1-23-7518/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2024.a Tartu, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-7518 (23278051748)

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungisekretär

Margot Nigol

Kriminaalasi

29.12.2023.a saabus kohtusse

Eelistung ja kohtu alla andmine

Kohtuistung

Sille Mikk süüdistuses karistusseadustiku (KarS)

§ 121 lg 2 p 3 järgi

üldkorras menetluses

29.01.2024

10.04.2024

Abiprokurör

Kannatanu

Süüdistatava kaitsja

Süüdistatav

Kristina Meus – volitus lk 27 ringkonnaprokurör Külli

Saksa-lt üldmenetluses osalemiseks

B. A.-Õ. – ei esitanud tsiviilhagi

Marko Paabumets – vandeadvokaat, riigi õigusabi

osutamise korras

SILLE MIKK

isikukood 48005192772

elukoht XXX

e-post: XXX

XXX kodanik, emakeel XXX

XXX (lk 8-10, 13-15: rahvatikuregistrist

väljatrükid), XXX

XXX, XXX, XXX, XXX

kriminaalkorras karistatud, 28.10.2015.a Tartu Maakohtu

kohtuotsuse alusel KarS § 118 lg 1 p 1, KarS § 120, KarS

§ 121, KarS § 121 lg 1 järgi karistuse kandmiselt vabanes

vanglast tingimisi enne tähtaega 23.01.2020 katseajaga

kuni 22.07.2020

06.-07.11.2023 kahtlustatavana kinnipeetav, tõkendita

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Sille Mikk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sille Miku (Mikk) eelvangistuses 06.-07.11.2023 viibitud

2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 11 (üksteist) kuud

28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 11 kuud 28 päeva vangistust Sille Miku (Mikk) suhtes

täielikult täitmisele, kui Sille Mikk ei pane 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu katseaja kestel

toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid:

1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:



elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel XXX, e-post: XXX);



ilmub

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;



allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

2. KarS § 75 lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi;

3. KarS § 75 lg 2 punktis 8 sätestatud kohustust – osaleb kriminaalhooldusametniku

määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on vägivallaga seonduvate süütegude

edasine ära hoidmine.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg - 1 aasta 2 kuud - kulgema kohtuotsuse kuulutamisest -

10.04.2024.a.

KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus

kohtuotsuse jõustumisest.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta XXX ja XXX elatuva Sille Miku menetluskuludest

sundrahast (1230€) riigi kanda 1000 eurot.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Sille Mikult (Mikk) riigituludesse menetluskuluna

kokku 1257.80€ (üks tuhat kakssada viiskümmend seitse eurot kaheksakümmend senti),

milline summa koosneb järgmistest kuludest:



259.20€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4),



768.60€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4),



230€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Sille Mikul menetluskulu 1257.80€ tasuda 12 kuu

jooksul ositi – pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda 11 kuu kestel iga kuu

lõppkuupäevaks vähemalt 104.82€ (ükssada neli eurot kaheksakümmend kaks senti) ja

12.-l kuul tasuda 104.78€ (ükssada neli eurot seitsekümmend kaheksa senti) kuni

menetluskulu täieliku tasumiseni.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2,

KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga –

menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul tasumata jätmisel

edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb

kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Menetluskulu 1257.80€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga

99924700011402 ühele järgmistest kontonumbritest:



SEB PANK EE351010052031000004



SWEDBANK EE522200221013264447



LUMINOR BANK EE401700017002872300



LHV PANK EE957700771001523585

Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-7518, menetluskulu 10.04.2024.a Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Süüdistatava Sille Miku kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa 10.04.2024.a

taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo In Jure (asukoht Tartus Riia 15b) kasuks 768 eurot 60 senti (sellest

käibemaks on 138.60€) vandeadvokaat Marko Paabumets süüdistatava Sille Miku

kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses osutatud

õigusabi eest.

ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse kahe telefonikõne

helisalvestised ja patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis ühel DVD-R plaadil

(lk 48).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada kannatanule B. A.-Õ.

kruus (lk 61-62), mis on asub 15.11.2023.a hoiule võtmise akti nr 23ATH27058 alusel

Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas Tartus Riia 132. Kui kannatanu ei soovi kruusi

tagasi saada või sellele järele ei ilmu, siis kruus KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

KOHTUOTSUSE EDASTAMINE

Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatava kaitsjale ning kannatanule B. A.-Õ.

Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga.

Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:



süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale kriminaalhoolduse

kohaldamiseks,



Politsei-ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri asitõendi tagastamiseks,



pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas.

Kannatanu B. A.-Õ. soovib saada teavet (lk 42) süüdistatava vahistamise ja vahi alt

vabastamise ning süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja

kinnipidamisasutusest põgenemise kohta enda e-posti aadressile (XXX).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1

alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Kohtuotsuse resolutiivosas on kirjas, et tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt

25. aprilliks 2024.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui

vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

17.04.2024 saabus kohtusse abiprokurör Kristina Meusi apellatsiooniteade.

KrMS § 315 lõikes 8 sätestatu kohaselt tuleb kohtuotsus tervikuna koostada 15 päeva

jooksul kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest arvates.

19.04.2024.a määrusega muutis kohus KrMS § 315¹ alusel ära põhiosaga kohtuotsuse

kättesaadavaks tegemise senise aja ja KrMS § 315 lg 8, KrMS § 171 lg 1 alusel määras

kohtuotsuse pooltele kohtus kantselei kaudu kättesaadavaks tegemise ajaks hiljemalt 02. mai

2024 kell 15.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

tervikotsuse teatavakstegemisest (02.05.2024) arvates.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski

kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse

põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA

MENETLUS KOHTUS

29.12.2023 saabus Tartu Maakohtusse üldkorras menetlemiseks kriminaalasi nr

23278051748 Sille Mikk süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi.

Kohtumenetluses sai selle kriminaalasja numbriks 1-23-7518. Kriminaalasi määrati kohtunik

Heli Sillaotsa menetlusse.

SÜÜDISTUSAKT

29.12.2023 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Meus kriminaalasjas

nr 23278051748 süüdistusakti (I, 1-7) Sille Mikk süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

121 lg 2 p 3 järgi. Süüdistusaktis kajastatud süüdistus on alljärgnev.

Sille Mikku (Mikk) süüdistatakse selles, et tema olles varasemalt 28.10.2015.a

kriminaalasjas 1-15-7750 Tartu maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega süüdi mõistetud

vägivallakuriteos, uuesti 06.11.2023 umbes kella 02:38 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas

XXX olevas korteris lõi ühel korral kruusiga oma XXX B. A.-Õ. (A.-Õ.) näopiirkonda.

Seejärel helistas B. A.-Õ. Häirekeskusesse, mille tagajärjel Sille Mikk haaras kannatanu

käest telefoni. Kui politsei oli jõudnud kannatanu korteri ukse taha, soovis B. A.-Õ. minna

politseile ust avama, kuid Sille Mikk haaras kahe käega tugevalt ümber kannatanu keha,

pigistas kannatanut ja takistas kannatanu liikumist. Lõpuks sai kannatanu Sille Miku

haardest vabaks ja avas politseile ukse. Sellise tegevusega põhjustas Sille Mikk kannatanule

füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o kinnise ninaluu murru, pindmise küünravigastuse ja

marrastuse paremal küünarliigesel. Sellise tegevusega pani Sille Mikk toime KarS § 121 lg 2

p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava

kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt.

KAITSEAKT

23.01.2024.a saabus kohtusse süüdistatava Sille Miku (Mikk) kaitsja vandeadvokaat Marko

Paabumetsa koostatud kaitseakt (I, 24-25).

Kaitseakti kohaselt ei mäleta Sille Mikk kuriteosündmust, seda, et väärkohtles B. A.-Õ.

06.11.2023 XXX Tartus olevas korteris. Sille Mikk ei mäleta konflikti, tunneb piina, et võis

midagi vägivaldset teha B. A.-Õ.. Kahetseb, et on vägivaldne. On muutnud olulisel oma

elusviisi, tegeleb enda probleemidega - alkohol, vägivald.

Kaitsja toetab Sille Miku seisukohta talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

Kaitsja on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud ja süüdistuses nimetatud tõendid ei pruugi

tõendada S. Miku käitumises KarS § 121 lg 2 p 3 sätestatud kuriteokoosseisu realiseerumist,

mistõttu taotleb kaitsja S. Mikk õigeks mõistmist talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p

3 järgi. Süüdistuses käsitletud sündmused leidsid aset ühisel alkoholitarvitamisel. Kannatanu

ise tunnistab seda, et neil tekkis süüdistatavaga omavahel tüli, mis tähendab, et vigastus

kannatanul võis tekkida ka juhuslikult, ilma süüdistatava tahtluseta, kasvõi rüseluse käigus

juhuslikult.

Kaitsja ei soovi esitada menetlusse täiendavaid tõendeid.

EELISTUNG JA KOHTU ALLA ANDMINE

Eelistung toimus 29.01.2024, algusega kell 13 (I, 28-31). Eelistungil esindas riiklikku

süüdistust abiprokurör

Kristina Meus. 29.01.2024 kell 12:53 andis Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks volituse abiprokurör Kristina Meusi

üldmenetluses osalemiseks (lk 26, 27).

Eelistungil selgitas kohus süüdistatavale üldmenetluse olemust ja selle alternatiividena

kokkuleppemenetlust ja lühimenetlust. Süüdistatavale olid need selgitused arusaadavad.

Süüdistatav jäi üldmenetluse juurde.

Süüdistatav Sille Mikk avaldas eelistungil, et tegeleb enda probleemidega -

alkoholsõltuvusega ja sellega kaasneva äkilisusega ning avalduda võiva vägivaldusega, käib

psühhiaatri ja vaimse tervise õe vastuvõttudel.

Kaitsja avaldas, et pidasid kokkuleppemenetluse läbirääkimisi, kuid karistuse küsimus jäi

kokkuleppemenetluse takistuseks. Prokurör kinnitas seda, avaldades, et süüdistataval on

üsna kirev taust ja see paneb prokuratuuri jaoks piirangud.

Eelistungil kooskõlastati üldmenetluse kohtuistungi ajaks 10.04.2024.a kell 10.

KOHTUISTUNG

10.04.2024.a kohtuistung toimus ja kriminaalasja menetleti üldmenetluses. Kohtuistungil

andsid ütlused kannatanu B. A.-Õ., tunnistaja G. I. ja süüdistatav Sille Mikk ning uuriti

süüdistusaktis kajastatud ja prokuröri esitatud tõendeid ja kaitsja KrMS § 297 alusel esitatud

Sille Mikku iseloomustavaid tõendeid.

Kohus selgitas kannatanule B. A.-Õ. enne ütluste andmist KrMS § 71 lg 1 p 5 sätestatud

õigust, keelduda ütluste andmisest enda XXX (I, 8-9, 13-14) Sillu Miku vastu (I, 149).

Kannatanule oli see arusaadav ja kannatanu B. A.-Õ. avaldas soovi anda ütlused (I, 149).

Pärast ütluste andmist avaldas kannatanu B. A.-Õ. soovi kohtuistungilt lahkuda ja edaspidi

kohtuistungil mitte osaleda, misjärel kannatanu lahkus istungilt (I, 153). Kohtuvaidluses

kannatanu B. A.-Õ. ei osalenud.

Kannatanu B. A.-Õ. avaldas enne kohtuistungilt lahkumist, et ega vangla ka midagi ju ei

õpeta, Sille Mikk istus 5 aastat seal, ta ei usu, et Sille Mikk on üdini halb inimene.

Kannatanu jättis selle küsimuse, kas Sille Mikk peaks minema reaalselt vanglasse karistust

kandma, kohtu otsustada.

Prokurör jäi kohtuistungil süüdistusaktis kajastatud süüdistuse juurde ja seda ei muutnud

ning taotles süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist.

Prokurör taotles Sirle Mikule KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest

karistuseks reaalselt 1 aasta vangistust, rõhudes seejuures peamiselt Sille Miku varasemale

karistatusele.

Süüdistatava kaitsja tõi esile, et jutt on ühest löögst, mis ei vääri ranget karistust, Sille

Mikk on järeldused teinud, ta on muutnud enda keskkonda, tegeleb enda raviga, on

nõustunud kontrollnõuetega ja alkoholi tarvitamise keeluga ja sotsiaalprogrammis

osalemisega. Ennetähtaegsel vabanemisel on Sille Mikk tulnud toime kontrollnõuetega.

Kaitsja taotles, et kaitsealust ei karistataks reaalse vangistusega, vaid tingimisi katseajaga

kriminaalhooldusele allutamisega ning katseajaks alkoholi tarvitamise keelu panemisega ja

sotsiaalprogrammis osalemise kohustusega.

Süüdistatav Sille Mikk tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja kahetses

puhtsüdamlikult. Süüdistatav avaldas, et sündmust alkoholitarbimise tõttu ei mäleta, kuid

süüdistuses kajastatud asjaoludest ta midagi ei vaidlustanud. Avaldas, et on teinud oma elus

muudatused, lahkunud enda varasemast elukohast XXX elama XXX, kus tal on toetav

tugivõrgustik ja puuduvad endised sõbrad-tuttavad, kes tarbisid alkoholi ja kellega koos ta

tarbis alkoholi. Tegeleb enda alkoholsõltuvusega ja alkoholi tarbimisega kaasneva äkilise

käitumisega, kergelt vallanduva vägivallaga, käib psühhiaatri juures ravil ja vaimse tervise

õe vastuvõttudel, on Töötukassas arvel ja soovib tööle minna ning osaleb Töötukassa

pakutavatel programmides.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtu hinnangul on asjas olemas küllaldased ja veenvad tõendid, mis kinnitavad süüdistuse

põhjendatust. Kriminaalasjas puuduvad süüdistatava käitumise õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud. Kohus teeb süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse.

SILLE MIKK ON VARASEMALT TOIME PANNUD KEHALISE VÄÄRKOHTLEMISE

Süüdistuses kajastatu selle kohta, et Sille Mikk on varasemalt toime pannud kehalise

väärkohtlemise, on tõendatud karistusregistri teatisega Sille Miku (Mikk) kohta (I, 64-65),

13.11.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (I, 66-71) ja 28.10.2015.a

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (I, 72-84).

Karistusregistri teatisega Sille Miku kohta (I, 64-65) on tõendatud, et Sille Mikul on kaks

kehtivat kriminaalkaristust vägivallakuritegude eest.

13.11.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (I, 66-71) karistati Sille

Mikku KarS § 121 ja KarS § 120 järgi.

28.10.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (I, 72-84) karistati Sille

Mikku KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja KarS § 121 lg 1 järgi.

Karistusregistri teatiselt nähtuvalt (I, 64-65) seonduvad vahetu füüsilise vägivalla

kasutamisega KarS § 121, KarS § 118 lg 1 p 1 ja KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuriteod.

13.11.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses (I, 66-

71) karistati Sille Mikku KarS § 121 järgi 1 aasta 8 kuu vangistusega ja KarS § 120 järgi

5 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistuse kaetuks raskemaga ja

mõisteti Sille Mikule kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS

§ 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Sille Miku eelvangistuses 10.-12.07.2014 viibitud 3

päeva. Karistusest jäi kanda 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel

määrati 1 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui

Sille Mikk ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1

sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 78 p 1 kohaselt algas katseaeg kulgema kohtuotsuse

kuulutamisest.

28.10.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega lühimenetluses (I, 72-84)

karistati Sille Mikku KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 5 aasta vangistusega ja KarS § 121 lg 1 järgi

6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistuse kaetuks raskemaga ja

mõisteti Sille Mikule kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238

lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja Sille Mikule mõisteti kandmisele kuuluvaks

karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati 3 aastat 4 kuud vangistust 13.11.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu 27

päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Sille Mikule 4 aastat

11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg

karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise aja alguseks 23.06.2015.a.

27.01.2016.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega (I, 85-93) jäeti 28.10.2015.a Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsus muutmata.

16.01.2018.a Harju Maakohtu määrusega (I, 94-98) jäeti Sille Mikk vangistusest tingimisi

enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

19.11.2018.a Harju Maakohtu määrusega (I, 99-102) jäeti Sille Mikk vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

07.01.2020.a Harju Maakohtu määruse (I, 103-107) vabastati Sille Mikk 23.01.2020

karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse

jõustumisest ja määrati 6-ks kuuks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse

juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 76 lg 5 alusel allutati Sille Mikk katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid:



elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX, XXX, XXX;



ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;



alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

07.01.2020.a Harju Maakohtu määrusega (I, 103-107) pandi Sille Mikule 6 kuu pikkuseks

katseajaks KarS § 75 lg 2, 4 alusel järgmised kohustused:



pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida

alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi;



mitte tarvitada alkoholi;



mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;



mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega

kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;



asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast

vabanemist.



Sille Mikule määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates

kohtumääruse jõustumisest.



Sille Mikk vabastada määruse jõustumisel.

Süüdistuses kajastatu selle kohta, et Sille Mikk on varasemalt toime pannud kehalise

väärkohtlemise, on tõendatud ka 08.02.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (I,

108-111).

08.02.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (I, 108-111) on tõendatud, et Sille

Mikule esitati kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2,3 tunnustel selles, et tema isikuna, keda on

varasemalt karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.10.2015.a kohtuotsusega

vägivallakuritegude toimepanemise eest, milline karistus on kehtiv, 05.11.2022.a umbes

kella 20:29 paiku Tartu linnas aadressil XXX korteris kasutas füüsilist vägivalda XXX B.

A.-Õ. suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et Sille Mikk lõi ühise alkoholitarvitamise

käigus tekkinud tüli pinnalt lahtise käega kannatanule B. A.-Õ. näo piirkonda, misjärel võttis

kinni kannatanu kõrist ja pigistas seda ning haaras tugevasti kannatanu juustest ja tõmbas

neid. Sellise tegevusega põhjustas Sille Mikk kannatanule füüsilist valu ning

pigistamisjäljed ja marrastused kaelal.

08.02.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (I, 108-111) on kajastatud, et

prokurör kohtus 10.01.2023 kannatanu B. A.-Õ. ja kahtlustatava Sille Mikuga Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris. Nii kannatanu kui ka kahtlustatav avaldasid prokurörile, et nad

soovivad kriminaalasjas lepitusmenetluse rakendamist ja andsid oma kirjalikud nõusolekud

lepitusmenetluse rakendamiseks. Kannatanu selgitas prokurörile, et tekkinud konfliktis oli

süü ka temal endal, tegemist XXX pinnalt tekkinud tüliga ning kuna nad mõlemad olid

tarvitanud tol õhtul rahusteid segamini alkoholiga, siis väljus konflikt kontrolli alt.

Kannatanu ei soovinud Sille Miku karistamist ning lisas, et tänaseks on nad omavahel ära

leppinud, nad on otsustanud XXX ning tegelevad igapäevaselt enda vaimse tervisega.

Kannatanu käib regulaarselt XXX juures ning ka Sille Mikk saab järjepidevat abi XXX ja

XXX vastuvõttudelt, samuti on ta alustanud alkoholivastase raviga. Kahtlustatav Sille Mikk

avaldas kahetsust tehtu osas ning kinnitas, et ta on abi saamiseks pöördunud vaimse tervise

õe, psühhiaatri ja psühholoogide vastuvõtule ning võtab ravimeid alkoholi vastu.

Arvestades, et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära ning kuriteo asjaolud on selged ja

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, saatis prokuratuur

10.01.2023.a lepitusmenetluse rakendamise määrusega kannatanu ja kahtlustatava

lepitusmenetlusse eesmärgiga saavutada kokkulepe leppimiseks.

08.02.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (I, 108-111) on kajastatud, et

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna peaspetsialist J. O. saatis

07.02.2023.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aruande ja lepituskokkuleppe koopia kannatanu

B. A.-Õ. ja kahtlustatava Sille Miku kohta. Lepituse käiku kirjeldavast aruandest nähtuvalt

tunnistas Sille Mikk, et tal ei ole juhtunu osas õigustust, ning et ta peab tegelema alkoholist

loobumisega. Mõlemad osapooled arutasid rahulikus õhkkonnas kokkuleppe tingimusi ja

nende olulisust. 06.02.2023 koostati lepituskokkulepe, mille kohaselt kahtlustatav Sille

Mikk kohustub mitte tarvitama alkoholi, hoolitsema oma tervise eest ning käima regulaarselt

spetsialistide (s.h psühholoogi ja psühhiaatri) vastuvõtul ja osalema programmis Kainem ja

Tervem Eesti. Nii kannatanule kui ka kahtlustatavale selgitati KrMS § 203¹ ja KrMS § 203²

sisu ning B. A.-Õ. andis nõusoleku teavitada lepitajat Sille Miku poolt lepituskokkuleppe

tingimuste rikkumisest.

08.02.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (I, 108-111) on kajastatud, et

prokurör on seisukohal, et kriminaalmenetlus kuulub käesoleval juhul KrMS § 203¹ alusel

lõpetamisele seoses leppimisega. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära ning kuriteo asjaolud

on selged ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kannatanu on

kahtlustatavaga leppinud KrMS §-s 203² sätestatud korras.

08.02.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (I, 108-111) lõpetati KrMS § 203¹

alusel kriminaalmenetlus ja kahtlustatavale Sille Mikule pandi kohustus, mitte tarvitada

alkoholi. Kohustuse täitmise tähtaeg 6 kuud, s.o 08.08.2023.a.

08.02.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (I, 108-111) pandi Sille Mikule

kohustus, hoolitseda oma tervise eest, käia regulaarselt spetsialistide, s.h psühholoogi ja

psühhiaatri vastuvõtul ning osaleda programmis Kainem ja Tervem Eesti. Kohustuse

täitmise tähtaeg 6 kuud, s.o 08.08.2023.a.

06.11.2023 B. A.-Õ. KEHALINE VÄÄRKOHTLEMINE

07.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 44, 48) vaadeldakse kahte 06.11.2023.a tehtud

telefonikõnet. Neist üks telefonikõne on tehtud kell 02:38:50 numbrile 112 ja teine kõne on

kell 02:40:58 tehtud numbrilt 112.

07.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolli (I, 44) juurde kuuluvad kaks telefonikõne

helisalvestist ühel DVD-R plaadil (I, 48). Kohus kuulas neid kohtuistungil.

07.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 44, 48) on tõendatud, et 06.11.2023.a kell

02:38:50 helistas naisterahvas numbrilt XXX Häirekeskuse numbrile 112 ja palus abi,

öeldes Häirekeskuse töötajaga suheldes järgmised väljendid:

„Aidake mind palun!“

„XXX, aidake mind palun“

„XXX“ - järgneb rüseluselaadne heli

„Aidake palun!“

Sama 07.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 44, 48) on tõendatud, et 06.11.2023.a

kell 02:40:58 helistati Häirekeskuse numbrilt 112 telefoninumbrile XXX ja Häirekeskuse

töötaja kõnele vastanud naisterahvas palus abi, öeldes Häirekeskuse töötajaga suheldes

järgmised väljendid:

„Aidake, palun, aidake!“

„Ta võtab mult telefoni ära“

Kannatanu B. A.-Õ. ütlustega (I, 42, 149-153) on tõendatud, et Häirekeskusesse helistajaks

ja Häirekeskuse töötajaga suhtlejaks oli tema. Süüdistatava Sille Miku ütluste (I, 145, 156p-

159) kohaselt ta ohtra alkoholitarbimise tõttu ööd vastu 06. novembrit 2023 ei mäleta.

Samas pole süüdistatav Sille Mikk senini vaidlustanud seda, et B. A.-Õ. helistas

Häirekeskusesse.

Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu B. A.-Õ. ütluste (I, 42, 149-153) tõele vastavuses selle

kohta, et Häirekeskusse helistas B. A.-Õ. ja palus abi. Esiteks nähtub süüdistusaktile lisatud

kohtusse kutsutavate isikute nimekirjast, et kannatanu B. A.-Õ. telefoninumbriks on XXX (I,

6). Samalt telefoninumbrilt helistati ka Häirekeskusesse. Teiseks nähtub nii kannatanu B.

A.-Õ. ütlustest (I, 42, 149-153) kui ka süüdistatava Sille Miku ütlustest (I, 145, 156p-159),

et nad olid 05.novembril 2023 B. A.-Õ. elukohas Tartus XXX kahekesi ja kedagi teist peale

nende kahe seal ei viibinud. Sellega on kooskõlas ka 15.11.2023.a asitõendi

vaatlusprotokollist (I, 45-47, 48) nähtuv selle kohta, et politseipatrulli kohale saabudes olid

Tartus XXX asuvas korteris B. A.-Õ. ja Sille Mikk kahekesi.

15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 45-47, 48) vaadeldakse 06.11.2023.a Tartus

XXX tööülesandeid täitnud politseiametniku vormikaamera videosalvestust.

15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolli (I, 45-47) juurde kuuluv politseiametniku

vormikaamera videosalvestus asub ühel DVD-R plaadil (I, 48). Kohus vaatas seda

kohtuistungil.

15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 45-47, 48) on tõendatud, et 06.11.2023.a kell

02:52:04 jõuavad politseiametnikud korteri ukse taha (I, 45). Kohe järgnevalt on videos

kuulda, kuidas naisterahvas korteris sees ütleb nutuse häälega: „Ta ei lase mul ust lahti

teha!“ (I, 46). Naisterahvas ütleb seda korduvalt. Videos kell 02:52:37 ütleb

politseiametnik: „Me võtame ukse maha muidu!“. Teise häälega naisterahvas ütleb teisel

pool ust: „Võtke maha, vahet ei ole.“ Politseiametnik annab korduvalt korraldusi uks lahti

teha. Videos kell 02:55:12 ütluse nutuse häälega naisterahvas: „Ta ei lase mul teha ust

lahti!“. Naisterahvas räägib korteris teise naisterahvaga. Videos kell 02:54:13 on kuulda, et

keegi kõnnib ukse suunas ning siis on kuulda naisterahva karjatust. Kell 02:54:27 avatakse

politseile uks. Politsei läheb korterisse sisse.

Korteris sees on näha naisterahvast, kellel ninast tilgub verd ja teist naisterahvast, kes

istub diivanil (I, 46). Verise ninaga naisterahvas ütleb: „Ta virutas mulle vastu

vahtimist.“ Diivanil olev naisterahvas ütleb: „Seal on minu veri koos temaga koos“.

Diivanil istuv naisterahvas lisab, et tema ninast tuli verd ning politseiametnik vastab talle, et

tal ei tule kuskilt verd. Üks politseiametnik läheb naisterahvaga teise tuppa ja küsib, mis

juhtus. Videos kell 02:55:10 ütleb naisterahvas: „Ta peksis… Ta magas, siis ärkas ja ma

ütlesin mine ära ja ta virutas mulle tassiga vastu nina. Kõik, veri.“ (I, 46). Videos kell

02:55:45 ütleb teises toas diivanil istuv naisterahvas: „Sellepärast, et tema tahab minu käest

lahutust saada ja see ongi lavastus kõik.“ Politseiametnik küsib, aga miks siis teisel

naisterahval on nina katki. Diivanil istuv naisterahvas vastab: „Nina on katki. Ma pole ta

nina katki löönudki. Küsige tema käest, mis ta siin enne tegi.“ Politseiametnik viitab, et isik

on ise ka verega koos ning isik vastab: „Ma enne polnud siin. Nüüd ma tulin siia. Küsige

tema käest seda. Enne ta kutsus mind külla, tulin siia. Olin külas, käisin poes, tõin viis

pudelit viina / …/tulen koju tagasi ja siis leian siukest niimoodi.“ Videos kell 02:57:03 ütleb

kannatanu: „Meil on varasemalt ka … üritas kägistada, ei ole esimene kord.“

Politseiametnikud võtavad isikute andmed. Videos kell 02:59:59 vaatab politseiametnik

kannatanu käel olevat vigastust. Politseiametnik küsib, kas need on tänased ning

naisterahvas jaatab. Naisterahvas lisab: „Pluusi rebis mul katki, see oli see, et ma ust lahti

ei saaks teha.“ (I, 47)

15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 45-47, 48) on tõendatud, et kannatanul polnud

mitte ainult nina verine ja nina verd jooksev, vaid ka tema paremal käel oli küünarnuki

juures pindmine vigastus (hematoomilaadne) ja marrastus, mille kohta on tehtud videost

stoppkaadri kuvatõmmis (I, 47).

10.04.2024.a kohtuistungil olid kohal nii kannatanu B. A.-Õ. kui ka süüdistatav Sille Mikk.

Kohus nägi kannatanut ja süüdistatavat kohtuistungil. Sellest tulenevalt on kohtule teada, et

15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolli (I, 45-47, 48) juurde kuuluvatel video stoppkaadrite

kuvatõmmistel istub nurgadiivanil Sille Mikk ning verise ja verd jooksva ninaga on B. A.-

Õ., videol Sille Mikul kuskil vigastusi näha pole ning politseid ei lasknud korterisse Sille

Mikk, mille kohta B. A.-Õ. ütles ukse taga olnud politseile paaril korral, et ta ei lase mul ust

lahti teha ning B. A.-Õ. oli ka see, kes avaldas politseile Sille Miku kohta:

„Ta virutas mulle vastu vahtimist.“

„Ta peksis… Ta magas, siis ärkas ja ma ütlesin mine ära ja ta virutas mulle

tassiga vastu nina. Kõik, veri.“

„Pluusi rebis mul katki, see oli see, et ma ust lahti ei saaks teha.“

Eelkajastatud 15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaga (I, 45-47, 48) on

kooskõlas tunnistaja G. I. ütlused (I, 43, 153p-154p).

Tunnistaja G. I. avaldas vahetult enne ristküsitlemist kohtule, et töötab Politsei- ja

Piirivalveametis, on 3 aastat teinud patrullpolitseiniku tööd (I, 153p).

Tunnistaja G. I. ütlustega (I, 43, 153p-154p) on tõendatud, et 06.11.2023.a täitis ta

patrullpolitseinikuna enda töökohustusi koos K. V., kui said väljakutse, et ohver helistas,

elukaaslane lööb teda ja kutsus politseid appi. Reageerisid väljakutsele aadressil XXX

koheselt, ohver karjus appi, et tulge sisse, et teda hoitakse kinni, lõpuks tehti korteri uks

lahti, korteris oli fonolukk verine, kohe esikust otse vaadates oli suur elutuba, ust ees ei

olnud, kui liikusid korteris edasi, siis oli põrandal näha verejälgi, elutoas oleval laual oli

kruus, millel olid verepritsmed ja seal ümbruses oli ka verepritsmeid ja -piiskasid.

Kannatanuga koos viibis korteris praegune süüalune perekonnanimega Mikk, kelle kätel oli

veri. Kui küsis Sille Mikult, et kelle veri see on, siis S. Mikk üritas väita, et see oli tema veri,

aga S. Mikul ei olnud ühtegi vigastust ega haava, mis andnuks alust seostada seda tema

verega. Kannatanul oli ninaverejooks ja küünarvarrel olid marrastused ja kriimud. Viis

kannatanu teise ruumi, et ta saaks selgitada, mis juhtus. Korteris oli laual verine kruus.

Kannatanu ütles, et teda löödi selle kruusiga. Sille Mikk ütles, et tema ei ole midagi teinud.

Kannatanu ütles ka, et Sille lükkas teda, sellest tulenevalt tal oli küünarvarrel marrastus.

Kannatanu ei avanud politseile ust, kuna väidetavalt S. Mikk hoidis teda kinni. Esialgu

kannatanu kiirabi ei soovinud, aga hiljem ikkagi kutsusid kiirabi kohale, kiirabi vaatas

kannatanu üle. Kannatanu jäi kohapeale ja patrullpolitseinik K. V. pidas Sille Miku kuriteos

kahtlustatavana kinni.

Eeltoodud tõenditega on kooskõlas kannatanu B. A.-Õ. ütlused (I, 42, 149-153) selle kohta,

et elab Tartus XXX korteris, 05. novembril 2023 oli tal külas Sille Mikk, kellega on XXX,

kuid kellega faktiliselt elavad lahus ja kellega XXX, 05.11.2023 õhtul ja ööl vastu

06.11.2023 veetsid Sille Mikuga koos aega, jõid viina Katyusha, näksisid, Sille Mikk jäi

nurgadiivanil magama ja ärgates hakkas lamavas asendis Sille Mikk teda jalgadega togima-

nügima, mispeale ütles nurgadiivanil istudes Sille Mikule, et mis sa teed ja lõpetagu ära.

Selle peale ärritunud Sille Mikk tõusis istukile ja võttis laua pealt kruusi ja äkkvihahoos

virutas talle sellega näkku, nina piirkonda. Kannatanu B. A.-Õ. ütlustega (I, 42, 149-153) on

tõendatud, et tundis sellest löögis näkku väga suurt valu ja ninast hakkas verd lahmama,

misjärel helistas 112 numbrile ja samal ajal Sille Mikk takistas seda, kiskudes teda igalt

poolt ja sai tema mobiiltelefoni enda kätte, kõne katkes, kuid 112 helistas tagasi, üritas seda

kõnet vastu võtta, karjudes kaugelt aadressi, kuid ei saanudki rohkem midagi öelda. Politsei

saabudes oli rüselus, kuna Sille Mikk takistas politseile korteriukse avamist, kohal käis

kiirabi ja ka ise käis vigastusi EMO-s fikseerimas, tuvastati ninavigastus ning sinikad,

põhiline oli nina. Politsei viis Sille Miku vanglasse kainenema.

Kannatanu B. A.-Õ. ütlustega (I, 42, 149-153) on kooskõlas 15.11.2023.a õiendist (I, 49-51),

06.11.2023.aa kiirabikaardilt (I, 52-53) ja Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi

haigusjuhtumi epikriisist patsient B. A.-Õ. kohta (I, 54-57) nähtuv.

15.11.2023.a õiendis (I, 49-51) on kajastatud patrullpolitseiniku 06.11.2023.a Tartus XXX

korteris tehtud fotod, millistelt nähtub diivani ees põrandal ning diivanilaua ja diivani

vahelisel alal maas oleval voodipesul värsket helepunase vere taolist määrdumist,

diivanilaual olev kruus on veretaolise määrdumisega, B. A.-Õ. nina ja süü ümbrus on verine.

Nende fotode tegemise lõpetuseks on kannatanu võtnud nurgadiivanil istet (I, 51).

06.11.2023.aa kiirabikaardiga (I, 52-53) patsient B. A.-Õ. kohta on tõendatud, et B. A.-Õ.

tuvastati sündmuskohal Tartus XXX ninaluude murd, kohal oli politsei, patsient aruselge,

rahuldavate eluliste näitajatega, toas asjad segamini, põrandal verd, alkoholi väljapuhutavas

õhus 0,6 promilli, näidustatud hommikul pöörduda traumakabinetti, tegemaks ninaluudest

röntgenülesvõtet ja fikseerimaks vigastusi.

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhtumi epikriisiga patsient B. A.-Õ. kohta (I,

54-57) on tõendatud, et 06.11.2023.a tuvastati ise vastuvõtule tulnud B. A.-Õ. kinnine

ninaluude murd ja pindmine küünarvigastus, marrastus paremal küünarliigesel. Epikriisi

juurde kuuluvalt 06.11.2023 kell 12:20 tehtud fotolt (I, 56) nähtub, et parema käe

küünarnuki juures on pindmine vigastus (hematoomilaadne) ja marrastus.

06.11.2023.a kahtlustatava Sille Mikk kinnipidamise protokolliga (I, 58-60) on tõendatud, et

Sille Mikk peeti sündmuskohal Tartus XXX kinni 06.11.2023 kell 03:06 ja vabastati

07.11.2023 kell 15:33. Kinnipidamisel Sille Mikul välised tervisekahjustused puudusid.

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli lisaks on selle punkti 12 kohaselt

veresarnaste pritsmetega tass (Pakend nr 1).

14.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 61-62) vaadeldakse 06.11.2023.a Sille Miku

kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud kruusi (Pakend nr 1), millel veretaoline

määrdumine.

15.11.2023 hoiule võtmise akti (I, 63) alusel võeti veretaolise määrdumisega kruus hoiule

Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumi Tartus Riia 132.

Süüdistatav Sille Mikk ei ole senini eeltoodud tõenditest nähtuvaid asjaolusid kahtluse alla

seadnud, on ennast talle süüdistusaktis esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, kuigi

sündmustest midagi alkoholijoobe tõttu ei mäleta. Süüdistatav Sille Mikk on juhtunut

puhtsüdamlikult kahetsenud.

Kohus, olles hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kuigi Sille Mikk

juhtunut ei mäleta, on süüdistatava ütlustest üle jäävas osas tõendid veenvas kooskõlas ja

vastuolud puuduvad.

Kuna süüdistatava ütlustest üle jäävas osas tõendid riimuvad ja need kinnitavad süüdistuse

põhjendatust, siis on kohtulikul uurimisel veenvalt tõendamist leidnud, et Sille Mikk

06.11.2023.a kella 02:38 paiku Tartu linnas XXX asuvas korteris lõi ühel korral kruusiga

oma XXX B. A.-Õ. (A.-Õ.) näopiirkonda. Seejärel helistas B. A.-Õ. Häirekeskusesse,

mille tagajärjel Sille Mikk haaras kannatanu käest telefoni. Kui politsei oli jõudnud

kannatanu korteri ukse taha, soovis B. A.-Õ. minna politseile ust avama, kuid Sille Mikk

takistas teda, pigistades kannatanut ja ei lasknud kannatanul liikuda, kuid lõpuks sai

kannatanu Sille Miku haardest vabaks ja avas politseile ukse. Sellise tegevusega põhjustas

Sille Mikk kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - kinnise ninaluu murru,

pindmise küünravigastuse ja marrastuse paremal küünarliigesel.

Asjaolu, et Sille Mikk takistas kannatanul politseile ukse avamist, hoides B. A.-Õ. haardes

ja pigistades kannatanut ning ei võimaldanud kannatanul liikuda, millise tegevusega

põhjustas kannatanule pindmise küünravigastuse ja marrastuse paremal küünarliigesel, on

tõendatud juba eelnevalt käsitletud tunnistaja G. I. ütlustega (I, 43, 153p-154p), kannatanu

B. A.-Õ. ütlustega (I, 42, 149-153) ja 15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 45-47,

48).

Tunnistaja G. I. ütlustega (I, 43, 153p-154p) on tõendatud, et ohver karjus appi, et tulge

sisse, et teda hoitakse kinni, kannatanul oli peale ninaverejooksu ka küünarvarrel

marrastused ja kriimud, kannatanu ei avanud politseile ust, kuna väidetavalt S. Mikk

hoidis teda kinni, S.Mikust eraldatuna teises ruumis olles kannatanu ütles, et Sille Mikk ka

lükkas teda, millest tulenevalt tal oli küünarvarrel marrastus.

Tunnistaja G. I. eeltoodud ütlustest nähtub, et osa infost sai ta sündmuskohale saabudes

teada kannatanult. KrMS § 66 lg 2¹ p 2 kohaselt on G. I. kannatanult 06.11.2023.a

sündmuskohal kuuldu lubatavaks tõendiks, kuna kannatanu poolt tunnistajale G. I. avaldatu

ajal oli kannatanu veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde.

Kannatanu B. A.-Õ. ise nimetas enda ütlustes (I, 42, 149-153) politsei saabumisel olukorda

rüseluseks, mis tekkis sellest, et Sille Mikk takistas politseile korteriukse avamist.

15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 45-47, 48) vaadeldakse 06.11.2023.a Tartus

XXX tööülesandeid täitnud politseiametniku vormikaamera videosalvestust. Videos kell

02:59:59 vaatab politseiametnik kannatanu käel olevat vigastust. Politseiametnik küsib,

kas need on tänased ning naisterahvas jaatab. Naisterahvas lisab: „Pluusi rebis mul

katki, see oli see, et ma ust lahti ei saaks teha.“ (I, 47)

Eelkajastatust nähtub, et Sille Mikk kasutas politsei sündmuskohale saabudes kannatanu

suhtes füüsilist vägivalda, eesmärgiga takistada kannatanul politseile korteriukse avamist.

Tegemist oli ajas muutuva kaootilise liikumise ja käitumisega, millele kannatanu osutas visa

vastupanu, mille käigus rebis Sille Mikk muuhulgas katki ka kannatanu pluusi.

Vormikaamera videosalvestiselt nähtuvalt on kannatanu seal ilma üleriideta, seljas ainult

rinnahoidja.

Eelkajastatust lähtudes ei anna asjaolu, et politsei sündmuskohale saabudes on Sille Miku

poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist nimetatud erinevate nimetustega,

kohtule alust kahelda selles, et Sille Mikk kasutas kannatanu suhtes toorest füüsilist jõudu,

hoides kannatanut nii kinni kui ka haardes, teda pigistades ja ka lükates, mida võib sellele

tegevusele vastupanu osutava kannatanu tegevuse tõttu nimetada ka rüseluseks, nagu seda

nimetas kannatanu.

TAHTLIKULT FÜÜSILISE VÄGIVALLA KASUTAMINE

Sille Mikk lõi kruusiga B. A.-Õ. näkku nina piirkonda ühel korral tahtlikult. Kruusiga teisele

inimesel näkku vastu nina lüües pidi Sille Mikk igapäevase elukogemuse pinnalt pidama

võimalikuks ja vähemasti möönma, et põhjustab sellega B. A.-Õ. füüsilist valu ja

tervisekahjustuse – ninaluu murru (KarS § 16 lg 4: kaudne tahtlus).

Sille Mikk, võttes B. A.-Õ. politsei saabudes haardesse, teda kinni hoides ja pigistades,

takistades kannatanul politseile ukse avamist, pidi pidama igapäevase elukogemuse pinnalt

võimalikuks ja vähemasti möönma, et sellise tegevusega tekkinud rüseluse käigus võib ta

põhjustada tugevat vastupanu osutavale B. A.-Õ. füüsilist valu ja tervisekahjustuse –

hematoomilaadse pindmise vigastuse ja marrastuse parema käe küünarnuki juures (KarS §

16 lg 4: kaudne tahtlus). Kuna küünarnukk jääb teisel inimesel ümbert kinni võtmise

piirkonda, siis pidi Sille Mikk kannatanut kahe käega ümbert haardesse võttes, teda kinni

hoides ja pigistades, pidama võimalikuks ja vähemasti möönma, et sellise tegevusega

põhjustab ta teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

Asjaolu, et Sille Miku poolt B. A.-Õ. politsei saabudes haardesse võtmine, tema pigistamine

ja kinni hoidmine oli intensiivne, nähtub sellest, et sellise tegevuse käigus rebenes

kannatanul seljas olnud pluus. Vormikaamera salvestiselt nähtuvalt on kannatanu seal ilma

üleriideta, seljas ainult rinnahoidja.

SILLE MIKU KÄITUMISES PUUDUVAD ÕIGUSVASTASUST JA SÜÜD VÄLISTAVAD

ASJAOLUD

Sille Miku käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Ka asjaolu, et

Sille Mikk oli alkoholi tarbinud ja ta ei väidetavalt juhtunut ei mäleta, ei välista Sille Miku

käitumise õigusvastasust ja süüd.

Politseiametniku vormikaamera salvestiselt nähtub, et Sille Mikk on vahetult peale

sündmust kontaktivõimeline ja ta suhtleb ning saab aru enda ja teiste käitumisest ning on

võimeline juhtunuga seoses suhtlema. Ka asjaolu, et Sille Mikk takistas kannatanul politseile

korteriukse avamist, viitab sellele, et sündmuse toimumise ajal oli Sille Mikk igakülgselt

õigesti informeeritud ajast ja kohast ning enda õigusvastasest käitumisest kannatanu suhtes,

püüdes politsei sekkumist takistades vältida kriminaalmenetlust.

Nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustest nähtub, et alkoholi tarvitasid nad vabatahtlikult

ja keegi neid selleks ei sundinud. Taolistel asjaoludel tuleb Sille Mikul vastutada tema poolt

alkoholijoobes toimepandu eest.

KVALIFIKATSIOON KarS § 121 lg 2 p 3 JÄRGI

Sille Mikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust vägivallakuritegude eest.

13.11.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (I, 66-71) karistati Sille

Mikku KarS § 121 ja KarS § 120 järgi.

28.10.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (I, 72-84) karistati Sille

Mikku KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja KarS § 121 lg 1 järgi.

Sille Miku käitumine 06.11.2023.a on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi teise inimese

tervise kahjustamisena ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud

korduvalt.

Kuna nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlustest nähtub, et nad ei olnud 06.11.2023.a enam

XXX, XXX augustis 2023.a, siis pole alust kvalifitseerida kuritegu toimepanduks lähisuhtes

oleva isiku vastu.

KARISTUS

KarS § 121 lg 2 p 3 kohaselt karistatakse korduvalt toime pandud kehalise väärkohtlemise

eest kas rahalise karistusega või kuni 5-aastase vangistusega.

KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lõikes 2 sätestatu kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse

eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa

paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus

otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Sille Miku süü suurus on alla keskmise – lööke kannatanule näkku nina piirkonda oli üks,

mis esilagu põhjustas küll suurt valu ja ka ninaverejooksu, kuid olemuselt ei olnud see üks

löök tugevajõuline, kuna kruusiga nina piirkonda lüües jäi ninaluu murd kinniseks, olulise

nihketa, kannatanul jäi ründe tulemusena nina otseks ja tema nina oli ka kohtuistungil otse,

ninaverejooks politsei sündmuskohal viibimise ajal peatus ja erilist ravi peale valuvaigistite

tarbimise nina ei vajanud, ka hematoom ja marrastus parema käe küünarnuki juures erilist

ravi ei nõudnud ja need vigastused paranesid aja jooksul ise. Sille Miku karistust

kergendavaks on toimepandu puhtsüdamlik kahetus. Kuigi Sille Mikk toimepandut

väidetavalt ei mäleta, pole ta vaidlustanud süüdistuses kajastatud asjaolusid ja kannatanu

väidetut ning on siiralt avaldanud kahetsust selles osas, mis võis tema tõttu aset leida.

Sille Miku karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Eeltoodud asjaoludel, mõjutamaks Sille

Mikku

edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huve, mõistab kohus Sille Mikule karistuse

prokuröri taotletud määras, s.o 1/5 sanktsiooni maksimumist - 1 aasta vangistust.

Rahalise karistuse kohaldamise välistab maakohtu hinnangul asjaolu, et Sille Mikk ei

piirdunud kannatanule ainult valu põhjustamisega, vaid ta põhjustas kannatanule ka

tervisekahjustused – kinnise ninaluude nihketa murru ning hematoomi ja marrastuse parema

käe küünarnuki juures.

Rahalise karistuse kohaldamise Sille Miku suhtes välistab ka asjaolu, et tal on kehtivad

karistused vägivallakuritegude eest, milliste eest ta on vanglas karistust kandnud. Vanglast

karistuse kandmiselt vabanes Sille Mikk 23.01.2020 tingimisi enne tähtaega.

Rahalise karistuse kohaldamise Sille Miku suhtes välistab ka asjaolu, et tal puudub reaalne

võimalus rahalise karistuse tasumiseks, kuna XXX, XXX ning sisstulekuks on XXX.

Süüdistatav ja kaitsja ei taotlenudki Sille Mikule karistuseks rahalist karistust. Ka kohtu

hinnangul peaks kohtuotsus olema karistuse näol süüdistatava suhtes täidetav. Rahalisel

karistusel puudub sisuline mõte, kui on ette teada, et süüdistataval pole rahalisi vahendeid

selle kandmiseks ning süüdistatav ja kaitsja rahalist karistust ise süüdistatavale karistuseks

ei taotle ning on ette teada, et rahaline karistus tuleb edaspidi nagunii asendada

asenduskaristusega – kas vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

Kuigi prokurör taotles Sille Mikule karistuseks 1 aastat vangistust reaalselt, s.o vanglas ära

kandmisega, siis kohus sellega ei nõustu, kuna Sille Mikk on ise astunud samme, et tal

esineva alkoholsõltuvusega ja alkoholi tarbides vallanduda võiva vägivaldusega tegeleda.

Sille Mikk on enda elukohta muutnud, lahkudes enda senisest XXX olevast elukohast elama

XXX, et vabaneda siinsetest sõpradest-tuttavatest ja seltskonnast, kellega koos tarbis

alkoholi ning kellele tal oli raske ära öelda. Sille Mikk on avaldanud tahet

alkoholsõltuvusega tegelemiseks ja ka vägivaldusega tegelemiseks, mis võib äkiliselt

vallanduda alkoholi tarbides. Selle kohta on Sille Mikk enda kaitsja kaudu esitanud ka

iseloomustava materjali (I, 123-144), millest nähtub, et tal on alkoholsõltuvus, käesolevalt

kaine, mõõdukas depressioon, tunnistab alkoholiprobleemi, käib vaimse tervise õe ja

psühhiaatri vastuvõttudel, soovib tööle asuda ja on selleks võtnud ennast töötuna arvele, on

Töötukassa kaudu osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, saanud psühholoogilist ja

sõltuvusnõustamise teenust.

Seoses XXX asumisega on võimalused kokkupuuteks kannatanuga viidud miinimumini.

Kannatanule Sille Miku vabadusse jäämisest reaalset ohtu pole.

Kannatanu B. A.-Õ. reaalset vangistust Sille Mikule kohtuistungil karistuseks ei taotlenud.

Kannatanu jättis selle küsimuse, kas Sille Mikk peaks minema reaalselt vanglasse karistust

kandma, kohtu otsustada.

Lisaks eeltoodud asjaoludele on oluline täheldada ka seda, et 23.01.2020.a 6-kuulise

katseajaga tingimisi enne tähtaega vanglast vabanedes läbis Sille Mikk katseaja uusi

õigusrikkumisi toime panemata ja kriminaalhoolduse mõju kestis pärast selle lõppemist veel

üle 2 aasta, enne kui sama kannatanuga oli uus intsident 05.11.2022.a.

Eeltoodust nähtub, et kriminaalhooldus mõjutab Sille Miku käitumist positiivses suunas,

kuigi aja jooksul selle mõju kahanes. Seda positiivset mõju tõi Sille Mikk kohtuistungil ka

ise esile. Sille Mikk avaldas kohtuistungil valmisolekut ja nõusolekut kriminaalhooldusele

allutamiseks ja kriminaalhooldajaga koostööks ning oli valmis võtma endale kohustused -

mitte tarvitada alkoholi ja

osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas

sotsiaalprogrammis.

Neil asjaoludel peab kohus Sille Miku suhtes reaalsest vangistusest kohasemaks katseajaga

kriminaalhooldusele allutamist ja Sille Mikule lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud

kontrollnõuetele kohustuste panemist - mitte tarvitada alkoholi ja osaleda vähemalt ühes

kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on vägivallaga

seonduvate süütegude edasine ära hoidmine.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/