3-24-940/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

02.05.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-940

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.04.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.04.2024. a

määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi

vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale osas, milles määruskaebus jäi rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni

p-i 2 tühistamiseks, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 05.01.2024 Tartu Vanglale taotluse (reg.nr 1-13/24/6-1), milles ta nõudis

mittevaralise kahju hüvitamist summas 600 eurot. Taotluse kohaselt ei võimaldatud tal

ajavahemikus 01.-08.12.2023 piisavalt erakorralist helistamist ja katkestati vangla poolt kõne.

Lisaks ei võimaldatud selles vahemikus helistada uurijale, prokurörile võimaldati helistada

väga vähe, kõne katkes ja telefon võeti ära.

2. Tartu Vangla jättis 16.03.2024. a otsusega nr 1-13/24/1-2 rahuldamata X.X.-i kahju

hüvitamise taotluse. Otsuse kohaselt võimaldati X.X.-il helistada 01. ja 04.-08.12.2023. X.X.

sai 01.12.2023 helistada enamusele soovitud numbritele; ei saanud helistada kahele numbrile

(taotluse kohaselt uurijad), kuna nende numbrid ei olnud avalikult leitavad. X.X. sai

04.12.2023 helistada kõigile soovitud numbritele. X.X. sai 06.12.2023 helistada enamusele

soovitud numbritele; ei saanud helistada ühele uurija numbrile, sest number ei olnud avalikust

veebist leitav. X.X. sai 08.12.2023 helistada kõigile soovitud numbritele. X.X. ei saanud

helistada 02. ja 03.12.2023, kuid tegemist oli nädalavahetuse päevadega, mil riigiasutused ei

tööta.

3. X.X. esitas 28.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta vaidlustas Tartu Vangla

otsust tema kahjunõude rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja märkis, et ta sai vangla otsusest

teada 19.03.2024 ning kahju hüvitamise summat ei oska ta öelda, kuna valvurid viskasid selle

ära. Veel palus X.X. vabastada ta riigilõivu tasumisest.

4. Tartu Halduskohus jättis 01.04.2024. a määrusega X.X.-i kaebuse käiguta ja andis tähtaja

selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

5. X.X. selgitas 02.04.2024. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et ta nõuab Tartu Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamist summas 12 000 eurot inimväärikuse alandamise eest ja

helistamise mittevõimaldamise eest. Kaebaja lisas, et tegemist ei ole ühekordse juhtumiga,

vaid on tihti juhtunud, kus kiusamise tagajärjel valvurid keelduvad helistamise taotlust vastu

võtmast. Kaebaja märkis, et 28.03.2024. a kaebus on detsembrikuu juhtumi kohta.

6. X.X. selgitas 03.04.2024. a avalduses, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise

otsuse number on 1-13/24/1-2.

7. Tartu Vangla märkis 09.04.2024. a vastuses, et kaebuses välja toodud kahjunõude nr

1-13/26/6-1 jättis vangla rahuldamata otsusega nr 1-13/24/1-2.

8. Tartu Halduskohus jättis 10.04.2024. a määrusega X.X.-i kaebuse teist korda käiguta ning

andis tähtaja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

9. X.X. märkis 10.04.2024. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et ajavahemikul

01.-08.12.2023 ei saanud ta helistada prokurörile, uurijale, advokaadile ja lepingulisele

esindajale tsiviilasjas ning lisaks katkestati 01. või 08.12.2023 kaebaja kõne Harju

Maakohtuga. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

10. Tartu Halduskohus võttis 17.04.2024. a määrusega haldusasja nr 3-24-369 materjalide

juurest käesoleva asja materjalide juurde Tartu Vangla 13.02.2024. a vastuse lisaks 1 oleva

kaebaja kahjunõude nr 1-13/263-1 (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2)

ning jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni

p 3). Määruse põhjendused:

1) Kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et 01. või 08.12.2024 telefonikõne Harju

Maakohtuga katkestati, kuid Tartu Vangla 16.03.2024. a otsuse nr 1-13/24/1-2 koostamise

aluseks olnud taotluses ei ole ta mainitud asjaolu välja toonud. Seega ei ole kaebaja kinni

pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja mainis

teises kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/263-1, et tema kõne Harju Maakohtuga katkestati,

kuid viimatimainitud taotluses leidis see aset 06.12.2023, mitte 01. ega 08.12.2023. Kui

kaebaja eesmärk oli kahjuhüvitise nõudmine ka selle eest, et kõne katkestati 01. või

08.12.2023, oleks ta pidanud selle kahju hüvitamise taotlus(t)es selgesõnaliselt välja tooma.

X.X.-i kaebus kuulub osas, milles ta nõuab Harju Maakohtu kõne katkestamise eest kahju

hüvitamist, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

2) Vangla 16.03.2024. a otsusest nr 1-13/24/1-2 nähtub, et kaebaja ei saanud helistada kokku

kolmele numbrile, sest vastavad numbrid ei olnud avalikult leitavad, seega ei ole vangla

kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud. Kõnesid teostavad ametnikud peavad vangla

julgeoleku tagamiseks olema veendunud, et kaebaja teeb telefonikõne isikule, kellele on

lubatud helistada, seega on vajalik teada, et isik ja telefoninumber on vastavuses. Kui vanglal

ei olnud võimalik kindlaks teha, et kaebaja poolt esitatud telefoninumbritelt on võimalik kätte

saada uurijaid, oli vangla keeldumine õiguspärane. Ka ei saa kolmele numbrile helistamise

mittevõimaldamist pidada inimväärikust alandavaks. Selle määratlemisel, mida käsitleda

inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat. EIK praktikas on väärikuse alandamiseks peetud

näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi

andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu

kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti

kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks

kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused

kogumis. Kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu. Kuna vangla 16.03.2024. a otsuse järgi

sai kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul enamikel juhtudel helistada soovitud numbritele,

04.12.2023 on X.X. helistanud ligikaudu 22 minutit ning teistel päevadel on helistamise aeg

küündinud sisuliselt tunnini ja mõnel juhul veidi enamgi, ei ole kaebaja õigusi intensiivselt

riivatud. Kolmele numbrile helistamise võimaldamata jätmine võis kaebajale tekitada

rahulolematust, kuid tegemist ei ole sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada

kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebajale oli helistamise võimalus piisavalt tagatud.

X.X.-i kaebus kuulub osas, milles ta nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle

eest, et ta ei saanud helistada prokurörile, uurijale, advokaadile ja lepingulisele esindajale

tsiviilasjas, tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel.

3) Kuna kaebus tagastati tervikuna, siis jättis kohus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse

menetlemata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. X.X. esitas 25.04.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.04.2024. a määruse peale.

Kaebaja väitel tegi ta detsembris ja jaanuaris vanglale mitu kahjunõuet, millele vastati märtsis

ainult kahele ja rikutud on vastamise tähtaega. Tahtlikult venitatakse aega ja ta ei tea asjade

numbreid, mis vangla menetluses on.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 4 lausele 2 tuginedes leiab

ringkonnakohus, et X.X. taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 17.04.2024. a määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebuse ning jättis läbi

vaatamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

13. Tartu Halduskohus tagastas 17.04.2024. a määrusega (resolutsiooni p 2) kaebaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel osas, milles kaebaja nõudis Harju Maakohtuga

kõne katkestamise eest kahju hüvitamist. Halduskohus märkis, et Tartu Vanglale

16.03.2024. a otsuse nr 1-13/24/1-2 koostamise aluseks olnud taotluses ei ole kaebaja

välja toonud asjaoluna, et 01. või 08.12.2023 (halduskohus määruse põhjenduste p-s

13 ekslikult märkinud 2024) kaebaja kõne Harju Maakohtuga katkestati.

Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtule ei nähtu

asjaolusid, mis annaksid aluse asuda eeltoodud osas halduskohtust erinevale

seisukohale. Kaebaja ei ole määruskaebuses eeltoodut ümberlükkavaid väiteid

esitanud. Seega leiab ringkonnakohus, et halduskohtu määruse tühistamiseks puudub

alus.

14. Tartu Halduskohus tagastas 17.04.2024. a määrusega (resolutsiooni p 2) kaebaja kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel osas, milles kaebaja nõudis Tartu Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamist selle eest, et ta ei saanud helistada prokurörile, uurijale, advokaadile ja

lepingulisele esindajale tsiviilasjas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega

osaliselt. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja vanglale esitatud taotluses nr 1-

13/24/6-1 taotlenud kahju hüvitamist seoses sellega, et ta ei saanud helistada advokaadile ja

lepingulisele esindajale tsiviilasjas, vaid on taotlenud kahju hüvitamist üksnes seoses sellega,

et ta ei saanud helistada prokurörile ja uurijale. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha

mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku

kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema

nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-st 8

tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna kaebaja ei ole

vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses esitanud nõuet seonduvalt sellega, et ta ei saanud

helistada advokaadile ja lepingulisele esindajale tsiviilasjas, siis on selles osas kaebajal

läbimata VangS § 1¹ lg-s 8 ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu kuulub

kaebaja kaebus selles osas tagastamisele HKMS 121 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohus muudab

eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt eelmärgitule. Ülejäänud osas

kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja määruskaebuses väidetu ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks kaebuse

tagastamise kohta.

15. Tartu Halduskohus jättis 17.04.2024. a määrusega (resolutsiooni p 3) läbi vaatamata

kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna.

Ringkonnakohus, jättes muutmata halduskohtu 17.04.2024. a määruse resolutsiooni p-i 2

kaebuse tagastamise kohta, on seisukohal, et halduskohus jättis põhjendatult kaebaja

menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebaja määruskaebuses väidetu ei lükka eeltoodut

ümber.

16. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.04.2024. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3

muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)