2-22-3119/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

2. mai 2024

Tsiviilasja number

2-22-3119

Tsiviilasi

SGS Eesti Aktsiaselts hagi R S vastu töövaidluses

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja SGS Eesti Aktsiaselts (registrikood 10144527) lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Ketlin Peterson ja Mari Anne Rosalie

Rohtla (e-post: xxx)

Kostja R S (isikukood xxx), lepinguline esindaja A J (e-post: xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 05.12.2023 ja 11.01.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.09.2005 töölepingu, mille kohaselt asus kostja hageja

juures tööle keemiku kohal. Hiljem tegutses kostja XXX osakonna laboratooriumi juhi ametikohal.

20.12.2021 leidis aset vahejuhtum, kus kostja rääkis hageja piirkonnajuhi A Kiga lugupidamatult.

2-22-3119

Kostja keeldus pärast vahejuhtumit A Kiga rääkimast. Hageja tegi 23.12.2021 kostjale hoiatuse,

fikseerimaks 20.12.2021 asetleidnud sündmusi ja kostja ebakorrektset käitumist. Kostja esitas

30.12.2021 hagejale nõudekirja, milles teavitas töölepingu väidetavast rikkumisest ning nõudis

õigusabikulude hüvitamist ühe kuu töötasu ulatuses. A K palus 13.01.2022 A Kl kutsuda kostja oma

kabinetti vestlusele. Palve edastamisel kostja keeldus ning teatas, et: „Las ta kirjutab mulle! Ma ei

räägi temaga, sest ma juba väljendasin oma seisukohta.“ Kostja keeldus 13.01.2022 taaskord hageja

esindaja A Kiga rääkimast. Alates 17.01.2022 täitis kostja tööülesandeid kaugtööl. Kostja teavitas

17.01.2022 hagejat, et kostjal on palavik ning et kostja töötab kodust. Kostja väitis, et arst ei väljasta

talle töövõimetuslehte. Hageja vastas 17.01.2022 kostja 30.12.2021 nõudekirjale. Kodukontoris

töötamise ajal ei korraldanud kostja labori tööd ümber ega delegeerinud laborijuhendajale olulisi

ülesandeid, mida kostjal ei olnud võimalik kodukontoris täita. Graafiku kohaselt oli 19.01.2022

laborijuhendajal vaba päev ning kostja töötas kodust. Labori tööd planeerides ja koordineerides oleks

kostja pidanud muutma ajakava selliselt, et sellel päeval oleks laborijuhendaja tööl olnud. Kuna kostja

töötas 19.01.2022 kodust ning laborijuhendajat ei olnud tööl, siis jäid kostja ülesanded täitmata, sest

laboris puudus isik, kellel on analüütiliste aruannete allkirjastamise õigus. Kostjal oli 24.01.2022 tööle

tulles jätkuvalt palavik, mistõttu paluti kostjal koju minna, kostja keeldus. Hiljem selgus, et kostjal oli

juba alates 17.01.2022 avatud töövõimetusleht, mis lõpetati 24.01.2022. Kostja ei järginud 25.01.2022-

28.01.2022 ettenähtud tööaega, lahkudes töölt enne tööaja lõppu ja jättes lahkumisest juhtidele

teatamata. 27.01.2022 esitas hageja kostjale hoiatuse töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise

tõttu. A K palus 28.01.2022 kostjat, et kostja tuleks tema kabinetti, et nad saaksid rääkida, kostja

keeldus. Kostja ütles 28.01.2022 pärast 27.01.2022 hoiatuse saamist hageja personalitöötajale

kõrgendatud häälel: „Te ei lisanud kõiki dokumente. Kaeban su peale Tööinspektsiooni!?” Kostja

esitas hagejale 31.01.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse töölepingu seaduse (TLS) § 91

lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt oli kostja viimane tööpäev 31.01.2022. Kostja asus oma töölepingu

ülesütlemisavalduses seisukohale, justkui oleks hageja kohelnud kostjat ebaväärikalt või ähvardanud

sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Hageja kostjaga ei nõustu.

Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja ei ole kohelnud töötajat ebaväärikalt või

ähvardanud sellega ega lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Praegusel juhul ei

esine TLS § 91 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolusid, mistõttu ei võinud kostja töölepingut TLS § 91 lg 1

alusel erakorraliselt ülesse öelda. Hageja ei ole andnud alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Kostja etteheited ärevushäire põhjustamise kohta on alusetud ja tõendamata. Hoopis kostja ise näitas

20.12.2021 üles lugupidamatust hageja esindaja suhtes ning keeldus hiljem esindajaga rääkimisest.

Hageja leiab ka, et töölepingu ülesütlemisele oleks pidanud eelnema kostja poolne hoiatus. Töölepingu

ülesütlemiseavaldus on jäänud olulises osas ka põhjendamata, mistõttu hagejal ei ole võimalik aru

saada, milliseid rikkumisi talle ette heidetakse.

Enamus kostja ülesütlemisavalduses välja toodud väidetavates sündmustest leidsid aset enam kui kuu

aega enne töölepingu ülesütlemist (ehk 2021. aasta lõpus). Kostja saatis hagejale nõudekirja alles

30.12.2021 ehk nädal pärast väidetavaid sündmusi ning oli seejärel valmis töösuhet jätkama, kui

hageja tasub kostjale nõutud rahasummad. Seetõttu ei ole hageja hinnangul eluliselt usutav, et

23.12.2021 sündmused olid sellised, mille tagajärjel oleks kostja tundnud, et ta ei soovi hagejaga

töösuhet jätkata. Vastasel korral oleks kostja kohe töölepingu erakorraliselt üles öelnud, mitte nõudnud

hagejalt rahalist hüvitist. Ebausutav on, et kui töötaja suhtes leiab aset tõesti niivõrd ebaväärikas

kohtlemine, nagu kostja väidab, siis oleks selline töötaja nõus samas keskkonnas töötama veel enam

kui kuu aega. Kostja poolne töölepingu ülesütlemise alus (TLS § 91 lg 2 p 1) on mõeldud selliseks

erakorraliseks olukorraks, kus töötajal tekib viivitamatu vajadus tööleping päevapealt lõpetada. Hageja

leiab, et kuna hageja ei rikkunud töölepingut või ei olnud töölepingu rikkumine kostja jaoks oluline

rikkumine, siis on ülesütlemine tühine.

Hageja leiab, et tööleping tuleb lugeda korraliselt üles öelduks. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning loeks töölepingu lõppenuks korraliselt pärast TLS §

2-22-3119

98 lg-s 1 sätestatud 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja möödumist. Hageja arvestuse kohaselt on

töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks 02.03.2022, st alates 03.03.2022 on kostja tööleping

korralisega ülesütlemisega lõppenud.

Hageja leiab, et tõele ei vasta, et hageja otsis uut töötajat kostja ametikohale. Hageja otsis 2021 sügisel

inspektorit, mitte keemikut. Pärast kostja lahkumist asus labori tegevust koordineerima T M (hageja

pikaaegne töötaja, ühtlasi ka keemik), kes oli juba mitu aastat tagasi valitud Järjepidevuse kava

kohaselt kostja järglaseks ning kostja oli sellest teadlik. Tõele ei vasta, et hageja on asunud massiliselt

töötajaid koondama, mõne töötaja koondamisel puudub seos kostjaga. Hoopis kostja otsis hageja

juures töötamise ajal uut töökohta. Kostja poolne töölepingu ülesütlemine ei olnud tingitud mitte

hageja tegevusest, vaid kostja soovist lõpetada tööleping kostjale soodsamatel tingimustel. Vahetult

pärast töösuhte lõpetamist (31.01.2022) tegi kostja reisimiseks vajaliku meditsiinilise sertifikaadi ning

asus tööle xxx. Hageja hinnangul on usutav ja tõenäoline, et hageja konkurentide pakkumised muutsid

kostja suhtumist oma tööülesannetesse, tööandjasse ja ka kostja käitumist, mis muutus arrogantseks.

Kostja on ka hageja töötajatele varasemalt korduvalt avaldanud, et tal on tööpakkumisi, mida ta tõsiselt

plaanib.

A K oli Eesti operatsioonide juht (xxx). A K oli loodusressursside (xx) osakonna juhataja. Hageja

soosis koroonaviiruse leviku perioodil kaugtööd, kuid see puudutas eelkõige kontoritöötajaid, kostja

on struktuuri järgi aga laboritöötaja. Laborid pidid tegutsema ja seda ei ole võimalik teha kaugtöö

korras. Ka kaugtöö korral pidi kostja tagama, et labor toimiks tõrgeteta. Kostja ise oli varasemalt

kaugtöö vastu. Hageja etteheited kostja tööle ei olnud põhjendamatud.

A K ei kasutanud verbaalset vägivalda ega ka administratiivset survet kostja suhtes, ei ole kostjat

alandanud või ebaväärikalt kohelnud ega survestanud kostjat võtma puhkust või pimesi dokumente

allkirjastama. Kostja võttis nädalase puhkuse. Ebaõige ja tõendamata on kostja väide, et A K suhtles

kostjaga üleolevalt ja alandavalt. A K kinnitab, et on kostjaga suhelnud vaid lugupidavalt ja viisakalt

ning et ei ole kostjaga vestelnud viisil, mida keskmine mõistlik inimene saaks pidada alandavaks või

Eesti õigus- ja kultuuriruumis ebaväärikaks. Ka hageja võtmetöötajad ning A Ki kolleegid kinnitavad,

et A K on olnud suhtluses kolleegidega eeskujulik ja viisakas.

Dokumendid, mida A K palus allkirjastada, olid laboratooriumi juhi ja katselabori xxx vastutava isiku

ametijuhendid. Nende muudatused tulenesid hageja organisatsioonilistest ja struktuuri muudatustest.

Tõendamata on, et A K nõudis nende dokumentide viivitamatut allkirjastamist. Kuna kostja emakeel

on xxx keel, ei olnud vajalik nende mõistmiseks esitada nende tõlget, kostja nõudmised esitada

dokumentide tõlge xxx keelde oli otsitud etteheide.

Kostja ise on keeldunud suhtlemast hageja esindajaga Eestis, normaalseks ei saa pidada vaid kirjalikku

suhtlust. Kostja ise on näidanud üles arrogantset ja üleolevat suhtumist tööandjasse ja tööandja

esindajasse. Arvestades kostja eskaleeruvat ükskõiksust tema töösse ja põhjendamatut trotsi, mis olid

enamjaolt emotsionaalselt laetud, ei ole tegemist mõistliku töötajaga TLS § 91 tõlgendamise

kontekstis. Hageja 23.12.2021 hoiatus ei ole tühine, A K tohtis hageja nimel teha kõiki tehinguid, mis

olid vajalikud hageja igapäevaseks majandustegevuseks, sh pidada läbirääkimisi, sõlmida

töölepinguid, neid vajadusel lõpetada ning teha ka TLS-s nimetatud hoiatusi. Alternatiivselt on hageja

kiitnud hagi esitamise ja/või menetlusdokumendi esitamisega kõik varasemad tahteavaldused heaks.

Hageja ei nõustunud 17.01.2022 vastuses kostja 30.12.2021 kirjas väidetuga. Hageja on selle selgelt

17.01.2022 kirjas välja toonud ning selgelt öelnud, et hageja ei ole töölepingut ega ka

käitumisjuhendeid rikkunud. Kostja avaldus ei jäänud SGS kontsernis tähelepanuta, vaid seda uuriti.

Kostja avaldusega tegeles SGS-i regionaaljurist J K, kes soovis kostjaga rääkida. Kostja keeldus

temaga kohtumast ja rääkimast, nõudes kostja SGS kontserni Moskvas asuvalt probleemidega

tegelevalt isikult vastuseid eesti keeles.

2-22-3119

Hageja käitumine kostja kodust töötamise võimaldamisel ei ole olnud vastuoluline. Kui kostjal oli

palavik, oli põhjendatud paluda kostjal koju minna. Kostja ei ole tööandjat enda vaktsineerimisest

teavitanud. Seos kostja väidetavatel terviseprobleemidel ja hageja töötajate käitumisel puudub.

Hageja on seisukohal, et 20.12.2021 ja 23.12.2021 vestluste käigus tekkinud mis tahes arusaamatused

klaariti kostja ja hageja esindaja A K vahel ära juba 2021. aasta detsembri lõpus. Kuna 20.12.2021

vestlus kostjaga jäi kostja poolt kabinetist lahkumise tõttu pooleli, vestlesid pooled 21.12.2021 uuesti.

Vestlus toimus oluliselt leebemas toonis ning vestluse käigus kostja ka vabandas enda eelmise päeva

käitumise pärast. Sellega sai tööandja indikatsiooni, et mis tahes lahkhelid on poolte vahel lahenenud.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja

leiab, et on vastavalt töölepingu punktile 2.4 allunud otseselt V Nile, mitte A Kile. A K on SGS Eesti

AS M osakonna juhataja, kes dokumente allkirjastades nimetab ennast kohalikuks juhiks ja SGS Eesti

AS volitatud esindajaks. Volikirja punkti 1.d kohaselt töösuhetes on A Kil õigus töösuhetes pidada

SGS Eesti AS hageja nimel läbirääkimisi hageja töötajatega või kandidaatidega ning allkirjastada

töölepingud või nende täiendusi. Muid pädevusi töösuhetes A Kil ei ole. Volikiri on antud tähtajaliselt

kuni 01.05.2022 ilma edasivolitamise õiguseta. Vastavalt volikirja punkti 4 teisele lausele on volikirja

raamest välja jäävad tehingud algusest peale tühised. A K on SGS Eesti AS XXX (abreviatuur

sõnadest Oil, Gas and Chemicals) osakonna koordineerija ning M J (endine P) SGS Eesti AS

personaliosakonna koordineerija.

Kostja oli töösuhetes hagejaga alates 16.09.2005, sealhulgas oli laborijuhi asetäitja ajavahemikul

01.04.2014 - 26.03.2017, ja on pidanud XXX osakonna laborijuhi ametikohta alates 27.03.2017 kuni

31.01.2022. Kostja on täitnud ka Euroopa töönõukogu liikme ülesandeid alates 17.05.2019. Kostja

nõudis 30.12.2021 hagejalt töökeskkonnas verbaalse vägivalla kasutamise, administratiivse surve

avaldamise ja kostja hea nime mustamise lõpetamist ning töölepingu edasisest rikkumisest hoidumist.

Kostja ütles 31.01.2022 töölepingu üles TLS § 91 lg 2 punkti 1 alusel, leides, et arvestades kõiki

asjaolusid ei ole töösuhete jätkamine hagejaga enam võimalik.

Koroonaviiruse leviku perioodil viis hageja 09.01.2021 kõik kontoritöötajad (sh kostja) üle kaugtöö

režiimile, andes tungiva soovituse töötada kodust ja hoiduda kontoris käimisest. Kaugtöö režiim

kehtestati 15.01.2021 ja seejärel korduvalt pikendati, viimati kuni 31.01.2022. Sel perioodil on kostja

kordamööda töötanud nii kontoris kui kodust, selle osas ei olnud hagejal kostjale kuni 20.12.2021

ühtegi küsimust tekkinud.

Kevadel ja sügisel 2021. a hakkas kostja saama telefonikõnesid hageja konkurentidelt küsimustega

kostja plaanide kohta vahetada töökohta, konkurendid pakkusid ka kostjale tööd. Hageja konkurendid

on viidanud allikale hageja kontorist, allika väitel otsib hageja spetsialisti, kes oleks oma akadeemiliste

teadmiste, töökogemuse ja kvalifikatsiooni poolest sarnane kostjale, kuid oleks nõus väiksema

palgaga, orienteeruvalt 1600 eurot (brutosumma). Kostja ei pidanud teavet õigeks, ta ei kavatsenud

töökohta vahetada. Hiljem selgus, et hageja siiski otsis uut laborijuhti. Aastal 2021 vähenes hageja

teenuste müük ja töömaht tunduvalt ning 2022. a alustas hageja töötajate massilist vallandamist,

05.04.2022 seisuga oli lahkunud 15 töötajat (30% töötajate üldarvust).

A K kutsus 20.12.2021 kostja enda kabinetti, kus palus kostjal võtta ühenädalase puhkuse. Kostja ei

soovinud puhkust võtta, sest naasis puhkuselt alles detsembri alguses ja tal oli vaja ette valmistada

labor Eesti Akrediteerimiskeskuse järelevalve auditiks. Vestlus ei laabunud, sest A K suhtles kostjaga

üleolevalt ja alandavalt. Kostja lahkus kontorist kell 16:57 ja suundus kaugtööle.

2-22-3119

A K kutsus 23.12.2021 kostjat taas enda kabinetti, kus esitas neli dokumenti ja nõudis nende kohest

allkirjastamist põhjendades, et tal on kiire ja ei ole aega dokumente arutada. A K kordas vestluse

käigus allkirjastamise nõuet, samas ei selgitanud dokumentide sisu, allkirjastamise vajadust ja

pakilisust, ei taganud kostjale võimalust dokumentidega tutvuda ning dokumentidele ei olnud lisatud

tõlget eesti keelde. Kui kostja palus, et vestlus toimuks vähemalt ühe töötaja juuresolekul, siis A K

keeldus sellest. A K kasutas kostja suhtes üleolevat ja alandavat tooni.

Mõlemal kohtumisel kasutas A K kostja suhtes verbaalset vägivalda, samuti avaldas administratiivset

survet selleks, et mõjutada kostjat kirjutama puhkuseavaldust ja allkirjastama dokumente. Kostja

lõpuks võttis puhkuse, kuid keeldus dokumente alla kirjutamast. Kostja võttis allkirjastamata

dokumendid kaasa ja lahkus A Ki kabinetist. Pärast dokumentidega tutvumist on kostja avastanud, et

nende ametijuhenditega on soovitud muuta laboratooriumi juhataja alluvust ja oluliselt laiendada tema

tööülesandeid, neid asjaolusid ei olnud aga kostjaga enne arutatud.

Pärast 23.12.2021 vestlust saatis A K kostjale hoiatuskirja, milles heitis ette kostja poolset ebakohast ja

lugupidamatut käitumist, töökaitse inspektori poole pöördumisega ähvardamist, laboriseadme

registreerimisest keeldumist ja vahetu juhi nõusolekuta tööajal kontoriruumidest lahkumist. Kostja

leiab, et etteheited on alusetud. Kostjal ei olnud kohustust taluda A Ki seltskonda, arvestades viimase

poolset solvavat ja alandavat suhtlusstiili. Kostja on kinnitanud valmidust suhelda A Kiga kirjalikult,

seda võimalust ei ole A K kasutanud. Kostja ei keeldunud laboriseadme registreerimisest, ta

registreeris laboriseadme ja suundus pärast seda kaugtööle. Kostja ei vajanud vahetu juhi nõusolekut

kodust töötamiseks, kuna hageja viis kostja kaugtööle kuni 31.01.2022. Kostja leiab, et 23.12.2021

hoiatuskiri on õigustühine. A K väljus oma pädevuste piiridest, sest tal puudus õigus juhtida ja

kontrollida kostja tööd ning teha kostjale hoiatusi.

Kostja teavitas 30.12.2021 oma otsest juhti V Nit ning 09.01.2022 õigus- ja vastavusvaldkonna juhti O

M´i verbaalse vägivalla ja administratiivse surve kasutamisest, nõudes hagejalt lõpetada

töökeskkonnas verbaalse vägivalla kasutamine, administratiivse surve avaldamine ja kostja hea nime

mustamine, hoiduda töölepingu edasisest rikkumisest ja täita töölepingut järgides Eesti Vabariigi

seadusi. Hageja ei eitanud 17.01.2022 vastuses kostjale, et A K on soovinud, et kostja allkirjastaks

talle esitatud dokumendid ning et mõjutada kostjat dokumente allkirjastama on A K kasutanud kostja

suhtes verbaalset vägivalda ja avaldanud administratiivse survet. Hageja ei ole tauninud A K käitumist,

vaid taandus olukorrast ja asus seisukohale, et hageja ise ei ole töölepingut rikkunud ja on talitanud

kooskõlas SGS poliitikaga. Seega oli hageja pärast 31.12.2021 teadlik A Ki käitumisest ja kiitis

vaikimis selle heaks. Hageja ei võtnud ette mingeid samme terve töökeskkonna tagamiseks ega

takistanud A Kil etteheidetava käitumise jätkamist.

Kostja teavitas 13.01.2022 kell 17:58 saadetud e-kirjaga kaastöötajaid, et töötab järgmisel päeval

kodust. Samal päeval kell 20:32 on saatis M J kostjale elektroonilise kirja, tuletades meelde töölepingu

punkti 5.1. kohast töö tegemise kohta, s.o xxx. Kostja tuletas 13.01.2022 kell 21:21 saadetud vastuses

meelde kaugtöö režiimi kehtivust ning palus M Jilt ja A Klt selgitust, kuid ei saanud vastust sellele

kirjale ega 17.01.2022 kell 7:50 saadetud korduskirjale.

Kostja tundis end 17.01.2022 pärast koroonaviiruse vastast vaktsineerimist halvasti ja jäi töötama

kodust, millest teavitas kaastöötajad e-kirja teel. Perearsti soovitusel tegi kostja 21.01.2022 PCR testi,

tulemus oli negatiivne. Kostja jätkas töötamist kodus kuni 21.01.2022 ega käinud kontoris. Tagantjärgi

sai kostja teada, et perearst avas 17.01.2022 kostjale haiguslehe. Kuna haigestumine koroonaviirusega

ei leidnud kinnitust, sulges perearst haiguslehe esimesel tööpäeval pärast 21.01.2022, mis sattus 24.

jaanuarile 2022. Kostja haiguslehte ei kasutanud ega esitanud tööandjale, sest täitis kõiki oma

tööülesandeid kodust.

Kui kostja viibis 24.01.2022 kontoris, tõusis tal kehatemperatuur kuni 37.4°C. Vestluses leidis

2-22-3119

perearst, et kuna PCR tulemused olid negatiivsed ja päras vaktsineerimist võib kõrvaltoimena esineda

ka kõrgendatud temperatuur, siis ei ole põhjust haiguslehte pikendada. Kostja arutas olukorda A Kga

ning vestluse käigus tuli kõne alla võimalus minna üle kaugtööle. Kostja palus arusaamatuste

vältimiseks selleks kirjalikku luba. Kui kostja seda koheselt ei saanud, saatis ta A Kle 24.01.2022 kell

13:28 e-kirja, küsides kaugtööle mineku luba, vastust ei tulnud. M Ji nõudel esitas kostja 25.01.2022

seletuskirja 17.01-24.01.2022 töötamise kohta ja palus vormistada kodus töötamise võimalus

kirjalikult.

Kostja töötas 24.01-27.01.2022 kontoris. A K saatis 28.01.2022 kostjale hoiatuskirja, viidates

ebaõigete andmete esitamisele töövõimetuse kohta, 24.01.2022 töölt koju minemisest keeldumise

kohta, 25.01 ja 26.01 enne tööpäeva lõppu töölt lahkumise ja sellest teavitamata jätmise kohta. Kostja

leiab, et hoiatuskiri on õigustühine ning selles toodud etteheited on alusetud.

Kostja jõudis hoiatuskirja järgselt veendumusele, et hageja on valmistanud ette materiaalset alust

kostjaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 alusel. Kostjani jõudis ka siseinfo, et hageja leidis kostja

ametikohale uue inimese. Kostja hinnangul on hageja käitumine olnud vastuoluline, ühelt poolt on

hageja viinud kostja kodutööle ja andnud tungiva soovituse töötada kodust, samal ajal tehes kostjale

kodust töötamise kohta etteheiteid. Samal ajal on heidetud ette nii kontorist lahkumist, kui ka

lahkumata jätmist. Hageja väidab, et kostja on keeldunud kohaliku juhiga suhtlemast, kuid kostja

korduvatele ettepanekutele suhelda tööküsimustel kirjalikult ei ole kohalik juht reageerinud. Samuti ei

ole hageja esitanud ühtegi selgitust selle kohta, miks M J ja A K on korduvalt eiranud kostja kirju ja ei

ole vastanud kostja küsimustele. Hagejal ei ole kunagi varasemalt olnud kostjale etteheiteid või

pretensioone.

Kostja leiab, et teda on diskrediteeritud ning tema nime on mustatud, kostjal on selle tagajärjena

tekkinud meeleolu ja enesehinnangu langus, unehäired, peavalu ja ärevustunne, ägenenud on

kroonilised haigused. Kostja perearst diagnoosis kostjal depressiooni. Kostja ei nõustunud enam

taluma olukorda, kus teda pidevalt süüdistatakse tegudes, mida tema ei ole toime pannud, otsimaks

põhjust lõpetada temaga tööleping. Kostja töösuhte jätkamine tehti A Ki, M Ji ja A K poolt 1,5 pikkuse

mõnitamise ja tööõhkkonna mürgitamisega võimatuks. Hageja oli toimuvast teadlik, kuid taandus

olukorrast ega võtnud ette mingeid samme terve töökeskkonna tagamiseks. Kostjat sundis töölepingut

üles ütlema asjaolude kogum – A Ki käitumine (verbaalse vägivalla kasutamine, administratiivse surve

avaldamine ning kostja diskrediteerimine ja hea nime mustamine), hageja tolerantne suhtumine A Ki

käitumisse ja hageja ükskõikne suhtumine kostja vaimsesse tervisesse. Kostjat on ka ignoreeritud, s.o

jäetud hageja töötajate poolt kostja kirjadele vastamata.

Kostja ei olnud laboritöötaja. Hageja struktuuris ei olnud eraldi kontori- või laboritöötajaid, tegemist

on pigem mitteformaalse ja tingimusliku jaotusega. Kostja kuulus XXX osakonda. Kostja täitis

laboratooriumi juhatajana administratiivseid ülesandeid, s.o labori töö planeerimine, kontrollimine,

optimeerimine jne. Laborikatsete teostamine ei kuulunud kostja tööülesannete hulka, seega ei pidanud

kostja ka laboris asuma. Hageja töökoht on olnud hageja kontoriruumides. Kostja tööaega arvestati

summeeritult, kostja on pidanud tihti teostama tööülesandeid ka väljaspool tavalist tööaega. Hageja ei

ole kunagi väitnud, et kostja ei ole täitnud kokku lepitud tööajanorme. Hageja väited kaugtöö

võimaldamise kohta on vastuolulised. 24.01.2022 oli kostja töövõimeline, mingit takistust töötamiseks

ei esinenud. Hageja väited töö tegemata jätmise kohta (laboriseadme registreerimine) on vastuolulised.

Laboriseadmete installeerimine ja seadistamine ei kuulunud kostja tööülesanne hulka. Garantii

kehtivuse ajal tegeleb uute laboriseadmete installeerimisega, seadistamisega, hooldamisega ja

remontiga tarnija ise, samuti vastutab hageja organisatsioonis laboriseadmete tööseisukorra eest

koosseisuline tehnik.

Tõele ei vasta, et kostja keeldus jurist J K suhtlemast. Pärast kostja ja J K vahelist kirjavahetust ei ole J

K kordagi üritanud kontakteeruda kostjaga ja mingit uurimist ei ole toimunud. Ka õigus- ja

2-22-3119

vastavusvaldkonna juht O M ei ole kostjale vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jäta rahuldamata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli 16.09.2025 sõlmitud tööleping nr 167-L (I kd, tl 56), mida

on muudetud 27.03.2017 (I kd, tl 7-8), mille kohaselt kostja töötas hageja juures XXX osakonna

laboratooriumi juhina. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja on töölepingu kirjalikult

31.01.2022 avaldusega (I kd, tl 34-35) TLS § 91 lg 2 p 1 alusel üles öelnud ning hageja on

ülesütlemisavalduse kätte saanud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemine oli

õiguspärane, sh kas esinesid TLS § 91 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolud töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks ning kas võimalik hagejapoolne töölepingu rikkumine oli piisavalt raske, õigustamaks

töölepingu ülesütlemist ilma eelneva hoiatuseta.

6. TLS § 95 lg-s 1 on sätetatud, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on

tühine. Sama paragrahvi lg 2 järgi peab töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

põhjendama töölepingu erakorralist ülesütlemist. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et

ülesütlemisavaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, see ei ole tingimuslik ja

hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Samuti on ülesütlemisavalduses toodud ülesütlemise

põhjus.

7. Olukorras, kus ülesütlemisavaldus on kätte saadud ja seega ka kehtivaks muutunud, on teisel poolel

TLS § 105 lg 1 järgi õigus vaidlustada ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse

saamisest. Hageja on tähtaegselt kostja ülesütlemisavalduse vaidlustanud.

8. Tööleping on 31.01.2022 ülesütlemisavaldusest (I kd, tl 34-35) nähtuvalt üles öeldud TLS § 91 lg 2

p 1 alusel. TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes TLS-s ettenähtud

mõjuval põhjusel, järgides TLS-s ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 91 lg 2 p-s 1 on sätestatud, et

töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu,

eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha

kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Sama sätte lg 4 järgi võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada

saama. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu

ülesütlemine tühine. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud

tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 98 lg 2). Andmaks hinnangut hagi põhjendatusele,

tuleb kohtul analüüsida seega nii asjaolu, kas tööandja on kohelnud töötajat lubamatul moel, kui ka

seda, kas töölepingu ülesütlemine on toimunud mõistliku aja jooksul pärast väidetavat etteheidetavat

kohtlemist.

9. Hageja on leidnud, et kostja ülesütlemiseavaldus on jäänud olulises osas põhjendamata, mistõttu

hagejal ei ole võimalik aru saada, milliseid rikkumisi talle ette heidetakse. Kohus ei nõustu hageja

väitega ning leiab, et ülesütlemisavalduses (I kd, tl 34-35) on detailselt välja toodud kostjapoolsed

2-22-3119

etteheited hagejale ning põhjendused, miks kostja ei pea enam võimalikuks hageja juures töötamist

jätkata. Ülesütlemisavaldusega tutvumise järgselt ei saanud hagejal olla kahtlusi selles, millist

käitumist hagejale ette heidetakse.

10. Esmalt käsitleb kohus seda, kas esines selline tööandjapoolne kohustuse rikkumine, mis saaks olla

aluseks töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Ülesütlemisavalduses (I kd, tl 34-35) on

välja toodud järgmised tööandjale etteheidetavad teod või tegevusetus: tööandja esindaja poolne

verbaalne vägivald, administratiivne surve, tegelikele asjaoludele mittevastavatel alustel hoiatuste

tegemine. Kostja leiab, et hageja on enda esindaja käitumisest teadlik olles esindaja käitumise heaks

kiitnud ega ole nõustunud rikkumiste esinemisega.

11. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et A Ki käitumist saab lugeda hageja käitumiseks. Hageja on

kinnitanud, et käsitleb A Kit enda esindajana ning hageja esindusõigus oli A Kil hagejal kinnitusel ka

detsembris 2021 - jaanuaris 2022. Seega saab kohus lähtuda sellest, et etteheidetavused A Ki

käitumises on samastatud hageja etteheidetavustega.

12. Esmalt käsitleb kohus rikkumist, mis seondub 20.12.2021 ja 23.12.2021 vestlustel kasutatud

verbaalse vägivalla ja administratiivse survega. Kostja vastuse kohaselt toimus A Ki ja kostja vahel

20.12.2021 ja 23.12.2021 kaks vestlust, milles A K kasutas kostja suhtes verbaalset vägivalda ja

administratiivset survet, suheldes kostjaga üleolevalt ja alandavalt. Konkreetselt on etteheidetav

käitumine toodud kostja poolt välja alljärgnevalt:

A K on katkestanud kostjat poole sõna peal ja ei lubanud argumenteeritult vastata tema nõudele

(väljenditega „mina olen siin ülemus ja saab nii nagu mina ütlen“, „sa oled nüüd mustas nimekirjas ja

sul tuleb taastada oma mainet“);

ta on naeruvääristanud seletust, et puhkusekava oli kooskõlastatud ja kinnitatud hageja poolt juba

jooksva aasta alguses ja aasta jooksul ei ole kerkinud ühtegi küsimust puhkusekava muutmiseks ning

et kostja teeb ettevalmistusi Eesti Akrediteerimiskeskuse järelevalve auditiks, mis oli kooskõlastatud

novembris ja peab toimuma jaanuari esimesel poolel edasilükkamise võimaluseta ning kostja planeerib

puhkust järgmise aasta maikuus (väljendiga „sul on hea huumorimeel“);

ta on süüdistanud kostjat suutmatuses organiseerida tööaega ja töötada tiimis (väljenditega „sina ei

oska oma tööaega organiseerida“, „sina ei ole tiimimängija“);

ta on ähvardanud teha kostja tööl olemise võimatuks ja vallandada kättemaksuks allumatuse eest

(väljendiga „ma saan oluliselt raskendada sinu elu“, „kas sina töötad siin minu reeglite järgi või ei

tööta üldse“);

ta on keelanud lahkuda ruumist ja seadnud lahkumise tingimuseks kostja positsiooni oluliselt

halvendava uue ametijuhendi allkirjastamist või lahkumisavalduse kirjutamist (väljendiga „lahkud siis

kui kirjutad alla“);

ta on mõnitanud kostjat uurides miks viimane ei ole veel esitanud lahkumisavaldust ja on nõudnud

lahkumisavalduse kirjutamist (väljenditega „kas sa ei ole veel lahkumisavaldust kirjutanud“, „kas sa

kirjutad dokumentidele alla või võtad paberi ja pastaka ja kirjutad lahkumisavaldus“).

12.1 Hageja heidab kostjale ette, et vande all ütluste andmisel ei meenunud kostjale, milles seisnes

täpselt väidetav hageja poolt verbaalse vägivalla kasutamine ning mis kontekstis hageja kasutas kostja

suhtes lauseid, mida kostja hagejale töölepingu erakorralises ülesütlemisavalduses ette heidab. Kohus

märgib, et konkreetsed laused on toodud kostja 30.12.2021 pöördumises hageja esindaja poole (I kd, tl

12). Arvestades, et kohtuistung toimus enam kui 2 aastat pärast vestlust, on eluliselt usutav, et

konkreetsed laused kostjale enam ei meenunud.

12.2 Vaidlus puudub selles, et hageja esindaja ja kostja 20.12.2021 ja 23.12.2021 vestlused toimusid

kolmandate isikute juuresviibimiseta. Vestluseid ei ole ka salvestatud. Hetkel on vaid ühe poole sõna

teise vastu. See ei välista kostja väidete tõendatuks lugemist. Kostja on andnud vande all ütluseid (I kd,

2-22-3119

tl 186 pöördel – 187 pöördel) selle kohta, et hageja seaduslik esindaja on antud väljendeid kasutanud.

Hageja seaduslik esindaja on vande all ütluseid andes (I kd, tl 184 pöördel-186) osaliselt vaielnud

vastu kostja konkreetsetele väidetele hageja esindaja poolt väidetavalt öeldud lausete osas, näiteks

kinnitades, ei öelnud kostjale, et kui kostja hageja esindaja reeglitega ei nõustu, siis edaspidi ta samas

ettevõttes töötada ei saa. Mõne lause kohta väitis hageja esindaja, et ta enam täpselt ei mäletanud, kas

lause oli või mitte (et hageja esindaja saab oluliselt raskendada kostja elu).

12.3 Kohtu hinnangul tuleb üksteisega vastuolus olevate väidete puhul praegusel juhul lugeda, et

suurema usaldusväärsusega on kostja väited. A Ki väited on olnud menetluse kestel erinevad ning ka

muutunud. Kohtuistungil 11.03.2024 andis A K ütlusi selle kohta, et 20.12.2021 ja 23.01.2021 vahel

oli veel mingi vestlus, kuid kuupäev talle ei meenunud. Kohtule esitatud 15.03.2024 kinnituskirja (I

kd, tl 194-195) koostamise ajaks oli A Kile juba meenunud, millal konkreetselt see teine vestlus

toimus. Kohtu hinnangul ei ole selline vastuolu usaldust tekitav ning selline hageja esindajale sobilike

mälestuste ootamatu tekkimine vähendab oluliselt kõigi A Ki ütluste usaldusväärsust. Veel vähem

usutav on see, et antud asjaolu meenus ootamatult alles pärast pikka kohtumenetlust. Veel vähem

usutav on see, et vestluse toimumine, selle aeg ja sisu oli teada ka M Jile, kuid ka temale meenus see

alles nüüd (I kd, tl 196). Varasemalt puuduvad igasugused viited 21.12.2021 vestluse toimumisele,

mille käigus A K ja kostja oleks omavahelised vastuolud ära klaarinud.

12.4 Kostja väidete elulist usutavust suurendab asjaolu, et kostja on antud väited välja toonud

30.12.2021 nõudes, sel hetkel võisid konkreetsed laused kostjal piisavalt hästi meeles olla. Kostja

30.12.2021 nõudest nähtub kostja soov taastada normaalne töösuhe ning lõpetada töötaja ebaväärikas

kohtlemine. Kohus leiab, et kui kostjal puudus tegelikult soov töösuhte jätkamiseks (millele hageja on

viidanud), siis oleks kostja saanud koheselt töölepingu üles öelda. Hageja esindaja väidete elulist

usutavust vähendab asjaolu, et kostja väidete tunnistamine ei ole hageja kui ettevõtte majanduslike

huvidega kooskõlas (võimalik hüvitise maksmine ja kohtukulude kandmine) ning A Ki enda kui

hageja juhatuse liikme ja konflikti ühe osapoole puhul ei saa ka rääkida eeldada erapooletust (konflikti

põhjustas just A Ki käitumine vaidlusküsimuse lahendamisel ning võib eeldada, et ta ei soovi anda

ütlusi, mis teda ennast halba valgusesse seaksid).

12.5 Kostja väidete elulist usutavust suurendab ka see, et kostja on palunud, et hageja esindaja ja

kostja 23.12.2021 vestlus toimuks kolmanda isiku juuresolekul, millega hageja ei nõustunud. Kui

kostja jaoks ei olnud hageja esindaja käitumises etteheidetavusi, siis puudunuks kostjal vajadus paluda

muu isiku juuresviibimist. Kui hageja esindaja käitumine oli kohtumistel nõuetekohane, siis

puudunuks hagejal igasugune põhjus keelduda kolmanda isiku vestluse juurde kutsumisest.

12.6 Hageja väite kohaselt ei kasutanud A K kostja suhtes verbaalset vägivalda ega survestamist ning

hageja arvates ei ole kostja selgitused 20.12. ja 23.12.2021 toimunud vestlustest usutavad.

Kohtuistungil 11.03.2024 on A K hageja seadusliku esindajana andnud ütluseid, mille kohaselt oli

20.12.2021 vestlusel pingeline õhkkond; mingi kostja väite peale hageja esindaja muigas; tegemist oli

verbaalse konfliktiga (ning hageja esindajal on raske hinnata, mis on ebaviisakas toon); vestlus toimus

kõrgendatud toonil; mõlemad vestluse pooled kasutasid ebaviisakat tooni; vestlus oli tuline; juhtus, et

üks või teine pool ei lasknud teisel poolel oma lauseid lõpetada. Kohtu hinnangul viitavad need ütlused

kogumis sellele, et kostja väited hageja esindaja poolse ebaviisaka käitumise kohta on tõesed.

12.7 Kohus jõuab eeltoodud tõendite pinnalt kogumis järeldusele, et kostja väited 31.01.2022

ülesütlemisavalduses toodud hageja esindaja konkreetsete väljendite ja käitumise kohta on tõendatud.

Seda ei muuda ka asjaolu, et A K ei ole temaga koos töötanud või koostööd teinud isikutega (hageja

esitatud tõendid, I kd, tl 154-175) lubamatul viisil käitunud ning et neile isikutele ei ole teada A Ki

poolt taolise etteheidetava käitumise esinemist muude isikute suhtes.

13. Järgmisena käsitleb kohus seda, kas hageja esindaja poolt kasutatud väljendeid ja käitumist saab

2-22-3119

pidada ka kostja ebaväärikaks kohtlemiseks.

13.1 Kohus leiab, et verbaalne vägivald on lai mõiste. Seda saab käsitleda töökiusu ühe

ilmnemisvormina. Töökius ei seisne vaid otseses psüühilise tervise kahjustamises karjumise,

sõimamise, ähvardamise või süütunde tekitamise näol. See võib ilmneda ka töötaja ignoreerimises,

tööks vajaliku teabe varjamises, isiku naeruvääristamises, avalikus alandamise või solvamises, liigses

kontrollis või pidevas põhjendamatus kritiseerimises (artikkel „töövägivald, kiusamine ning

diskrimineerimine

töökohal“,

kättesaadav

Tööinspektsiooni

veebilehel

https://www.tooelu.ee/sites/default/files/2021-05/TOOVAGIVALD_KIUSAMINE_DISKRIMINEERI

MINE_tookohal_infomaterjal.pdf ).

13.2 Kohus leiab, et tööandja esindaja poolt saab lugeda verbaalseks vägivallaks selliste väljendite

kasutamise, millega tööandja esindaja rõhutab, et kuna on ülemuse positsioonil, siis tuleb teisel käituda

täpselt ülemuse sõnade järgi, viited „mustale nimekirjale“ ja vajadusele taastada ülemuse ees head

mainet; hoiatamist, et ülemus saab oluliselt raskendada töötaja elu; hoiatamist, et kui alluv ei tööta

ülemuse reeglite järgi, siis ei tööta ta üldse; halvustava hinnangu andmine töötaja suutlikkusele töötada

tiimis ja oma tööaega organiseerida, päringud lahkumisavalduse esitamise kohta. Sellistes väljendites

sisaldub töötaja kritiseerimine, alandamine, halvustamine, hirmutamine, ähvardamine, töötaja

vajaduste ignoreerimine. Samuti saab lugeda verbaalseks vägivallaks selle, kui vastaspoole lauseid

katkestatakse ega lasta enda mõtteid lõpuni välja öelda.

13.3 Kostja on leidnud, et hageja seaduslik esindaja naeruvääristas kostja seletust, et puhkusekava oli

kooskõlastatud ja kinnitatud hageja poolt juba jooksva aasta alguses ja aasta jooksul ei ole kerkinud

ühtegi küsimust puhkusekava muutmiseks ning et kostja teeb ettevalmistusi Eesti

Akrediteerimiskeskuse peatseks järelevalve auditiks ning kostja planeerib puhkust järgmise aasta

maikuus (väljendiga „sul on hea huumorimeel“). Kohus leiab, et kostja võis hageja esindaja taolist

väljendit lugeda õigustatult kostja naeruvääristamiseks.

13.4 Üheks etteheidetavuseks hageja esindaja käitumises on kostja toonud administratiivse surve

avaldamist. Vaidlus puudub selles, et hageja esindaja nõudis kostjalt 23.12.2021 vestlusel

ametijuhendite ja hoiatuse allkirjastamist, olenemata neid töötajale varasemalt piisavalt aegsasti

tutvustanud. Kostja väite kohaselt avaldas A K, et kui kostja ametijuhendeid koheselt ei allkirjasta, siis

tuleb tal esitada lahkumisavaldus. Kohus leiab, et oluline ei ole see, kas ametijuhendid, mille

allkirjastamist nõuti, sisaldasid kostja töökorraldust oluliselt muutvaid tingimusi. Oluline on see, et

kostjat survestati allkirjastama tema töökorraldust puudutavaid dokumente, andmata piisavalt aega

nendega eelnevalt tutvuda. Taolist käitumist saab kindlasti lugeda töötaja lubamatuks survestamiseks.

14. Töötaja ebaväärikaks kohtlemiseks on kostja lugenud 31.01.2022 ülesütlemisavalduses ka

ebaõigetel alustel töötajale 23.12.2021 ja 28.01.2022 hoiatuste tegemist. Kostja on toonud ühe

etteheidetavusena välja, et A K ei olnud hageja esindajana õigustatud kostjale hoiatusi tegema. Kohus

märgib, et kostja on olnud järjekindlusetu A Ki positsiooni kajastamisel. Ühel hetkel väidab kostja, et

tollel isikul puudus õigus kostjale juhiseid anda, samal ajal viidab kostja A Kile kui kohalikule juhile,

kes ei ole reageerinud kostja korduvatele ettepanekutele suhelda tööküsimustes kirjalikult ega ole

andnud piisavaid juhiseid.

Ülesütlemisavaldusest ei nähtu, et kostjal oleks 31.01.2022 seisuga olnud arusaam, et A Kit ei saa

käsitleda hageja esindajana ning hoiatuste tegemiseks mitteõigustatud isikuna. Kostja 30.12.2021

kirjast (I kd, tl 13 pöördel) nähtub küll kostja kahtlus selles, kas A Kit saab käsitleda kostja otsese

ülemusena, kuid väited taolise esindusõiguse kindla puudumise kohta on tekkinud hiljem.

Ülesütlemisavalduses ei ole kostja sellele tuginenud. Seega ei saanud kostja 31.01.2022 seisuga pidada

esindussuhte olemasolu või puudumist asjassepuutuvaks. Eeltoodust tulenevalt ei saa ka kohus lugeda

võimalikku esindusõiguse puudumist oluliseks asjaoluks ning see ei saa mõjutada kohtu otsustust

2-22-3119

ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel. Seetõttu ei anna kohus hinnangut sellele, kas A Kil üldse

eksisteeris õigus kostjale hoiatusi teha ning lähtub sellest, et vähemalt ülesütlemise hetkel ei olnud

taolise õiguse olemasolu vaidluse all.

15. Hageja esindaja poolt 23.12.2021 hoiatuses (I kd, tl 11) on kostjale heidetud ette 20.12.2021

ebakohast käitumist, s.-o kellegi suhtes teiste töötajate ees mitteaustaval viisil rääkimist, A Kiga

rääkimast keeldumist, ähvardamist Tööinspektsiooni poole pöörduda, töökohustuste täitmisest

keeldumist ning töökohalt lahkumist ilma otsese ülemuse loata tööajal.

15.1 Isikuna, kellega mitteaustaval viisil teiste töötajate ees räägiti, tuleb ilmselt käsitleda A Kit.

Kostja kinnitusel toimus 20.12.2021 vestlus ilma kõrvaliste isikute juuresolekuta, seda on kinnitanud

ka hageja. Hageja seaduslik esindaja on ka andnud ütlusi selle kohta, et ühel vestlustest (20.12 ja

23.12) viibis hageja personalitöötaja ning kostja 30.12.2021 kirjast nähtuvalt viibis personalitöötaja

just 23.12.2021 vestluse juures, kuhu ta kutsuti kostjale võõrkeeles esitatud hoiatust tõlkima (I kd, tl 12

pöördel). Seega ei saa lugeda põhjendatuks hoiatust kolmandate isikute juuresolekul 20.12.2021

vestlusel A Ki mitteaustava kohtlemise kohta.

15.2 Kostja on kinnitanud, et keeldus hageja esindajaga edaspidi suuliselt ja kahekesi olles vestlemast

ning soovis, et edaspidi toimuks arutelu kirjalikult. Kohus märgib, et kostja ei ole keeldunud üleüldse

suhtlusest hageja esindajaga. Arvestades hageja esindaja poolt verbaalse vägivalla kasutamist ja

soovimatust, et vestluse juures viibivad kolmandad isikud, oli igati mõistetav töötaja soov hoida ära

edaspidist agressiooni tema suhtes, samuti vältida olukordi, kus töötaja ebaväärika kohtlemise kohta on

vaid sõna sõna vastu. Kostja ei ole keeldunud kirjalikust suhtlusest, hageja seaduslik esindaja ei ole ise

kasutanud võimalust suhelda kirjalikult. Seega ei saa lugeda põhjendatuks hoiatuses sisalduvat

etteheidet ülemusega suhtlemisest keeldumise kohta.

15.3 Põhjendatud etteheiteks ei saa lugeda kostja poolt viitamist Tööinspektsiooni poole pöördumise

võimalusele. Tegemist on töötaja seadusliku võimalusega tagada enda õiguste kaitset.

15.4 Hageja väited kostja poolt töökohustustest keeldumise ja töölt ilma otsese ülemuse loata

lahkumise kohta ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud. Hageja 23.12.2021 hoiatuses toodud väide

uue seadme registreerimata jätmise kohta ei ole tõendatud. Ka on kostja õigustatult välja toonud, et

tema tööülesannete täitmise aeg ei olnud töölepingus konkreetselt kokku lepitud. 27.03.2017

töölepingu (I kd, tl 7-8) punktist 3.1 nähtuvalt oli kostja tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, ilma

konkreetseid kellaaegu täpsustamata. Sama lepingu punktist 3.2 nähtub ka, et tööaja algus, lõpp ja

vaheajad tööpäeva kestel tulenevad tehtava töö vajadusest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit,

millest nähtuks konkreetne määratud tööaja lõpp konkreetsel päeval. Arvestades, et kostja kinnitusel

on tal olnud vajalik töötada sageli ka väljaspool n-ö tavapärast tööaega, ei oleks ühel päeval ka

ettenähtust varem lahkumine ka oluline rikkumine, kuivõrd tööandja ei saa eeldada töötajalt ühe nädala

töötundide arvu ületamist.

15.5 Esitatud tõenditest (I kd, tl 54-57 pöördel) nähtub, et ettevõttes oli kuni 31.01.2022

koroonaviiruse leviku tõttu kaugtöö režiim. Hageja on küll väitnud, et kostja ei olnud käsitletav

kontoritöötajana, samas on hageja möönnud, et jaotus kontori- ja laboritöötajate vahel on mitteametlik.

Kohtule ei nähtu ühestki tõendist, et kostja jaoks kaugtöö režiim ei kehtinud. Seega ei ole ka ettevõttes

kohapeal mitteviibimine käsitletav töökohustuse rikkumisena, kui puudub alus arvata, et töötaja ei

jätkanud töötamist kaugtööna kodus.

15.6 Kokkuvõtlikult saab jõuda järeldusele, et kostjal oli õigus käsitleda 23.12.2021 hoiatust õigusliku

aluseta tehtud hoiatusena.

16. Hageja esindaja poolt 28.01.2022 hoiatuses (I kd, tl 29) on kostjale ette heidetud tööandjale

2-22-3119

töövõimetuslehe kohta ebaõigete andmete esitamist, 24.01.2022 koju minemast keeldumist (vaatamata

palavikule ja avatud töövõimetuslehele), 25.01 ja 26.01 enne tööaja lõppu töökohalt lahkumist ja

sellest enda juhtide mitteteavitamist.

16.1 Kohus märgib, et esitatud tõendite pinnalt jäävad mõneti selgusetuks töövõimetuslehe avamise

asjaolud. Vaidlus puudub selles, et töövõimetusleht avati 17.01.2022 ning lõpetati 24.10.2022.

Välistatud ei ole, et töövõimetuslehe avamisest sai kostja teada tagantjärele. Esitatud ei ole tõendeid,

millest nähtuks kostja kinnitus hagejale, et arst talle töövõimetuslehte ei väljasta. Samas puudub

vaidlus selles, et kostja ei ole haiguslehte kasutanud, vaatamata sellele, et perearst selle avas. Kostja

teavitas 17.01.2022 hagejat, et tal on (kõrgenenud) kehatemperatuur ning ta töötab 17.01.2022

distantsilt. Kostja meiliboksi väljavõttest perioodi 13.01.2022-29.01.2022 kohta (I kd, tl 70-71) nähtub,

et kostja on 17.01.-24.01.2022 igal tööpäeval (22-23.01 oli nädalavahetus) saatnud tööalaseid e-kirju.

Töövõimetuslehe väljastamine annab töötajale õiguse töötamisest keelduda. Samas ei saa jõuda

järeldusele, et kui töötaja on töövõimetuslehe kehtivuse ajal töötanud ega ole töövõimetuslehe alusel

hüvitist taotlenud, siis on tema käitumises etteheidetavusi. Vähemasti mitte selliseid, mis annaks aluse

hoiatuse tegemiseks.

16.2 Kostja 24.01.2022 töölt lahkumisest keeldumise asjaolud jäävad samuti osaliselt segaseks. Kostja

on 24.01.2022 kell 13.28 teavitanud tööandjat sellest, et tema kehatemperatuur on veidi tõusnud.

Kostja on küsinud selle peale A Klt, kas ta võib kodust töötada. Kostja kinnitusel (I kd, tl 74) pidas ta

nõu perearstiga kes leidis, see on normide piires ega kujuta endast ohtu kostja ega teiste tervisele.

Tööandja poolt ei järgnenud sõnaselget luba jätkata sel päeval töötamist distantsilt. Seda kummalisem

on hageja etteheide kostjale, et kostja keeldus 24.01.2022 palaviku tõttu koju minemast. Kohus

märgib, et antud olukorras (veidi kõrgenenud temperatuur, mis perearsti hinnangul ei ohusta töötaja

ega teiste tervist, kostja poolt distantsilt töötamise lubamise mittekinnitamine) saab mõistlikuks lugeda

edasi töötamist ja ei saa rääkida kohustusest töökohalt lahkuda. Vastupidise kohta (et kostja oli enda

või teiste tervisele ohtlik või ei olnud suuteline tööülesandeid täitma) tõendid puuduvad.

16.3 Kostja on 13.01.2022 saatnud A Kle ja mitmele teisele töötajale e-kirja teavitusega, et töötab

14.01.2022 distantsilt (I kd, tl 65). Hageja personalitöötaja on 13.01.2022 vastanud kostjale, et kostja

töö tegemise koht on xxx (I kd, tl 66). Kostja on 13.01.2022 kirjas personalitöötajale viidanud kuni

31.01.2022 kehtivale kaugtöö režiimile ja palunud selgitust varasemale kirjale. Esitatud teabe kohaselt

ei olnud kostjale 17. jaanuariks 2022 vastust saanud, kostja tuletas personalitöötajale meelde vajadust

vastata ja palus täiendavat teavet selle kohta, kellele veel viidati töö tegemise kohale ettevõtte

ruumides (I kd, tl 68).

16.4 Kostja on samuti viidanud 25.01.2022 kirjas personalitöötajale ja teistele (sh läks koopia kirjast A

Kile), et puudub selgus selles, kas kaugtöö režiim kehtib ka kostjale. Kohtu hinnangul ei olnud

tööandja juhised kaugtöö kohta piisavalt selged. Ühelt poolt kehtis ettevõttes kontoritöötajatele

(kellena on ka kostja end käsitlenud ja hageja ei ole tõendanud ametlikku jaotust, mis jätaks kostja

kontoritöötajate hulgast välja) kuni 31.01.2022 kaugtöö režiim, teisalt on hageja (personalitöötaja)

tuletanud kostjale meelde, et töö tegemise koht on ettevõtte ruumides, kuid seejärel jätnud vastamata

kostja täpsustavale küsimusele. Seejärel on hageja esindaja heitnud kostjale 28.01.2022 hoiatuses (I

kd, tl 29) ette tööajast mitte kinni pidamist ja enne tööaja lõppu lahkumist, otsest juhti teavitamata

jättes. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et konkreetset töötamise kellaaega samas kostjale sätestatud ei

olnud. Kostja on ka tõendanud enda nutitelefoni väljavõttega (I kd, tl 75), et viibis 25.01 ja 26.01

ettevõtte asukohas xxx vastavalt 08.20-17.37 ja 08.20-17.37.

16.5 Kohus leiab, et ka 28.01.2022 hoiatust oli kostjal võimalik käsitleda ilma õigusliku alusena tehtud

hoiatusena. Tööandja on teinud töötajale etteheiteid töötamise aja ja kohta olukorras, kus töötamise

koha küsimus oli ebaselge ning tööandja ise selgeid juhiseid ei andnud. Olukorda, kus tööandja teeb

töötajale õigusliku aluseta hoiatusi, saab kindlasti käsitleda tööandja poolse kiusamisena. Tööandja

2-22-3119

taoline käitumine viitab soovile leida põhjust töötajast vabanemiseks tööandjale sobival viisil, selleks

sobivaid tõendeid luues ja töötajas töölepingu lõpetamise soovi tekitades.

17. Kostja on kohtumenetluses esitanud väiteid, mille kohaselt hageja esindaja on teda laimanud ja

tema hea nime teotanud. Ülesütlemisavalduses taolisi konkreetseid väiteid ei sisaldu. Kostja ei ole ka

selgelt välja toonud, milles konkreetselt seisnes hageja poolt kostja laimamine ja hea nime teotamine.

Kuna kostja väited on umbmäärased ning kostja ei ole sellisele etteheitele ülesütlemisavalduses

toetunud, jätab kohus need kostja väited tähelepanuta.

18. Kostja on oma vastuses viidanud kostja „kallutamisele“ võtma puhkust kostjale mittesobival ajal

ning pidanud seda hagejale etteheidetavaks teoks. Kohus leiab, et kasutamata puhkuse väljavõtmise

nõudmist ei saa iseenesest pidada töötaja ebaväärikaks kohtlemiseks, kostja ei ole sellele

ülesütlemisavalduses tuginenud ning kohus jätab viited puhkuse võtmisele kallutamisele tähelepanuta.

19. Kostja on kohtumenetluses toonud ühe iseseisva rikkumisena ka tööandja poolse ignoreerimise.

Kostja ei ole 31.01.2022 ülesütlemisavalduses seda rikkumist välja toonud, see sisaldub vaid verbaalse

vägivalla definitsioonis. See ei tähenda, et kohus ei saa töölepingu ülesütlemise aluste hindamisel ka

tolle võimaliku rikkumisega arvestada, kui töötaja sellele kohtumenetluses tugineb. Praegusel juhul ei

ole kohtu hinnangul piisavalt tõendatud töötaja ignoreerimine.

20. Eeltoodust tulenevalt saab kohus lugeda tõendatuks, et hageja esindaja on kasutanud kostja suhtes

töökeskkonnas verbaalset vägivalda, administratiivset survet ja tööandja käitumist saab lugeda töötaja

ebaväärikaks kohtlemiseks. Töökius ja ebaviisakas suhtlemine tööl on keelatud. Kirjeldatud

rikkumised on nii koos kui ka eraldi võetuna töölepingu olulised rikkumised, milliste esinemisel saab

öelda, et töötaja jaoks võis lepingu täitmine muutuda võimatuks. Hageja esindaja ja kostja vahel leidis

aset üle kuu kestev konflikt, mille tõttu ei saanud kostjalt enam töösuhte jätkamist eeldada. Tööandja

ebaväärikas käitumine on praegusel juhul välja kujunenud pikema aja jooksul, s.o arvestada saab nii

20.12.2021 ja 23.12.2021 vestlusel toimunut kui ka 23.12.2021 ja 28.01.2022 alusetuid hoiatusi.

21. Hageja väidetest võib välja lugeda, et hageja peab enda käitumist vabandatavaks, lähtudes kostja

enda käitumisest. Hageja on leidnud, et A Ki mis tahes väidetavalt ebasobivad reaktsioonid olid

reageering kostja põhjendamatult ärritunud suhtumisele. Kohtuistungil 11.03.2024 A Ki antud ütluste

kohaselt käitus kostja väljakutsuvalt ja agressiivselt ning ka A K ägestus, vestlus oli tuline ja mõlema

poole toon oli ebaviisakas. Hageja on välja toonud, et hageja antud ütluste kohaselt ärritus esimesena

hoopis kostja, kes lõpuks vestluse hagejaga katkestas, väljendas end ebaviisakalt ja lahkus ruumist;

samuti ähvardas kostja, et lahkub hageja ettevõttest, sest tal on palju pakkumisi nii Eestis kui ka

välismaal. Hageja hinnangul nähtub sellest, et ka kostja ise käitus provotseerivalt ja trotslikult.

21.1 Kohus leiab, et isegi kui töötaja käitub provotseerivalt ja trotslikult, ei vabanda see tööandja

esindaja lugupidamatut käitumist ja töötaja ebaväärikat kohtlemist. Asjaolu, et vestlusel ägestusid

mõlemad pooled, ei anna alust pidada hageja käitumist töösuhtes normaalseks. Ka olukorras, kus

töötaja on ägestunud ja käitub tööandja esindaja hinnangul provokatiivselt, tuleb tööandja esindajal

endal jääda neutraalseks.

21.2 Hageja on välja toonud, et kostjalt on nõutud üksnes ettevõtte normaalsele toimimisele suunatud

käitumist, sh tööandja sisekordadest ja üldistest juhtimisotsustest tulenevat käitumist. Kohus märgib, et

esitatud teabest nähtuvalt sai konflikt alguse hageja esindaja nõudmisest, et kostja võtaks puhkust ajal,

mil see kostja plaanidega kokku ei sobinud. Kostja poolt oli kohane viidata sellele, et puhkuste graafik

kinnitatakse ettevõttes juba aasta alguses ja seega oli hagejal võimalik varakult näha ette kostja

vajadust võtta sel aastal plaanitust enam puhkust, kostja oleks sellisel juhul saanud seda teha mõlemale

poolele sobival ajal. Hageja mõistliku personalipoliitika puhul oleks selline konflikt olnud ennetatav

ning kostjale ei saa ette heita, kui ta esmalt hageja ettepanekuga ei nõustunud.

2-22-3119

21.3 A K on viidanud ka kostja poolsetele ähvardustele, mille sisuks oli see, et kostjal on ka teisi

tööpakkumisi, et väljavõtmata puhkusepäevade aspekt ei vasta Eesti Vabariigi seadustele ning et kostja

„saadab meie ettevõttele kallale tööinspektsiooni kontrollidega“. Kohtu hinnangul ei saa kostja taolist

käitumist lugeda kuigi etteheidetavaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 96 lg 2 p-des 1-3 on välja

toodud, millisel juhul on ähvardamine õigusvastane. Praegusel juhul ei ole kostja väiteid võimalik

käsitleda õigusvastase ähvardamisena, kuna võimalikust töökoha vahetusest teavitamine ja seadustele

tuginemine ei saa olla õigusvastane, samuti ei saa hagejal olla eelduslikult mingit põhjust karta

Tööinspektsiooni kontrolli, tegemist ei ole repressiivorganiga.

21.4 Hageja viited sellele, justkui oleks kostja käitumisega tekkinud probleeme kollektiivis juba enne

vaidlusaluseid vestluseid, ei ole asjakohased. Kohus ei hinda praegusel juhul ka seda, kas oleks

eksisteerinud alus töölepingu ülesütlemiseks hageja enda algatusel.

22. Kostja väite kohaselt ei võtnud hageja ette vajalikke samme selleks, et edasist töökiusu vältida.

Vastavalt TLS § 28 lõikele 2 punktile 6 on tööandja kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse

nõuetele vastavad töötingimused. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lg-st 2 tuleneb, et

töökeskkonnas toimivad psühhosotsiaalsed tegurid ei või ohustada töötaja elu ega tervist. Sama

seaduse § 91 lg 1 kohaselt on psühhosotsiaalsed ohutegurid muu hulgas kiusamine ja ahistamine tööl

ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja

vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab

tööandja rakendama psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks abinõusid.

22.1 Hageja on leidnud, et on uurinud kostja esitatud teavet võimaliku rikkumise kohta; SGS kontserni

Baltikumi regiooni juht V N on selgitanud, et kostja väiteid menetleti koos regiooni vastavusnõuete

volinikuga (xxx), misjärel eskaleeriti see küsimus isegi xxx regiooni (Ida-Euroopa ja Lähis-Ida;

Eastern- Europe and the Middle East) vastavusnõuete ja õigusküsimuste juhatajale (xxx). Kostja

väiteid menetleti, kuid menetluse tulemusena ei muutunud hinnang hageja ettevõtte juhile – s.t

menetluse käigus ei jõutud järeldusele, et hageja ettevõtte juhataja oleks kostjat ebaväärikalt kohelnud.

Samuti on A Kiga vesteldud. Kogumis jõuti järeldusele, et kostja väited ei vasta tõele. V N on

vastanud 17.01.2022 kirjaga kostja 30.12.2021 nõudele (I kd, tl 64).

22.2 Kontserni jurist J K kinnituskirjast (I kd, tl 93-94, tõlge I kd, tl 172-173) nähtuvalt on hageja

ettevõtte jurist kinnitanud, et hakkab tegelema ettevõttesisese uurimise taotlusega. Kohtule jääb

selgusetuks, kas jurist tegeles asjaga edasi. Kostja kinnitusel ta juristilt enam täiendavaid teateid ei

saanud, ka hageja ei ole välja toonud, milline oli juristi poolse tegevuse tulemus. Kohus ei saa kuidagi

lugeda ebamõistlikuks kostja soovi, et vastus oleks eesti keeles (eriti arvestades võimalikku vajadust

esitada sama dokument hiljem töövaidluskomisjonis või kohtus eesti keeles). Seda olenemata sellest,

kus antud jurist oma tööülesandeid täidab.

22.3 Hageja on heitnud kostjale ette, et kostja ei ole pöördunud probleemidega personaliosakonda.

Kostja selgituse kohaselt oli personaliosakonna poole pöördumata jätmise põhjuseks see, et

personaliosakonna töötaja M J töötas otseses alluvuses A Kiga ehk siis, kui kostja oleks kaevanud

personaliosakonda, oleks personaliosakond suunanud selle kaebuse otse samale isikule, kes on

käitunud kostja suhtes ebaväärikalt. Kohtu hinnangul tuleb kostja selgitust pidada usutavaks. Esitatud

tõenditest nähtub ka ning vaidluse all ei ole, et kostja on pöördunud probleemi lahendamiseks ettevõtte

juhi V Ni poole, samuti selle isiku (O M) poole, kelle poole pöördumist varasemad juhised

(aukoodeks) ette nägid (I kd, tl 63-63 pöördel). Seega ei saa kostjale ette heita seda, et kostja ei ole ise

teinud kõike vajalikku selleks, et ettevõtet probleemist teavitada.

22.4 Kohus märgib, et esitatud tõendite pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et hageja ei ole kostja poolt

tõstatatud probleemiga tegelenud. Samas ei muutunud sellest kostja olukord, olenemata sellest, et

2-22-3119

kostja ise astus omapoolseid samme selleks, et tagada endale töörahu. Kohus leiab, et praegusel juhul

ei ole hageja rakendanud pärast kostja poolt 30.12.2021 esitatud teabega tutvumist selliseid piisavaid

abinõusid, mis oleks hoidnud ära töötaja vaimset tervist halvendavate ja tööstressi põhjustavate

psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemise. Seega on hageja rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi.

23. Kuigi kohus on tuvastanud tööandja poolse rikkumise, mis saab olla aluseks töötaja poolt

töölepingu ülesütlemisele, siis saab ülesütlemisavaldus olla õiguspärane vaid juhul, kui see on esitatud

mõistliku aja jooksul. Nimelt võib töötaja TLS § 91 lg 4 kohaselt töölepingu üles öelda üksnes

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada

saama. Mõistlik aeg on seaduses täpsustamata, see on hinnanguline ning ning tuleneb igakordselt

konkreetse juhtumi asjaoludest. Juhul, kui lepingut mõistliku aja jooksul üles ei öelda, võib lepingut

rikkunud tööandja eeldada, et töötaja on rikkumisega nõustunud ning valmis oma kohustusi töölepingu

alusel täitma (selgitused töölepingu seaduse juurde, kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi veebilehel).

23.1 Hageja on märkinud hagis, et kostja oleks pidanud hagejat rikkumise suhtes hoiatama. Hiljem on

hageja nõustunud sellega, et seadus taolist hoiatamist ette ei näe. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-

2497 tehtud 11.02.2022. a otsuses (p 20) leidnud, et eriregulatsioonina VÕS § 196 lg-st 2 ei näe TLS

ette töötaja kohustust anda enne töölepingu erakorralist ülesütlemist tööandjale töölepingu

nõuetekohaseks täitmiseks täiendavat tähtaega (vrd TLS § 88 lg-s 3 sätestatud tööandja

hoiatamiskohustus). Samas võivad asjaolud, et töötaja on juhtinud tööandja tähelepanu sellele, et tema

hinnangul rikub tööandja töölepingus kokkulepitud või seaduses sätestatud kohustusi, või andnud

tööandjale täitmiseks täiendava tähtaja, anda aluse lugeda tööandja rikkumised oluliseks. Kohus peab

vajalikuks märkida, et kostja on oma 30.12.2021 kirjaga sisuliselt hagejat hoiatanud, s.o toonud välja

hageja esindaja ebakohase käitumise ning püüdnud sisuliselt leida töösuhte jätkamist võimaldavat

lahendust.

23.2 Kohtu hinnangul oli kostja poolt kohene töölepingu üles ütlemata jätmine mõistlik, kostja on

proovinud lahendada konfliktset olukorda selliselt, et pooltel oleks võimalik töösuhet jätkata ilma

edasiste rikkumisteta. Töölepingu varasem lõpetamata jätmine ei ole kohtu hinnangul töötajale ette

heidetav. Asjaolu, et töötaja esmalt rikkumist talus (s.o ei öelnud töölepingut kohe üles) ning püüdis

lahendada probleemi selliselt, et töölepingu jätkamine osutunuks võimalikuks, ei saa võtta töötajalt

võimalust tugineda hiljem samale rikkumisele. Kuna mõningase aja möödumisel selgus, et konflikt

siiski ei lahene ning hageja poolne käitumine viitas soovile leida võimalus töösuhte lõpetamiseks

tööandjale sobilikel tingimustel, siis ei saa jõuda järeldusele, et tolle viivituse tõttu on kostja jaoks

mõistlik ülesütlemise tähtaeg aeg möödunud. Samuti on võimalik jõuda järeldusele, et kostja jaoks

eksisteerisid töölepingu ülesütlemise põhjused kumulatiivselt, s.o hiljem tekkinud alused lisandusid

algsetele ja kokkuvõttes ei olnud töölepingu jätkamine enam inimlikult võimalik. Kohus ei saa

nõustuda hagejaga selles, et 31.01.2022 seisuga oli langenud ära erakorralise ülesütlemise alused.

Seega on töölepingu ülesütlemine toimunud mõistliku aja jooksul.

24. Hageja on leidnud, et 20.12.2021 ja 23.12.2021 vestluste käigus tekkinud mis tahes arusaamatused

klaariti kostja ja hageja esindaja A K vahel ära juba 2021. aasta detsembri lõpus. Hageja on väitnud, et

kuna 20.12.2021 vestlus kostjaga jäi kostja poolt kabinetist lahkumise tõttu pooleli, vestlesid pooled

21.12.2021 uuesti. Vestlus toimus oluliselt leebemas toonis ning vestluse käigus kostja ka vabandas

enda eelmise päeva käitumise pärast. Sellega sai tööandja hageja väitel indikatsiooni, et mis tahes

lahkhelid on poolte vahel lahenenud. Kohus märgib, et hageja taolised väited on täiel määral vastuolus

hageja esindaja poolt kostjale 23.12.2021 tehtud hoiatusega. Kui poolte vahel lahenesid 21.12.2021

lahkhelid, siis jääb täiel määral selgusetuks 23.12.2021 hoiatuse mõte, sellest ei nähtu mingilgi määral

võimalikku suhete eelnevat klaarimist vaid nähtub selgelt, et hageja esindaja ja kostja vahel oli

konflikt, mis ei ole lahendust leidnud.

25. Eluliselt usutav ei ole, et hageja juhatuse liige ei mäletanud enam kui kahe aasta vältel 20 ja 23

2-22-3119

kuupäevade vahelise kohtumise toimumist, selle kuupäeva ja vestluse sisu ning seejärel meenus see

ootamatult talle 11.03.2024 kohtuistungile lähedasel ajal. Eluliselt usutavam on aja möödudes

mälestuste tuhmumine, mitte nende ootamatu taastumine. Kohus ei käsitle seetõttu 15.03.2024

kinnituskirju usaldusväärsete tõenditena ega arvesta asja lahendamisel nendega.

26. Kohus märgib ka, et see, kui kostja vabandas hageja ees omaenda eelneva käitumise pärast, ei

tähenda, et kostja vabandus muudaks tagantjärele hageja esindaja etteheidetava käitumise kostja jaoks

aktsepteeritavaks. On eluliselt usutav, et olukorras, kus mõlemad konflikti osapooled ägestuvad,

vabandab üks hiljem omaenda ägestumise pärast. Sellest ei pea tuletama, et vabandanu aktsepteerib ka

vastaspoole ebaviisakat käitumist ja loeb selle õigustatuks.

27. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine töötaja poolt TLS § 91 lg 2 punkti 1 alusel

oli õiguspärane ja seega kehtiv. Hagi on seetõttu täies ulatuses põhjendamatu. Seega puudub alus

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

28. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis

hagi rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

29. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus TsMS § 174 lg 4 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

30. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik