2-22-11624/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-11624

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2024, Tallinn

Kohtuasi

AS PlusPlus Capital hagiavaldus Y. S. vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

3804,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806),

lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja: Y. S. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS PlusPlus Capital hagiavaldus Y. S. vastu osaliselt.

2. Mõista Y. S.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1752,30 eurot, 29.09.2023 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 419,04 eurot, samuti viivis põhivõlalt (1752,30 eurot) VÕS § 113 lg 1

teises lauses kehtestatud määras alates 30.09.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni,

kuid

mitte

põhivõlga

ületavas

summas.

Jätta

rahuldamata

intressi

ja

sissenõudekulude tasumise nõue.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 69% kostja kanda ja 31% hageja kanda.

4. Mõista Y. S.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 446,43 eurot. Kostjal

tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

2-22-11624

2/7

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E AS ja kostja sõlmisid 18.06.2020 arvelduskrediidilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja

2000 eurot krediiti. Kostja võttis kasutusele 1992,34 eurot ning on tagasi maksnud 240,04

eurot, mis on arvestatud põhivõla katteks. Tagastamata krediidi summa on 1752,30 eurot.

2. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, krediidiandja ütles lepingu 14.01.2021

avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud

03.03.2021 kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 1752,30 eurot, intressi 265,20

eurot, võla sissenõudmiskulusid 35 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist 1095,68 eurot ning viivist alates 10.08.2022 kuni põhivõla

tasumiseni 39,90% põhivõlalt aastas.

3. Kohus toimetas hagi kostjale isiklikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

4. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 20.09.2023 ettepaneku esitada

selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti laenu väljastamisel kostja krediidivõimet.

5. Hageja 29.09.2023 selgituse ja tõendite kohaselt lähtus laenuandja laenutaotlusest ja kostja

kontoväljavõtte analüüsist, tegi lisaks päringu pensionikeskusele ja kontrollis maksehäirete

puudumist. Kostjal puudusid varasemad (nii kehtivad kui kehtetud) maksehäired, ta

keskmine töötasu krediidi taotlemisele eelneval kuuel kuul oli 627,44 eurot (netosumma) ja

tööandja N AS. Kostja viibis eelneva kuue kuu jooksul korduvalt töövõimetuslehel, mille

tõttu oli tema töötasu väljamaksed tavapärasest väiksemad. Kostja selgitas esialgsele

võlausaldajale telefonivestluses, et viibis töövõimetuslehtedel laste haigestumise tõttu.

Samuti tuvastas esialgne võlausaldaja kostja arvelduskonto väljavõtte analüüsi tulemusel, et

kostja muud igakuised finantskohustused moodustasid 300 eurot. Pensionikeskuse päringu

vastuse kohaselt oli kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval kuuel kuul 874,41

eurot. Lisaks kontrollis krediidiandja kostja ametlikke teadaandeid ja karistusregistri

andmeid.

6. Hageja esitas 29.09.2023 ümberarvestuse. Alternatiivselt ning kui maakohus asub

seisukohale, et kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet,

nõuab hageja põhivõla tasumist summas 1752,30 eurot, 29.09.2023 sissenõutavaks

2-22-11624

3/7

muutunud viivist 419,04 eurot ning viivist alates 30.09.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Samuti nõuab hageja sellisel juhul

sissenõudekulusid summas 35 eurot.

7. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavaldusele lisatuna, mille kohaselt on

hageja menetluskulud 875 eurot (riigilõiv 455 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot,

sh käibemaks). Hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning tal puudub õigusabilt

tasutud käibemaksu mahaarvestamise õigus.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas

1752,30 eurot, 29.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 419,04 eurot ning

viivise alates 30.09.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude

(1752,30 eurot) ulatuses. Kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid ega (kahju)hüvitisi.

9. E AS ja Y. S. sõlmisid 18.06.2020 arvelduskrediidilepingu, mille alusel oli kostjal õigus saada

kuni 2000 eurot krediiti (dtl 15-19). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ning laenu välja maksnud. Vastavalt krediidikonto lepingu põhitingimustele kohustus kostja

tagastama igakuiselt 1/60 eelmise kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud

krediidist, kuid vähemalt 10 eurot.

10. Lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 59,28% ning sarnase tulemuse (59,68%) annab

Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator. Laenulepingu sõlmimise

ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu eraisikutele antud tarbimislaenude

keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%. Selle kolmekordne määr on 61,83% ning kostjaga

sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr ei ületa seda, s.o VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmäära.

11. Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 240,04 eurot, mis on

arvestatud põhivõlgnevuse katteks. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (1752,30 eurot),

intressi (265,20 eurot), sissenõudmiskulude (35 eurot), hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise (1095,68 eurot) ja hagiavalduse esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist protsendina (39,90%) põhinõudest.

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

13. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13).

2-22-11624

4/7

14. Kohus selgitas 20.09.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub,

et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused

ning neid asjaolusid tõendada.

15. Hageja 29.09.2023 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laen ei vastanud

kostja finantsolukorrale. Krediidiandja oleks pidanud märkama, et krediidist võib tekkida

taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

15.1. Hageja selgituse kohaselt märkis kostja laenutaotluses, et tema igakuine

sissetulek on 1100 eurot ja finantskohustused 300 eurot kuus. Kostja esitas

arvelduskonto väljavõtte perioodi 17.02.2019 kuni 18.09.2020 kohta, mille

analüüsi tulemusel oli kostja kuue kuu keskmine sissetulek laenu andmise

otsustamisele eelneval perioodil 627,44 eurot (netosumma). Hageja on esitanud

kohtule kostja arvelduskonto väljavõtte (29.09.2023 menetlusdokumendi lisa

10.1, xlsx fail).

15.2. Esiteks märgib maakohus, et E AS ja kostja sõlmisid vaidlusaluse

arvelduskrediidilepingu 18.06.2020. Kohtule on esitatud kostja kontoväljavõte

pikema perioodi kohta, s.o kuni 18.09.2020. Kuna kontoväljavõte pärineb

lepingu sõlmimisele järgnevast ajast, ei saanud krediidiandja lepingu nr xxxx

sõlmimisel hinnata kostja krediidivõimet kohtule esitatud kontoväljavõtte alusel.

Liiati nähtub tabeli realt nr 3814 E AS poolt krediidilepingu nr xxxx täitmine.

15.3. Teiseks ning isegi kui kontoväljavõte oli olemas ka krediidilepingu nr xxxx

sõlmimise otsustamisel, ei ole krediidiandja viinud läbi kostja krediidivõime

hindamist piisava põhjalikkusega.

15.4. Hageja on väitnud, et pensionikeskuse vastuse kohaselt oli kostja keskmine

töötasu laenu taotlemisele eelneval kuuel kuul 874,40 eurot. Kohtule esitatud

vastusest (dtl 57) nähtub, et tegelikult oli Pensionikeskuse vastuse kohaselt

kostja kuue kuu keskmine sissetulek (874,41 + 585,73 + 452,82 + 658,35 + 523

+ 648,97) / 6 = 623,88 eurot. E AS on 29.09.2023 möönnud, et süsteem võttis

aluseks suurima summa, mille klient sissetulekuna saanud oli, mitte keskmise

(dtl 58).

15.5. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostjal oli arvukalt kohustusi

erinevate krediidiandjate ees ning ta sissetulekust ei piisanud väljaminekute

katmiseks.

15.5.1. Nii on kostja võtnud vaatlusalusel ajaperioodil Xxxx p.l.c-lt laenu 9

korral (faili read nr 763, 858, 872, 899, 1116, 1217, 1261, 1367, 1471),

sh 19.09.2019 300 eurot, 25.08.2019 100 eurot, 24.08.2019 100 eurot,

19.08.2019 500 eurot, 18.06.2019 218 eurot, 31.05.2019 150 eurot,

21.05.2019 500 eurot, 23.04.2019 500 eurot, 02.04.2019 705 eurot.

Laenu andmisele vahetult eelnenud ajal, 2020 juunis maksis kostja

Xxxx Plc-le tagasi 70 eurot (rida 6010) ja 08.07.2020 100 eurot (rida

5862).

15.5.2. Kostja kasutas CREDIT24 krediidikontot (I OÜ), mh 14.02.2020 300

eurot (rida 6456), 24.02.2020 200 eurot (rida 6421), lisanduvad

varasemalt, 2019. aastal korduvalt võetud laenud. Kostja maksis

vahetult enne laenu saamist I OÜ-le tagasi igakuiselt ligikaudu 70 eurot

2-22-11624

5/7

(rida 6066, 01.06.2020 makse 68,91 eurot; rida 6184, 04.05.2020

makse 70 eurot).

15.5.3. Kostjal oli krediidikontoleping ka P OÜ-ga. Muuhulgas on kostja

võtnud 04.01.2020 kasutusele 210 eurot (read 232 ja 236), 07.01.2020

100 eurot (rida 206), 19.01.2020 200 eurot (rida 146), 22.01.2020 100

eurot (rida 129), 24.01.2020 100 eurot (rida 118), 25.01.2020 110 eurot

(rida 114), 03.02.2020 130 eurot (rida 91). Lisanduvad varasemalt,

2019. aastal võetud laenud. Vahetult enne E AS-ilt laenu saamist on

kostja 06.06.2020 tasunud P OÜ-le 63,08 eurot (rida 1906), 10.05.2020

on makstud 94,58 eurot (rida 2022) ja 78,82 eurot (rida 2023);

08.02.2020 on makstud 109,40 ja 103,27 eurot (read 2133 ja 2134).

15.5.4. Kostja arvelduskontolt nähtuvad maksetähtaegade pikendamise tasude

maksed (rida nr 54, 392, 550, 1137, 2364, 3256 jne), sealhulgas on

pikendust taotletud 06.06.2020 (rida nr 1906), s.o vahetult enne E AS-

ilt laenu taotlemist. Korduv laenutähtaegade tasuline pikendamine

pidanuks

krediidiandjale

andma

märku

kostja

võimalikest

makseraskustest.

15.5.5. Eelneva kokkuvõttes on laenu väljastamisel üldjoones õigesti hinnatud

kostja varasemate igakuiste finantskohustuste suuruseks 300 eurot.

Arvesse on jäänud võtmata kostja muud igakuised majapidamiskulud

(KAVS § 49 lg 1 p 4). Kostja on tasunud 06.06.2020 Elisa Eesti AS-ile

ja Elisa Teleteenused AS-ile 62,09 eurot, igakuiselt Stell OÜ-le

(varasemalt AS ISS Eestile) korteri kommunaalkulude eest: 04.06.2020

100 eurot (rida 1929), 04.05.2020 150 eurot (rida 2057), 18.03.2020

155 eurot (rida 2190). Arvesse on jäänud võtmata ka kontoväljavõttelt

nähtuvad Elektrum Eesti AS-ile ja Eesti Gaas AS-ile tehtud igakuised

maksed.

15.5.6. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks välja

selgitanud selle, kas ja kui palju ülalpeetavaid on kostjal ega sedagi

krediidivõime hindamisel arvesse võtnud (KAVS § 49 lg 1 p 6). Hageja

on märkinud, et kostja selgitas krediidiandjale telefonivestluses, et tema

sissetulek on olnud tavapärasest väiksem laste haigestumise tõttu.

Sellest tulenevalt pidanuks krediidiandja arvestama, et kostjal on

rohkem kui üks ülalpeetav. Ka kostja kontoväljavõttest on näha, et tema

kontole on laekunud pension ja toetus E. J. ning E. J. eest.

15.5.7. Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal elatusmiinimumi määr 221,36

eurot. Arvestades kostja keskmist sissetulekut laenu saamisele eelnenud

perioodil (623,88 eurot) ning ligikaudset igakuist finantskohustuste

suurust (300 eurot), jäi kostjale vaidlusalusel perioodil peale

elatusmiinimumi igakuiselt kasutada vaid 102,52 eurot. Arvestades

kostja kontoväljavõtetelt nähtuvaid kommunaalkulusid ja kaht

ülalpeetavat, ei saanud maakohtu hinnangul krediidiandja kuidagi

järeldada, et kostjal on majanduslik võimekus teenindada järjekordset

laenu.

15.6. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et 2000 euro suurune krediidilimiit

ei vastanud kostja majanduslikule olukorrale ning krediidiandja ei hinnanud

2-22-11624

6/7

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse

määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS

§ 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

17. Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

18. Kostja sai lepingu alusel krediiti 1992,34 eurot ning on teinud tagasimakseid summas

240,04 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik

tagasimaksed arvestada põhivõla katteks.

19. Hageja on 29.09.2023 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja määras

tagasimaksed uuesti põhinõude ulatuses, arvestades, et lepingu põhitingimuste järgi pidi

kostja laenu tagastama ühe aasta jooksul (12 osamaksega). Selliselt on uuesti määratud

igakuise osamakse suurus 166,03 eurot (viimane makse 166,01 eurot). Selline

ümberarvestus on maakohtu hinnangul VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas ja lubatav.

20. Alternatiivse arvestuse kohaselt hageja intressi ei nõua, kuivõrd ümberarvestuse perioodil

(15.07.2020 kuni 15.06.2021) oli VÕS § 94 järgne intress null.

21. Lepingu ülesütlemine 14.01.2021 avaldusega oli maakohtu hinnangul kehtiv, kuivõrd ka

ümber arvestatud maksegraafiku alusel oli kostja sel hetkel maksetega viivituses. Lepingu

üldtingimuste punkti 4.2 kohaselt oli võlausaldajal õigus leping üles öelda, kui laenusaaja

on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva makse või selle osa tasumisega. Kuna

ülesütlemine on kehtiv, on kostja alternatiivselt esitatud viivisearvestus põhjendatud. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 29.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

summas 419,04 eurot, samuti edasiulatuva viivise seadusjärgses määras (VÕS § 101 lg 1 p

6, § 113 lg 1 teise lause alusel).

22. Hageja nõuab ühtlasi sissenõudekulude hüvitamist summas 35 eurot. Maakohus jätab selle

nõude rahuldamata. Kui laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja

maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses, v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses

sätestatud erandi korral (Tallinna RK 06.02.2024 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-23-130993,

p 11.4 ja 16.03.2023 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-15885, p 16.3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

23. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning

seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

2-22-11624

7/7

24. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid

osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 3148 euro tasumist (sh põhivõlg 1752,30 eurot,

intress 265,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1095,68 eurot ja võla

sissenõudmiskulud 35 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt

välja 1752,30 eurot ning 29.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 419,04 eurot.

Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 69% (arvestuse aluseks olev tehe: 2171,34 / 3148 *

100% = 68,98%). Seega jäävad menetluskulud 69% ulatuses kostja kanda ning 31%

ulatuses hageja kanda.

25. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 875 eurot

(riigilõiv 455 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot).

26. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (455 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

27. Hageja lepingulise esindaja kulu on 420 eurot ning menetluses tehtud toimingud

(tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks) on järgmised:

27.1. Dokumentide komplekteerimine ja analüüs ajalise arvestusega 1,5 tundi;

27.2. Hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine ajalise arvestusega 2 tundi.

28. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingule kulunud aeg on ülemäärane, arvestades,

et hageja lepingulise esindaja töö piirdus blanketse hagiavalduse koostamisega. Asi ei olnud

õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste

nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus

vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu kahe tunnini (TsMS § 175 lg 1).

29. Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Ka siinjuures arvestab

maakohus sellega, et asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste

nõuete esitamine on inkassoteenust osutava hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus.

Maakohus hindab põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Hageja lepingulise esindaja tasu

on põhjendatud ja vajalik 2 * 80 *1,2= 192 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1, sh käibemaks).

30. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 455 + 192 = 647 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 69% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,69

* 647 = 446,43 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja

ei mõista.

31. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik