2-21-19905/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-19905

Tsiviilasi

D.P ja E.E hagi D.T vastu elatise nõudes

Hagihind

D.P nõude osas 2 250 eurot

E.E nõude osas 2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: D.P (isikukood XXX)

Hageja II: E.E (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: X.I

Hagejate lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova

(e-post xxx)

Kostja: D.T (isikukood XXX)

Kostja esindaja: Vitali Denikin (e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista D.T-lt elatisevõlgnevus perioodi 11.01.2022-30.04.2024 eest 5 963,65 eurot D.P

kasuks.

3. Välja mõista D.T-lt elatisevõlgnevus perioodi 11.01.2022-30.04.2024 eest 5 656,16 eurot E.E

kasuks.

4. Välja mõista D.T-lt igakuine elatis 215,47 eurot kuus xx.xx.xxxx sündinud lapse D.P kasuks

alates 01.05.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.

5. Välja mõista D.T-lt igakuine elatis 204,36 eurot kuus xx.xx.xxxx sündinud lapse E.E kasuks

alates 01.05.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.

6. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 4-5 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda

iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks X.I kontole XXXXXXXX.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõuded

1. Kostja on hagejate isa. Kostja ei ela koos hagejatega alates 01.03.2020. Alates augustist 2021.a ei

täida kostja hagejate ülalpidamiskohustust. Kostja elab Eestis, hagejad koos emaga

Ühendkuningriigis.

Hagejad paluvad kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista elatise alates 11.01.2022 kuni

kummagi hageja täisealiseks saamiseni summas 250 eurot kuus selliselt, et elatise summat

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil 10% võrra.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul on lapsevanemate sissetulekud ebavõrdsed, hagejate

ema majanduslik olukord on tunduvalt parem. Kostja on välismaalane, tal puudub haridus ja

keeleoskus, mistõttu ei ole kostjal võimalik Eestis paremini tasustatavat tööd leida. Kostja sõidab

Bolti ning tema sissetulek on keskmisest madalam. Tulenevalt majanduslikust seisundist ei ole

võimeline tasuma elatist üle 150 euro kummalegi lapsele kuus. Lisaks puudub kostjal mistahes

vara, kostja elab üürikorteris. Hagejate igakuised kulud on ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele.

Kõik hagejate vajadused on täidetud sotsiaaltoetuste arvel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt kohtule esitatud sünnitunnistusest

ja tõendist (dtl 6-7) on kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.

4. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et kostja

hagejatega koos ei ela, lapsed elavad koos emaga.

5. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada

juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et

elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis

võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p

18). Pooled ei vaidle, et kostja ei ole hagejatele regulaarselt ülalpidamist andnud.

6. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on

indekseeritud baassumma 209,20 eurot ning alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot.

7. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hagejad ei ööbi lahuselava kostja juures.

8. Tulenevalt PKS § 101 lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse arvel. Vaidlus puudub, et hagejad lapsetoetust ei saa, kuna nende elukoht ei

ole Eestis (tulenevalt PHS § 4 lg 1).

9. PKS § 101 lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise

summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat.

10. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

hageja I

-alates 11.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 243,44 eurot kuus (200 + 43,44 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 548 x 3%));

-alates 01.04.2022 kuni 31.03.2023.a. 255,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 548 x 3%));

-alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024.a. 300,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%));

- alates 01.04.2024.a. 327,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x

3%).

hageja II

-alates 11.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 206,92 eurot kuus (243,44 - (243,44 x 15%));

-alates 01.04.2022 kuni 31.03.2023.a. 217,29 eurot kuus (255,64 - (255,64 x 15%));

-alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024.a. 255,28 eurot kuus (300,33 - (300,33 x 15%));

- alates 01.04.2024.a. 278,56 eurot kuus (327,72 - (327,72 x 15%)).

11. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. PKS § 102 lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas

lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate

vahel. PKS § 102 lg 2 III lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa.

12. Hagejad on välja toonud, et nende igakuised vajadused on keskmiselt vähemalt järgmised (dtl 229,

28, 156):

kulu

hageja I

hageja II

eluase

380,861

380,86

transport

184+15

1 so üür 258,33 GBP + council tax 34,4 GBP = 292,73 GBP; 292,73 GBP = 341,81 EUR (28.04.24 EKP kurss); 341,81 +

dtl 156 nimetatud kommunaalkulud 18,84 EUR ja 12,91 EUR + internet 6,25 GBP = 7,30 EUR.

toit

hügieen

sidekulu

kool

huviharidus

33,282

264,47

riided-jalanõud

tervishoid

meelelahutus, vaba aeg

muu (juuksur, mööbel)

kokku (eur/kuus)

965,14

1 115,33

13. Seoses eluasemega on hagejad välja toonud, et elavad majas neljakesi, koos hagejate ja nende

emaga elab ka ema täisealine poeg, kulud on omavahel jaotatud selliselt, et poole üürist ja

kommunaalkuludest maksab täisealine poeg ja teise poole hagejate ema (maksed pool üürist dtl

235). Nähtuvalt esitatud üürilepingust (dtl 234) on üür 1 550 naela kuus, st ühele hagejale langev

osa on 258,33 naela (1 550 : 2 : 3). Seoses maja kasutamisega tuleb täiendavalt tasuda maksu 2

476,77 naela aastas (arve dtl 236), so 34,40 naela ühe hageja kohta kuus (2 476,77 : 2 : 3 : 12).

Kommunaalkulude osas on esitatud ema maksed vee eest 55 naela kuus (dtl 240), so 18,33 naela

hageja kohta; arve eeldatava gaasimaksumuse kohta aastas 916,44 naela (dtl 242), so 12,73 naela

ühele hagejale langev osa kuus (916,44 : 2 : 3 : 12); arve eeldatava elektrimaksumuse kohta aastas

1 145,16 naela (dtl 241), so 15,91 naela ühele hagejale langev osa kuus (1 145,16 : 2 : 3 : 12);

kodune internet maksab 25 naela kuus (maksed dtl 237), so 6,25 naela hageja kohta. Kohus

tuvastab viidatud tõendite alusel, et kummagi hageja keskmine igakuine vajadus seoses eluasemega

on 345,95 naela, so 403,96 eurot kuus.

14. Transpordikulude osas on hagejad välja toonud, et kulu tekib seoses rendisõiduki kasutamisega,

mis on vajalik, kuna hagejad elavad väikeses linnas, kus on halvasti korraldatud ühistransport, aga

laste huviringid ja trennid asuvad kõrvallinnas. Kohtule esitatu kohaselt on kulu rendimakseteks

kokku keskmiselt 159,57 naela kuus (2 makset 151,92 gbp konto väljavõte al dtl 34, 2 makset

167,21 gbp dtl 239), kindlustus maksab 26,85 naela kuus (aastatasu 322,24 gbp, arve dtl 168),

lisandub kulu kütusele. Esitatust on tõendatud kulu seoses auto kasutamisega keskmiselt 186,42

naela kuus. Veenev ei ole, et auto kasutamine on vajalik üksnes seoses laste sõidutamisega, jagades

kulu kolmeks, on ühele kasutajale langev osa 62,14 naela. Kütusekulu osas on hagejad välja

toonud, et see ema kulu seoses hagejate sõidutamisega on hinnanguliselt 150 naela kuus. Esitatud

kontoväljavõttel (al dtl 34) on tähistatud kui toit ja bensiin, so kulutused tanklates, makse

novembris 279,63 naela ja detsembris 642,05 naela, so keskmiselt 460,84 naela kuus. Kohtu

hinnangul on usutav, et kogukulust tanklates on laste sõidutamisega seotud kütusekulu ca

kolmandik, so 75 naela hageja kohta. Kohus ei nõustu kostjaga, et kulu sõidukile ei ole hinnatav

põhjendatud vajadusena, sest tingimata ei pea sõitma autoga või osalema tegevustes teises linnas.

Kohtu hinnangul tuleb vajaduste arvestamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse vajadustest ja huvidest,

mitte kohustatud vanema soovist kanda lapse ülalpidamisega seotud kulusid võimalikult väikeses

mahus. Hagejad on täiendavalt välja toonud, et käivad koolis koolibussiga, mis maksab kummalegi

120 naela aastas (dtl 245), so 10 naela kuus. Kohus leiab, et hagejate põhjendatud vajadus seoses

transpordiga on 147,14 naela ehk 172,11 eurot.

15. Esitatu kohaselt maksab hageja I kool 50 naela kuus (so 58,38 eur), esitatud konto väljavõte

kajastab vastavas ulatuses makseid viitega koolile (al dtl 34). Istungil avaldatu kohaselt ei vaidle

pooled, et kummagi hageja igakuine kulu seoses koolivormiga on ca 8 eurot kuus. Viimaste

huvihariduse kohta esitatud täienduste kohaselt hageja I tegeleb fitnessiga, mis maksab 28,50 naela

kuus ning hageja II tegeleb ujumisega, 15 trenni maksab 150 naela. Kohus leiab, et hageja I

väidetud trennikulu ei ole tõendatud. Hageja I on esindanud vastava tõendamiseks makse

2 so 28,5 GBP

väljavõtte (dtl 243), millel märgitud andmed teavet selle kohta, mille eest makse on tasutud, ei

sisalda. Hageja II kohta on esitatud laste ujumistrenni arve (dtl 244), millelt nähtuvalt 15 trenni

maksab 150,30 naela. Arvestusega, et ujumas käiakse ca kord nädalas e 15 trenni jagub ca neljaks

kuuks, on ühe kuu kulu ca 37,50 naela ehk 43,79 eurot.

16. Istungil avaldatu kohaselt ei vaidle kostja väidetud vajaduste ulatusele vastu seoses hügieeni- ja

sidekuludega ning seoses riiete ja jalanõude soetamisega. Kohtu hinnangul on veenev, et kummagi

hageja põhjendatud vajadus seoses toiduga on 160 eurot kuus. Võrdlusena on näiteks 2020.a.

veebruaris avaldatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja

Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringus3 standardeelarve puhul leitud, et keskmine

kulu toidule hageja I vanusegrupis on 107 eurot kuus ja hageja II vanusegrupis 133 eurot kuus,

samas on toidukaupade hind käesolevaks ajaks oluliselt tõusnud. Seejuures on uuringus lähtutud ka

eeldusest, et Eestis on koolitoit enamasti tasuta, kuid hagejate elukoht ei ole Eestis. Puudub alus

arvata, et toidukaupade hinnad hagejate elukohas oleks võrreldes Eestiga oluliselt odavamad.

Kohus leiab, et sarnaselt toiduga on vältimatuteks esmavajadusteks ka kulutused vajadusel

apteegitarvete ostmiseks (nt vitamiinid, haigestumisel ravimid), samuti on vältimatu teha aeg-ajalt

kulutusi juuksuris käimiseks, õppivale lapsele vajaliku mööblieseme soetamiseks vms. Hagejate

vastavaks märgitu kohtu hinnangul tavapärast keskmist mõistlikku ulatust ei ületa. Kohus leiab, et

laste esmavajadustena on hinnatavad mh mõistlikud kulud vabale ajale ja meelelahutusele, mis

sisaldavad kulusid mänguasjade, raamatute, spordivahendite jms ostmiseks, taskuraha saamiseks

ning tavapärases sotsiaalses suhtluses osalemiseks (nt sünnipäevad või ka kooliekskursioonid

vms), milliste vajaduste ulatuseks võib hinnanguliselt pidada kuni 55 eurot lapse kohta kuus.

Kohus asub seisukohale, et hagejate igakuised vajadused kokku on järgmised:

kulu

hageja I

hageja II

eluase

403,96

403,96

transport

172,11

172,11

toit

hügieen

sidekulu

kool

huviharidus

43,79

riided-jalanõud

tervishoid

meelelahutus, vaba aeg

muu (juuksur, mööbel)

kokku (eur/kuus)

928,07

905,86

17. Kostja on seisukohal, et kõik hagejate vajadused on võimalik täita nende poolt saadavate

sotsiaaltoetuste arvel. Hagejad on välja toonud, et nendega seoses makstakse kokku lapsetoetust

(child benefit) 39,90 naela nädalas (väljavõte laekumistest dtl 231), so 19,95 naela hageja kohta

nädalas ehk 79,8 naela (ca 93,18 eurot) hageja kohta kuus. Hagejate esitatu kohaselt makstakse

hageja emale toetust universal credit, kuna ta kasvatab üksi lapsi ning ei saaks töötada

täiskoormusega tööl. Toetuse summa on iga kord erinev, seda mõjutab ema sissetulek eelmise kuu

eest ja kommunaalkulude suurus. Keskmiselt on toetus 1 500 naela kuus. Nähtuvalt hagejate

esitatud www.gov.uk väljavõttest (dtl 232) on universal credit toetus elamiskulude katmiseks

madala sissetulekuga või töötutele isikutele. Hagejad on märkinud, et kui noorem laps saab 12-

aastaseks peab ema suurendama seaduse kohaselt oma töökoormust, mille tõttu toetus läheb

väiksemaks, tegemist ei ole püsivalt ja tähtajatult makstava toetusega. Kohus lähtub

ülalpidamiskohustuse hindamisel asjaoludest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohus leiab, et kui

toetuse suurus on seotud lastega, on tegemist ka laste elamiskulude hüvitamiseks mõeldud

3 https://www.just.ee/media/491/download

toetusega. Jagades toetuse ema ja laste vahel võrdselt kolmeks, on kummagi lapse eluasemega

seotud vajadused selle arvelt täielikult kaetud. Kohus ei nõustu kostjaga selle osas, et

sihtotstarbelise toetuse arvelt peaks rahuldama laste muid vajadusi, mis toetuse otstarbega ei

seondu.

18. Arvestades laste vajadustest maha eluasemega seonduva, on hageja I igakuised vajadused 524,11

eurot ja hageja II vajadused 501,9 eurot. Nendest omakorda on 93,18 eurot kummalgi kaetud

lapsetoetusega, ülejääv osa on vastavalt 430,93 eurot hageja I ja 408,72 eurot hageja II. Jagades

ülalpidamiskohustuse vanemate vahel võrdselt on kostjale langev osa 215,47 eurot hageja I ja

204,36 eurot hageja II, millised summad on väiksemad kui PKS § 101-järgsed summad kogu

asjassepuutuva perioodi vältel. Et laste vajadus vanematelt ülalpidamise saamiseks on seoses

eelnimetatud toetustega väiksem, on kohtu hinnangul mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks

alla PKS § 101 järgse määra.

19. Kohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud kostja ülalpidamiskohustuse täiendav vähendamine seoses

tema majandusliku seisundiga. Kostja on välja toonud, et tema sissetulek on 850 eurot kuus

(ettevõtluskonto väljavõte dtl 109-110) Bolti sõitmisest, kõrgemalt tasustatud tööd ei saa leida, sest

kostjal ei ole eriala ja ta ei valda eesti keelt. Kostja peab tasuma enda elukoha eest üüri 350 eurot

kuus (üürileping dtl 112-116), lisanduvad kommunaalkulud ca 125 eurot kuus (arve dtl 119). Laste

ema majanduslik seisund on parem.

20. Kohus on seisukohal, et ainuüksi sissetuleku väiksus või puudumine mõjuvaks põhjuseks, millega

seoses oleks ülalpidamiskohustust võimalik vähendada alla PKS § 101-järgse määra, ei ole.

Riigikohus on selgitanud, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt

kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (3-2-1-118-

12, p 13), vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või

see on väike (3-2-1-17-16, p 11). Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii

enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või

piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (2-16-118651, p 18). Kostja on täieliku

töövõimega tööealine isik. Keeleoskuse või eriala puudumine lastele ülalpidamise andmiseks

piisava sissetuleku teenimist ei välista. Töötada on võimalik ka vastavat mittenõudvatel

ametikohtadel, teha juhutöid, sõita Bolti vms, viimast kostja on ka teinud. Samuti on võimalik

tegeleda ettevõtlusega. Kohtu hinnangul ei ole ülalpidamiskohustuse täiendav vähendamine alla

PKS § 101-järgse määra võimalik ka tulenevalt laste ema väidetavalt paremast majanduslikust

seisundist. Miinimumulatuses ülalpidamise andmine on lapsevanema kohustus sõltumata teise

vanema majanduslikust seisundist.

21. Kohus asub seisukohale, et kostjal on kohustus anda hagejale I ülalpidamist 215,47 eurot ja

hagejale II 204,36 eurot kuus. Kohus arvestab selguse huvides välja elatisevõlgnevuse otsuse

tegemise seisuga. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja I kasuks välja

elatisevõlgnevuse perioodi 11.01.2022-30.04.2024 eest 5 963,65 eurot (jaan 22.a. 215,47:31x21p =

145,96 + 215,47 x 27 kuud) ning hageja II kasuks sama perioodi eest 5 656,16 eurot (jaan 22.a.

204,36:31x21p = 138,44 + 204,36 x 27 kuud) ning mõistab kostjalt alates 01.05.2024 vastavalt

hageja I ja II kasuks välja igakuise elatise 215,47 eurot kuus ja 204,36 eurot kuus kuni kummagi

hageja täisealiseks saamiseni.

22. Kohus leiab et põhjendatud ei ole elatiste väljamõistmine selliselt, et summa suureneb igal aastal

10% võrra. Esitatust ei nähtu, et käesoleva ajani oleksid hagejate vajadused vastavalt kasvanud.

Samuti on suur osa hagejate vajadustest täidetud vajadusepõhise toetuse arvelt.

23. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuised elatised tuleb

tasuda hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks.

24. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei

sisalda.

25. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik