2-22-15406/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-15406

Tsiviilasi

Peip Reedi hagi Lennu OÜ ja Ülvi Nool-Kõre vastu

juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja avaldus uue juhatuse

liikme määramiseks

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. mai 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Peip Reedi apellatsioonkaebus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant:

Peip

Reedi

(hageja)

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Aleksander Muru

Vastustajad:

Lennu

OÜ

(kostja

I)

(registrikood

14238136), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mark Uska

Ülvi

Nool-Kõre

(kostja

II)

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Mark Uska

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 17. mai 2023 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Peip Reedi kanda. Mõista Peip Reedilt välja menetluskuluna

1080 eurot (km-ga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Peip Reedi (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Lennu OÜ (kostja I) ja Ülvi Nool-Kõre

(kostja II) vastu, milles palus tagasi kutsuda kostja I juhatuse liige kostja II ja määrata kostja I

uueks juhatuse liikmeks hageja.

Kostjal I on kolm osanikku: hageja, kellele kuulub 50% osakapitalist ning kostja II ja Veiko

Kõre (kostja II abikaasa), kellele kuulub ühiselt 50% osakapitalist. Kostja I põhikiri näeb ette,

et juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui sellega on nõus

100% osadega esindatud häältest. Kostja I on Hordeum OÜ (registrikood 14688492) osanik.

Kostja II oli Hordeum OÜ juhatuse liige 20. jaanuar - 11. juuli 2022. a. Kostja II rikkus oma

kohustusi Hordeum OÜ juhatuse liikmena, tekitades Hordeum OÜ-le kahju, mis omakorda

tähendab kostja I kui Hordeum OÜ osaniku huvide kahjustamist.

Kostja

II

rikkus

juhatuse

liikme

lojaalsuskohustust,

meelitades

Hordeum

OÜ

lepingupartnereid astuma ärisuhtesse kostjaga II seotud ühinguga (AllKraft OÜ). Tulu, mis

pidi kuuluma Hordeum OÜ-le, liikus kostja II tegevuse tulemusel hoopis AllKraft OÜ-sse.

Selline tegevus vastab ühtlasi ebaausa konkurentsi tunnustele EKTÄKS § 3 lg 2 p 2 või p 3

tähenduses ja on EKTÄKS § 3 lg 1 järgi keelatud. Kostja II liisis Hordeum OÜ-le kuuluva

sõiduki selle turuväärtusest väiksema hinnaga iseendale, rikastudes niimoodi Hordeum OÜ

arvel.

Kostja II juhatusest tagasikutsumise tõttu on kostjale I vaja määrata uus juhatuse liige.

Juhatuse liikmeks tuleb määrata hageja, kuna ta on kostja I osanik.

2. Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja I ühines kõigi kostja II

sisuliste seisukohtade ja põhjendustega.

Kostja II tegutseb põllumajandussaaduste vahendamise valdkonnas alates 2012. a-st. 2019. a

asutasid hageja ja kostja II Hordeum OÜ, mis tegeleb söödakomponentide ja vilja müügiga.

Söödakomponentide müügiga tegeles kostja II, viljamüügiga pidi tegelema hageja. Hordeum

OÜ osakapitalist 30% omanikuks sai kostja I ning 70% omanikuks Kalda Vara OÜ.

Algselt lepiti kokku Hordeum OÜ-s kostja II ja hageja võrdne tööpanus, kuid 2022. a

alguseks olid kostja II ja hageja müügitulemuste erinevused kohati mitmekümneid kordi

erinevad. Samal ajal oli rahulolematu Hordeum OÜ enamusosanik Kalda Vara OÜ, kelle

jaoks kasum ei vastanud ootustele. See väljendus soovimatuses jagada osanike vahel

Hordeum OÜ aastatel 2019 – 2021 tekkinud kasumit. Kuna teiste osanike nägemus ja pakutu

ei vastanud kostja II ootustele, otsustas ta lõpetada Hordeum OÜ-s töösuhte ja juhatuse liikme

ametisuhte. Samas on kostjal II jätkuvalt passiivne õiguspärane huvi Hordeum OÜ kasumi

vastu. Ettevõtte edu tuleneb otseselt ja olulises osas kostja II panusest alates Hordeum OÜ

asutamisest kuni sealt lahkumiseni.

Hageja ei ole toonud esile ühtegi kostja II väidetavat rikkumist seoses tema tegevusega kostja

I juhatuse liikmena. Ainus hagiavalduse eesmärk on saavutada kontroll kostja I üle. Hageja

väitel ollakse patiseisus, kuid hageja ei toonud esile ühtegi näidet, kuidas kostja I tegevus on

kostja II tõttu takistatud. Kostja I ainus tegevus piirdub Hordeum OÜ osaniku õiguste

teostamisega. Ühtegi Hordeum OÜ või kostja I otsust ei ole jäänud tegemata. Samuti ei ole

kostja II teinud ühtegi ettepanekut Hordeum OÜ-le või kostjale I kahjuliku otsuse tegemiseks.

Kostja II on teinud kompromissiettepaneku: kostja I osanikud muudavad põhikirja ning

sätestavad, et kostjal I on kaks juhatuse liiget, kellel on ühine esindusõigus; kostja I osanikud

(kostja II ja hageja) valivad täiendavaks juhatuse liikmeks hageja; ühise esindusõiguse kanne

tehakse ka äriregistrisse. Kostja I taoline juhtimine välistaks kostja II võimaluse kostjat I

ja/või Hordeum OÜ-d mistahes viisil kahjustada. Hageja jättis kompromissiettepanekule

vastamata, mis kinnitab, et hagiavaldus ei ole esitatud kostja I huvide kaitsmise eesmärgil.

Kuivõrd kostja II juhatusest tagasikutsumise hagi tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb ka hageja

ÄS § 184 lg 6 ja TsMS § 602 alusel esitatud nõue jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Juhul

kui kohus leiab, et kostja II tuleb kostja I juhatusest tagasi kutsuda, siis tuleb hageja asemel

määrata kostja I juhatusse sõltumatu kolmas isik.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis 17. mai 2023 otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda, määras kostja II menetluskuludeks 6069 eurot 60 senti ja

mõistis kostja II menetluskulud hagejalt kostja II kasuks välja.

ÄS § 184 lg 5 näeb ette, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on

esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme

tagasikutsumist kohtu kaudu. Hagejale kuulub 50% suurune osalus kostjas I, seega on tal

õigus esitada kostja II tagasikutsumise nõue.

Maakohus hindas juhatuse liikme tagasikutsumist õigustavat mõjuvat põhjust. Maakohus ei

nõustunud, et juhatuse liikme tagasikutsumiseks annaks alust see, kui osanike koostöö on

muutunud võimatuks. Osanike koostöö võib muu hulgas olla üks asjaolusid, mida mõjuva

põhjuse olemasolu hindamisel kaalutakse, kuid esiplaanil peavad siiski olema osaühingu kui

terviku huvid. Osanike ületamatute erimeelsustega ei saa juhatuse liikme tagasikutsumist

põhjendada. Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi ei ole vähemusosanike ega patiseisus oleva

osaühingu 50% suuruse osalusega osanike õiguskaitsevahend ühingu üle kontrolli

saavutamiseks, vaid osaühingu kaitseks kohaldatav õiguskaitsevahend olukorras, kus juhatuse

liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline ühingut juhtima, kuid teda ei ole võimalik osanike

otsusega tagasi kutsuda.

Maakohtu hinnangul ei toonud hageja esile, milliseid Lennu OÜ juhatuse liikme kohustusi

kostja II rikkus. Hagi on üles ehitatud asjaolule, et kostja II rikkus oma kohustusi Hordeum

OÜ juhatuse liikmena, misläbi tekkis kahju kostjale I. Ainuüksi viitamisega, et Hordeum OÜ

huvide kahjustamisega on tekitanud kostja II kahju kostjale I, ei ole ÄS § 184 lg 5 eeldused

täidetud, sest teisele osaühingule kahju tekitamine ei ole otseses seoses ÄS § 184 lg 5

mõttega. Osaniku investeeringuga seotud huvi ühingu normaalse toimimise vastu on oluline,

aga seda osaühingu sisesuhtes. Kuna kostja II ei ole ühtegi viidatud rikkumist toime pannud

seoses kostja I juhtimisega ei ole kostja II kostja I juhatuse liikmena tegutsenud osaühingu

huvide vastaselt.

Juhatuse liikme tagasikutsumise nõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka

avaldus uue juhatuse liikme määramiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega kutsuda tagasi kostja I juhatuse liige

kostja II ning määrata kostja I juhatuse liikmeks hageja. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

Maakohus rikkus ÄS § 184 lg-t 5, kui leidis, et kostja II ei ole kostja I juhatuse liikmena

tegutsenud osaühingu huvide vastaselt ning hageja ei ole esile toonud, milliseid kostja I

juhatuse liikme kohustusi oli kostja II rikkunud. Rikkumise tuvastamata jätmise tõttu ei

hinnanud maakohus rikkumise olulisust, millega rikkus samuti ÄS § 184 lg-t 5.

Kostja I juhatuse liikme kohustus, mida kostja II rikkus, oli kohustus kaitsta kostja I huvi oma

investeeringu vastu. Sellist huvi võib kahjustada Hordeum OÜ tegevusse sekkumisega.

Seejuures ei nõua kostja I juhatuse liikme kohustuse rikkumise tuvastamine kahju tegeliku

tekkimise tuvastamist, vaid piisab, kui on tuvastatav kostja I huvide vastane käitumine.

Kostja II sekkus Hordeum OÜ tegevusse selliselt, et see tõi kaasa või võis kaasa tuua

negatiivseid tagajärgi Hordeum OÜ-le. Seega oli asjaomane kohustus ja selle rikkumine ära

näidatud.

Hagi rahuldamise aluste esinemise tõttu esineb alus ka uue juhatuse liikme määramise

avalduse rahuldamiseks.

5. Kostja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja I ühines kostja II seisukohtadega.

Kostja II ei ole rikkunud ühtegi kostja I juhatuse liikme kohustust. Hageja ei ole sellist

kohustust esile toonud ega tõendanud. Kostjale II etteheidetav tegevus seisneb kahju

tekitamises Hordeum OÜ-le kahes episoodis – konkurentsikeelu rikkumises ja Hordeum OÜ-

le kuulunud sõiduki turuhinnast madalama hinnaga omastamises.

Kummagi väidetava rikkumise eest ei ole esitatud kahjunõuet. Tsiviilasjana nr 2-22-15486

menetleb kohus Hordeum OÜ hagi kostja II vastu keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise

nõudes, mis on kahjunõudest eraldiseisev nõue. Tsiviilasjas nr 2-22-18297 menetleb kohus

alusetu rikastumise nõuet. Seega puudub alus väita, et kostja II tegevuse tõttu on Hordeum

OÜ-le kahju tekkinud.

Kahju puudumine on asjaoluks, mida kohus ÄS § 184 lg 5 kohaldamisel peaks arvestama ja

hindama. Hagiavalduse kohaselt seisneb kostja I huvide kahjustamine Hordeum OÜ-le kahju

tekitamises ning kostja I huvi selles, et Hordeum OÜ teeniks võimalikult suurt kasumit.

Hageja väidab, et kostjale II etteheidetava rikkumise tõttu sattus ohtu investeeringu eesmärgi

saavutamine.

Mõjuvat põhjust ei esine ka siis, kui jätta kõrvale Hordeum OÜ-le kahju tekkimine. Kostja II

Hordeum OÜ-st lahkumine ja iseseisva ettevõtjana jätkamine ei saa olla äärmiselt raskeks

Hordeum OÜ-d ega kostja I huve kahjustavaks tegevuseks. Kostja II ei meelitanud AllKraft

OÜ juhatuse liikmena üle Hordeum OÜ kliente.

Hagi rahuldamise korral tuleb kostja I juhatusse määrata muu isik kui hageja. Hageja on oma

tegevusega samuti ja isegi suuremal määral kahjustanud kostja I huvi saada oma

„investeeringust“ võimalikult suurt tulu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu

vaidlustatud otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus

järgib maakohtu otsuse põhjendusi ning ei korda neid kõiki oma otsuses (TsMS § 654 lg 6).

7. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal-

ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi ja mõistnud hagejalt kostjate

kasuks välja menetluskulud. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele

märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

8. ÄS § 184 lg 5 annab osanikule võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu

kaudu olukorras, kus iseenesest oleks alus kutsuda juhatuse liige osanike otsusega tagasi, kuid

osanikud ei saa sellist otsust vastu võtta, kuna neil ei ole tagasikutsumiseks vajalikku

häälteenamust. Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärgiks on kaitsta eelkõige

osaühingut olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline osaühingut

juhtima, kuid mingil põhjusel ei ole teda võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda. Nõude

peamiseks eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu, mille tõendamiskoormis lasub hagejal.

Mõjuva põhjuse sisustamisel tuleb lähtuda kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise

põhimõtetest ning arvestada seejuures juhatuse liikme ja osaühingu vahelise õigussuhte

erisusi.

Hageja väide, et maakohus rikkus ÄS § 184 lg-t 5 ei ole õige. Nimetatud sätte alusel saab

juhatuse liikme kohtu kaudu tagasi kutsuda, kui juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme

kohustusi sel määral, et osaühingult ei saa mõistlikult eeldada, et isik jätkaks ühingu juhtimist

või muu asjaolu, mis objektiivselt ja pärast osaühingu huvide kaalumist näitab, et kõnealune

isik ei tohiks juhatuse liikmena jätkata.

Hageja väited, et kostja II rikkus Lennu OÜ juhatuse liikmena tegutsemise ajal juhatuse

liikme kohustusi ja tegutses Lennu OÜ huvidega vastuolus, ei ole käesolevas asjas tõendatud.

Juhatuse liikme põhikohustused on: ühingu juhtimine ja esindamine; äriliste otsuste tegemine;

finantsjuhtimissüsteemi kindlustamine; raamatupidamise korraldamine; informatsiooni

andmine osanikele; maksudeklaratsioonide täitmine, esitamine ja vajadusel pankrotiavalduse

õigeaegne esitamine. Hageja ei ole menetluses esile toonud ühtegi kostja II juhatuse liikme

kohustuse rikkumist, mis oleks mõjutanud või takistanud Lennu OÜ tegevust.

Maakohus tuvastas õigesti esitatud asjaolude ja tõendite alusel, et hageja poolt kostjale II

etteheidetav on seotud üksnes kostja II juhatuse liikme ülesannete täitmise ja täitmata

jätmisega OÜ-s Hordeum, kes ei ole käesoleva menetluse osaline. Hageja leidis ekslikult, et

kostja II tagasikutsumiseks Lennu OÜ juhatusest on olemas ÄS § 184 lg-st 5 tulenev alus,

kuna kostja II on rikkunud oma kohustusi Hordeum OÜ juhatuse liikmena.

9. Maakohus leidis õigesti, et kostja II väidetav juhatuse liikme kohustuste rikkumine

ühingus, mille osanik on Lennu OÜ, ei ole piisav, et tuvastada kostja II poolt juhatuse liikme

kohustuste oluline rikkumine Lennu OÜ-s. Hordeum OÜ-l on seadusest tulenevad õigused

oma huve kaitsta, kui tema juhatuse liige rikkus kohustusi ja Hordeum OÜ on seda õigust ka

kasutanud. Juhatuse liige vastutab ühingu ees ÄS § 187 ja VÕS § 115 alusel, kui juhatuse

liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju ja

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise

eest, kui ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit.

10. Ebaõige on hageja väide, et mõjuv põhjus kostja II tagasikutsumiseks ÄS § 184 lg 5 alusel

on kostja II tegutsemine Hordeum OÜ juhatuse liikmena, mille tulemusena tulu, mis pidi

kuuluma Hordeum OÜ-le, liikus hoopis kolmandasse ühingusse. Hageja ei ole esile toonud,

milles seisnes kostja II rikkumine ja milline kahju Lennu OÜ-le tekkis ja kas väidetav kahju

on seotud kostja II tegevusega Lennu OÜ-s. Maakohus märkis õigesti, et ÄS § 184 lg 5

kohaldamiseks peab juhatuse liige olema olulisel määral tegutsenud Lennu OÜ huvide

vastaselt ja hageja ei ole seda menetluses esile toonud ega tõendanud.

11. ÄS § 184 lg 5 alusel tagasikutsumise põhjendatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada

osaühingu huvi säilitada tegevuse stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning kaitsta selliselt ka

osaühingu võlausaldajate ja teiste huvigruppide (töötajad, lepingupartnerid jt) huve (vt

Riigikohtu 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474, p-d 13–15).

Hageja ei ole esile toonud, et kostja II juhatuse liikmeks olek kahjustaks Lennu OÜ töötajaid,

lepingupartnerid või võlausaldajaid. Hagiavaldusest saab järeldada, et osanike koostöö Lennu

OÜ-s ei suju, kuid juhatuse liikme tagasikutsumiseks ei anna iseseisvalt alust ka see, et

osanike koostöö on muutunud võimatuks. Osanike koostöö võib muu hulgas olla üks

asjaolusid, mida ÄS § 184 lg-st 5 tuleneva mõjuva põhjuse olemasolu hindamisel kaalutakse,

kuid ainuüksi osanike ületamatute erimeelsustega ei saa juhatuse liikme tagasikutsumist

põhjendada. ÄS § 184 lg 5 alusel esitatav juhatuse liikme tagasikutsumise hagi ei ole

vähemusosanike ega ka patiseisus oleva osaühingu 50% suuruse osalusega osanike

õiguskaitsevahend ühingu üle kontrolli saavutamiseks, vaid osaühingu kaitseks kohaldatav

õiguskaitsevahend olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline ühingut

juhtima, kuid teda ei ole mingil põhjusel võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda.

12. Kuna maakohus jättis hagi juhatuse liikme tagasikutsumiseks õigesti rahuldamata, siis ei

pidanud maakohus põhjendama uue juhatuse liikme määramata jätmist.

13. Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS

§ 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

Kostja Ülvi Nool-Kõre esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

tema menetluskulud 2160 eurot (käibemaksuga). Menetluskulud koosnevad lepingulise

esindaja kulust. Kostjat esindasid ringkonnakohtus kaks vandeadvokaati, kes osutasid kokku

10 tundi kvalifitseeritud õigusabi tunnihinnaga 216 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p

11).

Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses ei ole TsMS § 175

lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Kostjal on õigus oma esindajaga kokku

leppida tasu tingimused ja suurus, sellesse ringkonnakohus ei sekku. Kuid vastaspool peab

kostjale hüvitama menetluskulud, mis olid vajalikud ja põhjendatud apellatsioonkaebuse

koostamiseks ja ringkonnakohtu menetluses osalemiseks. Lisaks saab arvestada kaebuse

hinda ja esindaja õigusteadmisi (tunni hinda). Ringkonnakohus arvestab kulude vajalikkuse

hindamisel järgnevat: pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest,

apellatsioonkaebuses ei esitatud ühtegi uut õigus- ega faktiväidet, tegemist ei ole mahuka

tsiviilasjaga ja ringkonnakohtule vastuse koostamisel ei olnud vajadust kaaluda erinevaid

õiguslikke aluseid.

Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses kantud

hüvitatavate kulude suuruseks (käibemaksuga) 1080 eurot, s.o tasu 5 tunni eest ning mõistab

nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.

Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/