2-24-400/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 02.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-400

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse

29.12.2023 otsusele täiteasjas nr 022/2015/544

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I (sissenõudja): Gatsby OÜ (registrikood

10100978), seaduslik esindaja JG

Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 23.02.2024 määrus muutmata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Tallinna kohtutäitur

Elin Vilippuse kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-24-400

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 09.01.2024 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippuse (puudutatud isik II) 29.12.2023 otsusele täiteasjas nr 022/2015/544.

2. Esitatud avalduse kohaselt on kohtutäitur teinud 24.11.2023 täituri tasu otsuse, millega on

mõistnud avaldajalt välja täituri põhitasu 3480 eurot. Avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale

kaebuse, mille kohtutäitur jättis 29.12.2023 otsusega rahuldamata.

3. Avaldaja märgib, et praegusel juhul on vaidluse all asjaolu, kas kohtutäitur on õigustatud

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 149 lg 1 kohase ühinemisavalduse kaudu liitunud

täitemenetluste eest võtma endale põhitasu ja summeerima kõik täiteasjade põhinõuded, kelle

põhitasude osas nõuded tulemi arvelt täideti. Avaldaja on seisukohal, et kohtupraktikas on välja

toodud, et täitur ei saa küsida põhitasu ühinemisavalduste kaudu ühinenud täitemenetluste eest

(RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18; TlnRnKm 04.10.2022 2-21-18429, p 12), seega on

täituri tasuotsus õigusvastane ja avaldaja taotleb selle tühistamist. Antud asjas esitas kohtutäitur

nii ise ühinemisavaldused enda menetluses olnud teiste täiteasjade eest kui ka esitasid teised

kohtutäiturid ühinemisavaldused nende menetlustes olnud täiteasjades. Avaldaja kinnisasja

müük toimus täiteasjas nr 022/2015/544. Avaldaja hinnangul oli kohtutäitur õigustatud põhitasu

nõudma üksnes täiteasjas nr 022/2015/544, milles raames oli kinnisasi arestitud ja toimus

enampakkumine ning müük. Ühinemisavaldused esitanud täiturid nõudsid iseseisvalt sisse

0 eurot ja seega neil põhitasu saamise õigust ei ole.

4. Kohtutäituri selgitused vaidlustatud otsuses on õigusvastased, samuti tõlgendab kohtutäitur

Riigikohtu lahendeid valesti ja asjakohatult. Kohtutäituri viidatud lahend nr 3-2-1-108-15

käsitleb täiesti erinevat õiguslikku olukorda, kus täideti põhinõuet, mis tulenes samast

täitedokumendist ning mida täideti kahes erinevas täitemenetlustes.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Sissenõudja leidis, et kohtutäituri tegevus on seaduslik ja avaldaja kaebus tuleb jätta

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

6. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtutäitur on täitemenetluse läbiviimisel arestinud võlgnikule kuulunud kinnisasja,

korraldanud selle eduka enampakkumise ning enampakkumise tulemist rahuldanud kõik

täitmisel olnud sissenõudjate nõuded. Rahalise nõude sundtäitmise korral arvutatakse

kohtutäituri põhitasu sissenõutava nõude summa järgi (kohtutäituri seaduse (KTS) § 35) ning

KTS § 32 lg 5 täpsustab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on

kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.

6.1. Lahendis nr 3-2-1-164-13 on Riigikohus märkinud, et tuleb vältida kohtutäituri tasu

mitmekordset maksmist ehk eraldi põhitasu võtmist igalt ühinenud nõudelt ehk vältida tuleb

olukorda, mil täitekulud võivad olla suuremad kui juhul, mil kõik nõuded oleksid koondatud

ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse TMS § 33 lg 4 alusel.

6.2. Lahendis nr 3-2-1-108-15 (punkt 15) on Riigikohus kinnitanud eelnevalt väljendatud

keeldu nõuda põhitasu kaks korda, kuid täpsustanud, et tulemi jaotamisel tuleb aluseks võtta

ühendatud nõuete põhjal määratud kohtutäituri tasu otsus. Samas kinnitas Riigikohus, et

põhitasu saab nõuda vaid arestimist ja enampakkumist korraldav kohtutäitur.

2-24-400

6.3. Märgitud põhimõtetest on kohtutäitur 24.11.2023 tasuotsust koostades ka juhindunud.

Kohtutäitur ei ole nõudnud põhitasu iga nõude pealt eraldi ega koostanud eraldi 25 põhitasu

väljamõistmise otsust. Kuivõrd kohtutäituri põhitasu suurus sõltub sissenõudjate nõuete

suurusest ja teatud olukordades ka nende rahuldamise ulatusest (kui nõue õnnestub sisse nõuda

osaliselt), on kohtutäitur käesoleval juhul kõik võlausaldajate nõuded (põhinõuete summa

kokku 62 875,43 eurot) liitnud ja saanud ühe põhitasu, seda põhitabeli alusel, mis on kooskõlas

KTS §-dega 28, 35, 32 ja TMS § 33 lg-ga 4. Mida suurem on sissenõudjatele täitemenetlustes

väljamakstav summa, seda suurem on ka kohtutäituri vastutus täitetoiminguid läbi viies.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohtu 23.02.2024 määrusega kaebus rahuldati, tühistati kohtutäituri 24.11.2023 ja

29.12.2023 otsused täiteasjas nr 022/2015/544 ja kohustati kohtutäiturit tegema uus otsus

võlgniku kaebuse kohta kohtutäituri tasu osas. Maakohus jättis avaldaja menetluskulud

kohtutäituri kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Maakohus

mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot (s.o riigilõiv).

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt korraldas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

võlgnikule kuuluva mõttelise osa kinnisasjast registriosa numbriga 15887450 elektroonilise

enampakkumise, mis lõppes 14.11.2023 ja mille tulemuse kohta koostas kohtutäitur 16.11.2023

enampakkumise akti. Enampakkumise õnnestumise hetkeks oli avaldaja suhtes algatatud 25

rinevat täitemenetlust, mis olid muuhulgas ka ühinenud kinnisasja suhtes läbiviidava

täitemenetlusega (TMS § 149). Enampakkumise tulem andis võimaluse rahuldada kõikide

täitemenetluse algatanud võlausaldajate nõuded (dtl 13).

9. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus koostas 24.11.2023 kohtutäituri põhitasu väljamõistmise

otsuse, milles vastavalt KTS §-le 28, § 29 lg-le 1, §-le 30, § 31 lg-le 1, §-le 32 ja §-le 35 ning

Riigikohtu praktikale otsustas nõuda võlgnikult kohtutäituri põhitasu 3480 eurot (sh

käibemaks). Viidatud otsuse põhjendustes on märgitud, et kõrgema kohtu suuniste kohaselt

peab vara müünud kohtutäitur ühendama põhinõuded ja saama ühe põhitasu põhitabeli alusel.

Kõnesoleval juhul on 25 täiteasjas sissenõudjate põhinõuded kokku 62 875,43 eurot, mis annab

põhitasu tabeli (KTS § 35) järgi põhitasu suuruseks 3480 eurot (dtl 9-11).

10. Maakohus märkis, et menetlusosaliste vahel on vaidlus kinnisasja müünud kohtutäituri

põhitasus. Seega peab kohus tuvastama, millist tasu on õigustatud saama täitemenetlust läbiviiv

kohtutäitur TMS § 149 olukorras.

11. Maakohus märkis, et kuigi TMS § 33 lg 4 järgi saab nõuded summeerida juhul, kui nõuded

tulenevad samast täitedokumendist, ei reguleeri see norm olukorda, mil sissenõudja on esitanud

ühele kohtutäiturile täitmiseks mitu täitedokumenti sama võlgniku vastu, ega olukorda, kus

sissenõudja on täitmisega TMS § 149 alusel ühinenud. Siiski ei või mitme sissenõudja ja mitme

täitemenetluse korral võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused (eelkõige

kohtutäituri põhitasu) olla vähemalt olemuslikult suuremad kui juhul, mil need menetlused

oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse (RKTKm

29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17).

12. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks analoogia korras TMS § 33 lg 4 alusel nõuete liitmist

ja põhitasu arvestamist kohtutäituri menetluses olevate nõuete summalt olukorras, kus sama

sissenõudja on alustanud võlgniku vastu mitut täitemenetlust sama kohtutäituri juures

(TlnRnKm 01.03.2019, 2-17-7169, p 23; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15).

2-24-400

13. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13 käsitlenud kohtutäituri tasu puudutavaid aspekte,

sealhulgas millist tasu on õigustatud saama ühinemisavalduse esitanud kohtutäitur ning millist

tasu on õigustatud saama täitemenetlust läbiviiv kohtutäitur TMS § 149 olukorras. Viidatud

lahendis sedastas Riigikohus mh, et asjakohane regulatsioon on puudulik. Riigikohus märkis,

et kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi võlgnikult nõuda vähemalt kohtutäituri põhitasu nende

täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis esitati TMS § 149 alusel. Kohtutäitur saab

menetluse alustamise tasu, põhitasu ja enampakkumise lisatasu selle menetluse eest, milles ta

korraldas kinnisasja arestimise ja müügi. Kinnisasja müüval kohtutäituril on õigus nõuda

täitekulu nende toimingute eest (eelkõige võlgniku teavitamine), mis tal tuleb teha TMS § 149

järgse ühinemisavalduse esitamise tõttu. Sarnasele järeldusele on jõudnud ka Tallinna

Ringkonnakohus lahendis tsiviilasjas nr 2-21-18429.

14. 24.11.2023 tasuotsusest nähtub, et täiteasjas on täitemenetlusega ühinenud nii kohtutäitur

Elin Vilippus enda menetluses olnud teiste täiteasjadega kui ka teised kohtutäiturid enda

menetlustes olnud täiteasjadega. Tuginedes eelnevalt viidatud kohtupraktikale, ei ole kohtu

hinnangul põhjendatud käesoleval juhul 25 täiteasjas sissenõudjate põhinõuete liitmise

tulemusel ja KTS § 35 lg 1 tabeli alusel saadud põhitasu suurus. Kohtu hinnangul ei saanud

kohtutäitur käesoleval juhul kõigi nõuete summeerimisel lähtuda kohtutäituri põhitasu määrates

analoogia korras TMS § 33 lg-st 4.

15. Avaldaja kaebus kohtutäituri 24.11.2023 ja 29.12.2023 otsustele tuleb rahuldada. Kohus

kohustab kohtutäiturit tegema uue otsuse võlgniku kaebuse kohta osas, mis puudutab

kohtutäituri põhitasu. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri sellekohane otsus

ning kaebuse rahuldamise korral peab kohtutäitur alusetult saadud põhitasud tagastama (TMS

§ 38 lg 2, KTS § 53).

16. Kohus jättis avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda ning ülejäänud menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg-d 1 ja 10).

Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta

menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08,

p 18).

Määruskaebus

17. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas

uus lahend, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

18. Kohus on jätnud täielikult põhjendamata, millise õigusnormi vastu kohtutäitur tasuotsust

koostades sisuliselt eksis.

19. Maakohus on õigesti viidanud asjaolule, et praktikas on peetud võimalikuks analoogia

korras TMS § 33 lg 4 alusel nõuete liitmist ja põhitasu arvestamist kohtutäituri menetluses

olevate nõuete summalt.

20. Maakohus kohaldas ebaõigesti KTS § 28 ja § 35 ning jättis arvestamata KTS § 32 lg-ga 5,

mis kinnitab täitemenetluses kehtivat põhimõtet, et kohtutäituri tegelik põhitasu sõltub

sissenõutava nõude suurusest.

21. Olukord, kus menetlusega ühinenud sissenõudjate nõuete täitmine muutuks pärast

ühinemisavalduse esitamist tasuta täitemenetluse läbiviimiseks, ei ole kooskõlas ühinemise

sättega ega seadusandja tahtega ning kohtutäituri tasu määramise aluseks olevate põhimõtetega.

2-24-400

Kohtutäiturile seab vaidlustatud kohtulahend kohustuse menetleda ühinenud nõudeid sisuliselt

tasuta, esialgse nõude täitmise arvelt.

22. Tallinna Ringkonnakohtu lahendis asjas nr 2-21-18429 avaldatud seisukohad ei ole

käesoleval juhul kohaldatavad, kuna praeguses menetluses ei ole kohtutäitur endale määranud

eraldi tasu igalt ühinenud nõudelt.

23. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-164-13 märkinud, et määruse p-des 16−18 käsitletuga ei

ole kolleegium ammendavalt analüüsinud kohtutäituri tasu ja täitekulude sissenõudmist ja

jaotamist mh TMS § 149 järgi sissenõudmisega ühinemise korral. Seega on ka Riigikohus ise

selgesõnaliselt märkinud, et tegemist ei ole ainsa võimaliku käsitlusega.

24. Kuivõrd TMS-s puudub sõnaselge norm, mis sätestaks täitemenetluse erisused

sissenõudmisega ühinemise korral, siis tulenevalt õiguslikku reguleerimist vajavate õigussuhete

sarnasusest on täitemenetluste läbiviimisel analoogia korras kohaldatav just TMS § 33 lg 4.

Nõuete summeerimine on analoogia korras kohaldatav ka ühinemise korral (mitu rahalist nõuet

kuuluvad rahuldamisele) ning seega oli nõuete summeerimine kohaldatav ka käesoleva

täitemenetluse läbiviimisel.

25. Lahendis nr 3-2-1-108-15 (punkt 15) on Riigikohus kinnitanud keeldu nõuda põhitasu kaks

korda, kuid täpsustanud, et tulemi jaotamisel tuleb aluseks võtta ühendatud nõuete põhjal

määratud kohtutäituri tasu otsus.

26. Menetluse objektiks oleva vara müügist rahuldati sissenõudja Gatsby OÜ nõue 22 141,55

euro ulatuses, teiste sissenõudjate nõudeid on rahuldatud täiendavalt 40 733,88 euro ulatuses.

Isegi kui nõustuda kohtu seisukohaga, et kohtutäituril ei ole õigust nõuda põhitasu ühinenud

nõudelt, jättis kohus selgitamata, millist õiguslikku rolli kannab täitemenetluses ühinenud

sissenõudjatele väljamakstud 40 733,88 eurot. Kas tegemist on raha maksmisega otse

sissenõudjale või nõude täitmisega kohtutäituri vahenduseta KTS § 41 lg 3 kirjeldatud viisil?

Kohtutäiturile jääb arusaamatuks, mille poolest erineb praegune ühinemise olukord raha

maksmisest otse sissenõudjale, nõude refinantseerimisest vms, ning kas käesoleval juhul tuli

kohtutäituritel ühinenud nõuete osas arvestada hoopis KTS § 41 lg-s 3 sätestatuga.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

27. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus tuvastas õigesti, et

ühinemisavalduse kaudu ühinenud täiteasjade eest ei saa täitur nõuda põhitasu. Asjakohatu on

kohtutäituri viide lahendile nr 3-2-1-108-15. Viidatud asjas toimus täitmine sama

täitedokumendi alusel erinevates sama täituri menetluses olevates täiteasjades. Seega on

tegemist erineva õigusliku olukorraga.

28. Sissenõudja toetas kohtutäituri seisukohta.

29. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

2-24-400

maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda neid.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

31. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur Elin Vilippus sissenõudja Gatsby OÜ

avalduse alusel algatanud täitemenetluse täiteasjas nr 022/2015/544. Täitedokumendiks on

Harju Maakohtu 21.11.2014 lahend tsiviilasjas nr 2-14-57649 ning sissenõudja nõue

moodustab 22 141,55 eurot. Täitemenetluse läbiviimisel on kohtutäitur arestinud ja 14.11.2023

lõppenud elektroonilisel enampakkumise võõrandanud võlgnikule kuulunud kinnisasja

registriosa numbriga 15887450. Enampakkumise õnnestumise hetkeks oli võlgniku suhtes

algatatud 25 erinevat täitemenetlust. Täiteasjas nr 022/2015/544 on täitemenetlusega ühinenud

nii kohtutäitur Elin Vilippus enda menetluses olnud teiste täiteasjadega kui ka teised

kohtutäiturid enda menetlustes olnud täiteasjadega. Võlgnikule kuulunud kinnisasja mõttelise

osa enampakkumine õnnestus hinnaga 130 000 eurot, mis andis võimaluse rahuldada tulemist

kõikide täitemenetluse algatanud võlausaldajate nõuded. 24.11.2023 kohtutäituri põhitasu

väljamõistmise otsuse kohaselt on 25 täiteasjas sissenõudjate põhinõuete summa kokku

62 875,43 eurot, mis annab põhitasu tabeli (KTS § 35) järgi põhitasu suuruseks kokku 3480

eurot (sh km).

32. KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse

põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril

saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute

eest ning majandada kohtutäituri bürood tervikuna (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 22;

RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.2). KTS § 35 lg 1 sätestab, et kui täitmiseks esitatakse

täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, arvutatakse

kohtutäituri põhitasu ja kohtutäituri tasu ettemaks KTS § 35 lg-s 1 tabelis toodud nõude summa

järgi. Praegusel juhul on kohtutäitur summeerinud kõikide täiteasjade (sh nii täiteasja

nr 022/2015/544 kui ka sellega ühinenud sissenõudjate) põhinõuded ning arvestanud vastavalt

summalt enda põhitasu KTS § 35 lg 1 järgi.

33. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik on võlgu mitmele sissenõudjale, võivad võlgniku

kohta tehtud täitedokumente hakata täitma erinevad kohtutäiturid. Samuti on võimalik see, et

sissenõudjal on ühe võlgniku vastu mitu täitedokumenti või ühest täitedokumendist tulenevalt

mitu nõuet ning kõiki neid täitedokumente või nõudeid täidab sissenõudja avalduse alusel üks

kohtutäitur. Sellistel juhtudel, kui kohtutäitur avab (mitu erinevat kohtutäiturit avavad) iga

nõude kohta täitetoimiku ja seega ka eraldi täitemenetluse, tekib küsimus, kas võlgnik peab igas

täitemenetluses tasuma mh kohtutäituri põhitasu või tuleb need kulud kanda vaid üks kord

(RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17). TMS § 149 lg 1 esimese lause järgi, kui kinnisasjale

sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks,

teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Riigikohus on selgitanud,

et TMS § 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses

(RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 12). TMS § 33 lg 4 sätestab, et kui täitedokument

sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui

sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. TMS § 33 lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu

mitmekordse maksmise vältimine (RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-52-17, p 13; RKTKm

29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17). Kuigi TMS § 33 lg 4 järgi saab nõuded summeerida juhul, kui

nõuded tulenevad samast täitedokumendist, ei reguleeri see norm olukorda, mil sissenõudja on

esitanud ühele kohtutäiturile täitmiseks mitu täitedokumenti sama võlgniku vastu, ega

olukorda, kus sissenõudja on täitmisega TMS § 149 alusel ühinenud. Siiski ei või mitme

sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad

kulutused (eelkõige kohtutäituri põhitasu) olla vähemalt olemuslikult suuremad kui juhul, mil

2-24-400

need menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse

(RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17).

34. Ringkonnakohus nõustub esiteks maakohtuga, et kinnisasja müüki korraldaval kohtutäituril

ei ole õigus nõuda põhitasu ühinenud täiteasjades täitmisel olevate nõuete eest. Niisamuti ei ole

ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril põhitasu saamise õigust. Kinnisasja müüv kohtutäitur

saab menetluse alustamise tasu, põhitasu ja enampakkumise lisatasu selle menetluse eest, milles

ta korraldas kinnisasjas arestimise ja müügi (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18;

TlnRnKm 04.10.2022, 2-21-18429, p 12).

35. Siiski on kohtupraktikas leitud, et olukorras, kus sama sissenõudja on esitanud samale

kohtutäiturile täitmisavaldused sama või erinevate täitedokumentide alusel, saab kohtutäitur

lähtuda täituri põhitasu määrates analoogia korras TMS § 33 lg-st 4 ning summeerida tasu

arvutamiseks tema menetluses olevad sissenõudja nõuded ning nõuda võlgnikult põhitasu tema

menetluses olevate nõuete summalt (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15; TlnRnKm

01.03.2019, 2-17-7169, p-d 21-23).

36. Täitemenetluses nr 022/2015/544 on sissenõudjaks Gatsby OÜ, nõude summaks on

22 141,55 eurot. 24.11.2023 kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse kohaselt on

täitemenetlusega nr 022/2015/544 ühinenud.

1) Täiteasjas nr 022/2023/6963 sissenõudja Gatsby OÜ (kohtutäitur Elin Vilippuse kaudu).

Täitemenetluses sissenõutav sissenõudja nõue moodustab 612,44 eurot;

2) Täiteasjas nr 022/2023/6964 sissenõudja Gatsby OÜ (kohtutäitur Elin Vilippuse kaudu).

Täitemenetluses sissenõutav sissenõudja nõue moodustab 1016,71 eurot;

3) Täiteasjas nr 022/2023/6965 sissenõudja Gatsby OÜ (kohtutäitur Elin Vilippuse kaudu).

Täitemenetluses sissenõutav sissenõudja nõue moodustab 209,42 eurot;

4) Täiteasjas nr 022/2023/6966 sissenõudja Gatsby OÜ (kohtutäitur Elin Vilippuse kaudu).

Täitemenetluses sissenõutav sissenõudja nõue moodustab 231,18 eurot.

37. Arvestades eeltoodut, oleks kohtutäitur saanud ringkonnakohtu hinnangul arvestada

põhitasu sissenõudja nõuete kogusummalt 24 211,30 eurolt (22 141,55 + 612,44 + 1016,71 +

209,42 + 231,18), mis teeb põhitasu tabeli (KTS § 35) järgi põhitasu suuruseks 1550 eurot,

millele lisandub käibemaks (KTS § 32 lg 3).

38. Seega tuleb kohtutäituril teha avaldaja kaebuse kohta uus otsus osas, mis puudutab

kohtutäituri põhitasu. Kohtul on avaldaja kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii

kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne tasuotsus. Küll ei saa kohus algse

otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-

36-16, p 23.). Seega tuleb kohtutäituril avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata.

39. Kohtutäitur leiab määruskaebuses, et temale seab maakohtu lahend kohustuse menetleda

ühinenud nõudeid sisuliselt tasuta. Ringkonnakohus kohtutäituriga ei nõustu. Riigikohus on

selgitanud, et kinnisasja müüv kohtutäitur saab lisatasu selle menetluse eest, milles ta korraldas

kinnisasjas arestimise ja müügi. Lisaks on kinnisasja müüval kohtutäituril õigus nõuda täitekulu

nende toimingute eest (eelkõige võlgniku teavitamine), mis tal tuleb teha TMS § 149 järgse

ühinemisavalduse esitamise tõttu (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18). Täitekulude

lahtise loetelu sätestab TMS § 37 lg 1. Ka Tallinna Ringkonnakohus on varem selgitanud, et

täitemenetlusega ühinemise tõttu kohtutäituri töömahu väidetav suurenemine saab omada

2-24-400

tähendust vaid lisatasu määramisel, mitte aga põhitasu kontekstis (TlnRnKm 04.10.2022, 2-21-

18429, p 12).

40. Kuna praegusel juhul on avaldaja vaidlustanud vaid täituri põhitasu suuruse, siis ei saa

kohus anda hinnangut sellele, millist õiguslikku tähendust oma see, et täitemenetluses ühinenud

sissenõudjatele on välja makstud 40 733,88 eurot.

41. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata.

42. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kohtutäituri kanda

(TsMS § 171

lg 1).

Toimiku

materjalidest

nähtuvalt

avaldajal

ja

sissenõudjal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

43. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt