2-23-141504/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedMõista R. S. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 690 eurot 45 senti (põhinõue 569 eurot 77 senti, viivis 90 eurot 68 senti ja sissenõudekulu 30 eurot).
Legislator headnote
AI generated2-23-141504/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Mõista R. S. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 690 eurot 45 senti (põhinõue 569 eurot 77 senti, viivis 90 eurot 68 senti ja sissenõudekulu 30 eurot).
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Karina Kukkes
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. mai 2024, Võru kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-23-141504
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. S. vastu
põhivõla 569 euro 77 sendi, viivise ja sissenõudekulu
saamiseks
Tsiviilasja hind
794 eurot 43 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood
11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask
Kostja: R. S. (isikukood xxxxxxxxx)
Kohtuistungi aeg
25. aprill 2024
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista R. S. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 690 eurot 45 senti
(põhinõue 569 eurot 77 senti, viivis 90 eurot 68 senti ja sissenõudekulu 30 eurot).
3. Mõista R. S. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt alates 10.
jaanuarist 2024 kuni põhinõude (569 euro 77 sendi) täieliku tasumiseni määras 0,05%
päevas.
4. Jätta menetluskulud R. S. kanda.
5. Mõista R. S. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 448
eurot.
6. Mõista R. S. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis menetluskuludelt (448
eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse
jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;
kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale
kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või elektrooniliselt või
kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse R. S. (kostja) 727 euro 44 sendi saamiseks. Kuna võlgnik tegi
makseettepaneku vastuväite, anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks
hagimenetluses.
Hageja palub 9. jaanuaril 2024 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks võlgnevus 569
eurot 77 senti, viivis 90 eurot 68 senti ja sissenõudekulu 30 eurot. Samuti palus hageja mõista
kostjalt enda kasuks välja lisanduva viivise põhivõlalt alates 10. jaanuarist 2024 kuni põhinõude
569 eurot 77 senti täieliku täitmiseni määras 0,05% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta
kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Tele2 Eesti AS-ga 7.oktoobril
2021 ja 17. mail 2022 liitumislepingud nr 301265049. Kostja on lepingust tulenevaid kohustusi
rikkunud. Tele 2 Eesti AS luges lepingu ülesöelduks alates 24. aprillist 2023 ning loovutas 29.
mail 2023 lepingust tulenevad nõuded hagejale.
2. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud
2. veebruaril 2024. Vastuses hagile märkis kostja, et ta on küll sõlminud aastaid tagasi Tele2
Eesti AS-ga lepingu, kuid ta ei ole adekvaatselt hinnanud oma maksevõimekust. Samuti ei ole
esialgne võlausaldaja käitunud vastutustundlikult, kuna ta ei ole kontrollinud maksevõimekust.
Lepingu sõlmimise ajal olid tal juba makseraskused, mis nähtusid maksehäireregistrist.
Praeguseks on tema tervislik seisund halvenenud ning ta pole võimeline võlgnevat summat
tasuma.
3. Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi, mis toimus 25. aprillil 2024. Kostjale on 01.
aprillil 2024 TsMS § 314 1 lg 1; lg 3 p 2 alusel saadetud kohtukutse elektronpostiaadressile
xxxxxxxxx@xxxxxxxx. Samal kuupäeval on kostja nimetatud e-posti aadressilt kinnitanud ka
kohtukutse kättesaamisest. Seega oli kostja teadlik kohtuistungi toimumise ajast. Kohtukutsega
oli kostjat hoiatatud, et kui ta kohtuistungile ei ilmu, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel
kas
tagaseljaotsuse,
lahendab
asja
sisuliselt
või
lükkab
asja
arutamise
edasi
(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410).
4. 25. aprillil 2024 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles
tagaseljaotsuse tegemist. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata
jätmiseks ega seda põhistanud.
5. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb
kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 alusel hageja kasuks tagaseljaotsuse
tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et
hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
Seetõttu rahuldab kohus hagi.
Kohus märgib, et kuivõrd kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud lepingute puhul ei
olnud tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes, siis ei
olnud esialgsel võlausaldajal kohustust kontrollida vastutustundlikku laenamise põhimõtet.
6. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
8. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 245 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot (3,5 h;
tasumääraga 122 eurot tund koos käibemaksuga).
TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja
menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 245
eurot.
TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb
maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa
tüüphagiga, see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude
kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Samuti ei olnud poolte vahel vaidlust ning asi
lahendatakse tagaseljaotsusega, keeruline ei saanud olla ka kohtule esitatud tõendite kogumine,
peab kohus käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 183 eurot
(1,5 h x 122). Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud
käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha
arvestada.
Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 448 eurot (245 + 20 + 183). Vastavalt
hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras.
9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Karina Kukkes
kohtunik