2-23-122100/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjatelt K. Z.lt ja R. O.lt solidaarselt hageja T. L. kasuks perioodi Välja mõista kostjatelt K. Z.lt ja R. O.lt solidaarselt hageja T. L. kasuks korteri
Legislator headnote
AI generated2-23-122100/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjatelt K. Z.lt ja R. O.lt solidaarselt hageja T. L. kasuks perioodi Välja mõista kostjatelt K. Z.lt ja R. O.lt solidaarselt hageja T. L. kasuks korteri
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kädi Vaker
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.05.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-122100
Tsiviilasi
T. L. (L.) hagi K. Z. ja R. O. vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3841,52 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: T. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Kostja I: K. Z. (sünniaeg xxxx, elukoht xxxx)
Kostja II: R. O. (sünniaeg xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista kostjatelt K. Z.lt ja R. O.lt solidaarselt hageja T. L. kasuks perioodi
jaanuar-mai 2023 eest tasumata üür summas 3179,02 eurot.
3. Välja mõista kostjatelt K. Z.lt ja R. O.lt solidaarselt hageja T. L. kasuks korteri
kahjustamisega tekkinud kahju hüvitis summas 662,50 eurot.
4. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate K. Z. ja R. O. kanda.
5. Välja mõista kostjatelt K. Z.lt ja R. O.lt solidaarselt hageja T. L. kasuks
menetluskulud summas 588,30 eurot.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjad võivad esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui nende tegevusetus,
mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjatele
või nende esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostjad said
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval
kuni kella 24.00-ni.
KOHTU SELGITUSED
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus
tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 03.11.2022 üürilepingu korteri asukohaga
Xxxx, kasutamiseks. Leping sõlmiti kaheks aastaks. Lepingu järgi kohustusid kostjad tasuma
üüri 750 eurot kuus, millele lisandusid kõrvalkulud tegelikult kasutatud kõrvalteenuste eest.
Üürilepingu sõlmimise järel tekkis paari kuu jooksul kostjatel võlg üüri ja kõrvalkulude
maksmisel. 02.05.2023 sõlmisid pooled üürilepingu lisa 2 üürilepingu lõpetamiseks ja võla
tasumiseks graafiku alusel. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagejale võlga tasunud. Hagiavalduse
esitamise seisuga on tasumata üüri ja kõrvalkulud perioodi jaanuari-mai 2023 kohta summas
3179,02 eurot ning hageja korterile tekitatud kahju summas 662,50 eurot.
Kohus toimetas kostjatele menetlusse võtmise määruse, hagi ja puuduste kõrvaldamise
dokumendid kätte 28.03.2024 väljaande Ametlike Teadaannete kaudu. Kostjad kohustusid
kohtule vastama hiljemalt 25.04.2024, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks kostjad vastanud ei
ole.
Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1
alusel kostjate kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel
lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjatelt maksekäsu kiirmenetluse kulud
summas 119,77 eurot Eestis ning 133,30 eurot Lätis seoses kohtu kaudu dokumentide
kohaletoimetamisega ning hagiavalduse esitamisega seotud riigilõiv summas 560,00 eurot.
Seega menetluskuludena kokku 813,07 eurot.
Kohus selgitab, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu summas 119,77 eurot
ja hagimenetluses summas 560 eurot, kokku 679,77 eurot. Hageja nõue tasumata üüri osas ja
korteri kahjustamisega seotud kahju hüvitise osas on kokku 3841,52 eurot. Riigilõivuseaduse
(RLS) § 59 lg 1 lisa 1 järgi tuleb summalt 3841,52 tasuda riigilõivu kokku 455 eurot, mistõttu
on hageja käesoleval juhul tasunud riigilõivu 224,77 eurot enam. Hagejal on õigus taotleda
enamtasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 4 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb
kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).
TsMS § 138 lg-test 1, 2, TsMS § 139 lg-st 2 ja TsMS § 143 p-st 4 lähtuvalt on põhjendatud
hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu
seoses dokumentide kättetoimetamisega kostjatele Läti Vabariigis summas 133,30 eurot.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista
kokku summas 588,30 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kädi Vaker
kohtunik