühistamiseks.

8. Tallinna Halduskohus luges 10.11.2023 määrusega kaebuse nõude tühistada Maanteeameti

03.11.2020 korraldus nr 1-3/20/205 esitatuks halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg-s 1

sätestatud tähtaega rikkudes, jättis nimetatud nõude osas tähtaja ennistamata ning lõpetas

menetluse (määrus jõustus 19.03.2024).

2(9)

KAEBAJA SEISUKOHAD

9. Kaebaja on juhtinud Transpordiameti tähelepanu asjaolule, et riigitee 17152 katastriüksuse

moodustamisel on tehtud oluline viga. Kaebaja õuealast, hoonete teenindusmaast sai tee

katastriüksuse moodustamisega riigi tugimaantee. Riigitee ei teki katastriüksuse moodustamisega,

tee rajamisele peab eelnema planeering, projekteerimine, keskkonnamõju hinnang ja ehitamine.

Kaebaja kinnistule juurdepääsutee on õigusvastaselt võõrandatud.

10. Vaadeldav sild on mõisapargi kivisild, mis on mõeldud hobutranspordile ja ei sobi antud

asukohas avalikuks liikluseks. Samuti ei saa olla tegemist rekonstrueerimisega, kuna puudub

planeeritud tee ja tee muldkeha. Projektis ei ole kajastatud kaebajale kuuluvat veskiava, mida

kaebaja vajab kalapääsu rajamiseks, liigveelaskeks. Transpordiamet ei ole arvestanud asjaoluga, et

veelase ja järv on kaebaja omand ja kaebajal on omandiõigusest tulenev õigus ka veetaseme

säilimisele.

11. Transpordiameti ja kaebaja vahel sõlmitud servituudil on käsitletud eset veelaskmena.

Keskkonnaameti nõue veelase likvideerida rikub kaebaja õigusi. Kuna tegemist on tegelikkuses

uue tee ehitamisega, peavad tegevuses sisalduma ka kõik uue tee ehitamiseks nõutavad etapid,

kaasaarvatud keskkonnamõju hinnang, et kaebaja õigused oleksid tagatud. Transpordiamet ei ole

vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele projekti vigade suhtes alustanud

järelvalvemenetlust. Transpordiamet ei ole menetlusse kaasanud MTÜ-d Undla Vesi.

12. Tee ehitusprojektis ei ole arvestatud kaebaja omandis oleva veskihoonega seotud teise

sillaavaga. Tee projektis ei ole arvestatud paisutusservituudiga. Kaebajal on järve omamiseks

seaduslik õigus. Veelase on tehasekompleksi tulekustutussüsteemi osa, järve kaldal on pumpla,

millega pumbatakse vesi hüdrantide torustikku ja külmumise vältimiseks peab olema piisav

veetase. Veetase mõjutab ka kõrvaloleva looduskaitsealuse Undla pargi veerežiimi ja ka

kõrvalasuvate kinnistute veerežiimi.

13. Vaadeldavas asukohas on veskihoone teenindamiseks rajatud nn veskipais mida kasutati Flora

kompleksile juurdepääsuks. Kuna antud asukohas ei ole planeeringuga rajatud teed, siis ei saa olla

ülekaalukat avalikku huvi kaebaja põhiseaduslike õiguste rikkumiseks. Rikutakse kaebaja

omandiõigust, ettevõtlusvabadust, võrdset kohtlemist.

14. Transpordiamet lisas antud silla 2012 a. kaitstavate sildade nimekirja, kuna antud asukohas on

silla säilitamine võimalik. Tegemist on asukohaga, kus möödumiseks ei pea ringi sõitma, vaid

Kadrinasse saamiseks saab kasutada otsemat teed, näiteks Nagala tee või Undla mõisa kaudu.

15. Loobu jões ei tohi läbi viia jõe loodusliku põhja muutmist. Tegemist loodusliku paisutusega,

kuhu on kalda kaitseks rajatud veelase. Looduslikku pinnavormi ei saa taastada, sest sellisel juhul

on tegemist rajatisega.

16. Puudub vaadeldava teeosa kohta planeering, kust nähtub milline liiklus alal hakkab toimima.

Samuti puudub Terviseameti kooskõlastus, kuna tee rajatakse hoone kõrvale.

17. Kaebajal ei ole veeloa kohustust, sest tegemist on loodusliku paisutusega, millele on rajatud

veelase, mida on kirjeldatud ka Transpordiametiga sõlmitud servituudis. Servituudi seadmise

vajadus tekkis alles tee katastriüksuse moodustamisega. Valedele andmetele tuginev ehitusluba ei

ole õiguspärane.

18. Tagatud ei ole liiklejate ohutus ning arvestatud ei ole hoonete kasutamise ohutusega. Antud

teed ei ole planeeritud, vaid tegemist on avalikuks liikluseks kasutusele võetud õueala

kompleksiga.

3(9)

19. Veetaseme ehitusaegseks langetamiseks tuleb läbi viia keskkonnamõju hinnang. Projektist ei

selgu, kuidas autod jõuavad sillale. Ei ole käsitletud veskiava ja veskihoone teenindusmaad.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

20. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Pooled ei vaidle järgmistes asjaoludes: 1) Undla

sild ei ole hetkeseisuga ohutult kasutatav, 2) Undla sild vajab rekonstrueerimist, 3) Undla paisul

puudub veeluba, 4) vastustaja täidab Undla silla osas omaniku ülesandeid.

21. Vastustaja täidab omaniku ülesandeid Undla silla ja selle aluse kinnisasja osas. Tulenevalt silla

kehvast seisukorrast on vältimatult vajalik selle rekonstrueerimine. Sõltumata silla

rekonstrueerimisest on kaebajale oma kinnisasjale tagatud juurdepääs. Kaebajal puudub vee

paisutamiseks veeluba. Lisaks on Keskkonnaamet kohustanud kaebajat likvideerima Undla pais

ettekirjutuses sätestatud ulatuses ja tingimustel. Kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud

reaalservituudi seadmise lepingu kohaselt on vastustajale ühtlasi reserveeritud õigus vajadusel silda

ehitada või remontida. Arvestades, et kaebajal on kohustus pais sisuliselt likvideerida, siis seda

enam puudub kaebajal ka õigus nõuda vastustajalt, kui kinnisasja omanikult, selle osa talumist

vastustajale kuuluval kinnisasjal. Ehitusluba on välja antud õiguspäraselt.

22. Vastustaja on väljastanud vaidlusaluse ehitusloa õiguspäraselt selleks kohast haldusmenetlust

järgides. Vastustaja on kaasanud kõiki puudutatud isikuid ja kaalutletult otsustanud kõikide asjas

puudutavate asjaolude üle. Vastustaja on teinud nimetatud otsused kooskõlas HMS § 4 lg-ga 2,

mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi

ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

23. Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist või ehitisi, mis on vastavalt nõuetele kirjeldatud

ehitusprojektis. Seega hindab pädev asutus eelkõige ehitusprojekti vastavust üldistele ehitisele ja

ehitamisele esitatavatele nõuetele. Ehitusloa ja ehitusprojekti seotust on rõhutanud ka Riigikohus

leides, et ehitusluba on nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk luba ehitamiseks

ehitusprojekti tingimustel (RKHK 22.02.2005 lahend nr 3-3-1-84-04). Seega oli põhjendatud otsus

väljastada vaidlusalune ehitusluba ehitusprojektile, kuivõrd korraldusega nr 1-3/20/205 on

väljastatud projekteerimistingimused silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks (muudetud

vastustaja 11.01.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/708-1) ning ehitusprojekt vastab neile

projekteerimis-tingimustele.

24. Undla sild on ehitatud 1909. aastal. Vastustaja väljastatud ehitusloa alusel on ette nähtud silla

rekonstrueerimine olemasolevas asukohas. Silla olemasolevate tugimüüride vahel asub

paisutusvall, mis paikneb kaebajale kuuluval katastriüksusel. Silla all on puidust ja terasest

põrkepõrand, mis paikneb osaliselt vastustajale kuuluval katastriüksusel.

25. Vaidlusaluse silla rekonstrueerimine ei muuda kuidagi kaebaja jaoks faktiliselt ega õiguslikult

kaebajale kehtivat olukorda, kuivõrd kaebajale on sellest sõltumata tagatud juurdepääs avalikult

kasutavalt teelt oma kinnistule ja hoonetele (sh seda ka juhul, kui sild ehitusperioodiks suletakse).

Silla rekonstrueerimise ehitusprojektis on arvestatud kaebaja poolt projekteerimistingimuste

menetluses esitatud märkusega, millest tulenevalt on projekteeritud lahendus, kus kaebajale on

olemasolevad juurdepääsud riigiteega külgnevale alale säilitatud tänasega samaväärsel kujul.

26. Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti lahendus ei takista tulevikus kalapääsu ja paisu

rajamist. Huvitatud osapoolel on võimalik kavandada ja finantseerida kalapääsu ja paisu

projekteerimist ning ehitamist vastavalt kehtivatele seadustele (vt ehitusloa 21.04.2023 korralduse

p 1). Vastustaja on arvesse võtnud ühelt poolt asjaolu, et tagada tuleb liiklusohutus ja liiklejate

ohutus, ning teiselt poolt näinud ehitusloa kõrvaltingimusena ette võimaluse, et kaebajal on

võimalik paisu ja kalapääsu rajamine eeldusel, et ta katab sellega seotud kulud. Vastustajal ei ole

õiguslikku alust finantseerida kaebaja huvides toimuvat tegevust ega kaebaja eest paisurajatiste

4(9)

nõuetekohaseks muutmist. Paisutamisega seotud tegevused ei ole põhimääruse kohaselt vastustaja

ülesanneteks ja vastustajal puudub sellekohane kompetents ning eelarvelised vahendid paisudega

opereerimiseks, mistõttu ei saa ka vastustaja kaebaja eest kaebaja seaduspäraseks paisutamiseks

nimetatud tegevusi teostada.

27. Ehitusloa menetlusega ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajale on antud jätkuvalt

võimalus, et juhul kui tulevikus tekib huvitatud osapool, kes näitab üles huvi finantseerida

kalapääsu ja paisu projekteerimist ja ehitamist, et oleks võimalik lisaks sillale ehitada paisurajatis.

Järelikult on kaebajale tagatud ehitusloaga endiselt võimalus kalapääsu ja paisu rajamine, kui

kaebaja soovib paisutamisega jätkata.

28. Vastustaja on ehitusloa välja andnud õiguspäraselt ja kooskõlas kehtiva õigusega ning ei ole

ületanud diskretsiooni piire ega neid kuritarvitanud. Osalise paisurajatise aluse kinnisasja omaniku

ülesandeid täidab vastustaja ja paisurajatis ei ole õiguspäraselt kasutatav. Vastavalt veeseaduse §

175 lg-le 4 peab paisu omanik või selle valdaja paisutuse likvideerima, kui paisul puudub veeluba.

Paisutamine on ebaseaduslik ja kaebaja rikub sellega riigi omandiõigust, s.t kitsendades riigil oma

kinnisasja vallata ja kasutada. Undla silla rekonstrueerimine on olulise avaliku huviga, arvestades

silla (kehva) seisukorda ja selle avalikku kasutamist.

29. Paisutamise osas ei muutu kaebajale faktiliselt ega õiguslikult kehtiv olukord, kuivõrd puudub

tal paisutamistegevuseks vastav luba ehk olemasolev olukord kaebajal paisurajatise osas on

õigusvastane. Seega vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamise taotlemine on kaebajale

kasutu, kuivõrd see ei too endaga kaasa kaebaja jaoks olemasoleva olukorra muutmise ega hoia ära

ka kaebaja jaoks mistahes eeldatava negatiivse tagajärje. Kaebaja jaoks jääb tänane olukord

endiselt samaks. Vaidlusaluse silla rekonstrueerimine on vältimatult vajalik.

30. Ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 1, EhS § 92 lg 6, EhS § 102 lg 1, EhS § 97 lg 1 tulenevalt on

vastustaja pädev hindamama sildade seisukorda ja vastavalt sellele võtma ette vajalikke meetmeid,

esindades seeläbi kaalukat avalikku huvi.

31. Riikliku teeregistri andmete kohaselt oli Undla silla seisundiindeks 2021. aastal 33%.

Seisundiindeks on piirväärtus, mille alusel tuleb kaaluda silla sulgemist ja rekonstrueerimise

vajadust. Lisaks sellele on välise vaatlusega tuvastatavad silla elementidel esinevad praod, mis

osutavad silla väga kehvale seisukorrale. Täiendavalt on tänaseks sillale kehtestatud ka piirangud –

piiratud on koormust 8. tonnile, kiirust 30 km/h ja liiklus sillal on reguleeritud eesõigusmärgiga.

Seega on vaidlusaluse silla rekonstrueerimine vältimatult vajalik.

32. Undla sild on väga kehvas seisukorras ning on vältimatult vajalik selle rekonstrueerimine 2024.

aastal, mistõttu ei ole võimalik silla rekonstrueerimist enam edasi lükata (arvestades lisaks, et

Undla silla rekonstrueerimine oli teehoiukavas plaanis juba 2019. aastal). Ehitustegevuse

läbiviimise osas tuleb arvestada, et selleks on vajalik paisutuse ajutine katkestamine ja veetaseme

alandamine. Kaebaja ja Keskkonnaametiga seotud kohtuvaidluse nr 3-23-834 tulemusena selgub

Undla silla rekonstrueerimistööde järgne tegevus paisutuse osas, s.t kas omanikule jääb õigus

paisutuse säilimiseks või mitte. Kui Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutus nr 2818 osutub

vaidluse tulemusena õigusvastaseks ja kaebajal esineb õiguslik alus paisutamiseks, on vastustaja

valmis taastama kaebaja paisurajatise osas, mis tuleb silla ehitustegevuseks likvideerida.

33. Kaebaja ja vastustaja vahel on sõlmitud 22.05.2017 notariaalne reaalservituudi seadmise leping,

mille punkti 2.4.5 järgi ei tohi valitseva kinnistu omanik takistada silla remontimist või teerajatise

ümber ehitamist. Seega ei ole vastustajal alust ehitusloa kehtivuse peatamiseks ega selle

mitterealiseerimiseks. Silla rekonstrueerimiseks on kaalukas avalik huvi, mille eesmärgiks on

esmajoones tagada ohutu Undla silla kasutamine. Undla silla esmakordne rekonstrueerimine oli

plaanis 2019. aastal, kusjuures ettevalmistavate tegevustega oli alustatud juba mitmeid aastaid

varem (s.o 2013. aastal). Erinevate menetluste etappides (s.t projekteerimistingimused, projekti

koostamine, ehitusluba) on vastustaja kaasanud kaebaja ja kaebaja on igas etapis korduvalt

5(9)

taotlenud oma arvamuste ja seisukohtade esitamise tähtaegade pikendamist ning mida on vastustaja

ka korduvalt aktsepteerinud. Sellest tulenevalt on silla ehitustegevus mitmeid aastaid viibinud.

34. Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendusest on tuvastatav, et kõnealust teed on kujutatud

samas asukohas juba 1884. aasta kaardil. Riigitee aluse katastriüksuse plaan koostati 25.09.2000 ja

registreeriti Lääne-Viru Maakatastris 10.05.2001. Katastriüksuse nimeks määrati Vohnja-Kadrina

maantee nr 17152 ja selle moodustamise õiguslikuks aluseks oli teede- ja sideministri 07.11.2000

käskkiri nr 289, mis kinnitab, et riigiteena oli vaidlusalune tee arvel juba enne 2000. aastat.

Kinnisturaamatu andmete alusel on kaebaja saanud katastriüksuse omanikuks 2006. aastal.

35. Lisaks eelnevale on vastustaja selgitanud olemasolevat olukorda ka ehitusloa korralduse lisas nr

2. KOHTU PÕHJENDUSED

36. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna kohtule ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi on

vaidlustatud haldusaktiga rikutud.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) 1) Undla sild ei ole hetkeseisuga

ohutult kasutatav, 2) Undla sild vajab rekonstrueerimist, 3) Undla paisul puudub praegusel ajal

veeluba, 4) vastustaja täidab Undla silla osas omaniku ülesandeid.

EhS § 92 lg 1, EhS § 92 lg 6, EhS § 102 lg 1, EhS § 97 lg 1 tulenevalt esindab vastustaja avalikku

huvi ning on pädev hindamama vaadeldava silla seisukorda ja vastavalt remontima. Maa-ameti

ajalooliste kaartide kaardirakendusest on tuvastatav, et kõnealust teed on kujutatud samas asukohas

juba 1884. aasta kaardil (vt vastustaja vastuse joonis nr 1). Riigitee aluse katastriüksuse plaan

koostati 25.09.2000 ja registreeriti Lääne-Viru Maakatastris 10.05.2001. Katastriüksuse nimeks

määrati Vohnja-Kadrina maantee nr 17152 ja selle moodustamise õiguslikuks aluseks oli teede- ja

sideministri 07.11.2000 käskkiri nr 289.

37. EhS § 38 lg 1 järgi annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise

aluseks olevale ehitusprojektile. Maanteeameti 03.11.2020 korraldus nr 1-3/20/205 on jõustunud,

millega väljastati projekteerimistingimused Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

koostamiseks (muudetud Maanteeameti 11.01.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/708-1). Seega jätab

kohus tähelepanuta ning ei hinda kaebaja väiteid seoses projekteerimistingimuste õigusvastasusega.

Tulenevalt planeerimisseaduse §-st 125 ei asu vaadeldav sild detailplaneeringu koostamise

kohustusega alal.

38. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2023 määruse p-s 13 toodud seisukohtadega:

„Kaebaja ei kasuta näiteks hüdroenergiat ja pole väitnud paisjärve vee kasutamist ka muul viisil.

Haldusasjas nr 3-23-834 esitatud 22.08.2023 seisukohas (p 3) on viidatud, et paisjärve vahetus

läheduses on hooned, mis võivad veetaseme langetamisel hakata vee- ja niiskusrežiimi muutumise

tõttu vajuma. See hinnang on paljasõnaline ja ebausutav. Esiteks jääb suurem osa Flora kinnistu

hoonestusest teisele poole riigiteed Flora katastriüksusele, kuhu paisutuse mõju ei ulatu. Samuti ei

ole usutav, et paisu likvideerimise korral tõuseks märkimisväärselt veetase senisest paisust

allavoolu (st teisel pool Vohnja–Kadrina kõrvalmaanteed). Kuigi paisjärve läheduses ja samal pool

teed asuvad lisaks mõned hooned Kaalumaja katastriüksusel (trafoalajaamad ja kaalumaja), ei saa

pidada tõenäoliseks, et Veskijärve katastriüksuse n-ö kuivendamine saaks mõjutada negatiivselt

nende hoonete püsivust, vaid pigem vastupidi. Paisutuse kõrvaldamisega ei jää kaebaja ilma

olemasoleva paisjärve aluse maa omandiõigusest. Kaebaja ei tohi omandit kasutada üldiste huvide

vastaselt, nt paisutada tema kinnistut läbivat Loobu jõge ilma õigusliku aluseta ja kalade liikumist

takistaval viisil. Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on olemasolev paisutus inimtekkeline või

looduslik ning kas Keskkonnaamet on õiguspäraselt kohustanud kaebajat paisutust likvideerima,

tuleb lahendada haldusasjas nr 3-23-834. Praeguses asjas vaidlustatud Undla silla

6(9)

rekonstrueerimise ehitusluba ei anna Transpordiametile õigust teostada ehitustöid kaebaja

kinnisasjal või lammutada kaebajale kuuluvaid rajatisi.“

39. Seega ei ole käesoleva vaidluse raames asjakohased kaebaja väited seoses Keskkonnaameti

06.02.2023 ettekirjutusega nr 2818, millega Keskkonnaamet kohustas OÜ-d Metalldetail hiljemalt

15.09.2023 likvideerima Undla pais, kuivõrd nimetatud ettekirjutus on vaidlustatud haldusasjas nr

3-23-843. Kohus möönab, et nimetatud ettekirjutusel on seos vaidlustatud korraldusega. Samas

kinnitas vastustaja, et kui Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutus nr 2818 osutub vaidluse

tulemusena õigusvastaseks ja kaebajal esineb õiguslik alus paisutamiseks, on vastustaja valmis

taastama kaebaja paisurajatise osas, mis tuleb silla ehitustegevuseks likvideerida.

40. Vaidlustatud tee ehitusloast ja selle aluseks olevast ehitusprojektist nähtub, et Undla silla

rekonstrueerimise käigus on kavandatud mh olemasoleva paisu või veelaskme konstruktsioonide

lammutamine ja jõesängi kindlustamine (vt projekti seletuskirja p-d 3.1 ja 3.4.5, samuti p 4.5, dtl

40, 46, 49). Sellel eesmärgil on ehitusloa kõrvaltingimusena (p 2) toodud välja vajadus Undla silla

rekonstrueerimiseks võõrandada osa riigiteega piirnevast Veskijärve katastriüksusest. Kohus ei

hinda kaebaja väiteid seoses omandiküsimusega, kuivõrd vaidlustatud korraldusega ei ole vastavat

küsimust lahendatud. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-22-1050 01.07.2022 seisukoha lisana

Transpordiameti 18.05.2022 teate nr 8-3/21-033/11056-1, millega vastustaja algatas kaebajale

kuuluva kinnisasja osa omandamise menetluse. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta nimetatud

menetluse raames.

41. Kaebaja heidab vastustajale ette, et algatamata on jäetud keskkonnamõjude hindamine. Kaebaja

toob välja, et veelase on tehasekompleksi tulekustutussüsteemi osa, järve kaldal on pumpla, millega

pumbatakse vesi hüdrantide torustikku ja külmumise vältimiseks peab olema piisav veetase.

Veetase mõjutab ka kõrvaloleva looduskaitsealuse Undla pargi veerežiimi ja ka kõrvalasuvate

kinnistute veerežiimi. EhS § 2 lg 6 sätestab, et ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele

kohaldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätteid.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 2 kohaselt hinnatakse

keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud,

et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju

Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega

või ei ole selleks otseselt vajalik.

42. Riigitee nr 17152 Vohnja-Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnangu (edaspidi: eelhinnang) punktis 2.3 tuuakse, et „Loobu jõe

paisutamisel on moodustunud Undla veskijärv (VEE2011300). Paisutamiseks oli Undla Vesi

MTÜ-le antud keskkonnaluba nr L.VV/331308. Veeloa alusel tuli Undla pais rekonstrueerida ning

olemasoleva paisu asemel rajada tehiskärestik-kalapääs, millele Keskkonnameti juhtis oma kirjas

02.06.2022 nr 6- 3/22/9970-2 tähelepanu seoses Undla silla projekti kooskõlastamisega. Kuna

MTÜ ei alustanud paisu rekonstrueerimise ja kalapääsu rajamistöödega, siis tunnistati

Keskkonnaameti korraldusega 17.08.2022 nr DM-114352-24 luba kehtetuks. Loobu jõgi kuulub

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (RTL 2004, 87, 1362; RT

I 09.07.2016, 1) Pundiveski paisust kuni suubumiseni merre. Loobu jõgi kuulub samuti riigi poolt

korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III, 06.11.2018, 1). Undla sild asub Ida-Eesti

vesikonna veemajanduskava alusel kaitstaval veekogumil: Loobu jõgi Udriku ojani (Loobu 1).

Veekogumi seisund on 2017. aasta seisuga hinnatud koondhindega „kesine“. Kesist seisundit

põhjustavad paisud kalade rändetingimuste takistajatena ning pikaajaline reostuskoormus. Vee

kvaliteet oli Loobu jões tõsiseks probleemiks 1970.-80. aastatel, kui silla kõrval tegutses Flora

keemiatsehh. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga uue silla rajamisel vastuolu puudub, sest see

ei muuda Loobu jõe ökoloogilist seisundit.“ (dtl 16). Kaebaja ei ole eelnevat kaebuses ümber

lükanud. Kaebaja ei ole esitanud seisukohta mh osas, et eelkõige põhjustab pais kalade

rändetingimusi olukorras, kus ei ole rajatud tehiskärestik-kalapääsu.

7(9)

43. Eelhinnangu punktis 2.4 tuuakse välja, et: „Undla sillast edelasse jääb Undla mõisa park, mille

piirid on määratud Vabariigi Valitsuse 19.05.2011 määrusega nr 63 “Lääne-Viru maakonna

kaitsealuste parkide ja puistute piirid” (RT I, 24.05.2011, 2). Looduskaitse alla kuuluvas pargis

kehtib looduskaitseseaduses ja Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määruses nr 64 „Kaitsealuste

parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ sätestatud kaitsekord. Pargi valitseja on

Keskkonnaamet…./…/ Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Neeruti loodusala (EE0060203) asub

projektialast ca 2,5 km kaugusel ning eeldatavasti ei mõjuta kavandatav tegevus Natura 2000

võrgustiku ala.“ Seega ei ole tõendatud kaebaja väited vaadeldava ala veerežiimi rikkumise kohta.

44. Eelhinnangus asuti järeldusele, et projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse

keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatav tegevus antud asukohas olulist

keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende

ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul

kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid (dtl 23). Negatiivse mõju vältimiseks on pandud ehitajale

kohustus, et tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, mis on eelhinnangus loetletud. Eelnevat

aluseks võttes oli keskkonnamõju hindamine jäetud põhjendatult algatamata.

45. Kaebaja heidab ette, et menetlusse ei ole kaasatud Undla Vesi MTÜ-d. Nimetatud

mittetulundusühingu juhatuse liige on T.K. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega ei saa kaebaja vaidlustada

kolmanda isiku kaasamata jätmist. Kaebajale on antud võimalus avaldada haldusmenetluses oma

seisukohti (dtl 63). Kaebaja eelnevat ka ei eita.

46. Kaebaja ja Maanteeameti vahel on 22.05.2017 sõlmitud notariaalne reaalservituutide seadmise

leping (dtl 91), mille p 2.4.5 järgi kohustub kaebaja vooluveekogu paisutuse ajutise katkestamisega

või veetaseme piisava alandamisega mõistliku etteteatamise ajaga, kui tee valdajal

(Maanteeametil) on vajalik remontida või ümber ehitada teerajatist. Võimalusel ja vajadusel

ühitatakse teerajatiste ja tõkestusrajatise remondi- või ümberehitamise aeg (dtl 96). Seega kohustub

kaebaja juba nimetatud lepingu järgselt nõustuma teerajatise ehk silla ümberehitamisega.

Paisutamise osas ei muutu kaebajale faktiliselt ega õiguslikult kehtiv olukord, kuivõrd praegusel

ajal puudub kaebajal paisutamistegevuseks vastav luba.

47. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlusaluse silla rekonstrueerimine ei muuda kaebaja jaoks

faktiliselt ega õiguslikult olukorda. Kaebajale on tagatud juurdepääs avalikult kasutavalt teelt oma

kinnistule ja hoonetele (sh ehitusperioodi ajaks). Silla rekonstrueerimise ehitusprojektis on

arvestatud kaebaja poolt projekteerimistingimuste menetluses esitatud märkusega, millest

tulenevalt on projekteeritud lahendus, kus kaebajale on olemasolevad juurdepääsud riigiteega

külgnevale alale säilitatud tänasega samaväärsel kujul. Samuti ei takistata Undla silla

rekonstrueerimisega kalapääsu ja paisu rajamist (dtl 52).

48. Väär on kaebaja hinnang, et planeeringus puudub viide liiklustiheduse kohta. Vaidlustatud

korralduse seletuskirja p-st 3.1 nähtub, et silla juures on liiklussagedus 2020. aasta seisuga 661

autot/ööpäevas. Projekti raames on teostatud ka liiklus prognoos, mille kohaselt kujuneb 2042.

aasta eeldatavaks liiklussageduseks 900 a/ööp, millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 94%,

veoautod ja autobussid 2% ning autorongid 4%. Katend on projekteeritud IV klassi tee nõuete

järgi. Silla muu plaani- ja vertikaallahendus on kujunenud erinevate variantide kaalumise

tulemusel ning (plaani)lahendus ei jälgi otseselt projekteerimisnorme, kuna silla asukoht ja

olemasolev välja kujunenud keskkond, on erandlikud ja unikaalsed.

49. Õige on kaebaja viide, et vaadeldavat projekti ei ole kooskõlastatud Terviseametiga. EhS § 21

lg 1, § 23 ja § 47 kohaselt on sätestatud nõuded ehitusprojekti koostajale ja kontrollijale.

Rahvatervise seaduse § 12 lg 3 sätestab, et avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik

esitab kohaliku omavalitsuse nõudel tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli,

8(9)

lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu- ja isikuteenuseid

osutava ettevõtte ehitusprojekti, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, ehitise tervisekaitsenõuetele

vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks. Seega kooskõlastab Terviseamet

üksnes nende objektide projekte, millele on rahvatervise seaduse alusel nõutud Terviseameti

kooskõlastus. Muul juhul Terviseameti kooskõlastuse vajadus puudub.

50. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)