2-22-16777/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

02.05.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-16777

Tsiviilasi

O.U hagi R.Y.J-i vastu liikmelepingu nr 211096

kehtivuse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja O.U (isikukood XXX)

Kostja R.Y.J (registrikood XXX), lepinguline

esindaja Tauno Tark

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta O.U hagi R.Y.J-i vastu liikmelepingu nr 211096 kehtivuse tuvastamise

nõudes rahuldamata.

2. Asendada jõustunud kohtuotsuses O.U ja R.Y.J nimed tähemärkidega ning

mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega ega registrikoodi.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud O.U kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja ja kostja sõlmisid 01.06.2020 liikmelepingu nr 211096. Kostja kohustus on

võimaldada hagejal vastavalt hageja valitud treeningupaketile külastada valitud

spordiklubisid (lepingu p 1). Kostja ütles esmakordselt 15.07.2022 e-kirjaga poolte vahel

sõlmitud liikmelepingu nr 211096 üles. Kostja ütles 24.10.2022 avaldusega uuesti hageja

sõlmitud liikmelepingu nr 211096 üles.

2. Hageja palub kohtul tuvastada, et kostjaga sõlmitud liikmeleping nr 211096 ei lõppenud

24.10.2022 ülesütlemise avalduse alusel. Hageja esitas mh kohtule taotluse asendada

jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärkidega ning mitte

avalikustada isikukoodi või sünniaega.

3. Hageja leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud. Hageja hinnangul on liikmelepingu

ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega. Igal inimesel on õigus võimalikult heale

tervisele.

4. Liikmelepingu korraline ülesütlemine põhjust esitamata ei tähenda siiski, et põhjust üldse

ei ole vaja esitada. Hageja on seisukohal, et kunagi ei teki õigust lepingute ülesütlemiseks

sõltumata põhjuse olemasolust (sõltumata põhjusest). Tähenduse poolest on küll sarnased,

kuid olemuslikult siiski erinevad mõisted “olenemata põhjusest” ning “sõltumata põhjuse

olemasolust (sõltumata põhjusest)”. Liikmeleping on üles öeldud põhjuseta. Olulistes

eluvaldkondades teenuse pakkumisel tõendamiskoormus pööratakse ümber ja teenuse

pakkuja kohustuse rikkumist eeldatakse. Liikmelepingu teistkordne ülesütlemine, põhjusi

mõlemal korral avaldamata, on lepingute ülesütlemise õiguse seadusevastane kasutamine,

mis toimub jõu positsioonilt ja agressiivselt.

5. Eesti Spordi Harta põhimõtte kohaselt peab igaühel olema õigus kuuluda spordiklubisse

ja kasutada selle võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kui lepingu ülesütlemine põhjust

esitamata oleks poolte huvisid kaaludes ilmselt ebaõiglane, on ülesütlemine vastuolus hea

usu põhimõttega.

6. Samuti esitas hageja 19.01.2023 kohtule taotluse anda kostja käitumise suhtes hinnang.

7. 18.04.2024 esitatud seisukohas märgib hageja, et tingimustes, kus kostja tunnustab

tsiviilasjas number 2-22-11451 hagi ja tunnistab sisuliselt, et hageja ei ole liikmelepingu

kohustusi rikkunud ning teeb seejärel koheselt hagejale ilma põhjuseta uue liikmelepingu

ülesütlemise, on kostja pahatahtlus ilmne ning tõendatud. Liikmelepingul ülesütlemisel

põhjus puudub. Hageja märgib, et kostjale samaväärset teenust kolme spordiklubi,

treeningute tunniplaani, samuti treenerite valiku osas teised spordiklubid ei paku.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

8. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja 24.10.2022 vastuse kohaselt on ülesütlemise avaldus

formaalselt ning sisuliselt õiguspärane ja kehtiv.

9. Kostja on seisukohal, et vaidluses ei kuulu analoogia korras kohaldamisele Riigikohtu

poolt viidatud erandlik põhimõte elutähtsa makseteenuse osas. Kostjale ei ole pandud

seadusega kohustust sõlmida isikutega lepinguid ning kostjale ei ole pandud seadusega

kohustust irduda üldisest lepinguvabaduse kohustusest.

10. Lisaks toob kostja välja järgnevad vastuväited: spordiseadus ei näe R.Y.J-ile ette

täiendavaid kohustusi liikmelepingu lõpetamisele; Eesti Spordi Harta ei näe ette

regulatsiooni poolte lepingulisele vaidlusele; ülesütlemine ei olnud vastuolus hea usu

põhimõttega; R.Y.J-il puudus kohustus täiendavalt sisustada ülesütlemisavaldust ning

viited üüriregulatsioonile on kohatud.

11. Liikmelepingu ülesütlemine ei ole hea usu põhimõtte vastane. Kostjal on põhiseaduslik

garantii valida kas, kellega ja mis tingimustel ta lepinguid sõlmib. Ainus alus sellest

irdumiseks oleks eriseadusega ette nähtud kohustus, mida antud juhul ei esine.

Ülesütlemisavaldus on tehtud vastavalt liikmelepingu tingimustele ja see on kehtiv. Kostja

ei nõustu hageja seisukohaga, et väidetavalt tuleb ülestlemisavaldust sisuliselt põhjendada.

12. Hagejal on võimalik külastada Tartus 191 spordiklubi peale R.Y.J-i. Tartus asub kokku

140 erinevat spordiobjekti, mille alla kuuluvad erinevad võimlad, staadionid, väljakud ja

keskused.

13. 21.03.2024 seisukohas leiab kostja, et hageja väide selle kohta, et kostja vastus on

koostatud „viisakusetult“ ning et see on vastuolus hea tavaga, on alusetu. Kostja vastus

2(5)

hagile vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele, olemata samal ajal

ebaviisakas. Asjaolu, et kostja on veendunud hagiavalduse põhjendamatuses ning vaidleb

sellele vastu, ei muuda menetlusosalist pahatahtlikuks.

14. Kostja on formaalselt ja materiaalselt käitunud ülesütlemisavaldusega korrektselt ja

ülesütlemine on kehtiv. Kostjal puudub kohustus sisustada täiendavalt ülesütlemisavaldust.

Viidete tegemine Riigikohtu praktikale seoses üürisuhetega on asjakohatu. Riigikohtu

praktika sedastab, et esile tuleb tuua õiguslik alus (eluruumi üürilepingu ülesütlemisel,

millega antud kaasuses pole tegemist), mida kostja on teinud. Lisaks, hageja ei ole ilma

jäänud oma kodust, mida hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend õigusliku

erandolukorrana käsitleb.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, jätab hagi rahuldamata.

16. Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on

sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Õiguslik huvi on asjas sisulise

otsuse tegemise eeldus, mida kohus peab omal algatusel kontrollima. Tuvastushagi puhul ei

saa õigusliku huvi olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda põhjendavad asjaolud eraldi

välja tooma (põhistama). Kohtu hinnangul on hageja põhjendanud õigusliku huvi

olemasolu. Hageja on hagis selgitanud, et hageja tuvastushuvi on ilmne, kuna lepingu

kehtivusest sõltuvad tema liikmelepingust tulenevad muud nõuded. Hageja eesmärgiks on

saada kostja poolt pakutavat teenust.

17. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 01.06.2020 liikmelepingu nr 211096. Kostja ütles

esmakordselt 15.07.2022 e-kirjaga poolte vahel sõlmitud liikmelepingu nr 211096 üles.

Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse tuvastamaks, et tema liikmeleping nr 211096

ei lõppenud 15.07.2022 ülesütlemise tagajärjel (tsiviilasi nr 2-22-11451). Kohus rahuldas

tsiviilasjas nr 2-22-11451 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja ütles 24.10.2022

avaldusega uuesti hagejaga sõlmitud liikmelepingu nr 211096 üles alates 24.11.2022 (tl 3).

Hageja esitas Harju Maakohtule käesoleva hagiavalduse tuvastamaks, et tema liikmeleping

nr 211096 ei lõppenud 24.10.2022 ülesütlemise tagajärjel. R.Y.J üldtingimuste p 11.3

kohaselt on klubil olenemata põhjusest õigus leping üles öelda teatades sellest liikmele üks

(1) kuu ette (tl 29-34).

18. Kohtu hinnangul on pooltevahelise õigussuhte näol tegemist käsunduslepinguga.

Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele

isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest

tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Kumbki lepingupool võib tähtajatu

käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda (TsMS § 630 lg 1). Püsiva

kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on

sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine, VÕS § 195 lg 3). Nii

käsundiandja kui käsundisaaja võivad tähtajatu käsunduslepingu igal ajal ja ilma põhjuseta

üles öelda1. Kui ühel poolel ei ole enam huvi jätkata lepingut, võib ta üldjuhul selle

lepingulise suhte lõpetada. Privaatautonoomia hõlmab ka ühe lepingupoole huvi astuda

olemasolevast lepingulisest suhtest välja, kui selle jätkamine ei ole enam võimalik (PS § 19

lg 1, RKTKo 3-2-1-79-13, p 28).

19. Poolte vahel puudub vaidlus ülesütlemise formaalsete eelduste üle. Vaidlus on selle üle,

kas kostjal oli õigus liikmeleping 24.10.2022 korraliselt üles öelda. Hageja on seisukohal, et

lepingut ei saa üles öelda põhjust esitamata.

20. Käsundisaaja võib tähtajatu käsunduslepingu üles öelda üksnes tingimusel, et

1 Kommentaar § 630 p 3.1.

3(5)

käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui

käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest

tekkinud kahju (VÕS § 630). Kostja on lepingu ülesütlemisest teatanud hagejale 1 kuu ette.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostjal puudub kohustus sisustada täiendavalt

ülesütlemisavaldust. Käesolevale vaidlusele ei kohaldu üürilepingu sätted. Hageja ei ole

ilma jäänud oma kodust, mida hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend õigusliku

erandolukorrana käsitleb. Kohus möönab, et hageja viidatud Eesti spordi harta p 2.4

kohaselt peab igaühel olema õigus kuuluda spordiklubisse ja kasutada selle võimalusi ning

kohustus täita oma klubi poolt kehtestatud reegleid. Samas ei ole võetud hagejalt õigust

kuuluda mõnda teise spordiklubisse. Konkreetsesse spordiklubisse kuulumine ei ole

hädavajalik teenus. Kostja on välja toonud ja tõendanud Tartu linna ametlikult veebilehelt

saadavast informatsioonist, et Tartus on registreeritud kokku 192 spordiklubi ning Tartus

asub kokku 140 erinevat spordiobjekti (tl 35-36). Vastavalt on hagejal võimalik kuuluda

teistesse spordiklubidesse ja hagejal on võimalik tegleda spordiga muul viisil. Hageja

märgib, et kostjale samaväärset teenust kolme spordiklubi, treeningute tunniplaani, samuti

treenerite valiku osas teised spordiklubid ei paku. Nimetu ei anna siiski hagejale õigust

kohustada kostjat jätkata kostjaga sõlmitud liikmelepingut.

21. Hageja hinnangul on liikmelepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega.

Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu

põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). VÕS § 630 lõikes 2 on sätestatud hea

usu põhimõttest lähtuv piirang käsundisaajale, tema peab ülesütlemisel arvestama, et

käsundiandja ei satuks ülesütlemise tõttu ebasoodsasse olukorda. Nii võib ta lepingu üles

öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või

tehingu teha muul viisil. Eelkõige peab käsundisaaja arvestama käsundiandja jaoks

vajalikku aega, et sõlmida uus käsundusleping.2 VÕS § 630 lõike 2 kohaselt on rikutud hea

usu põhimõtet kui käsundiandja satub ülesütlemise tõttu ebasoodsasse olukorda ning kui

ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul. Nimetatud sätte kohaselt ei loeta hea usu

phimõtte vastaseks ülesütlemise põhjuse puudumist. Hageja ei ole esile toonud ega

tõendanud, et ta oleks sattunud lepingu ülesütlemise tõttu ebasoodsasse olukorda. Samuti

kohus tuvastas eelnevalt, et hageja kuulumine kostja sprordiklubisse ei ole ainus võimalus

tegeleda Tartu linnas spordiga. Vastavalt ei ole kostja käitumine hea usu põhimõtte

vastane.

22. Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu (VÕS § 35 lg

1). Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte

huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult,

eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu

teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga (VÕS § 42 lg 1). VÕS § 42 lõikes 3 on

välja toodud tüüptingimused, mille korral loetakse, et tüüptingimus on eelkõige

ebamõistlikult kahjustav. Hagejal tuli täpsustada, missugust üldtingimuste punkti ta peab

tühiseks ning miks ta leiab, et tegemist on tühise tüüptingimusega. 18.04.2024 seisukohast

nähtuvalt mõistab kohus, et peab hageja tühiseks lepingu p-i 11.3. R.Y.J üldtingimuste p

11.3 kohaselt on klubil olenemata põhjusest õigus leping üles öelda teatades sellest liikmele

üks (1) kuu ette. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole ebamõistlikult kahjustava

2 Kommentaar § 630 p 3.1.

4(5)

tüüptingimusega, kuna nimetatuga ei kalduta kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Samuti

ei piira tüüptingimus teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi

selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

23. Eeltoodust tulenevalt on täidetud kõnealuse lepingu ülesütlemise formaalsed ja

materiaalsed eeldused ning ülesütlemine on kehtiv.

24. Hageja esitas kohtule taotluse anda kostja käitumise suhtes hinnang. Asjaolu, et kostja

vaidleb hagiavaldusele vastu, ei muuda menetlusosalist pahatahtlikuks.

25. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma

kohtu hinnangul käesoleva asjas lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei

käsitlenud.

26. Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses

andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi,

sünniaega, registrikoodi ega aadressi (TsMS § 462 lg 2). Seega asendatakse hageja taotlusel

jõustunud kohtuotsuses poolte nimed tähemärgiga ning ei avalikustata nende isikukoodi,

sünniaega ega registrikoodi. Poolte aadresse kohus kohtuotsusesse ei märgi.

MENETLUSKULUD

27. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS §

173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1).

Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

28. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

29. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

5(5)