3-23-2940/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-2940

Otsuse kuupäev

2. mai 2024

Kohtunik

Kadri Palm

Haldusasi

X-i kaebus Tapa Vallavalitsuse 28. novembri 2023. a käskkirja nr

13-1/23/78 ja 28. detsembri 2023. a käskkirja nr 13-1/23/93

õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse

muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks 12 kuu keskmise

palga ulatuses

Menetlusosalised

Kaebaja – X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Vastustaja – Tapa vald, volitatud esindaja Margit Halop

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. juunil 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-2940

1. Tapa Vallavalitsus nimetas 25. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 13-1/22/19 X-i alates

28. märtsist 2022 Tapa Vallavalitsuse abivallavanema (haridus- ja sotsiaalosakond)

ametikohale määramata ajaks (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 11).

2. Tapa Vallavolikogu kinnitas 15. novembri 2023. a otsusega nr 102 Tapa

Vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu (dtl 27-29).

3. Tapa Vallavalitsus esitas 17. novembril 2023. a kaebajale koondamisteate nr 13-

7/23/2366-1 (dtl 38-39). Koondamisteates selgitati, et struktuuri muutmisega koos

muudeti ametiasutuse juhtimist selliselt, et haridus- ja sotsiaalosakonnal,

kultuuriosakonnal ja arenguosakonnal puudub ametnikust osakonnajuhtaja või

valdkonna abivallavanem. Valdkondi hakkavad juhtima palgalised valitsuse liikmed

vastavalt neile määratud haldusalale ja osakonnale. Sellest lähtuvalt arvati koosseisust

välja haridus- ja sotsiaalosakonna abivallavanema ametikoht. Muudatus jõustub 1.

detsembril 2023. Tapa Vallavalitsus pakkus kaebajale kultuuri- ja

noorsootööspetsialisti töökohta alates 4. detsembrist 2023. Töötasu pakutaval töökohal

on 1680 eurot kuus. Kaebajal paluti vastata hiljemalt 24. novembril 2023, kas kaebaja

soovib teenistusest vabastamist koondamise tõttu või soovib sõlmida töölepingu Tapa

Vallavalitsuse kultuuriosakonna kultuuri- ja noorsootööspetsialisti töökohale

asumiseks.

4. Kaebaja teavitas 24. novembril 2023 vallavanem Riho Telli ja vallasekretär Piret

Treialit, et ta ei võta pakutud ametikohta vastu (dtl 143).

5. Tapa Vallavalitsus vabastas 28. novembri 2023. a käskkirjaga nr 13-1/23/78

kaebaja Tapa Vallavalitsuse abivallavanema (haridus- ja sotsiaalosakond) ametikohalt

koondamise tõttu (resolutsiooni p 1) (dtl 40-41). Teenistusest vabastamise aluseks on

avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 (resolutsiooni p 2). Kaebajale

makstakse teenistusest vabastamise lõpparvena 7252,87 eurot, mis sisaldab järgnevat:

novembrikuu 2023 palka summas 2600 eurot; koondamishüvitist ühe kuu keskmise

palga ulatuses summas 2113,13 eurot; hüvitist kasutamata jäänud 10,03 puhkusepäeva

eest summas 865,12 eurot; palka 14 etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest

summas 1676,62 eurot (resolutsiooni p 4, alapunktid 1 – 4).

6. Kaebaja esitas 21. detsembril 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tapa

Vallavalitsuse 28. novembri 2023. a käskkirja nr 13-1/23/78 õigusvastaseks

tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise

väljamaksmiseks 12 kuu keskmise palga, s.o 34 630,20 euro (12×2885,85) ulatuses

(dtl 2-10).

7. Tallinna Halduskohus andis 22. detsembri 2023. a määrusega haldusasja

kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (dtl 81). Haldusasja toimik saabus Tartu

Halduskohtusse 10. jaanuaril 2024.

8. Tapa Vallavalitsus tunnistas 28. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 13-1/23-93

osaliselt kehtetuks käskkirja nr 13-1/23/78 (dtl 126). Käskkirjas täpsustati, et läbi

viidud kontrolli tulemusel selgus, et teenistujale on makstud vabastamisel vähem

koondamishüvitist, palka etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest ja

hüvitist kasutamata jäänud puhkusepäevade eest. Kaebajale maksti täiendavalt juurde

3-23-2940

koondamishüvitist summas 772,63 eurot; hüvitist kasutamata jäänud puhkusepäevade

eest summas 98,20 eurot; palka etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest

summas 190,09 eurot.

9. Tartu Halduskohus võttis 10. jaanuari 2024. a määrusega kaebuse menetlusse,

tunnistas vastustajaks Tapa valla ja kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus

kaebusele (dtl 90-91).

10. Vastustaja esitas 12. veebruaril 2024 vastuse kaebusele ning 13. veebruaril 2024

täiendavad tõendid (dtl 103-106, 140-143).

11. Kaebaja esitas 28. märtsil 2024 täiendava seisukoha ja menetluskulude

nimekirja koos kuludokumentidega (dtl 120-138). Samuti esitas kaebaja 28. märtsil

2024 kohtule Tapa Vallavalitsuse 28. detsembri 2023. a käskkirja nr 13-1/23/93.

12. Tartu Halduskohus uuendas 4. aprilli 2024. a määrusega asja arutamise (dtl 145-

147). Kohus täpsustas vaidluse eset ning otsustas menetleda praeguses asjas mh nõuet

Tapa Vallavalitsuse 28. detsembri 2023. a käskkirja nr 13-1/23/93 õigusvastaseks

tunnistamiseks. Kohus selgitas, et menetlusosalistel on õigus kohtule esitada

täiendavaid menetlusdokumente (sh menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid)

hiljemalt 12. aprillil 2024. Täiendavatele menetlusdokumentidele võis vastuväiteid

esitada hiljemalt 22. aprillil 2024.

13. Tapa vald esitas 19. aprillil 2024 seisukoha kaebaja täiendavale seisukohale ja

menetluskulude nimekirjale (dtl 149-150).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

14. Kaebaja taotleb Tapa Vallavalitsuse 28. novembri 2023. a käskkirja nr 13-1/23/78 ja 28.

detsembri 2023. a käskkirja nr 13-1/23/93 õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest

vabastamise aluse muutmist ning hüvitise väljamõistmist 12 kuu keskmise palga ulatuses,

põhjendades oma kaebust järgmiselt.

14.1.

ATS § 90 lg 1 p 2 alusel saab isiku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui

põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Nende

ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koondamisele, on ametiasutuse

pädevuses. Tegemist on haldusorgani kaalutlusega ning vastavalt haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-le 4 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride,

kaalutlusõigus eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Teenistusest vabastamise haldusakt peab olema kirjalikult

põhjendatud ning põhjenduses peavad olema näidatud ka kaalutlused, millest haldusorgan

on koondamisel lähtunud (HMS § 56).

14.2.

Tapa Vallavalitsus on kaebaja koondamise õigusliku alusena viidanud struktuuri

muudatustele, kuid koondamise aluseks pole mitte pelgalt struktuurimuudatus, vaid ATS §

90 lg 1 p 2 näeb ette, et ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastada koondamise

tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus.

Seega, kui ametiasutuse koosseisus kaotatakse ametniku ametikoht, peab see alati olema

põhjendatud. Ametikoha kaotamine subjektiivsetest eesmärkidest tulenevalt ei ole

lubatud.

3-23-2940

14.3.

Käesoleval juhul ei ole aga vastustaja välja toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks,

miks kaebaja ametikoht (s.o abivallavanem haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajana) on ära

kaotatud. Nii koondamisteates, Tapa Vallavolikogu 15. novembri 2023. a otsuses nr 102,

15. novembri 2023. a volikogu erakorralise istungi protokollis kui ka käskkirjas puuduvad

igasugused selgitused ja põhjendused, miks käesoleval juhul vastavad

struktuurimuudatused olid vajalikud ja põhjendatud, s.o miks haridus- ja sotsiaalosakonna

struktuurist kaotati ära abivallavanem (haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajana). Pelgalt

struktuuri ümbertegemine pole piisav, et õigustada ATS § 90 lg 1 p 2 alusel isiku

(kaebaja) teenistusest vabastamist koondamise tõttu. Olukorras, kus need põhjendused

puuduvad, on tegemist kaalumisveaga, mis toob kaasa käskkirja õigusvastaseks

tunnistamise, kuna haldusakti pole põhjendatud. Vastustaja oleks pidanud ära näitama,

mis ja miks ümberkorraldused tingis ning need põhjendused oleks pidanud kaebajat

vähemalt veenma selles, et konkreetne töökorralduse muutmine ei olnud tingitud ainult

põhiliselt soovist vabaneda temast. „Põhjendatud juhuga“ ATS § 90 lg 1 p 2 tähenduses

saab tegemist olla siis, kui asutuse juht on teinud vähemalt loogiliselt põhjendatava ja

ilmselgelt mitte meelevaldse otsuse korraldada teenistus ümber. Hetkel need põhjendused

puuduvad ja seni kuni need põhjendused puuduvad, on tegemist põhjendamata

haldusaktiga.

14.4.

Veelgi enam, tegelikkuses jäi haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikoht kui

selline alles ja osakonna juhatajaks määrati palgaline vallavalitsuse liige. Seega sisuliselt

ametikohta kui sellist ei kaotatud. Ametikoha sisu ei sõltu mitte tema nimetusest –

abivallavanem vs. haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja – vaid ülesannetest. Kui kaebaja

abivallavanemana täitis haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid ja vastav roll ja

vajadus jäi alles (sest haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajaks määrati palgaline

vallavalitsuse liige) on ilmne, et tegemist pole sisuliselt ametikoha kaotamisega. Seega ei

esinenud ATS § 90 lg 1 p-s 2 toodud alust kaebaja koondamiseks.

14.5.

Kui ametiasutus kaotab ühe ametikoha, kuid loob sealjuures olulises osas sarnaste

ülesannetega (uue) ametikoha, ei saa seda lugeda põhjendatuks. ATS § 90 lg 3 kohaselt ei

ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele

samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. Koondamisele piirangu seadmise

eesmärgiks on vältida ametnike teenistusest vabastamist ja hüvitiste maksmist olukorras,

kus ametikoha ülesanded ei muutu ja need antakse üle teisele ametiasutusele ning

ülesanded saanud ametiasutuse koosseisus luuakse vastavad ametikohad. Riigikohus on

selgitanud, et ATS § 90 lg 3 keelu kohaldamisel tuleb võrrelda vaidlusaluseid ametikohti,

tuvastamaks, kas konkreetse ametikoha ülesanded antakse üle või mitte. Üleandmist tuleb

jaatada, kui ametikohtade teenistussuhte tingimused ja ülesanded olulises osas kattuvad.

Tuvastamaks, kas juhi ametikoha ülesanded antakse üle, tuleb võrrelda mh

teenistusastmeid, juhitavate struktuuriüksuste ülesannete sisu ja mahtu, alluvate hulka,

juhi volitusi inimeste ja ressursside juhtimisel jms (RKHKo 3-3-1-49-16, p 14).

14.6.

Kaebaja ametikoha nimetuseks oli küll abivallavanem, kuid sisuliselt täitis kaebaja

haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid. See, et sisult on tegemist sama

ametikohaga, nähtub ka 2022. aasta Tapa Vallavalitsuse struktuurist ja teenistuskohtade

koosseisust, kus haridus- ja sotsiaalosakonna struktuuriüksuses on teenistuskohana

abivallavanem (osakonnajuhataja). Uues, s.o 15. novembri 2023. a otsusega kinnitatud

Tapa Vallavalitsuse struktuuris haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja justkui puudub,

samas vajadus ja ametikoht faktiliselt eksisteerib, sest et alates 1. detsembrist 2023 on

haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajaks määratud Ene Augasmägi. Sellest järeldub, et

tegelikkuses jäi haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikoht (sh ülesanded) alles ning

alust kaebaja koondamiseks ei esinenud. Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesanded

(mida varem täitis kaebaja abivallavanemana) on üle antud palgalisele vallavalitsuse

3-23-2940

liikmele. Sh on see isik pelgalt selleks eesmärgiks – s.o haridus- ja sotsiaalosakonna

juhataja ülesannete täitmiseks – ametisse nimetatud. Arvestades seda, et tegemist on veel

palgalise töötajaga (st igakuiselt makstakse töötasu suuruses 2600 eurot) ei saa olla

tegemist ka mingi ressursi või kulude kokkuhoiuga.

