2-23-133152/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Tiia Bergson

Tanel Kivi

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-133152

Tsiviilasi

Osaühing Europark Estonia hagi J. P. vastu võla

nõudes

Menetlustoiming

Menetluse

lõpetamine

ja

menetluskulude

suuruse

kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Osaühing

Europark

Estonia

(registrikood

10811490, asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond, 10143)

Hageja

lepinguline

esindaja

Elari

Arjakas

(e-

post: elari.arjakas@eftalegal.ee)

Kostja: J. P. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-

post: xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Võtta vastu Osaühing Europark Estonia avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada

tsiviilasja nr 2-23-133152 menetlus.

2. Jätta menetluskulud kostja J. P.i kanda.

3. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt J. P.ilt

hageja OÜ Europark Estonia kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt tasutud

riigilõiv summas 82,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning

õigusabikulu 220 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Osaühing Europark Estonia esitas 16.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 35,00 euro saamiseks. Kostja esitas 18.08.2023 vastuväite, millest

tulenevalt Pärnu Maakohus lõpetas 06.09.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis OÜ

Europark Estonia nõude kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 25.09.2023 hagiavalduse, mille kohaselt kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx

omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal ning kostja parkis sõiduki Europark

Estonia OÜ poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Europark Estonia

OÜ väljastas kostjale leppetrahvinõude 11.03.2022 Kristiine keskuse parklas (nr 1931 1032

2171 1321), maksetähtajaga 25.03.2022 ning võlgnevuses 15 eurot. Hageja palus rahuldada

hagi ning mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 35 eurot, millest 15 oli

leppetrahvivõlgnevus ja 20 eurot sissenõudekulud. Lisaks sellele palus hageja jätta

menetluskulud kostja kanda.

3. Harju Maakohus võttis 28.09.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse.

4. Hageja esitas 20.11.2023 seisukoha kostja vastuse osas, mille hageja palub mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud summas 450 eurot, millest 20 eurot on maksekäsu

kiirmenetluses, 100 eurot on riigilõiv ja 330 eurot on esindajakulud. Lisaks selle soovib

hageja, et kostja tasuks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist seadusjärgses määras. Kostja menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

5. Kohus küsis hageja käest seisukohta, kas hageja on nõus väitega, et kostja on tasunud

põhivõla ning kas hageja loobub sellisel juhul kostja vastu suunatud põhinõudest.

6. Hageja vastas 18.04.2024 kohtu kirjale, mille kohaselt on kostja tasunud põhi- ja

kõrvalnõuded ning sellest tulenevalt soovib hageja menetluse lõpetada ja mõista välja

menetluskulud.

Määruse põhjendused

7. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist

loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse

lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja.

Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

8. TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning

otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt

hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada

(hagi õigeks võtta). TsMS § 206 lg 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta

hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga

õigus hagi õigeks võtta. Käesolevas vaidluses on hageja hagist loobunud ning hagiavaldusest

loobumine ei kahjusta kohtu hinnangul käesolevas vaidluses avalikku huvi ega puuduta

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb

hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4

sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui

ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

11. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist tasunud.

12. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejale tekkinud menetluskulud on

põhjustatud kostja tegevusetusest ning on täidetud TsMS § 168 lg 5 eeldus menetluskulude

väljamõistmiseks kostjalt.

13. Kohus selgitab, et kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult, eelkõige juhul, kui kostja

rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud nõude pärast hagi esitamist, peab menetluskulud

kandma kostja. Seega kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab

eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude

rahuldanud. Käeolevas olukorras on kostja tasunud hagejale põhi- ja kõrvalnõuded, millest

tulenevalt võib asuda seisukohale, et hageja tehtud sooritus kohtusse pöördumisel vastas

eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada. Siiski toob kohus välja, et poolte vahel

menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka

menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, 100

eurot riigilõiv ja 330 eurot esindajakulu.

15. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 16.08.2023 summas 65 eurot ja

hagiavalduselt 25.09.2023 summas 35 eurot. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool

menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 alusel

avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või

hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmed ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu. Kuivõrd hagejal on õigus taotleda hagimenetluses tasutud poole riigilõivu, s.o

17,50 euro (35/2) tagastamist, leiab kohus, et nõuda seda kostjalt on ebaõiglane. Kohtu

hinnangul on hageja õigustatud kostjalt nõudma 82,50 eurot riigilõivu ning ülejäänud 17,50

euro osas võib hageja esitada taotluse riigilõivu tagastamiseks.

16. Hageja on toonud välja, et tema lepingulise esindaja õigusabikulud on kokku 330 eurot, mis

koosnevad vastuväitega tutvumisest, hagiavalduse koostamisest, lisade komplekteerimisest,

riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule

esitamisest, millele on hageja esindajal kulunud 2 tundi. Lisaks sellele on hageja esindajal

kulunud kostja vastustega tutvumisele ja analüüsile ning hageja vastuste koostamisele 1 tund.

Kohus leiab, et hageja esindaja menetluskulud on mõnevõrra ülepaisutatud kuivõrd tegemist

ei ole mahuka hagiavaldusega ning kostja kirjad kohtule ja hagejale on olnud lühikesed ning

lihtsakoelised. Kohus vähendab hageja esindaja menetluskulusid 1 tunni võrra ning määrab,

et hageja esindajal on õigus nõuda menetluses tehtud toimingute eest tasu kahe tunni

ulatuses. Hageja esindaja õigusabikulude suurus on eelnevast tulenevalt 220 eurot.

17. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 82,50 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 220 eurot,

arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku.

18. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

19. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik