3-24-470/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

02.05.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-470

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.03.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.03.2024. a määruse

resolutsiooni punkti 1 peale läbivaatamatult.

3. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 18.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse

kohaselt kahjustas vangla kaebaja telerit ja pulti. Kaebaja soovis, et rikutud teler asendatakse

vangla poes müüdava teleriga „Philips“ ning vangla vabandaks tema ees. Kui vangla ei ole

nõus eelmainitut tegema, siis palus kaebaja asendada rikutud teler „E-StAR“ LED TV 24

D5T2 analoogilisega ja hüvitada moraalne kahju.

2. Tartu Halduskohus tagastas 05.03.2024. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja

kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ja Tartu Vangla

kohustamist vabandada kaebaja ees.

3.

04.04.2024 saabus Tartu Ringkonnakohtusse X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu

05.03.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale. Kaebaja väitel ei saa ta aru, mida selles

punktis silmas peetakse. Kaebaja palus läbi viia kohtuistung või määrata talle riigi õigusabi.

4. Tartu Ringkonnakohus kohustas 04.04.2024. a kohtunõudega Tartu Vanglat teatama, mis

kuupäeval X.X. määruskaebuse vanglale üle andis.

5. Tartu Vangla esitas 05.04.2024. a vastuse lisana kirjavahetuskaardi väljavõtte, millest

nähtuvalt esitas X.X. vanglale kirja ringkonnakohtule 03.04.2024.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 08.04.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse käiguta

ning andis kaebajale tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhistatud taotluse

esitamiseks.

7. X.X. märkis 15.04.2024. a vastuses, et ta saatis kaebuse ühe päeva võrra tähtajast varem.

Ta koostas kaebuse 02.04.2024 õhtul, kuid seda ei tahetud vastu võtta ja ei võetudki, kuna

kirju korjatakse kas enne õhtusööki (kuni kl 17) või kohe vahetult pärast seda. Hiljem kirju

vastu ei võta (nt pärast kl 19-24). Kaebus oli valmis 02.04.2024, kuid ta ei saanud temast

mitteolenevatel põhjustel seda kohtule saata. Kaebaja võis eksida kaebusel kuupäevaga,

pannes 3. kuupäeva, või muu, kuid see on lihtsalt viga. Kaebaja väitel lõpeb kaebuse

esitamise tähtaeg 3. aprillil, mitte 2. aprillil. Kaebaja märkis, et kui ta eksis tähtajaga ühe

päeva võrra, siis olles rõhutud, allasurutud stressi- ja depressiooniseisundis ning juriidilisi

teadmisi omamata, ei saa seda talle süüks panna, sest ta elab faktiliselt pikka aega surma

oodates ja viibib sundvangistuses. Kui kohus arvab, et ta on tähtaja mööda lasknud, siis palus

kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja palus määrata talle riigi õigusabi, et ta

oleks kohtus vajalikul moel esindatud ja kaitstud, olles juriidiliste teadmisteta inimene.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse osas (I) ja seejärel

kaebaja riigi õigusabi taotluse osas (II).

I

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus

ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetest nähtuvalt sai kaebaja Tartu

Halduskohtu 05.03.2024. a määruse ja selle tõlke kätte 18.03.2024. Halduskohtu 05.03.2024.

a määruse edasikaebamise korras on märgitud, et määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates. Määruskaebuse esitamise viimane päev oli 02.04.2024. HKMS § 68 lg 4 kohaselt

vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus loetakse õigel ajal esitatuks, kui see

on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Kuigi kaebaja määruskaebuse lõpus on

kuupäevana märgitud 01.04.2024, nähtub Tartu Vangla poolt ringkonnakohtule esitatud

kirjavahetusekaardi väljavõttest, et kaebaja esitas vanglale kirja ringkonnakohtule 03.04.2024.

Järelikult on määruskaebus esitatud 1-päevase hilinemisega.

10. HKMS § 207 lg 1 lause 3 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. HKMS § 181 lg 3 kohaselt kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast

apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja

ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses

märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab HKMS §

71 lg 1 järgi olema kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Näitlik loetelu võimalikest

mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja

möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt

sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 24.01.2007,

3-2-1-148-06, p 12). Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui ka

subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse

asjaoluna on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu

isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine

olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse

algatamise kord, s.h tähtajad (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p 17).

11. Kaebaja märkis 15.04.2024. a vastuses õigesti, et kuna ta sai vaidlustatud halduskohtu

määruse kätte 18.03.2024, siis algas määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemine 19.03.2024.

Siiski eksib kaebaja selles, et määruskaebuse esitamise tähtaeg lõppes 03.04.2024.

Määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 15-päevane tähtaeg lõppes 02.04.2024.

Ringkonnakohtu vastavasisuline selgitus 08.04.2024. a määruses ei ole ekslik.

12. Kaebaja põhjendas 15.04.2024. a vastuses, miks ei saa talle süüks panna ühe päeva võrra

tähtajaga eksimist, asjaoludega, et ta elab pikka aega surma oodates ja viibib sundvangistuses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelmärgitu selliseks põhjuseks, mis oleks saanud takistada

kaebajal määruskaebust ringkonnakohtule tähtaegselt esitamast. Vaidlustatud halduskohtu

määruses on edasikaebamise kord selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toodud. Ühtlasi nähtub

KIS-i andmetest, et kaebaja on esitanud ka varasemalt kaebusi erinevatele kohtutele (nt

haldusasjad nr 3-22-1855, 3-22-1066, 3-23-2282, 3-23-1379, 3-24-1799). Seejuures tõusetus

ka haldusasjas nr 3-23-1799 kaebuse tähtaegsuse küsimus. Ringkonnakohtu hinnangul saab

eeltoodut arvestades järeldada kaebaja teadlikkust kaebetähtaegadest. Seega ei saa kaebajat

pidada halduskohtumenetluses kogenematuks isikuks, vaid saab eeldada, et tal on piisavalt

teada halduskohtu määruse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

13. Kaebaja 15.04.2024. a vastusest nähtuvalt koostas ta määruskaebuse teisipäeva,

02.04.2024 õhtul. Määruskaebusel on kaebaja märkinud kuupäevana 01.04.2024. Kaebaja

enda märgitud kuupäev ei ole määrav, vaid määrav on kuupäev, millal on kiri vanglale üle

antud (HKMS § 68 lg 4). Kaebaja määruskaebuse puhul on selleks kuupäevaks 03.04.2024.

Mõjuv põhjus HKMS § 71 lg 1 mõttes eeldab, et takistus ei olnud kaebajale ettenähtav.

Kaebetähtajad on perioodid, mille jooksul isik peab otsustama kaebuse esitamise ning

vajaduse korral ka seda lähtuvalt talle teadaolevatest oludest ette planeerima. Kaebaja

väidetest nähtuvalt oli talle teada, mis kellani vanglas kinnipeetavalt kirju kohtutele vastu

võetakse, mistõttu pidi ta sellega määruskaebuse esitamisel arvestama. Analoogiliselt ei

kuuluks ennistamisele vabaduses viibiva isiku kaebuse esitamise tähtaeg olukorras, kus tal oli

ette teada, et tal ei ole kaebetähtaja viimasel päeval ligipääsu internetile või

transpordivõimalust postiasutusse. Kaebaja väidetust ei ilmne, et määruskaebuse esitamise

tähtaja kestel oleksid esinenud asjaolud, mis takistanuks tal määruskaebuse õigeaegset

esitamist.

14. Kuna kaebaja andis kirja vanglale üle 03.04.2024 ning puuduvad mõjuvad põhjused, mis

tooksid kaasa määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise, siis jätab ringkonnakohus kaebaja

taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

15. Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis tagastab

ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1 ning § 187 lg 2

ja lg 3 p 2 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et

määruskaebust ei ole esitatud.

16. Kaebaja palus määruskaebuses läbi viia kohtuistung. Ringkonnakohus tõlgendab seda

taotlusena kohtuistungi korraldamiseks määruskaebuse läbivaatamisel. HKMS § 210 lg 4

lause 1 näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuna ringkonnakohus tagastab kaebaja määruskaebuse,

siis jätab ringkonnakohus taotluse kohtuistungi korraldamiseks tähelepanuta.

II

17. Kaebaja taotluse puhul määrata talle riigi õigusabi on tegemist riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine

halduskohtumenetluses. Kuigi kaebaja on riigi õigusabi taotlemist märkinud nii

määruskaebuses kui ka 15.04.2024. a vastuses, käsitleb ringkonnakohus esitatut ühe

taotlusena.

18. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse

õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi

vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi

õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS 12. peatükis sätestatust üksnes

niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta

õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on

toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on

riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja

on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

19. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud

alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja

korduvalt esitanud kaebusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes. Eelnevates

kohtumenetlustes osalemistega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu

hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas

haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, ka määruskaebuse ja täiendava vastuse

ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi

mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille

kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja

lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks

vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei

ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks

õigusalaste teadmistega isiku abi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus

vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus

kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)