14.7.

Formaalselt küll kaotati abivallavanema ametikoht, kuid sisuliselt täitis abivallavanem

haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid. Formaalselt on nüüd sama ametikoht

antud palgalise vallavalitsuse liikme pädevusse, kuid sisuliselt on siiski tegemist

ametikohaga ATS § 7 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Seega on kaebaja teenistusest vabastamine

ka vastuolus ATS § 90 lg-ga 3 ning seetõttu lubamatu.

14.8.

ATS § 90 lg 4 järgi ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesandeid muudetakse

nii, et ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused sobivad ametkoha muudetud

ülesannete täitmiseks või kui ametniku vahetu või kõrgemalseisev juht peab võimalikuks

teda mõistliku aja jooksul ametiasutuse kulu ametialasel koolitusel ette valmistada neid

täitma ning ametnik on nõus muudetud ülesandeid täitma. Arvestades, et (i) tegelikkuses

jäi hariduse- ja sotsiaalosakond alles ning muutus pelgalt natuke üksnes selle

tegevusvaldkondade maht (sh maht vähenes, mitte ei suurenenud!) ning (ii) abivallavanem

täitiski valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid ning (iii) haridus- ja

sotsiaalosakonna juhatajaks määrati palgalise vallavalitsuse liikmena uus isik, on ilmne, et

üksnes tegevusvaldkondade vähenemine ei tee kaebajat sobimatuks muudetud ülesannete

täitmiseks. Seega oleks pidanud kaebajale pakkuma haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja

ametikohta, st kaebaja oleks pidanud viidama ATS § 98 lg 1 p 1 alusel üle abivallavanema

ametikohalt haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikohale. Vastustaja seda ei teinud,

seega on kaebaja teenistusest vabastamine lubamatu ka ATS § 90 lg 4 alusel.

14.9.

Olgugi, et kaebajal on õigus ATS § 105 lg 4 järgi nõuda ka enda vabastamise kohta

antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest puudutud aja

eest, ei pea kaebaja seda käesoleval juhul otstarbekaks. Seda eelkõige põhjusel, et kaebaja

usaldus vastustaja suhtes on kadunud ning kaebaja ja Tapa Vallavalitsuse edasine sujuv

koostöö jäädavalt kahjustatud. Seega taotleb kaebaja, et muudetakse tema teenistusest

vabastamise alust ning loetakse, et ta on teenistusest vabastatud ATS § 87 lg 1 alusel omal

soovil.

14.10. ATS § 105 lg 2 kohaselt on täiendavalt kaebajal (kui isikul, kes kasvatab alla 7-aastast

last) õigus nõuda hüvitist oma 12 kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja keskmine palk oli

vastaval perioodil 2885,85 eurot kuus, mis tähendab, et kaebajal on õigus nõuda hüvitist

12×2885,85 = 34 630,20 euro ulatuses. Kaebaja palub selle nõude ka rahuldada.

14.11. Kaebaja hinnangul on tema teenistusest vabastamisel poliitiline maik juures, mis pole

õiguspärane. Pärast kaebaja teenistusest vabastamist on rahvaalgatuse korral pöördutud ka

Tapa Vallavalitsuse ja Vallavolikogu poole, et avaldada pahameelt Tapa valla poliitilise

käitumise ja vanade mustrite kordumise osas ning avaldada toetust kaebaja jätkamiseks

abivallavanemana. Vastustaja vastus sellele polnud mitte sisuline, vaid formaalne.

Mistahes sisulised etteheited vallal kaebaja tööle on puudunud, mida on avalikult

kinnitanud ka vallavanem Riho Tell. Tapa vallavanema seisukoha järgi on uue

koalitsiooni õigus juhtida valda, nagu ta õigeks peab. Ka uus volikogu esimees M.

Butšenkov on Tapa Valla ajalehes „Sõnumed“ muudatusi kommunikeerinud pelgalt

poliitilise vajadusega. Samas ei anna poliitiline võimuvahetus õigust ametiasutuse

struktuuri muutmiseks ja teenistujate/ametnike ametisse määramiseks.

14.12. Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikoht on sisult alles ja seda on määratud

nüüd n-ö täitma vallavalitsuse liige. Olgugi, et vallavalitsuse liikmele ei kohaldata avaliku

teenistuse seadust (ATS § 3 lg 3 p 2), on haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja

teenistuskoha näol tegemist ametikohaga, millel teostatakse avalikku võimu (ATS 7 lg 2,

lg 3 p 1). Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja teenistuskoht ei ole võrdsustatav

3-23-2940

vallavalitsuse liikmeks olekuga, kellele avaliku teenistuse seadus ei kohaldu. Näilise

lahenduse tekitamine olukorras, kus tegelikkuses on haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja

teenistuskoha näol tegemist ametikohaga ATS tähenduses, ei ole lubatud ning on

vastuolus ATS-i ja HMS-s sätestatud halduse üldpõhimõtetega.

15. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastuses kaebusele

esitas vastustaja järgmised väited:

15.1.

Vaidlustatud käskkiri nr 13-1/23/78 on õiguspärane. Käskkiri on antud Tapa

Vallavolikogu 15. novembri 2023. a otsuse nr 102 „Tapa Vallavalitsuse struktuur ja

teenistuskohtade koosseis“ alusel. Nimetatud otsusega muudeti Tapa Vallavalitsuse

ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu. Struktuurimuudatus seisnes senise nelja

osakonna (finantsosakond, haldusosakond, haridus- ja sotsiaalosakond ja kantselei)

asemel kuue osakonna moodustamises: arenguosakond, finantsosakond, haldusosakond,

haridus- ja sotsiaalosakond, kultuuriosakond ja kantselei. Otsuse eelnõu seletuskirjas

selgitati, et vallavanema otsealluvusse jääb avalike suhete spetsialist, koosseisust

arvatakse välja seni täitmata sisekontrolöri ja järelevalvespetsialisti ametikohad.

Struktuuri ümberkorraldamise tõttu jääb koosseisust välja haridus- ja sotsiaalosakonda

juhtinud abivallavanema ametikoht. Siiani haridus- ja sotsiaalosakonna alluvuses olnud

kultuuri ja spordi valdkond ning noorsootöö ja huviharidus jäävad uue, moodustatava

kultuuriosakonna haldusalasse. Koosseisust jäävad välja järgmised teenistuskohad:

ettevõtlusspetsialist, IT-spetsialist (0,5 ametikohta), raamatupidaja, lastekaitsespetsialist,

sotsiaalhoolekandespetsialist. Uute ametikohtadena luuakse arendusspetsialisti ja laste ja

perede heaolu spetsialisti teenistuskohad. Teenistuskohtade jaotus ja alluvus on esitatud

otsuse eelnõu seletuskirjale lisatud skeemil.

15.2.

Volikogu muutis vallavalitsuse juhtimist selliselt, et nimetas ametisse vallavalitsuse

palgalised liikmed, kes juhivad valdkondi vastavalt neile vallavanema poolt määratud

haldusalale. Sellest tulenevalt arvati vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna

struktuuriüksusest välja abivallavanema (osakonna juhataja) ametikoht. Kuna kaebaja

ametikoht koosseisust kaotati, siis esitati kaebajale 17. novembril 2023 koondamisteade.

Koondamisteates pakuti kaebajale vaba kultuuri- ja noorsootööspetsialisti teenistuskohta,

millest kaebaja keeldus. Seetõttu kaebaja vabastati teenistusest koondamise tõttu ATS §

90 lg 1 p 2 alusel. Kaebuses esitatud väide, et töökorralduse muutmine oli tingitud ainult

põhiliselt soovist vabaneda kaebajast, on kaebaja meelevaldne järeldus ja ei vasta tõele.

Tegemist oli suurema ümberkorraldusega vallavalitsuse juhtimises, mis ei tulenenud

konkreetseid teenistuskohti täitvates isikutest.

15.3.

Käskkirjas on antud piisavad selgitused ja põhjendused, miks kaebaja koondatakse.

Põhjendused ja selgitused on antud ka juba käskkirjale eelnenud koondamisteates.

Käskkirja andmise alus on volikogu otsus, mis on jõustunud ja mida kaebaja ei ole

vaidlustanud. Vallavalitsusel, sh vallavanemal ei ole õigust volikogu otsust muuta või

täitmata jätta. Volikogul on õigusaktidest lähtuvalt õigus otsustada, kuidas toimub

vallavalitsuse juhtimine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 49 lg 4

kohaselt koosneb vallavalitsus vallavanemast ja vallavalitsuse liikmetest. KOKS § 49 lg 42

kohaselt võib valitsuse liikme ametikoht olla volikogu otsusel palgaline. KOKS § 49 lg 41

kohaselt koordineerivad valitsuse liikmed vallavanema üleantud volituse piires

vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid

küsimusi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid. Tapa vallavanema 29.

novembri 2023. a käskkirjaga nr 14-2/23/10 on palgaliste valitsusliikmete tööjaotus

korraldatud haridus- ja sotsiaalosakonna osas selliselt, et osakonna juhataja ülesandeid

täidab vallavalitsuse palgaline liige E. Augasmägi. Vastutusalas on töö korraldamine

3-23-2940

järgmistes valdkondades: haridus, lastekaitse, sotsiaalhoolekanne, mitte-eestlaste

integratsioon, terviseedendus, tervishoid ja koolitransport; vallavalitsuse hallatavad

asutused Jäneda Kool, Lehtse Kool, Tamsalu Gümnaasium, Tapa Gümnaasium, lasteaiad

Krõll, Pisipõnn ja Vikerkaar ning Tapa Hooldekodu.

15.4.

Kaebuses esitatud väide, et kaebaja koondamine ei olnud lubatud, kuna ülesanded anti

üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses, ei vasta tõele. Haridus- ja

sotsiaalvaldkonna juhtimise üleandmine palgalise valitsuse liikme juhtimisele ei tähenda

nimetatud ülesannete üleandmist teisele struktuuriüksusele. Tegemist ei ole ametikohaga

ATS § 7 lg 2 ja 3 tähenduses, sest valitsuse liige ei ole ametnik avaliku teenistuse seaduse

mõttes. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et „sh on see isik (palgaline valitsuse liige E.

Augasmägi) pelgalt selleks eesmärgiks – s.o haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja

ülesannete täitmiseks – ametisse nimetatud.“. Valitsuse liikmete ülesanded tulenevad

KOKS § 49 lg-st 41 ja vallavanema käskkirjast, samuti Tapa valla põhimääruse neljandast

peatükist.

15.5.

Kaebaja väidab, et talle tulnuks pakkuda haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja

ametikohta, st kaebaja oleks tulnud üle viia ATS § 98 lg 1 p 1 alusel abivallavanema

ametikohalt üle haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikohale. Kui vallavalitsuse

teenistujate koosseisu oleks vastav ametikoht (haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja) olnud

olemas ka peale struktuurimuudatust, siis ei oleks kaebaja teenistusest vabastamiseks

olnud alust. Volikogu 15. novembri 2023. a otsusega nr 102 kinnitatud teenistuskohtade

koosseisus ei ole alates 1. detsembrist 2023 haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja

ametikohta, millest tulenevalt ei olnud kaebaja üleviimine võimalik. Kaebaja oleks olnud

võimalik üle viia sel ajal vabale kultuuri- ja noorsootööspetsialisti teenistuskohale. Seda

teenistuskohta kaebajale ka pakuti, kuid kaebaja keeldus selle vastuvõtmisest. Kui kaebaja

on seisukohal, et talle tulnuks pakkuda haridus- ja sotsiaalvaldkonda juhtiva palgalise

valitsuse liikme kohta, siis ei ole see võimalik. Vastavalt KOKS § 22 lg 1 p-le 17 kuulub

valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning

palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine volikogu

ainupädevusse ning vastava ettepaneku esitab volikogule vallavanem (valla põhimääruse §

36 lg 2 p 1 ja § 42 lg 3).

15.6.

Kaebaja teenistusest vabastamise järel korraldatud rahvaalgatus ei ole asjassepuutuv,

sest ametniku teenistusest vabastamine ei ole kohaliku elu küsimus KOKS § 32 mõistes.

Asjassepuutuvad ei ole samuti ajalehtedes ilmunud artiklid.

15.7.

ATS § 100 lg 1 loetleb isikud, keda ei tohi teenistusest vabastada ATS § 90, 92 või 93

alusel, kuid ühtegi loetletud asjaolu kaebaja puhul ei esinenud. Keelatud on vabastada

ametnikku, kes kasvatab alla 3-aastast last. Kaebaja on kinnitanud, et tema noorim laps on

5-aastane.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Kohus märgib esmalt, et jätab 19. aprillil 2024. a esitatud Tapa valla seisukohad

tähelepanuta, kuna need on esitatud hilinenult. Kohus andis 4. aprilli 2024. a määrusega

menetlusosalistele õiguse esitada täiendavaid menetlusdokumente hiljemalt 12. aprillil 2024

ning vastuväiteid täiendavatele menetlusdokumentidele hiljemalt 22. aprillil 2024.

Täiendavate menetlusdokumentidena, millele sai vastuväiteid esitada, on mõeldud

vastaspoole poolt esitatud dokumente, mille esitamise õiguse nägi kohus ette 4. aprilli 2024. a

määruse resolutsiooni p-s 6. Praegusel juhul kaebaja täiendavaid menetlusdokumente ei

esitanud ning seega ei saa vastustaja kasutada määruse resolutsiooni p-s 7 antud õigust

vastuväidete esitamiseks. Kohus selgitas 4. aprilli 2024. a määruse p-s 9, et kui

menetlusosaline esitab avalduse pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus

3-23-2940

seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4). Vastustaja ei ole põhjendanud,

miks ta esitas dokumendid hilinenult. Vastustaja ekslik arusaam, et kaebaja 28. märtsi 2024. a

menetlusdokumentidele võis esitada vastuväiteid 22. aprillini 2024. a, on vastuolus kohtu 4.

aprilli 2024. a määrusega. Vastustaja 19. aprilli 2024. a dokumendi menetlemine põhjustaks

kohtu hinnangul menetluse viibimist.

17. Vaidlustatud 28. novembri 2023. a käskkirjaga nr 13-1/23/78 vabastati kaebaja Tapa

Vallavalitsuse teenistusest abivallavanema (haridus- ja sotsiaalosakond) ametikohalt ATS §

90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu. Kohus selgitas 4. aprilli 2024. a määruses, et asja

lahendamisel on vajalik vaadelda Tapa Vallavalitsuse 28. novembri 2023. a käskkirja nr 13-

1/23/78 ja 28. detsembri 2023. a käskkirja nr 13-1/23/93 ühtse haldusaktina. Tapa

Vallavalitsuse 28. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 13-1/23/93 täpsustati vaidlusalust 28.

novembri 2023. a käskkirja nr 13-1/23/78 ja otsustati kaebajale maksta täiendavalt juurde

koondamishüvitist summas 772,63 eurot, hüvitist kasutamata jäänud puhkusepäevade eest

summas 98,20 eurot ning palka etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest summas

190,09 eurot.

18. Vaidlus käib eeskätt kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuse üle. Teenistusest

vabastamise aluse muutmiseks ja vastustajalt hüvitise väljamõistmiseks on alust üksnes siis,

kui vaidlustatud käskkiri, millega kaebaja teenistusest vabastati, on õigusvastane.

19. Vastustaja on seisukohal, et koondamise käskkirja andmise alus on volikogu otsus, mis on

jõustunud ja mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Kohus märgib, et praegusel juhul ei olnud

kaebajal kohustust vaidlustada Tapa Vallavolikogu 15. novembri 2023. a otsust nr 102,

millega kinnitati Tapa Vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuur ja teenistujate koosseis.

Sellise otsuse adressaatideks ei ole konkreetseid ametikohti täitvad üksikisikud. Sellega ei

reguleerita ametnike teenistussuhte eeldusi ega otsustata teenistussuhte lõpetamist.

Kohtupraktika kohaselt on sellised otsused halduse siseaktid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.

oktoobri 2022. a määrus asjas nr 3-22-301). Kui see on isiku õiguste kaitseks vajalik, on

põhimõtteliselt võimalik halduskohtus vaidlustada ka halduse siseakti (nt Riigikohtu 25.

novembri 2021. a määrus nr 3-21-2071, p 9). Praegusel juhul ei olnud siseakti eraldiseisev

vaidlustamine aga vajalik, kuna otsuse nr 102 tühisuse tuvastamine ei anna kaebajale

õiguslikku kasu või eelist (vrdl ATS § 105 lg 1). Kaebaja õiguste kaitseks piisab tema

teenistusest vabastamise käskkirja vaidlustamisest. Ka koondamise käskkirja vaidluses saab

kaebaja esitada argumendid selle kohta, miks ta peab koondamist ja struktuurimuudatusi

õigusvastaseks ning kohus saab hinnata, kas esinesid alused koondamiseks (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 5. detsembri 2014. a määrus nr 3-13-1617, p-d 11–12; Tartu

Ringkonnakohtu 19. novembri 2013. a määrus nr 3-12-1503, p-d 6–7).

20. ATS § 90 lg 1 p 2 alusel võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui

põhjendatud juhul kaotatakse ametikoht ametiasutuse koosseisust. Tartu Ringkonnakohus on

14. juuni 2023. a otsuses asjas nr 3-21-1390 p-s 15 selgitanud, et ametikoha kaotamine

subjektiivsetest eesmärkidest, nt konkreetsest ametnikust vabanemise eesmärgist tulenevalt ei

ole lubatud. Ametikoha kaotamise eesmärgiks saavad olla üksnes objektiivsed kriteeriumid.

Nii on ametikoha kaotamine põhjendatud piiratud ressursside tingimustes või teenistuse

efektiivsemaks muutmise eesmärgil. Ametikoha kaotamine on objektiivselt põhjendatud ka

siis, kui ametiasutusel kaob funktsioon, mida sellel ametikohal olnud ametnik täitis või on

ametniku ülesannete maht vähenenud niivõrd, et ülesandeid on võimalik anda teistele

ametnikele. Kui ametiasutus kaotab ühe ametikoha, kuid loob sealjuures olulises osas sarnaste

3-23-2940

ülesannetega ametikoha, ei saa seda lugeda põhjendatuks. Seetõttu tuleb hinnata, kas asjas

kogutud tõendid kinnitavad ametikoha kaotamist objektiivsetel või pigem subjektiivsetel

põhjustel.

21. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole vastustaja välja toonud ühtegi asjaolu,

millest nähtuks, miks kaebaja ametikoht on ära kaotatud. Kaebaja hinnangul puuduvad nii

koondamisteates, Tapa Vallavolikogu otsuses nr 102, 15. novembri 2023. a volikogu

erakorralise istungi protokollis kui ka teenistusest vabastamise käskkirjas igasugused

selgitused ja põhjendused, miks struktuurimuudatused olid vajalikud. Kaebaja leiab, et

tegelikkuses jäi haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikoht kui selline alles ja osakonna

juhatajaks määrati palgaline vallavalitsuse liige. Kaebaja ametikoha nimetuseks oli küll

abivallavanem, kuid sisuliselt täitis kaebaja haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid.

See, et sisult on tegemist sama ametikohaga, nähtub ka 2022. a Tapa Vallavalitsuse

struktuurist ja teenistuskohtade koosseisust, kus haridus- ja sotsiaalosakonna

struktuuriüksuses on teenistuskohana abivallavanem (osakonnajuhataja).

22. Asja materjalidest nähtub, et volikogu otsuse eelnõu “Tapa valla ametiasutuse struktuuri

ja teenistuskohtade koosseis“ seletuskirja (dtl 109-110) kohaselt jääb struktuuri

ümberkorraldamisega koosseisust välja senine haridus- ja sotsiaalosakonda juhtinud

abivallavanema ametikoht. Siiani osakonna alluvuses olnud kultuuri ja spordi valdkond ning

noorsootöö ja huviharidus jääb uue osakonna haldusalasse.

23. Tapa Vallavolikogu 15. novembri 2023. a erakorralise istungi protokollist nr 31 nähtub, et

päevakorrapunktis 7 arutati Tapa vallavolikogu otsuse „Tapa Vallavalitsuse struktuur ja

teenistuskohtade koosseis“ eelnõu üle (dtl 31-36). Eelnõud tutvustas vallavanem Riho Tell.

Muudatused struktuuris on järgmised: infotehnoloogiaspetsialist oli 1,5 kohta, eelnõu kohaselt

jääb 1,0 kohta; koosseisus oli ettevõtlusspetsialist, eelnõus on nimetus muudetud

arendusspetsialistiks, kuna spetsialisti põhiülesandeks saab olema arendusprojektide

algatamine ja neile rahastuse taotlemine; finantsosakonnas on plaan tööülesanded

raamatupidajate vahel ümber jagada nii, et üks raamatupidaja koht jääb vähemaks; haridus- ja

sotsiaalosakonnas kaob ära üks sotsiaalhoolekandespetsialisti ametikoht; seni oli kolm

lastekaitsespetsialisti, ühel neist muutub ametinimetus laste ja perede heaolu spetsialistiks.

Kokku on teenistuskohti struktuuris 38. Eelnõu kohaselt moodustatakse struktuuris senise

nelja osakonna asemel kuus: arenguosakond, finantsosakond, haldusosakond, haridus- ja

sotsiaalosakond, kultuuriosakond ja kantselei. Häälteenamusega (11 poolthäält, 6 vastuhäält, 1

erapooletu) otsustati võtta vastu eelnõu vallavolikogu otsusena nr 102 „Tapa Vallavalitsuse

struktuur ja teenistuskohtade koosseis“. Kuigi protokolli põhjendused on napid, ei nähtu kohtu

hinnangul protokollist, et kaebajast püüti vabaneda ning ametikoha kaotamisel olid

subjektiivsed põhjused.

24. Otsuse nr 102 eelnõu seletuskirja (dtl 109-111) kohaselt on Tapa Vallavalitsuse struktuur

ja teenistuskohtade koosseis kinnitatud Tapa Vallavolikogu 27. jaanuari 2022 otsusega nr 23

“Tapa Vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine“. Struktuuris oli

Tapa valla ametiasutuses kokku 48 teenistuskohta, millest ametikohti 24,5 ja töökohti 23,5.

Eelnõu kohaselt on struktuuris alates 1. novembrist 2023 kokku 38 teenistuskohta, 20

ametnikku ja 18 töölepingu alusel teenistujat. Koondati järgmised teenistuskohad: 1

avahooldaja, 1 kantselei sekretär, 1 autojuht, 1 kunstnik-kujundaja. Muudatused tehti

vallavalitsuse 12. aprilli 2023. a korraldusega nr 224 ja 9. augusti 2023. a korraldusega nr

455. 8. juuni 2023. a korraldusega nr 342 muudeti noorsootööspetsialisti töökoht kultuuri- ja

noorsootööspetsialisti töökohaks. Lisaks selgitati, et lõppenud on haridus- ja

3-23-2940

sotsiaalosakonnas projekti „Lääne-Virumaa NEET noorte toetamine ja suunamine aktiivsesse

kogukonnaellu“ alusel juhtumikorraldaja tähtajaline töökoht. Täitmata on olnud sisekontrolöri

ametikoht ja alates maist 2023 järelevalvespetsialisti ametikoht. Seletuskirjas selgitati, et

kehtiva teenistujate koosseisuga võrreldes jäävad koosseisust välja seni täitmata sisekontrolöri

ja järelevalvespetsialisti ametikohad. Struktuuri ümberkorraldamisega jääb koosseisust välja

senine haridus- ja sotsiaalosakonda juhtinud abivallavanema ametikoht. Siiani osakonna

alluvuses olnud kultuuri ja spordi valdkond ning noorsootöö ja huviharidus, jääb uue

osakonna haldusalasse. Koosseisust jäävad välja teenistuskohad: ettevõtlusspetsialist, 0,5 IT-

spetsialist, 1 raamatupidaja, 1 lastekaitsespetsialist, 1 sotsiaalhoolekandespetsialist. Uutena

luuakse arendusspetsialisti, laste ja perede heaolu spetsialisti teenistuskohad. Kohtu hinnangul

ei nähtu ka Tapa Vallavolikogu otsuse nr 102 eelnõu seletuskirjast, et kaebaja ametikoha

kaotamise eesmärgiks oli kaebajast lahti saamine. Struktuurimuudatusega plaaniti

teenistuskohtade arvu vähendada 10 võrra. Vastustaja ei ole välja toonud, milline oli rahaline

võit 10 teenistuskoha vähendamisel. Siiski tuleneb seletuskirjast, et vallavalitsuse

struktuurimuudatus oli palju laiahaardelisem kui vaid kaebaja ametikoha kaotamine.

Struktuuri muudeti terviklikult, mitte ühe (kaebaja) ametikoha kaupa.

25. Kohus märgib, et Tapa Vallavolikogu 15. novembri 2023. a erakorralise istungi protokoll,

Tapa Vallavolikogu otsus nr 102 ega selle otsuse eelnõu seletuskiri, ei tekita kohtul

veendumust, et eelnõu ja volikogu otsuse peamiseks ning ainsaks eesmärgiks oli vabaneda

kaebajast subjektiivsetel põhjustel. Sellised eesmärgid ei nähtu ka muudest kohtule esitatud

dokumentidest. Seega puuduvad tõendid subjektiivsel eesmärgil kaebaja teenistusest

vabastamise kohta. Kohtu järeldust ei väära ka kaebaja poolt kohtule edastatud artikkel

ajalehes „Sõnumed“. Ajaleheartiklist (lk 8, dtl 74) selgub kaebaja hinnangul, et volikogu

esimees Maksim Butšenkov on muudatusi kommunikeerinud pelgalt poliitilise vajadusega.

Kohus leiab, et ka nimetatud tõend ei kinnita vallavolikogu subjektiivseid kaalutlusi kaebaja

ametist vabastamisel. Artiklis on teemaks 2023. a novembrikuu volikogu istungitel toimunu,

kus uue võimukoalitsiooni liikmed said erinevad ametipositsioonid. Autor viitab mh sellele, et

muudatusi tehti vallavalitsuse struktuuris, märkides, et seejuures toimus sel korral kõik

volikogu saalis ja avatult.

26. Kaebajale esitatud 17. novembri 2023. a koondamisteates on viidatud volikogu otsusele nr

102 (dtl 38-39). Selgitati, et senise nelja osakonna asemele moodustati kuus. Seni haridus- ja

sotsiaalosakonna alluvuses olnud valdkonnad kultuur, noorsootöö ja huviharidus viidi eraldi

kultuuriosakonna haldusalasse. Struktuuri muutmisega koos muudeti ametiasutuse juhtimist

selliselt, et haridus- ja sotsiaalosakonnal, kultuuriosakonnal ja arenguosakonnal puudub

ametnikust osakonnajuhtaja või valdkonna abivallavanem. Valdkondi hakkavad juhtima

palgalised valitsuse liikmed vastavalt neile määratud haldusalale ja osakonnale. Sellest

lähtuvalt arvati koosseisust välja haridus- ja sotsiaalosakonna abivallavanema ametikoht.

Kaebajale selgitati, et tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning

eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta ei ole talle pakkuda. Seetõttu

pakuti kaebajale kultuuri- ja noorsootööspetsialisti töökohta (töölepingu seaduse alusel)

töötasuga 1680 eurot kuus. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei võtnud pakutud ametikohta vastu.

27. Kohtule pole äratuntav, et kaebajale pakutud kultuuri- ja noorsootööspetsialisti töökoht

vastas kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele. Kohtupraktikas on leitud,

et kehtivast õigusest ei tulene, et asutus peab ametnikule selgitama, miks talle pakutakse just

sellist ametikohta ja samas põhjendama teiste ametikohtade pakkumata jätmist. Ametiasutusel

on kohustus põhjendada vaid ametikohtade pakkumata jätmist selleks, et oleks võimalik

kontrollida, kas asutus on püüdnud vältida ametniku teenistusest vabastamist ametnikule

3-23-2940

sobiva teise vaba ametikoha pakkumise teel. Kui ametiasutuses leidub vabu ametikohti, kuid

ametiasutus ei pea neid isiku jaoks sobivaks, peab ta isiku taotlusel esitama vabade

ametikohtade loetelu. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine on ametiasutuse

kohustus, ei välista see isiku enda aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel (Riigikohtu

27. märtsi 2018. a otsus asjas nr 3-16-340, p-d 13-14). Kohtu hinnangul järgis Tapa vald

kaebajale töökohta pakkudes formaalselt seadust.

28. Kaebaja leiab, et tema teenistusest vabastamine on vastuolus ka ATS § 90 lg-ga 3 ning

seetõttu lubamatu. ATS § 90 lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha

ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele

ametiasutusele. Keelu kohaldamisel tuleb võrrelda vaidlusaluseid ametikohti, tuvastamaks,

kas konkreetse ametikoha ülesanded antakse üle või mitte. Üleandmist tuleb jaatada, kui

ametikohtade teenistussuhte tingimused ja ülesanded olulises osas kattuvad (vt Riigikohtu 25.

jaanuari 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 14). Kaebaja selgitab, et tema ametikoha

nimetuseks oli küll abivallavanem, kuid sisuliselt täitis ta haridus- ja sotsiaalosakonna

juhataja ülesandeid. Uues, s.o 15. novembri 2023. a otsusega kinnitatud Tapa Vallavalitsuse

struktuuris, haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja justkui puudub, samas vajadus ja ametikoht

faktiliselt eksisteerib, sest et alates 1. detsembrist 2023 on haridus- ja sotsiaalosakonna

juhatajaks määratud E. Augasmägi. Sellest järeldub kaebaja hinnangul, et tegelikkuses jäi

haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikoht alles ning alust kaebaja koondamiseks ei

esinenud. Vastustaja kaebajaga ei nõustu, väites, et haridus- ja sotsiaalvaldkonna juhtimise

üleandmine palgalise valitsuse liikme juhtimisele ei tähenda nimetatud ülesannete üleandmist

teisele struktuuriüksusele. Tegemist ei ole ametikohaga ATS § 7 lg-te 2 ja 3 tähenduses, sest

valitsuse liige ei ole ametnik avaliku teenistuse seaduse mõttes. Valitsuse liikmete ülesanded

tulenevad KOKS § 49 lg-st 41, vallavanema käskkirjast ja Tapa valla põhimääruse neljandast

peatükist.

29. Tapa Vallavalitsuse 29. novembri 2023. a käskkirjast nr 14-2/23/10 nähtub, et vallavanem

andis palgalisele valitsusliikmele E. Augasmäele volitused täita vallavalitsuse haridus- ja

sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid (dtl 112-113). Seejuures on E. Augasmäe vastutusalas

töö korraldamine järgmistes valdkondades: 1) haridus, lastekaitse, sotsiaalhoolekanne, mitte-

eestlaste integratsioon, terviseedendus, tervishoid ja koolitransport; 2) vallavalitsuse

hallatavad asutused Jäneda Kool, Lehtse Kool, Tamsalu Gümnaasium, Tapa Gümnaasium,

lasteaiad Krõll, Pisipõnn ja Vikerkaar ning Tapa Hooldekodu. Valitsusliikmete kohustused ja

õigused oma tegevusvaldkonnas eelnimetatud käskkirja p 4 kohaselt on järgmised: 1)

arengusuundade väljatöötamine ja elluviimise koordineerimine; 2) eelarveprojekti

ettevalmistamine ja eelarve täitmise jälgimine; 3) õigusaktide algatamine; 4) õigusaktide

kooskõlastamine; 5) oma vastutusalas oleva osakonna töö korraldamine ja osakonna

teenistujate poolt teenistuskohustuste täitmise tagamine; 6) hallatavate asutuste töö

koordineerimine; 7 allkirjaõigus oma valdkonna kirjavahetuse osas ning Tapa vallavolikogu,

Tapa vallavalitsuse õigusaktides ja Tapa vallavanema käskkirjades sätestatud juhtudel.

30. Kaebaja teenistusse nimetamise käskkirja p 6 kohaselt teostab abivallavanem ametikohal

avalikku võimu ATS § 7 lg 3 p 8 alusel (dtl 11). ATS § 7 lg 2 sätestab, et ametnik nimetatakse

sama seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu.

ATS § 7 lg 3 p 8 kohaselt on avaliku võimu teostamine sama paragrahvi lõike 2 järgmiste

ülesannete täitmine: Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või

linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline

ettevalmistamine või rakendamine. Abivallavanema ametijuhendi (dtl 12) kohaselt täidab

Tapa valla abivallavanem valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid. Vastutusalas

3-23-2940

on töö korraldamine järgmistes tegevusvaldkondades: haridus, noorsootöö, lastekaitse,

sotsiaalhoolekanne ja kultuur. Ka kaebaja teenistusülesandeks oli abivallavanema

ametijuhendi p 3.1 kohaselt töötada välja valla kultuuri-, haridus-, noorsootöö-, lastekaitse- ja

sotsiaalhoolekande valdkonna arengusuunad ja koordineerida nende elluviimist; p 3.11

kohaselt ette valmistada haridus- ja sotsiaalosakonna eelarveprojekti koostöös osakonna

teenistujate ja vallavalitsuse finantsosakonnaga ning jälgida eelarve täitmist; p 3.3 kohaselt

olla kursis oma vastutusala reguleerivate õigusaktidega, jälgida regulaarselt muudatusi

seadusandluses ning teha ettepanekuid volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastavusse

viimiseks kehtiva seadusandlusega; p 3.2 kohaselt koordineerida vallavalitsuse haridus- ja

sotsiaalosakonna tööd ning tagada osakonna teenistujate poolt teenistus- ja töökohustuste

täitmise. Seega ei saa eitada, et E. Augasmäele kui valitsusliikmele antud kohustused ja

õigused olid suures osas samad kui kaebajale abivallavanema ametijuhendiga pandud

teenistusülesanded. Siiski on erisusi töö korraldamise valdkondades. Kaebaja ametijuhendist

ega muudest kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et tema ülesandeks oleks olnud töö

korraldamine vallavalitsuse hallatavates asutustes nagu Jäneda Kool, Lehtse Kool, Tamsalu

Gümnaasium, Tapa Gümnaasium, lasteaiad Krõll, Pisipõnn ja Vikerkaar ning Tapa

Hooldekodu. Samuti on E. Augasmäe vastutusala valdkonnad kaebaja omadest erinevad. Kui

kattuvad hariduse, lastekaitse ja sotsiaalhoolekande valdkonnad, siis erinevused on mitte-

eestlaste integratsiooni, terviseedenduse, tervishoiu ja koolitranspordi valdkondades. Seega ei

ole kohtu hinnangul rikutud ka ATS § 90 lg-s 3 sätestatud keeldu.

31. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kaebaja teenistusest vabastamine ATS § 90 lg 1 p

2 alusel on õiguspärane ning puudub alus otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebaja

kasuks hüvitise väljamõistmiseks.

32. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja ei ole kohtule

esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi

kanda.

33. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm