2-23-18333/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-18333

Tsiviilasi

K. O. hagi Aktiva Finants Group OÜ vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Hagihind

hagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. O. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Marko

Jaani

(e-post:

marko@be.ee)

Kostja: Aktiva Finants Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Aktiva Finants Group OÜ-lt K. O. kasuks 500 eurot.

3. Välja mõista Aktiva Finants Group OÜ-lt K. O. kasuks viivis põhinõudelt (500 eurot)

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 29.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud Aktiva Finants Group OÜ kanda.

5. Määrata K. O. menetluskulude suuruseks 2469,60 eurot (käibemaksuga).

6. Välja mõista Aktiva Finants Group OÜ-lt K. O. kasuks menetluskulud kokku

summas 2469,60 eurot (käibemaksuga).

7. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Aktiva Finants Group OÜ-l

tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik ja asjaolude kirjeldus

1. K. O. esitas 29.12.2023 Harju Maakohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude Aktiva

Finants Group OÜ vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu

õiglasel äranägemisel ning viivise alates 29.12.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni

seadusjärgses määras (dtl 2-10).

2. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 04.01.2024 määrusega menetlusse ning määras

kostjale vastamistähtaja (dtl 28-29).

3. Kostja vastas hagile 30.01.2024. Kostja nõuet ei tunnistanud ja palus jätta hagiavalduse

rahuldamata. Alternatiivselt juhuks, kui Harju Maakohus leiab, et kahju hüvitamise nõue on

kasvõi osaliselt põhjendatud, taotleb kostja vähendada kahju hüvitis võlaõigusseaduse (VÕS) §

140 lg 1 alusel 0 euroni (dtl 36-40).

4. Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

444 lg-le 1 välja hagiavalduse aluseks olevad põhilised asjaolud.

4.1

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja ts.asjas xxxx K. O. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Ts.asjas xxxx oli hagi aluseks K. O. ja AS A vahel 06.11.2018 sõlmitud

tähtajatu maagaasi müügileping nr xxxx, tarbimiskohaga Xxxx, mille alusel esitatud arved nr

112018035456, 122018034848, 12019035019, 22019033618 ja 32019034789 olid K. O.l kas

täielikult või osaliselt tasumata. Harju Maakohus jättis 26.10.2022 kohtuotsusega tsiviilasjas nr

xxxx kostja hagi hageja vastu põhivõla, sissenõudmiskulu ja viivise nõudes rahuldamata, sest

kostja esitatud teatis (teatisest ei nähtu, et kostjale oleks loovutatud konkreetsest maagaasi

müügilepingust tulenev nõue kostja vastu) nõude loovutamise kohta ei tõendanud nõudeõiguse

olemasolu kostjal. Kohus leidis alternatiivselt otsuses, et isegi kui kostja nõudeõigus oleks

tõendatud siis ei kuuluks hagi rahuldamisele ka seetõttu, et kohtu hinnangul olnud tõendatud, et

kostjal oleks konkreetsest maagaasi müügilepingust tulenev nõue hageja vastu.

Hageja märkas, et võlgnevuste andmebaasis veebilehel taust.ee on hageja kohta avaldatud

maksevõlgnevus, mis seondub tsiviilasjas nr xxxx lahendatud nõuetega. Kostja kinnitusel

maksehäire avaldati K. O. kohta www.taust.ee keskkonnas perioodil 27.11.2019 kuni

01.11.2022. 2021. aasta lõpus hakkas hageja pidama pankadega läbirääkimisi laenu saamiseks,

eelkõige Xxxx pangaga. Xxxx Pank keeldus laenu andmast ning põhjuseks toodi muu hulgas

kostja poolt avaldatud maksehäire veebilehel www.taust.ee. Seega kostja poolt maksehäire

avaldamine väidetava nõude kohta hageja osas tekitas hagejale reaalseid probleeme ja kahju.

Hageja peamiseks etteheiteks kostjale on hageja suhtes maksehäire avalikustamine veebilehel

www.taust.ee. Hageja on veendunud, et kostjal ei olnud õigust maksehäiret avalikustada, kuna

kostja pole hageja hinnangul suutnud tõendada ja selgitada hagejale avalikustatud nõude aluseks

olevaid asjaolusid. Avaldatud andmed selle kohta, et hageja on võlgnik, lõi hagejast negatiivse

kuvandi.

Hageja pöördus 23.12.2019 esialgse võlausaldaja (AS A) esindaja Julianus Inkasso OÜ poole

nõudega eemaldada hageja osas avaldatud maksehäire. Hageja pöördus 29.11.2021 samuti kostja

esindaja poole ning andis teada, et: „Mina ei tea, et ma teile midagi võlgneksin.“. Seega kostja

pidi olema juba 23.12.2019 teadlik, et hageja kõnealuse nõudega ei nõustu ning leiab, et see on

alusetu ja palus maksehäire eemaldamist. Kostja oleks saanud võimalikku kahjulikku tagajärge

vältida kui oleks nõude menetluse ajaks maksehäire eemaldanud, sh ka kohtumenetluse ajaks

tsiviilasjas nr xxxx, kus hageja esitas nõudele vastuväited.

Hageja ei nõustunud kostja alternatiivse vastuväitega ning leidis, et antud juhul ei ole kostja

toonud esile kahju hüvitise vähendamise asjaolusid. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud,

mille tõttu oleks kahjuhüvitise väljamõistmine terves ulatuses kostja suhtes mõistlikult

vastuvõtmatu, sh nt majandusliku seisundi tõttu.

Hageja ei ole nõus väitega, et kostja on enne andmete avaldamist võlgnevuste andmebaasis

veebilehel taust.ee piisavalt kontrollinud nõude aluseks olevaid andmeid ja dokumente seoses

hageja võimaliku maksevõlgnevusega, sest kostja ei suutnud välja tuua, milline nõue tal hageja

vastu on - 31.12.2020 nõude loovutamise teates viitab kostja krediidilepingule ja sellest

tulenevale võlgnevusele. Tsiviilasjas nr xxxx on maksekäsu kiirmenetluse avalduses on

märgitud, et hageja nõude aluseks on elektrileping, hagimenetluses tugines kostja asjaoludele, et

kostja nõue hageja vastu tuleneb maagaasi müügilepingust.

4.2

Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja väidete

aluseks olevad põhilised asjaolud.

Kostja vastas, et AS A loovutas 29.12.2020 hageja vastase nõude kostjale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. AS A on nõude loovutamisel kostjale kinnitanud, et nõue hageja vastu on

seaduslik, põhjendatud ja kehtiv ning kõik esitatud andmed võlanõude ja selle aluseks olevate

dokumentide kohta on tõesed ja täielikud. Kuni tsiviilasjas nr xxxx kohtulahendi tegemiseni ei

olnud kostjale teada, et tal puudus alus nõude esitamiseks. Maksehäire avaldamisega nö

hoiatatakse teisi võlausaldajaid, et võlgnik ei pruugi oma lepingulisi kohustusi täita. Maksehäire

avaldamine ei ole teistele võlausaldajate nende poolt tehtavate otsuste tegemisel siduv.

Maksehäire oli avaldatud Krediidiregister OÜ poolt hallatavas maksehäirete avaldamise

keskkonnas www.taust.ee perioodil 27.11.2019-1.11.2022, kuid kostja poolt seda perioodil

29.12.2020 kuni 1.11.2022. Kostja teavitas hagejat e-kirja teel (alates 04.01.2021), et andmed

tasumata võla kohta on avaldatud maksehäireregistris www.taust.ee. Kostja sai tsiviilasjas nr

xxxx 26.10.2022 kohtuotsuse kätte 31.10.2022 ning lõpetas maksehäire avaldamise keskkonnas

www.taust.ee viivitamatult, s.o 1.11.2022, mil kohtulahend ei olnud veel jõustunud. Hagejal

puudusid etteheited kostjale, et hageja suhtes on/oli avalikustatud maksehäire keskkonnas

www.taust.ee kuni 29.12.2023 hagiavalduse esitamiseni, kuigi oli sellest teadlik vähemalt alates

04.01.2021. Hageja ei ole väitnud varasemalt (s.o enne tsiviilasjas nr xxxx kohtumenetlust), et

tegemist oleks alusetu nõudega ega ole taotlenud maksehäire eemaldamist. hageja väide, et

kostja on tekitanud talle kahju, on hüpoteetiline, paljasõnaline ja tõendamata, st ükski hageja

väide ei tugine ega baseeru tõendil, mis hageja väiteid kinnitab ja tõendab.

AS A vastas hageja e-kirjale 18.02.2022 seoses ts.asjaga xxxx, milles AS A kinnitas, et tal oli

õigus nõude aluseks olevaid arveid esitada. Seega AS A kinnitas, et arvete esitamise õigus AS-l

A oli ning et arved on sissenõutavad ning esitatud õiguslikul alusel. AS A oli seega ka ise

veendunud, et tema nõue on seaduslik ning põhjendatud. Kui kostja oleks olnud teadlik, et

puudub õiguslik alus antud nõudel siis ilmselgelt ei oleks kostja ka hageja vastu tsiviilasjas xxxx

raames kohtusse pöördunud võlgnevuse välja mõistmiseks. Seega kostja kontrollis omandatud

nõude aluseks olevaid andmeid ja dokumente põhjalikult ning vastavalt AS A kinnitusele

veendus andmete õigsuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele.

6. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et:

•

Kostja esitas ts.asjas xxxx hageja vastu võlgnevuse nõude, mille Harju Maakohus jättis

26.10.2022 otsusega rahuldamata, sest kostja teade ei tõenda nõudeõiguse olemasolu

kostjal ning alternatiivselt, isegi kui kostja nõudeõigus oleks tõendatud, ei ole tõendatud, et

kostjal oleks konkreetsest maagaasi müügilepingust tulenev nõue hageja vastu (dtl 12-17).

•

Hageja pidas 2021.aasta lõpust läbirääkimisi sh Xxxx pangaga, kes on hagejale 29.05.2023

kirjutanud, et „Laenu väljastamisel lähtume vastutustundliku laenamise põhimõtetest,

krediidiandjatele väljastatud regulatsioonidest ning pangasisesest krediidipoliitikast. Meil

ei ole võimalik krediiti väljastada, kui laenutaotlejal esinevad kehtivad võlgnevused

Creditinfo Eesti AS (creditinfo.ee) või Krediidiregister OÜ (taust ee) andmetel. |Uue

taotluse esitamisel peab vastavate kannete lõpetamisest möödas olema vähemalt 12 kuud.

Tulenevalt eelnevast on Teie laenutaotluse läbivaatamisel ja krediidi väljastamisel saanud

üheks takistavaks asjaoluks krediidiregistris kajastanud võlgnevus Julianus Inkasso OÜ

ees.“ (dtl 21).

•

Hageja kohta oli www.taust.ee keskkonnas perioodil 27.11.2019 kuni 01.11.2022

avaldatud maksehäire teade (dtl 20), kuid kostja poolt perioodil 29.12 kuni 01.11.2022 (dtl

22). Kostja eemaldas teate www.taust.ee keskkonnast 01.11.2022, s.o päev pärast ts.asjas

xxxx maakohtu otsuse kättesaamist.

•

Hageja pöördus 23.12.2019 AS A poole nõudega eemaldada hageja kohta käiva

maksehäire (dtl 179) ning 29.11.2021 kostja esindaja poole selgituste saamiseks

võlgnevuse sisu osas (dtl 142-146).

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas:

• Hageja õigusi on rikutud;

• Kostja käitumine on olnud õigusvastane;

• Kostja on süüdi õigusvastase kahju tekitamise eest;

• Kas hagi võimaliku rahuldamise korral peaks kahju vähendama nullini.

8. Hageja nõue on suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta

mõistlik rahasumma. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus

VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on avaldanud hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid (tegu); 2) kahju tekitamine on õigusvastane; 3) tekkinud on kahju

(tagajärg); 4) teo ja kahju vahel on põhjuslik seos; 5) esineb kahjustaja süü. Alljärgnevalt

analüüsib kohus kõiki kahju hüvitamise eeldusi.

Tegu

9. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kohta oli www.taust.ee keskkonnas perioodil

27.11.2019 kuni 01.11.2022 avaldatud maksehäire teade (dtl 20, kostja poolt avaldatuna

perioodil 29.12.2020 kuni 01.11.2022 (dtl 22).

Kostja esitas ts.asjas xxxx hageja 26.05.2021 vastu võlgnevuse nõude (esialgu maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse,

mis

saadeti

vastuväite

esitamise

tõttu

üle

menetlemiseks

hagimenetluses), mille Harju Maakohus jättis 26.10.2022 otsusega rahuldamata, sest kostja teade

ei tõenda nõudeõiguse olemasolu kostjal ning alternatiivselt, isegi kui kostja nõudeõigus oleks

tõendatud, ei ole tõendatud, et kostjal oleks konkreetsest maagaasi müügilepingust tulenev nõue

hageja vastu (dtl 12-17).

Kostja eemaldas teate www.taust.ee keskkonnast 01.11.2022, s.o päev pärast ts.asjas xxxx

maakohtu otsuse kättesaamist.

VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus on sätestatud

VÕS § 1046, mille lõike 1 esimese lause järgi on isiku au teotamine, mh ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1047

lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine

isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete

mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud

avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

Seega au teotamise puhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide

on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll

põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka

väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo nr 3-2-1-5-

07, p 27).

Riigikohus on muu hulgas selgitanud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel

teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte,

mis tema kohta käivad (vt RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12; nr 3-2-1-5-07, nr 2-18-17980/127,

p 19 , nr xxxx, p 11 jt).

Praegusel juhul oli hageja kohta www.taust.ee portaalis avaldatud teave hageja võlgnevuse kohta

faktiväide.

Teo õigusvastasus

10. Järgnevalt tuvastab kohus kahju tekitamise õigusvastasuse. VÕS § 1047 Selle osas on

VÕS § 1045 lg 1 p 4 üksnes taustanorm ning õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt VÕS §

1046 ja 1047 järgi.

Riigikohus on ts.asjas nr xxxx selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduste

esinemise aspektist peab kõigepealt hindama, kas kostja avaldatud faktiväited olid hageja au

teotavad ehk tema mainet kahjustavad.

Faktiväite au teotav iseloom

11. VÕS § 1047 lg-st 2 tuleneb, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult

kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud

asjaolu vastab tegelikkusele.

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et isiku au teotavateks andmeteks

on mistahes faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise

isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“

negatiivse hinnanguga (vt Varul, P, Kull, I jt. Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2020, lk 787, II lõik).

Hageja on märkinud, et avaldatud on andmed, et hageja on võlgnik, loob see temast negatiivse

kuvandi, kuigi avaldatud andmed on valed, sest Harju Maakohus jättis 26.10.2022 otsusega

kostja nõude rahuldamata. Kostja eemaldas pärast otsuse tegemist teate vaidlusalusest

keskkonnast.

Kohtu hinnangul oli hageja kohta www.taust.ee avaldatud teave tema võlgnevuse kohta hageja

au teotav. Kellegi esile toomine kui võlgnik kujundab Eesti kultuuriruumis teiste inimeste

suhtumist maksehäireregistris avaldatud isiku suhtes, teda ei peeta usaldusväärseks ning temaga

ei pruugita lepingulisse suhtesse seetõttu astuda. Kostja on ka ise märkinud vastuses hagile, et

maksehäire avaldamisega nö hoiatatakse teisi võlausaldajaid, et võlgnik ei pruugi oma

lepingulisi kohustusi täita ning seda kinnitab ka Xxxx panga selgitus hagejale (dtl 21). Seega

asub kohus seisukohale, et hageja kohta maksehäireregistris avaldatul on au teotav iseloom.

Faktiväite tegelikkusele vastavus

12. Isiku mainet kahjustavaid andmeid avaldanud isik saab avaldamise õigusvastasust VÕS §

1047 lg 2 järgi välistada avaldatud andmete tõele vastavuse tõendamisega. Isiku au teotavate

faktiväidete avaldamise õigusvastasus tuleneb lg 2 kohaselt mitte isiku maine kahjustamisest,

vaid isiku mainet kahjustavate (au teotavate) andmete tõele mittevastavusest ehk ebaõigsusest

(RKTKo nr 3-2-1-5-07, p 31). Riigikohus on samuti selgitanud, et kohtul tuleb tuvastada, kas see

faktiväide vastas tõele. Selleks lasus kostjal tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 selle faktiväite tõesuse

tõendamiskoormis.

Harju Maakohtu 26.10.2022 otsusega on tõendatud, et kostja nõue, mille AS A loovutas kostjale,

hageja vastu jäi rahuldamata muu hulgas ka seetõttu, et kohus ei tuvastanud 06.11.2018 kostjaga

uue gaasimüügilepingu nr xxxx sõlmimist ning et kostja osutas kostjale vaidlusalusel perioodil

gaasimüügi teenust (dtl 16, p 18.9). Pooled iseenesest selle üle ka ei vaidle, et

makshäireregistrisse oli teade hageja võlgnevuse kohta esitatud põhjendamatult ning kostja

eemaldas teate pärast 26.10.2022 otsuse kättesaamist (otsuse jõustumist ära ootamata)

01.11.2022. Seega oli muu hulgas kostja poolt hageja kohta avaldatud teave hageja võlgnevuse

kohta ebaõige.

Avaldaja käibekohustuse täitmine

13. VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei

loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu

avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

VÕS § 1047 lg 3 reguleerib faktiväite avaldaja hoolsuskohustust ehk käibekohustusi, mida teise

isiku kohta faktiväiteid avaldav isik peab enne andmete avaldamist täitma, et vältida oma

tegevuse õigusvastasust ning sellega kaasnevat kahju hüvitamise kohustust VÕS § 1043 jj alusel.

VÕS § 1047 lg 3 kohaldub juhul, kui teise isiku kohta ebaõigeid andmeid avaldanud isik ei olnud

selliste andmete avaldamisel pahauskne lg 1 mõttes või kui ta ei suutnud lg-s 2 nimetatud

juhtudel tõendada avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Riigikohus on ts.asja nr 3-2-1-159-

14 p-s 11 selgitanud, et VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse

tuvastamisel muu hulgas arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi ei ole

isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi

tuleb õigusvastasuse tuvastamisel sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide

võrdlevast hindamisest (vt RKTKo nr 3-2-1-152-09, p 11–14). Seega juhul, kui teise isiku au

teotava faktiväite avaldaja ei suuda tõendada VÕS § 1047 lg 2 järgi selle faktiväite tõesust, siis

vabaneb ta vastutusest üksnes juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist VÕS § 1046 või § 1047

järgi siiski õigusvastaseks. Riigikohus on oma kõige värskemas 10.04.2024 lahendis ts.asjas nr

2-20-3847 selgitanud, et VÕS § 1046 alusel ei peaks lugema õigusvastaseks väheolulisi

rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või

sisust mõistlikult võttes taluma.

Kostja on menetluses välja toonud, et AS A loovutas kostjale nõude 29.12.2020 (nõude

loovutamise leping nr xxxx on allkirjastatud 18.12.2020 ja kannab ka lepingul sama kuupäeva,

dtl 198-201). AS A on nõude loovutamisel kostjale kinnitanud, et nõue hageja vastu on

seaduslik, põhjendatud ja kehtiv ning kõik esitatud andmed võlanõude ja selle aluseks olevate

dokumentide kohta on tõesed ja täielikud (dtl 203). AS A on ka ise olnud veendunud, et tema

nõue on seaduslik ja põhjendatud, sest on kostja pöördumisele seoses ts.asjaga xxxx vastanud,

kus kinnitab, et tal oli õigus nõude aluseks olevaid arveid esitada (dtl 197). Kuni ts.asjas xxxx

kohtulahendi tegemiseni ei olnud kostjale teada, et tal puudus alus nõude esitamiseks (dtl 37, p

3.1).

Antud juhul asub kohus seisukohale, et hageja suhtes avaldatud teavet tema võlgnevuse kohta ei

saa lugeda väheoluliseks rikkumiseks, sest avaldatud andmed olid ebaõiged ebaõigeks ning tõid

kaasa selle, et Xxxx on hagejale teatanud, et nad ei väljasta krediiti, kui esinevad kehtivad

võlgnevused Krediidiregistris (www.taust.ee).

Kohus leiab, et kostja ei ole hoolduskohustust enne hageja kohta ebaõigete andmete avaldamist

täitnud. Kohus nõustub hagejaga, et andmete põhjalikku kontrollimist ei saa asendada pelgalt

endise võlausaldaja kinnitusega. Andmete avaldaja (kostja) peab ise kontrollima põhjalikult

andmeid, mis talle on loovutatud, st peab tutvuma nõude aluseks olevate tõenditega ning

veenduma, et tõendite alusel on tekkinud nõue võlgniku vastu. Antud juhul kostja seda ei ole

teinud. Kostja pidi uue võlausaldajana arvestama, et hageja võis kostja kui uue võlausaldaja

vastu esitada kõik vastuväited, mis ta olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal

(VÕS § 171 lg 1). Hageja on toonud esile, et kostja ei teadnud ka ise, millise nõude AS A talle

loovutas, sest 31.12.2020 nõude loovutamise teates viitab kostja krediidilepingule ja sellest

tulenevale võlgnevusele (dtl 18). Tsiviilasjas nr xxxx on maksekäsu kiirmenetluse avalduses on

märgitud, et hageja nõude aluseks on elektrileping (dtl 223-224), hagimenetluses tugines kostja

asjaoludele, et kostja nõue hageja vastu tuleneb maagaasi müügilepingust (dtl 148-152). Samal

ajal on 23.12.2019 kirjutanud Julianus Inkassole (käesolevas menetluses esindab kostjat OÜ

Julianuse Õigusbüroo) kirjutanud ja küsinud, et kas tema on maksehäireregistrist kustutatud või

mitte (dtl 179). Ühtlasi on hageja kirjutanud kostjale 2021.aasta novembris ja soovinud selgitusi,

millest koosneb kostja nõue, mis on maksehäireregistris üleval (dtl 142-146).

Kohtu hinnangul ei ole vähetähtis see, et Harju Maakohus leidis 26.10.2022 lahendis ts.asjas

xxxx, et maagaasi müügileping nr xxxx kehtis kuni 28.02.2017, millest tulenevalt ei saanud

poolte vahel sellest lepingust peale 28.01.2017 tekkida pooltele õigusi kohustusi ning kohus ei

tuvastanud, et gaasileping nr xxxx (mille AS A enda kinnitusel kostjale loovutas, vt dtl 203)

oleks kehtiv, sest lepingul puudub kostja allkiri (dtl 16, p 18.7 – 18.9). Juhul, kui kostja oleks

oma hoolsuskohustust täitnud, siis ta oleks pidanud tuvastama, et talle loovutatud nõude aluseks

oleval lepingu puudus kostja allkiri ning sellest tulenevalt oleks kostjal pidanud tekkima kahtlus,

kas hagejale esitatud arved on esitatud õiguslikul alusel. Seda, et kostja ei täitnud oma

hoolsuskohustus tõendab ka see, et kostja on hakanud alles 2022.aasta veebruari, s.o ts.asja nr

xxxx menetluse ajal AS-lt A uurima hageja nõudega seotud asjaolusid (dtl 197). See, et ka AS A

oli veendunud, et tema nõue hageja vastu on seaduslik ja põhjendatud, ei vabasta kostjat

hoolsuskohustuse täitmisest, mida ta oleks pidanud tegema enne hageja kohta võlgnevuse teate

avaldamist maksehäireregistris.

Tuginedes eeltoodule ei ole kohtu hinnangul kostja täitnud omapoolset hoolsuskohustust VÕS §

1047 lg 3 tähenduses. Samuti puuduvad muud õigusvastasust välistavad asjaolud nagu avalik

huvi ning kohus ei tuvastanud kostjal mõistlikku põhjust või ajendit au teotava ebaõige faktiväite

avaldamiseks kui üksnes hageja au teotamine. Seega asub kohus seisukohale, et kostja poolt

hageja isiklike õiguste rikkumine ebaõigete faktiväidete avaldamisega oli õigusvastane.

Kahju

14. Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab.

Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel.

Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi

(VÕS § 128 lg 5). Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise

kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks

maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise määramisel

arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju

hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju

tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist

seisundit (VÕS § 134 lg 6).

VÕS § 134 lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral tuleb lähtuda

sellest, et kannatanule on mittevaraline kahju tekkinud (RKKKo 3-1-1-116-12, p –d 16 ja 17).

Seega ei pea kannatanu tõendama muud peale isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse

(RKTKo 3-2-1-127-16, p 19; 3-2-1-153-16, p 17.5). Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud

rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud (RKTKo 3-2-1-153-16, p

17.5). Kannatanu võib tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks täiendavaid

negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid seoses isiklike õiguste rikkumisega.

Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 kehtiv

sõnastus ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest

mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Ts.asjas nr xxxx on

Riigikohus selgitanud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab

sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st

mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (vt RKTKo nr 2-20-2032/63, p 13).

Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (RKTKo nr 3-2-

1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa

kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral,

otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause). Kui menetluses on tuvastatud

kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine

oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on

mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju eest

mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise

laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa

kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise

määramise (RKTKo 3-2-1-159-14, p 16 ja seal viidatud lahendid). Arvesse tuleb võtta kõike, mis

võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (RKTKo 3-2-1-18-13, p 28).

Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise

heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi

säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 3-2-1-80-13, p 20). Samuti saab

kohus arvestada kostja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist, samuti hüvitiste

suurust sama liiki asjade kohtupraktikas (RKTKo 3-2-1-105-01). Mittevaraline kahju

mõistetakse välja ühtse summana, st kohus ei erista, kas ja kui palju ühe või teise mittevaralise

kahjuliku tagajärje eest rahalist hüvitist arvestatakse. Kohaldades VÕS § 134 lg-d 5 ja 6 peab

kohus mõistma hüvitise välja ühtse summana, mitte eraldi lg 5 ja lg 6 osas. Seega ei pea kohus ei

otsuse resolutsioonis ega ka põhjendavas osas kajastama, millises osas on hüvitis välja mõistetud

VÕS § 134 lg 5 ja millises osas sama paragrahvi 6. lõike alusel (RKTKo 3-2-1-18-13, p 27).

Samuti saab kohus hüvitise määramisel arvestada kannatanu osa (RKTKo 3-2-1-34-05, p 22).

Kahju suuruse hindamisel saab hinnata, kus ja missugusel viisil andmed avaldati.

Kahju suuruse kindlaks määramise osas märgib kohus, et ebaõiged faktiväited avaldati portaalis

www.taust.ee, mistõttu saab see jõuda nendeni, kes otsivad teavet võimalike lepingupartnerite

kohustuste täitmise kohta. Seega võib see teave saada teatavaks paljudele, eriti kui arvestada

ajavahemikku, millal teade maksehäireregistris üleval oli – kostja poolt avaldatuna 29.12.2020

kuni 01.11.2022 (dtl 22). Hageja on esitanud Xxxx panga e-kirja, milles pank selgitab, et pank ei

saa anda krediiti, kui laenutaotlejal esinevad kehtivad võlgnevused Crediitinfo Eesti AS

(creditinfo.ee) või Krediidiregister OÜ (taust.ee) andmetel ja hageja laenutaotluse läbivaatamisel

ja krediidi väljastamisel on saanud üheks takistavaks asjaoluks krediidiregistris kajastatud

võlgnevus Julianus Inkasso OÜ ees (dtl 21). Kuigi kostja eemaldas teate koheselt pärast

26.10.2022 Harju Maakohtu otsuse kättesaamist, oli vastav teade siiski kostja poolt avaldatuna

pea kaks aastat üleval. Samuti isegi kui hageja kohta avaldatud teade võeti maha 01.11.2022,

kestis selle avaldamisest tulenev mõju veel vähemalt 12 kuud nagu Xxxx pank on oma e-kirjas

välja toonud.

Kuigi tegemist oli ebaõigete faktiväidetega hageja suunal, millel on Eesti kultuurikeskkonnas

halvustav või negatiivne tähendus ning kuigi võlausaldajate huvides on, et enne võimalikku

lepingulisse suhtesse astumist oleks võimalik kontrollida võimaliku lepingupartneri tausta, peaks

siiski sellekohase info avalikuks tegemise eelnevalt selle tõele vastavust hoolikalt kontrollima.

Kostja seda ei teinud.

Kohus asub seisukohale, et avaldatuga põhjustas kostja hagejale läbi ebaõigete faktiväidete

avaldamise moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et teda on avalikkuse ees sildistatud

võlgniku ja ebausaldusväärse lepingupartnerina, mida hageja tegelikult ei olnud. Kohus on

veendunud, et hageja võis tunda kostja poolt avaldatud väite järel meelehärmi ja

ebamugavustunnet ning ühtlasi põhjustas see tagasilööke laenusaamisel.

Arvestades kostja vastust ning menetluses esitatud seisukohti, võib järeldada, et kostja ei pea

oma tegu õigusvastaseks. Siiski räägib kostja kasuks asjaolu, et kostja eemaldas maksehäire

koheselt pärast 26.10.2022 lahendi kättesaamist. Kuigi hageja ei saanud laenu Xxxx pangast, ei

ole hageja esile toonud, kas hageja sõlmis sellisel juhul laenulepingu mõne muu pangaga ning

kui jah, kas oluliselt hagejale ebasoodsamatel tingimustel. Igal juhul hagi esitamise ajaks oli

tõenäoliselt võimalik maksehäire avaldamisest tulenev mõju möödunud (Xxxx panga vastusest

tulenevalt vähemalt 12 kuud). Kohus arvestab neid asjaolusid kahjuhüvitise suuruse kindlaks

määramisel.

Tuginedes eeltoodule ning arvestades Riigikohtu poolt 2023. aastal avaldatud analüüsiga

mittevaralise

kahju

hüvitamise

nõuete

kohta

tsiviilasjades

2020-2022.

aastal

ehk

kohtupraktikaga, et kõike ülalviidatut arvestades tuleb kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista 500

eurot.

Kostja on alternatiivselt palunud vähendada VÕS § 140 alusel kahju hüvitist 0 euroni. VÕS §

140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses

oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu,

isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

Kohus ei tuvastanud, et esineksid alused kahju hüvitise vähendamiseks. Kohtu tuvastatud

asjaolud oleksid olnud kostja poolt hoolsuskohustuse täitmise korral olnud juba kostja poolt

tuvastatavad enne maksehäire avaldamist. Seetõttu leiab kohus, et antud juhul puudub alus kahju

hüvitise vähendamiseks 0 euroni.

Põhjuslik seos

15. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4).

Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve riive on toonud kaasa

deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (VÕS § 134 lg 2). Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on

kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks avaldanud hageja au teotavat

maksehäiret, ei oleks hagejal kahju tekkinud.

Süü

16. Viimaseks tuleb tuvastada kostja süü õigusvastase kahju tekitamise eest. Süü tasandil

eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (tahtlus, raske

hooletus ja hooletus, VÕS § 104). Tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 sõnastusest on eelduslikult

tegemist tahtliku teoga. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel,

täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 1043 mõttes võib olla süü vorm ka kaudne

tahtlus. Erinevalt otsesest tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest arusaamises, kahjulike

tagajärgede ettenägemises ja soovimises, asendub kaudse tahtluse korral tagajärje ettenägemine

tagajärje ettekujutamise ja tagajärje soovimine tagajärje möönmisega (RKTKo 3-2-1-6-06, p 12;

3-2-1-150-15, p 13).

Kui kahjutekitaja tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline VÕS § 104 lg 5 ja

õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel ei lähtuta

VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist, vaid objektiivne käitumisstandard tuleneb VÕS § 1047 lg-st 3,

st et hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab

kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline

VÕS § 1047 lg-st 3 tulenevat käitumisstandardit järgima.

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et interneti kommenteerija tegevus ei

saa loogilisel võttes olla muud kui otsese tahtlusega toime pandud tegu (vt Varul, P, Kull, I jt.

Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, lk 779 viimane lause). Sama võiks

kohtu hinnangul väita ka maksehäire avaldamise korral, sest maksehäire avaldamise eesmärk on

nii hoiatada tulevasi võlausaldajaid kui ka teinekord survestada võimalikku võlgnikku

võlgnevust tasuma.

Tuginedes eeltoodule seega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud,

mistõttu kohus tuvastab, et kostja rikkumine oli süüline.

Viivis

17. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest (29.12.2023)

kuni põhinõude rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui

rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS §

367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (500 eurot) VÕS § 113 sätestatud

määras alates 29.12.2023, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

MENETLUSKULUD

18. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis

jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.

19. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude summalise suuruse

kohtulahendis. TsMS § 177 g 4 järgi tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

20. Hageja esitas 11.04.2024 kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi tasus hageja

riigilõivu 420 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulu oli 4103,30 eurot (km/ga). Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu on 145 eurot (km/ta). Kostja esitas hageja menetluskuludele

vastuväite, milles leidis, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Kostja leidis, et käesoleval

juhul on mõistlik ajakulu 14 tunni ulatuses. Kostja on muu hulgas viidanud sellele, et

menetluskulude mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleks arvestada ka esindaja tunnitasu

suuruse põhjendatust ja vajalikkust.

21. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse

vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hagihind on 3500 eurot. Nimetatud hinnaga hagilt tuli

hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 420

eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist (KIS) on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 420 eurot, mis

on põhjendatud menetluskulu.

22. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust.

Hageja esindaja tunnitasu oli 145 eurot (km/ta). Kohus märgib, et hageja esindaja ei ole

advokaat. Kohtu hinnangul ei saa hageja esindaja tunnitasu suurust 145 eurot käibemaksuta

pidada vastavalt kehtivale kohtupraktikale mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohtu hinnangul on

mõistlikuks ja põhjendatud mitte advokaadist esindaja tunnitasuks mitte rohkem kui 120 eurot

(km/ta).

23. Kohus leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud.

Arvestades asja keerukust, samuti hageja esitatud hagiavalduse ja kolme esitatud seisukoha, sh

menetluskulude nimekirja mahtu ja ulatust, kostja vastuse ja seisukohtade sisu ja mahtu, ei ole

põhjendatud kogu ajakulu, mis seostub maakohtu menetlusega. Kohus nõustub kostjaga ja peab

11.04.2024 menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingutele kulunud mõistlikuks ja

põhjendatud ajakuluks 14 tundi.

24. Hageja on füüsiline isik, kes ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kuuluvad

õigusabikulud hüvitamisele käibemaksuga. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja

osaliselt käibemaksu arvestusega 20 % (tegevused kuni 31.12.2023). Kohus märgib, et alates

01.01.2024 muutus käibemaksu standardmäär 22 % senise 20 % asemel. Kohus arvestab

hüvitamisele kuuluvaid kõiki nõudeid käibemaksuga 22 %.

25. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud

toimingute ajakulu ja esindaja tunnitasu suurust, kujuneb hageja põhjendatud menetluskuludeks

2469,60 ((14 x 120) + km 22%)+420) eurot.

Kuivõrd hageja taotles viivise väljamõistmist, mõistab kohus ka hageja kasuks viivise välja.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2469,60 eurot

ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik