4-10-4625/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2011.a., Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

4-10-4625

Kohtunik

Anu Ammer

Väärteoasi

S.T

kaebus

Ida

Prefektuuri

liiklusjärelevalvetalituse

vanemliikluspolitseinik

Heiki

Lindus`e

08.11.2010.a.

otsusele

väärteosasjas

nr

2402,10,002075

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: S.T, ik:

xxx, elukoht: xxxx; e-post: xxxx

Kohtuväline menetleja: Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo, Rahu

27, 41588 Jõhvi

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

15.juuni 2011.a. RESOLUTSIOON:

1. S.T kaebus rahuldada osaliselt. 2. Tühistada osaliselt Ida Prefektuuri (registrikood 70008753, Rahu 27 Jõhvi) korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e 08.11.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2402,10,002075 S.T suhtes ja teha väärteoasjas uus otsus.

3. Süüdi tunnistada S.T Teeseaduse § 40

1 lg 1; Liiklusseaduse § 7433 ja

Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades mõista karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 104 trahviühiku ulatuses, s.o 6240 krooni (398.81 eurot).

4. KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates juulist 2011.a. kuni aprillini 2012.a. (k.a) selliselt, et juulis 2011.a. tuleb tasuda vähemalt 39.89 eurot ja sealt edasi vähemalt 39.88 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või arvele nr 221023778606 AS`s Swedbank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220105324338. Kui rahatrahvi osamakse tähtajaks ei ole tasutud, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus vastavalt V™S § 202 lg-le 3, lahendi koopia kohtutäiturile täitmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav. V™S § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada.

ASJAOLUD

1. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Rainer Väli koostas menetlusalusele isikule S.T-le 20.10.2010 väärteoprotokolli selle kohta, et menetlusalune isik S.T 20.10.2010 kell 07:59 Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Põdruse-Kunda-Pada tee 6-l kilomeetril liikudes Pada suunas juhtis mootorsõidukit haagisega xxxx, reg.nr.xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg-le 2; mootorsõiduki haakes oleva haagise tehnoseisund ei vastanud nõuetele, haagise tagatelje parempoolsel veljel puudus velje kinnitusmutter. Sellega rikkus menetlusalune isik S.T Liikluseeskirja § 196, 197; teede-ja sideministri määrust nr 50 kood 1302 p 1c ja määrust nr 51 § 7 lg 1; Liikluseeskirja § 219; teede-ja sideministri 18.05.2001 määrust nr 50 kood 508 p 1, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Teeseaduse § 401 lg 1; LS § 7433 ja LS § 7435 lg 1 järgi.

2. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus koostas menetlusalusele isikule S.T-le 08.11.2010 otsuse väärteoasjas nr 2402,10,002075, sest menetlusalune isik S.T juhtis 20.10.2010 kell 07:59 Põdruse-Kunda-Pada tee 6-l kilomeetril mootorsõidukit haagisega xxxx, reg.nr. xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi, juhil puudus selle kohta eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg-le 2, haagise tehnoseisund ei vastanud kehtivatele nõuetele, tagatelje parempoolsel veljel puudus velje kinnitusmutter, rikkudes sellega Liikluseeskirja § 196; 197 ja § 219 nõudeid ja pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Teeseaduse § 401 lg 1; Liiklusseaduse § 7433 ja Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. Menetlusalusele isikule S.T-le määrati karistuseks KarS § 63 lõike 1 kohaselt Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 104 trahviühiku ulatuses, s.o. 6240 krooni.

3. 09.12.2010 esitas menetlusalune isik S.T Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e 08.11.2010.a. otsuse peale väärteosasjas nr 2402,10,002075. Kaebuse esitaja avaldab kaebuses, et rikkumine leidis tõepoolest aset ja see sai võimalikuks tänu eksimusele transporditava materjali erikaalu arvestamisel. Nimelt oli tegu metsakuiva ümarmaterjaliga, mille kaal sellise koguse transportimisel oleks pidanud vastama kehtestatud nõuetele ja mitte ületama autorongile kehtestatud määrasid.

Enne laadimise algust kontrollis menetlusalune isik ka materjali omadusi ja need tundusid vastavat metsakuiva materjali omadustele. Tõenäoliselt oli päike pealmise kihi ära kuivatanud ja seetõttu ei tuvastatud kogunenud niiskust matrjali alumistes kihtides ja seetõttu oli see oluliselt raskem kui välja paistis. Kuna rikkumine ei olnud tahtlik ja tegu oli varjatud asjaolude tõttu sooritatud eksimusega, mida menetlusalune isik sügavalt kahetseb, siis palub kaebuse esitaja määrata talle võimalikult kergem karistus. Samuti palub määratav trahv ajatada ja võimaldada selle ositi tasumist ühe aasta jooksul.

Vastasel juhul tekitaks pere eelarvele ootamatult lisanduv lisakohustus raskusi juba võetud kohustuste täitmisel ja tekiks puudus elatusvahenditest. Kaebuse esitaja avaldab ka, et ei soovi kohtuistungil osaleda.

4. Kohtuväline menetleja oma 14.06.2011.a. esitatud kirjalikus vastuses S.T kaebusele on seisukohal, et väärteootsuse koostamisel on kohtuväline menetleja võtnud arvesse kõiki asjaolusid. Registreerimisel määratud väärtusi oli ületatud olulisel määral (autorongi lubatud suurim mass 40000 kg, tegelik mass 47016 kg). Menetlusalune isik tunnistas süüd, kuid tema ütlustest ei nähtunud kahetsust toimepandu osas. Vastulauset ja täiendavaid selgitusi samuti ei esitanud. Väärteootsuse koostamisel on võetud arvesse, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt samalaadsete ja teiste õigusrikkumiste eest karistatud, s.o viiel korral.

Määratud rahatrahvid on tasutud. Lähtuvalt Karistusregistri väljavõttest jätkab menetlusalune isik sarnaste õigusrikkumiste toimepanemist. Kuna menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete õigusrikkumiste eest karistatud, pidi ta eeldama, et iga järgneva rikkumise toimepanemisel määratav rahatrahv on eelnevast suurem. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Kaebuses on isik väljendanud kahetsust varjatud asjaolude tõttu sooritatud eksimuse osas ning viidanud enne väljasõitu teostatud metsamaterjali omaduste kontrollile, mille järgi tuvastas, et tegemist on kuiva materjaliga.

Kohapeal antud ütlustes menetlusalune isik aga kinnitas, et laadis koorma silma järgi ja ei arvestanud, et puud on märjad ja rasked, s.t isik teadis, et puud olid märjad ja rasked, kuid jättis selle asjaolu arvestamata koorma laadimisel. Eeltoodust nähtuvalt on tegemist siiski tahtliku õigusrikkumise toimepanemisega. Kaebuses isik taotleb võimalikult kerge karistuse määramist ja rahatrahvi ajatamist ning võimalust selle ositi tasumiseks, kuna pere eelarvele lisanduvad ootamatud lisakohustused ja see tekitaks puuduse elatusvahenditest.

Nii kohtueelses menetluses kui ka kaebuses maakohtule ei ole isiku poolt lisatud ühtegi tõendit pere majandusliku olukorra ja ka enda sissetulekute kohta. Nähtuvalt Karistusregistri väljavõttest ei ole menetlusalusel isikul enne käesolevat õigusrikkumist ega ka peale seda olnud probleeme rahatrahvide tasumisel. Kõik trahvid on tasutud viivitamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule määratud karistuse vähendamine ja põhjendamatu on ka taotlus tasuda rahatrahvi ositi aasta jooksul. Kohtuväline menetleja palub jätta nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. V™S § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja toimikuga, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et S.T suhtes Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e poolt 08.11.2010 tehtud otsus väärteoasjas nr 2402,10,002075 tuleb osaliselt tühistada ning nimetatud väärteoasjas tuleb teha uus otsus.

V™S §-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1-45-11). Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e poolt 08.11.2010 tehtud otsuse väärteoasjas nr 2402,10,002075 aluseks olev 20.10.2010 väärteoprotokoll on koostatud menetlusaluse isiku S.T kohta ning selles heidetakse menetlusalusele isikule ette, et tema 20.10.2010 kell 07:59 Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Põdruse-Kunda-Pada tee 6-l kilomeetril liikudes Pada suunas juhtis mootorsõidukit haagisega xxxx, reg.nr.xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi.

Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg-le 2; mootorsõiduki haakes oleva haagise tehnoseisund ei vastanud nõuetele, haagise tagatelje parempoolsel veljel puudus velje kinnitusmutter. Sellega rikkus menetlusalune isik S.T Liikluseeskirja § 196, 197; teede-ja sideministri määrust nr 50 kood 1302 p 1c ja määrust nr 51 § 7 lg 1; Liikluseeskirja § 219; teede-ja sideministri 18.05.2001 määrust nr 50 kood 508 p 1, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Teeseaduse § 401 lg 1; LS § 7433 ja LS § 7435 lg 1 järgi.

Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis on viidatud kõigile kohalduvatele normidele, mille rikkumist menetlusalusele isikule S.T-le ette heidetakse ning temale oli kohtuvälise menetleja poolt tagatud õigus teada temale esitatud süüdistuse sisu, et ta saaks teostada vastavalt sellele kaitseõigust. Väärteoprotokollile menetlusalune isik S.T vastulauset ei esitanud . V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. S.T on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna kinnitanud, et pani koorma silma järgi, ei arvestanud, et puud on märjad ja rasked. Kinnitusmutri riket ei märganud, sai sellest teada alles kaalumise ajal. Tunnistab ennast süüdi. 20.10.2010 on liikluspolitseinik Rainer Väli koostanud menetlusaluse isiku S.T poolt juhitud mootorsõidukile xxxx, registreerimismärgiga xxxx ja haagisele xxxx, registreerimismärgiga xxxx massimõõteseadme kasutamise protokolli.

Protokolli kohaselt veose tüübiks oli metsamaterjal ning mõõtmistulemuste kohaselt mootorsõiduki koos haagisega tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi. Autorongi lubatud suurim mass on 40000 kg, tegelik mass oli 47016 kg. Menetlusalune isik S.T on viibinud mõõtmise (kaalumise) juures ning tulemusega tutvunud. Protokollil on ka tunnistaja R V`i allkiri. 20.10.2010 on liikluspolitseinik Rainer Väli koostanud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse menetlusaluse isiku S.T suhtes kuna juhil puudus eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg-le 2.

Menetlusalune isik S.T kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 4 alusel kuni eriloa saamiseni. Menetlusalusel isikul S.T menetlejale taotlusi ei olnud. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku S.T süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja on väärprotokollis väärteo kvalifitseerinud rikkumisteks Teeseaduse §

401 lg 1; Liiklusseaduse § 7433 ja § 7435 lg 1 järgi. Teeseaduse § 401 lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Liiklusseaduse § 7433 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt sõitjatevõi veoseveo nõuete rikkumise eest ja Liiklusseaduse § 74 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt selliste liiklusnõuete rikkumise eest, millel puudub käesoleva seaduse §-des 741–7427, 7430–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku S.T puhul on väärteoprotokolli kohaselt väärteod õigesti kvalifitseeritud rikkumisteks Teeseaduse § 401 lg 1; Liiklusseaduse § 7433 ja Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ning ta tuleb ka nende järgi süüdi tunnistada, kuid arvestades asjaolu, et kolmele eri süüteokoosseisule vastavad teod on sooritatud ühe teoga, tuleb mõista karistus KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades Teeseaduse § 401 lg 1 alusel, sest see näeb ette raskeima karistuse. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Menetlusalune isik S.T pani väärteo toime tahtlikult. S.T

on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna kinnitanud, et pani koorma silma järgi, ei arvestanud, et puud on märjad ja rasked, s.t isik teadis, et puud olid märjad ja rasked, kuid jättis selle asjaolu arvestamata koorma laadimisel. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku S.T poolt toime pandud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele V™S §-s 30 sätestatud alustel. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist on leidnud, et menetlusalune isik S.T on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud Teeseaduse § 40

1 lg 1;

Liiklusseaduse § 7433

ja Liiklusseaduse § 7435

lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Teeseaduse § 401 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus oli enne 01.01.2011 kuuskümmend krooni (ehk 3,83 eurot). Menetlusalusele isikule S.T-le määras kohtuväline menetleja KarS § 63 lg 1 kohaselt Teeseaduse § 40

1 lg 1

alusel karistuseks rahatrahvi 104 trahviühiku ulatuses, s.o 6240 krooni (398.81 eurot), mis on veidi üle sanktsiooni keskmist määra. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja 08.11.2010 otsuses on karistuse määramisel arvestatud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku süü tunnistamist, raskendavad asjaolud puuduvad.

Samas on märgitud ka, et menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud. Nimetatu on tõendamist leidnud Karistusregistri väljavõttega S.T kohta. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 104 trahviühiku ulatuses on kooskõlas karistamise alustega ning kohus määratud rahatrahvi vähendamist põhjendatuks ei pea. KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Menetlusalune isik on kaebuses avaldanud, et määratud rahatrahvi korraga tasumise kohustus tekitab raskusi pere eelarvele juba võetud kohustuste täitmisel ja perel tekiks seetõttu ka puudus elatusvahenditest. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt ei ole lisatud ühtegi tõendit pere majandusliku olukorra ja tema enda sissetulekute kohta, millest tulenevalt ei ole taotlus rahatrahvi tasumiseks ositi, põhjendatud. Kohus on kontrollinud menetlusaluse isiku isiklikku ja majanduslikku seisundit elektrooniliste andmebaaside kaudu (Rahvastikuregister, MTA, Täitemenetluseregister, Karistusregister) ning on tuvastanud, et S.T on abielus, tal on kolm alaealist last, kellest kõige noorem on alles kolme aastane.

Väljamakseid MTA andmebaasi andmetel on talle 2011 aastal tehtud ühel korral xxxx poolt. Abikaasale J R on 2011 aastal tehtud väljamakseid Haigekassa, Sotsiaalkindustusameti, OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskuse ja Ülenurme Vallavalitsuse poolt. S.T on kohtutäitur Reet Rosenthal`i juures täitmisel rahatrahvi nõue summas 95.87 eurot Lõuna Prefektuuri 20.01.2011 otsuse alusel, millele lisanduvad kohtutäituri tasu ja täitemenetluse algatamise tasu. Kohus peab eeltoodud andmeid arvesse võttes põhjendatuks võimaldada S.T-le määratava rahatrahvi tasumise osade kaupa.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 120 lg 1; 132 p 2; 133; 134; 135 rahuldab maakohus S.T kaebuse osaliselt, tühistab osaliselt Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e 08.11.2010.a. otsuse väärteoasjas nr 2402,10,002075 S.T suhtes ja teeb väärteoasjas uue otsuse. Kohus tunnistab S.T süüdi Teeseaduse § 40

1 lg 1; Liiklusseaduse § 7433 ja Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades mõistab karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahvi 104 trahviühiku ulatuses, s.o 6240 krooni (398.81 eurot). KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrab rahatrahvi tasumise ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates juulist 2011.a. kuni aprillini 2012.a. (k.a) selliselt, et juulis 2011.a. tuleb tasuda vähemalt 39.89 eurot ja sealt edasi vähemalt 39.88 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

Kohtunik

/allkiri/

Anu Ammer

Ärakiri õige

№oremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus

05. juulil 2011. a.

№oremreferent

Lea Herne