2-24-3155/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-3155

Tsiviilasi

XXXXX korteriühistu kandeavaldus juhatuse liikme

äriregistrist kustutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 29. jaanuari 2024 määrus

nr Ü 40008456 / M10

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXXX korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

XXXXX

korteriühistu

(registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse

liige Ilmar Aun

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 29. jaanuari 2024 määrus nr

Ü 40008456 / M10 täies ulatuses ja saata XXXXX korteriühistu 29. novembri 2023

ja 18. detsembri 2023 kandeavaldused registripidajale uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada XXXXX korteriühistu määruskaebus.

3. Jätta menetluskulud määruskaebemenetluses XXXXX korteriühistu kanda.

XXXXX korteriühistul on õigus taotleda Tartu Maakohtu registriosakonnalt

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXXX korteriühistu (avaldaja/korteriühistu) esitas 29. novembril 2023 registripidajale

kandeavalduse, milles palus äriregistri registrikaardilt kustutada juhatuse liige Kristjan Paumer.

Kandeavalduse allkirjastas ja esitas korteriühistu nimel juhatuse liige I. Aun. Kandeavaldusele

on lisatud 23. novembri 2023 üldkoosoleku protokoll koos osalejate nimekirjaga, volikirjad

ning Kristjan Paumeri avaldus juhatusest tagasiastumise kohta.

2. Tartu Maakohtu registriosakond andis 5. detsembri 2023 määrusega nr Ü 40008456 / M9

avaldajale tähtaja 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest juhatuse liikme volituste

pikendamise otsuste esitamiseks.

Kohtunikuabi märkis, et taotletud kannet ei saa teha, sest esitamata on juhatuse liikme I. Auna

volituste pikendamise otsused alates 15. novembrist 2001. Registripidajale esitatud andmetel

valiti juhatuse liige I. Aun ametisse 14. novembril 1998. Põhikirja p 3.7.1 kohaselt valitakse

juhatus ametisse kolmeks aastaks. Kandeavaldusi saab korteriühistu nimel esitada juhatuse

liige, kelle volitused kehtivad.

3. Avaldaja esitas 18. detsembril 2023 registripidajale kandeavalduse, milles palus

registrikaardilt kustutada juhatuse liige K. Paumer. Kandeavalduse esitas korteriühistu juhatuse

liige I. Aun. Kandeavaldusele on lisatud korteriühistu 17. detsembri 2023 üldkoosoleku

protokoll otsusega korterühistu juhatuse liikme I. Auna volituste pikendamiseks kolmeks

aastaks ja 23. novembri 2023 üldkoosoleku protokoll.

4. Tartu Maakohtu registriosakond andis 29. jaanuari 2024 määrusega nr Ü 40008456 / M10

avaldajale tähtaja 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest juhatuse liikme volituste

pikendamise otsuste esitamiseks.

Kohtunikuabi märkis, et registripidajale esitati juhatuse liikme volituste pikendamise otsus

alates 17. detsembrist 2023. Kandeavalduse esitaja, I. Aun valiti juhatuse liikmeks

14. novembrist 1998 tähtajaga kolm aastat. Volituse pikendamise otsuseid alates

15. novembrist 2001 esitatud ei ole. Kandeavaldusi saab korteriühistu nimel esitada juhatuse

liige, kelle volitused kehtivad.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas registripidaja 29. jaanuari 2024 määruse peale määruskaebuse, milles palub

määruse tühistada.

Avaldaja on seisukohal, et registripidaja 29. jaanuari 2024 puuduste kõrvaldamise määrus ei

ole täidetav. 29. jaanuari 2024 määrusega kohustati avaldajat esitama juhatuse liikme volituste

pikendamise otsused alates 15. novembrist 2001. Sellel ajal kehtinud põhikirja redaktsiooni

järgi oli juhatuse liikmete volituste tähtaeg kaks aastat, seega kehtisid juhatuse liikme I. Auna

volitused kuni 15. november 2000. Perioodil 15. november 2000 kuni 7. jaanuar 2018 tehti

mittetulundusühingute- ja sihtasutuste registris avaldaja suhtes kaheksa kannet ja alates

7. jaanuarist 2018 korteriühistute registris neli muutmiskannet. Kordagi ei tekkinud kellelgi

kahtlusi juhatuse liikme volituste puudumise osas.

Avaldaja ei eita, et ajavahemikul 15. november 2000 kuni 17. detsember 2023 ei ole juhatuse

liikmete volituste pikendamise otsuseid üldkoosolekul vastu võetud. Avaldajal puudub

„füüsiliselt“ võimalus 29. jaanuari 2024 määruse täitmiseks. Samas on avaldajal õigustatud

ootus, et registriosakond loeb vahepealsel perioodil juhatuse liikme volitused kehtivaks, sest

sellel ajal on tehtud kokku kaksteist registrikannet.

6. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel

lahendamiseks maakohtu kohtunikule. Maakohtu kohtunik jättis 26. märtsil 2024

määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi määrus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata tagasi

registriosakonnale kandeavalduse uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

8. Avaldaja esitas 29. novembril 2023 kandeavalduse juhatuse liikme Kristjan Paumeri

registrikaardilt eemaldamiseks (dtl 6). Kohtunikuabi andis avaldajale 5. detsembri 2023

määrusega tähtaja „juhatuse liikme volituste pikendamise otsuste esitamiseks“ (TsMS § 596

lg 2). Avaldaja esitas 18. detsembril 2023 kandeavalduse täienduse ning kohtunikuabi andis

29. jaanuari 2024 määrusega teistkordselt avaldajale tähtaja „juhatuse liikme volituste

pikendamise otsuste esitamiseks“. Avaldaja vaidlustab kohtunikuabi 29. jaanuari 2024 määrust

(vaidlustatud määrus) täies ulatuses, mistõttu kontrollib ringkonnakohus määruse põhjendatust

ja seaduslikkust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).

9. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et vaidlustatud määrust ei olnud võimalik täita.

Ringkonnakohus selgitab, et kohtunikuabi puuduste kõrvaldamise määruse resolutsioon peab

olema selge ja üheselt mõistetav (TsMS § 442 lg 5 koosmõjus § 463 lg-ga 2) ning määrus peab

olema põhjendatud (TsMS § 442 lg 8 ja § 463 lg 2). Kohtunikuabi puuduste kõrvaldamise

määrus on TsMS § 599 lg 1 alusel vaidlustatav määrus. Seetõttu on oluline, et määruse

resolutsioonist nähtuksid selgelt ja ühemõtteliselt, milliste puuduste kõrvaldamiseks on

kohtunikuabi avaldajale tähtaja andnud.

Kohtunikuabi vaidlustatud määruse resolutsioon ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

nõuetele. Vaidlustatud määrusest ei nähtu kõrvaldamist vajavad puudused (nt millise juhatuse

liikme volitusi tuleb alates millisest hetkest pikendada). Samuti ei ole vaidlustatud määruses

eristatud, millisel kandeavaldusel (st kas 29. novembri 2023 või 18. detsembri 2023) esinevate

puuduste kõrvaldamiseks on tähtaeg antud. Praegusel juhul on kohtunikuabi 29. jaanuari 2024

puuduste kõrvaldamise määruse resolutsioon identne 5. detsembri 2023 määruse

resolutsiooniga, vaatamata sellele, et avaldaja oli 18. detsembril 2023 esitanud uue

kandeavalduse ja tõendanud juhatuse liikme I. Auna volituste olemasolu selle esitamise ajal.

Seega ei ole vaidlustatava määruse resolutsioon mitte üksnes ebaselge ja ebapiisav, vaid lisaks

avaldajat eksitav.

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruses toodud etteheiteid kandeavaldusele on

võimalik kogumis mõista selliselt, et 29. novembril 2023 ja 18. detsembril 2023 avaldaja nimel

kandeavaldused esitanud juhatuse liikme I. Auna volitusi juhatuse liikmena pikendati alates

17. detsembrist 2023 edasiulatuvalt, kuid taotletava kande tegemiseks on vaja, et tema volitusi

pikendataks ka tagasiulatuvalt (alates 15. novembrist 2001). Ringkonnakohus ei nõustu

kohtunikuabi etteheidetega.

Registripidaja saab kandeavaldust lahendades kontrollida nii seadusega nõutavate dokumentide

olemasolu kui ka nende vastavust seaduse nõuetele (äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg-d 1 ja 2).

Seadus nõuab, et registripidaja peab kontrollima, kas talle esitatavad dokumendid vastavad

seadusega sätestatud vormi- ja ka minimaalsetele sisunõuetele (vt Riigikohtu 4. veebruari 2009

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8).

Seadusest tulenevalt on avaldaja taotletud kande tegemise eelduseks, et registripidajale esitatud

kandeavaldusele oleks alla kirjutanud isik, kellel on selleks seaduse järgi õigus, ja et

kandeavaldusele oleksid lisatud kõik nõutavad dokumendid ja need oleksid kooskõlas seaduse

nõuetega. ÄRS § 41 lg 1 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele

lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses

ettenähtud tähtaega. Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses

nõutavad dokumendid on esitatud ja need vastavad seaduse nõuetele.

Registripidajale esitatava avalduse allkirjastab juriidilise isiku nimel selleks õigustatud isik,

eelkõige seaduslik esindaja (ÄRS § 40 lg 2). Seadus ei näe ette, et avalduse peaks allkirjastama

registrisse kantud juhatuse liige. Seega on piisav, kui juhatuse liikme registrikaardilt

kustutamise kande tegemist taotlevale avaldusele alla kirjutanud isik on valitud üldkoosolekul

juhatuse liikmeks.

Juhatuse liikme ametisuhte olemasolu ei sõltu registrikandest, vaid juhatuse valib üldkoosolek

(KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 2). Samuti on piisav see, kui varem juhatuse liikmeks

olnud isiku juhatuse liikme ametiaega pikendatakse nii tagasiulatuvalt kui ka edasiulatuvalt

(vt ka RKTKm nr 2-18-4121, p-d 13, 16 ja 20). Riigikohus on ka leidnud, et registripidajal on

talle esitatud ühingu organi otsuse sisu hindamisel mh õigus teha kindlaks otsuses väljendatud

tahe (RKTKm nr 2-18-4121, p 17). Käesoleval juhul on korteriühistu liikmed teinud

17. detsembril 2023 otsuse, millega nad on registrikaardile juhatuse liikmena kantud I. Auna

juhatuse liikme ametiaega pikendanud kolmeks aastaks ja seega on korteriühistu liikmete ühine

tahe see, et I. Aun oleks ka edaspidi korteriühistu juhatuse liige.

11. 29. novembri 2023 kandeavalduse (dtl 6) lisaks oli muuhulgas avaldaja 23. novembri 2023

üldkoosoleku protokoll (dtl 12-15), mille p-s 4 on otsustatud juhatuse liikme K. Paumeri

tagasikutsumine. Avaldaja nõustub määruskaebuses, et korteriühistu nimel avalduse esitanud

I. Aunal ei olnud 29. novembri 2023 kandeavalduse esitamise ajal juhatuse liikme volitusi.

Samas on avaldaja esitanud 18. detsembri 2023 kandeavalduse täienduse (dtl 20), millele on

lisatud korteriühistu 17. detsembri 2023 üldkoosoleku otsus, millega pikendati I. Auna juhatuse

liikme volitusi kolmeks aastaks. Seega oli 18. detsembri 2023 kandeavalduse allkirjastanud

korteriühistu juhatuse liikme volitusi omav I. Aun ning kohtunikuabi 5. detsembri 2023

määruses nimetatud puudus on kõrvaldatud.

Vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi, miks peab I. Auna juhatuse liikme volitusi

tagasiulatuvalt pikendama või kuidas see takistab 18. detsembri 2023 kandeavalduses taotletava

kande tegemist.

12. Lisaks eeltoodule juhib ringkonnakohus kohtunikuabi tähelepanu ÄRS §-le 53, mille

kohaselt on kohtunikuabil õigus teha kandeid ka avalduseta (ex officio).

Registripidajale on esitatud K. Paumeri 15. juulil 2023 digiallkirjastatud avaldus tema juhatuse

liikme kohalt tagasiastumiseks. Ühingu juhtorgani liige võib sõltumata põhjusest igal ajal tagasi

astuda, teatades sellest teda valinud või määranud organile. Juhtorgani liikme ametisuhe

juriidilise isikuga lõpeb sõltumata sellest, kas juhtorgani liikme osas on registris jätkuvalt kanne

või mitte. Kuigi registri kanne juhatuse liikme osas on deklaratiivse tähendusega, peab

juriidiline isik tagama kande õigsuse. Kui juriidiline isik ei esita registrile avaldust kustutada

registrist isik, kelle ametiaeg juhtorgani liikmena on lõppenud, on nimetatud isikul õigus

teavitada registripidajat kande ebaõigsusest.

Kuivõrd kohtunikuabile oli saanud teatavaks, et kanne K. Paumeri juhatuse liikmeks olemise

kohta oli muutunud ebaõigeks, õiguslik vaidlus selles osas puudus, tulnuks kanne K. Paumeri

juhatuse liikmena registrist kustutamise osas teha kohtunikuabil juba ainuüksi ametiülesande

korras (ÄRS § 53 lg 2). Kandeavaldusi lahendades tuleb lähtuda menetlusökonoomia

põhimõttest (TsMS § 2) ning mitte nõuda ühingult ebavajalike ning kande tegemisse

mittepuutuvate võimalike puuduste kõrvaldamist.

13. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja saadab asja tagasi

registripidajale kande tegemise otsustamiseks.

Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2

esimene lause). Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda registriosakonnalt

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 172 lg 2 teisele lausele ja

TsMS § 150 lg 1 p-le 5. Taotlusele tuleb lisada pangakonto number, kuhu riigilõivu tagastamist

taotletakse.

(allkirjastatud digitaalselt)