2-22-4905/71 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-4905

Tsiviilasi

I. U. ja K. L. avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks

Menetlustoiming

Lõpplahend hagita menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja I: I. U. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Avaldaja II: K. L. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:

XXX)

Avaldajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaana Nõgisto

(Advokaadibüroo Jaana Nõgisto, asukoht Kalevi 28-3, 10135

Tallinn, e-post: XXX)

Puudutatud isik: A. G. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:

XXX)

Ärakuulamise aeg ja koht

05.02.2024, Tallinn

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I. U. ja K. L. avaldus.

2. Määrata kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud XXX kinnistule (asukoht

XXX) ja registriossa nr XXX kantud XXX kinnistule (asukoht XXX) juurdepääs

avalikult kasutatavale XXX teele üle registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu

(asukoht XXX) vastavalt määrusele lisatud plaanile punase piirjoonega

tähistatud asukohale, laiusega 4 meetrit ja pikkusega 105 meetrit ning XXX

kinnistu äärses pöördekohas laiusega 6 meetrit ning pikkusega 8 meetrit (pindala

kokku 468 m2) järgmistel tingimustel:

2.1 Kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu ja registriossa nr

XXX kantud XXX kinnistu igakordsetel omanikel ja neilt nõusoleku saanud

isikutel on õigus kasutada juurdepääsuteed aastaringselt, ööpäevaringselt, jalgsi

ja sõiduvahenditega;

2.2 Juurdepääsutee korrashoid on kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud

XXX kinnistu ja registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu igakordsete omanike

ühine kohustus, korrashoidu teostatakse vastavalt nimetatud kinnistute omanike

vajadustele ja äranägemisele;

3. Kohustada kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu

igakordset omanikku taluma registriossa nr XXX ja registriossa nr XXX sisse

kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks seatud ja käesoleva kohtumääruse

resolutsiooni punktist 2 tulenevat juurdepääsu.

4. Kohustada registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu ja registriossa nr XXX

kantud XXX kinnistu igakordseid omanikke alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest tasuma võrdsetes osades registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu

igakordsele omanikule aastas juurdepääsutasu. Iga-aastane juurdepääsutasu

suurus koosneb esimese poolaasta tasust ning teise poolaasta tasust. Esimese

poolaasta tasu suurus on 186,43 eurot + võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud intressimäär jooksva aasta 1. jaanuari seisuga. Teise poolaasta tasu

suurus on 186,43 eurot + võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

intressimäär jooksva aasta 1. juuli seisuga. 2024. aasta esimese poolaasta tasu

suurus on 198,93 eurot (186,43 eurot + 12,5%). Iga-aastane juurdepääsutasu

(esimese poolaasta tasu + teise poolaasta tasu) tuleb tasuda jooksva aasta eest

hiljemalt 31. detsembriks.

5. Kohustada A. G.i (isikukood XXX) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kolmandasse jakku

esimesele vabale järjekohale märkus, et kinnistu on koormatud kinnistusraamatu

registriossa nr XXX ja registriossa nr XXX kantud kinnistute igakordsete omanike

kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju Maakohtu 30.04.2024 tsiviilasjas nr

2-22-4905 tehtud kohtulahendile.

6. Lugeda käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks kohtumäärusele lisatud

plaan (Lisa 1).

7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

8. Jätta avaldajate menetluskulud, mis on tekkinud pärast 13.01.2023 toimunud

kohtuistungit täielikult puudutatud isiku kanda, välja arvatud eksperdikulu, mis

jääb 33,88% ulatuses puudutatud isiku kanda.

9. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

10. Mõista A. G.ilt I. U. ja K. L. kasuks menetluskulud summas 2340,71 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta sätestatud tähtaja

järgimiseks taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

1. I. U. (avaldaja I) ja K. L. (avaldaja II) (ühiselt avaldajad) esitasid 04.04.2022 Harju

Maakohtule avalduse kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamiseks ning

tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes. Avaldajale I kuulub XXX asuv XXX kinnistu

(registriosa nr XXX) ning avaldajale II XXX kinnistu (registriosa nr XXX), millelt puudub

ligipääs avalikult XXX teelt. Ainuvõimalik ligipääs avalikult teelt avaldajate kinnistule on

mööda teelõiku, mis asub A. G.ile (puudutatud isik) kuuluval XXX kinnistul (registriosa nr

XXX). Tee on ajalooliselt olnud juurdepääsuna kasutusel avaldajate kinnistutele pääsemiseks.

Avaldajad on pöördunud puudutatud isiku poole kinnistu koormamiseks juurdepääsuõigusega

avaldajate kinnistute kasuks, avaldajad pakkusid puudutatud isikule ühekordset hüvitist 1500

eurot. Puudutatud isik keeldus sooviavaldust arutamast enne, kui selgub, kui palju on Maa-

amet ja Kose Vallavalitsus puudutatud isikule väidetavalt kahju tekitanud. Avaldajad paluvad

juurdepääsuõiguse määrata järgnevatel tingimustel:

-

juurdepääs asub avalduse Lisa 4 skeemi kohasel punase piirjoonega tähistatud alal;

-

juurdepääsu laius on ligikaudu 4 meetrit ja pikkus ligikaudu 115 meetrit;

-

juurdepääs on ööpäevaringne ja aastaringne;

-

juurdepääsu tohib kasutada nii jalgsi kui sõidukiga (sh vajadusel veoki või

haagissõidukiga, kui see on vajalik tehnika, ehitusmaterjalide või prügiveoks või

muuks sarnaseks otstarbeks);

-

juurdepääsu hooldamine ja korrashoid jääb XXX ja XXX kinnistute igakordsete

omanike ühiseks ülesandeks ning toimub vastavalt nende kinnistute omanike ja/või

kasutajate vajadusele juurdepääsu kasutada;

-

juurdepääsutasu suuruse määrab kohus.

Avaldajad selgitasid, et juurdepääsuks taotletav tee asub maatulundusmaa kinnistul. Tee ei

läbi õueala, selle kasutamine ei koorma puudutatud isiku õigusi ülemääraselt. Tee osas oleks

potentsiaalne juurdepääsutasu avaldajate hinnangul umbes kuus eurot aastas.

2. Kohus võttis 05.05.2022 määrusega avalduse menetlusse ning korraldas 11.11.2022

vaatluse XXX kinnistul ja seda ümbritsevatel kinnistutel. Puudutatud isik selgitas, et XXX

kinnistu eelmise omanikuga on olnud neil tee kasutamise osas suuline kokkulepe ning ta on

ka praeguse XXX kinnist omanikuga rääkinud, et võib teed kasutada tasuta.

3. Puudutatud isik esitas kohtule 12.01.2023 seisukoha, milles ei nõustu avaldajate sooviga.

Puudutatud isik märkis, et läbirääkimiste asemel loodavad avaldajad reaalservituudi

saamiseks kohtule, kes tühistaks olemasoleva kokkuleppe ja määraks üle XXX kinnistu

ühepoolselt ligipääsu ning kannaks selle kitsendusena kinnistusraamatusse. Juurdepääsu ei ole

puudutatud isik takistanud. Seadus ei nõua tee kasutamise puhul reaalservituudi sõlmimist.

Kasutamise tähtaeg on tähtajatu seni, kuni on sõlmitud teeservituut või tee on võõrandatud.

Juurdepääsu kasutamise tasu on null eurot, kuid korrashoiu eest pidi vastutama avaldaja I, kes

ei ole viie aasta jooksul midagi teinud. Seega on avaldajatel ligipääs avalikult kasutatavale

teele olemas. Kinnistusraamatu kanded on vabatahtlikud, kui ei ole tegemist AÕS § 158

kirjeldatud juhtumitega või puudub ligipääs.

4. 13.01.2023 toimunud kohtuistungil selgitas puudutatud isik, et tal ei ole kirjaliku lepingu

vastu midagi, aga ta ei soovi pakutud tingimustel sõlmida notariaalset lepingut. Avaldajate

esindaja kinnitas, et puudutatud isik on talunud juurdepääsu, aga kokkulepet ei ole poolte

vahel sõlmitud. Avaldajatel puudub kinnistutele juurdepääs, ühtki avaldajate kinnistutega

piirnevat avalikku teed ei ole. Puudutatud isik märkis, et varasemalt on juurdepääsuteede eest

antud tasu rohkem kui kolm eurot aastas. Puudutatud isik ei nõustu kinnistusraamatusse

kantava koormatisega, kuna seda saaks määrata üksnes siis, kui kokkulepet ei ole. AÕS § 156

puhul ei ole määratud, milline peab olema lepingu vorm. Antud juhul on suuline kokkulepe

olemas. Ekspertiisi määramist puudutatud isik vajalikuks ei pea, kuna selliseid tehinguid

tehakse Kose vallas pidevalt ning vaadata tuleks tehtud tehingute keskmist hinda. Puudutatud

isik märkis, et peab õigeks, et talle makstaks ühekordset tehingutasu, mis võiks olla näiteks 10

000 eurot.

5. Kohus määras 31.10.2023 ekspertiisi, et välja selgitada XXX kinnistu väärtus ilma

juurdepääsutee talumiskohustuseta ning juurdepääsutee talumiskohustusega. Ekspert esitas

28.11.2023 eksperthinnangu, mille kohaselt 4 m laiuse ja 115 m pikkuse juurdepääsutee

talumise kohustuse tõttu väheneb kinnisasja turuväärtus 366 euro võrra. Hinnatava vara ühiku

turuväärtus väärtuse kuupäeva on 7967 €/ha. Ekspert lähtus asjaolust, et maa omanikule

korrashoiukohustust ei teki.

6. 05.02.2024 toimunud kohtuistungil selgitas kohus menetlusosalistele juurdepääsutasu iga-

aastase makse arvutamise põhimõtteid lähtuvalt Riigikohtu lahenditest tsiviilasjades nr 2-19-

20416 ja 2-18-12098. Puudutatud isiku hinnangul saab seal viidatud valemit kasutada üksnes

juhul, kui ei ole juurdepääsulepingut olemas. Samuti tõi puudutatud isik välja, et tema

hinnangul ei ole tee laiuseks 4 meetrit piisav, kuna arvestada tuleb ka muldkehaga ning

haljastuse ja lumelükkamiseks vajamineva alaga.

7. Avaldajad esitasid 09.02.2024 juurdepääsutee ligikaudse asukoha täpsustatud skeemi ning

täpsustatud andmed tee laiuse osas, mis hõlmab puudutatud isiku poolt kohtuistungil osutatud

pöördekohta. Avaldajate hinnangul kulgeb juurdepääsutee 105 meetri ulatuses 4 meetri

laiusena ning 8 meetri ulatuses 6 meetri laiusena. Kokku on juurdepääsutee pindala sellisel

juhul 468 m2.

8. Puudutatud isik esitas 21.02.2024 seisukoha, milles leiab, et 6-4m x 115m on ilmselgelt

liiga kitsas ala, kuna tee hooldusega seonduv võtab enda alla oluliselt suurema ala. Samuti

tuleb arvestada, et tänase seisuga on kokkuleppe kohaselt avaldajate huvides nende kasutuses

112m x 115m ala. Juurdepääsutee ei saa olla kitsam kui seda on jätkuna olemasolev

munitsipaaltee, mille laius on 7,5 meetrit. Mõistlik oleks olemasolev 1340m2 ala mõõta eraldi

kinnistuks ja kanda see notariaalse lepingu alusel kasutusse või munitsipaalomandisse.

Ekspertiisis ei ole välja toodud kinnistu väärtust. Samuti ei ole ekspert hinnanud kogu XXX

kinnistu väärtust peale selle sisuliselt kolmeks jagamist ja kandeid kinnistusraamatusse.

Kohtumääruse põhjendused

9. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, esitatud seisukohtadega ning uurinud ja

hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

10. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub

vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus

nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu

määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise

tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

11. Puudub vaidlus, et avaldajale I kuulub XXX kinnistu (registriosa nr XXX), avaldajale II

XXX kinnistu (registriosa nr XXX) ning puudutatud isikule XXX kinnistu (registriosa nr

XXX). Maa-ameti kaardi väljavõttelt nähtub, et avaldajatele kuuluvatele kinnistutele

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt puudub.

12. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajatel on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt

olemas, kuna puudutatud isik ei takista avaldajatel avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsemist

üle oma kinnistu ning kokkulepe juurdepääsutee kasutamiseks on kehtiv. Avaldajad on

kinnitanud, et puudutatud isik on senini juurdepääsu talunud, kuid soovivad

juurdepääsuõiguse kandmist kinnistusraamatusse.

13. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 156 alusel võib kohtusse pöörduda ka olukorras, kus

avaldajat pole küll takistatud pääsemast avalikult kasutatavale teele, kuid samas on keeldutud

senist tavaõiguse alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult ja korrektselt ja kokkuleppel

või kohtu määratava asjakohase tasu eest vormistamast (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 16 ning Riigikohtu 15.03.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-517, p

17). Iseenesest on õiguslikult korrektne kasutada juurdepääsuteed ka üksnes suulise lepingu

alusel, kuid see ei välista juurdepääsuteele õigustatud isikult nõuda märkuse

kinnistusraamatusse kandmist ka juhul, kui tee kasutamisele mingeid takistusi ei teha ning

pooltel puudub ka vaidlus juurdepääsutee kasutamise tingimuste üle. Kohtule esitatud

kirjavahetustest nähtuvalt on avaldajad pöördunud puudutatud isiku poole juurdepääsuõiguse

kinnistusraamatusse kandmiseks, kuid kohtuvälisele kokkuleppele jõudmine ei ole olnud

tulemuslik.

14. Kohus on paikvaatluse käigus tuvastanud, et juurdepääsutee kulgemine üle puudutatud

isiku kinnistu on objektiivselt, tehniliselt ning maakorralduslikult võimalik. Tee on

puudutatud isiku kinnistul olemas, puudutatud isik on senini juurdepääsu talunud ning

avaldajad kõnealust teed ka kasutavad. Vaatluse, kohtule esitatud skeemi ning Maa-ameti

kaardirakenduse põhjal ei nähtu teisi mõistlikke alternatiive juurdepääsuvõimaluse loomiseks

mujalt kui puudutatud isiku kinnistult.

15. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 156 lg 1 kohaselt tuleb juurdepääsu

kindlaksmääramise korral üldjuhul alati määrata teeniva kinnisasja omanikule juurdepääsu

talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista.

Erandina on tasu välja mõistmata jätmine lubatav üksnes juhul, kui teeniva kinnisasja omanik

on väljendanud kohtule selgelt, et ta tasu ei soovi (Riigikohtu 16.06.2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-180-15, p 42). Kuigi puudutatud isik on kohtule selgitanud, et on senini taganud

avaldajatele juurdepääsu ilma selle eest tasu nõudmata, on puudutatud isik kohtumenetluses

väljendanud enda nägemust periooditasu ja ühekordse tehingutasu suuruse osas. Seega tuleb

kohtul sellest järeldada, et menetlusosalistel on vaidlus kinnistusraamatusse kantava

juurdepääsuõiguse tasu üle.

16. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb juurdepääsutasu välja arvestada perpetuiteedi

põhimõtte alusel (Riigikohtu 01.06.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416, p 15.5):

Juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja väärtuse vähenemine (koormatise vaba ja

koormatud kinnisasja väärtuste vahe) x diskontomäär.

16.1. Ekspertiisiakti kohaselt on puudutatud isiku kinnistu turuväärtus 7967 eurot hektari

kohta. Kinnisasja väärtuse vähenemine on ekspertiisiakti kohaselt 4 meetri laiuse ja 115

meetri pikkusega tee puhul 366 eurot (4m x 115m = 460m2 ehk 0,046ha; 0,046ha x 7967€/ha

= 366€). Puudutatud isiku hinnangul ei ole 4 meetri laiune tee piisav, kuna arvestada tuleb ka

haljastuse ning lumelükkamiseks vajaliku alaga. Avaldajad täpsustasid kohtule, et tee

pöördekohas tuleks arvestada tee laiuseks 6 meetrit, mis oleks 8 meetri ulatuses, kuid 105

meetri ulatuses kulgeb tee kaardiserveri mõõtmise järgi 4 meetri laiusena.

Avaldajate taotlusest lähtudes on põhjendatud juurdepääsutee, mille laius on 4 meetrit ning

pöördekohas 6 meetrit. Kohtu hinnangul on see piisav, et teenindada kahele kinnistule

pääsemist. Isegi, kui juurdepääsutee jätkuks olev XXX tee on taotletavast teelõigust laiem, ei

pea kinnistule juurdepääsuks kasutatav tee olema sama lai, kui seda on avalikkusele kasutatav

eratee. Kohtu hinnangul ei ole juurdepääsutee laiuse määramisel möödapääsmatult vajalik

arvestada, et juurdepääsuteele peaksid mahtuma lumevallid. Kui avaldajad on soovinud

juurdepääsuteed laiusega 4 meetrit, on nad eelduslikult arvestanud, et sellise laiusega teed on

neil võimalik ka otstarbeliselt kasutada. Sealjuures tuleb avaldajatel endil tagada, et

juurdepääsutee hooldamisega ei koormataks puudutatud isiku kinnistut laiemalt kui seda on

taotletud juurdepääsutee laius. Kui teelt lükatavat lund ei ole võimalik jätta vallina

juurdepääsutee alasse, tuleb avaldajatel tagada lume äravedu.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et avaldajatele tuleb juurdepääsutee määrata

vastavalt nende esitatud täpsustatud plaanile (dtl 283).

16.2. Lähtudes juurdepääsutee mõõtmetest (4m x 105m + 6m x 8m), väheneb kinnisasja

väärtus juurdepääsutee tõttu (0,0468ha x 7967€/ha) 372,8556 euro (ümardatult 372,86 euro)

võrra.

Riigikohus on 13.12.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-18-12098 (p 17) selgitanud täiendavalt, et

perpetuiteedi põhimõtet rakendades tuleb tasu määramiseks kasutada ka VÕS § 113 lg 1 teise

lause järgset intressimäära (diskontomäära). Diskontomäär koosneb VÕS § 113 lg 1 teise

lause järgi kahest komponendist: VÕS § 94 lg 1 järgsest intressimäärast, millele lisandub 8%

aastas. Iga-aastast juurdepääsutasu indekseeritakse vastavalt diskontomäära muutumisele.

Kuna diskontomäär muutub kahel korral aastas, koosneb juurdepääsutasu iga-aastane suurus

esimese poolaasta tasust ning teise poolaasta tasust. Esimese poolaasta tasu arvutatakse 1.

jaanuaril kehtiva diskontomäära abil ning teise poolaasta tasu 1. juulist kehtiva diskontomäära

abil (Riigikohtu 13.12.2023 määrus tsiviilasjas 2-18-12098, p 17.2). Seega tuleks

juurdepääsutasu suurus arvestada esimese poolaasta kohta järgnevalt: 186,43 eurot (372,86/2

ehk pool kinnisasja väärtuse vähenemisest) + diskontomäär jooksva aasta 1. jaanuari seisuga.

Teise poolaasta kohta järgnevalt: 186,43 eurot (372,86/2 ehk pool kinnisasja väärtuse

vähenemisest) + diskontomäär jooksva aasta 1. juuli seisuga.

Kohtumääruse tegemise ajal on diskontomäär 12,5% ( 4,50% VÕS § 94 lg 1 alusel + 8% VÕS

§ 113 lg 1 teise lause alusel). Seega on 2024. aasta esimesel poolel juurdepääsutasu suurus

198,93 eurot (186,43 eurot + 12,5%). 2024. aasta teise poole tasu arvutatakse 1. juulist

kehtiva diskontomäära abil. Kohus määrab, et juurdepääsutasu tuleb tasuda jooksva aasta eest

hiljemalt 31. detsembriks. Kuna juurdepääsutee määratakse mõlema avaldaja huvides, tuleb

juurdepääsutasu tasuda avaldajatel võrdsetes osades.

16.3 Asjaolu, et ekspert ei ole toonud ekspertiisiaktis selgelt välja puudutatud isiku kinnistu

koguväärtust, vaid üksnes väärtuse ühe hektari kohta, ei tähenda, et ekspertiisi ei saaks sellest

tulenevalt lahendi tegemisel arvesse võtta. Ka ei saa nõustuda puudutatud isiku seisukohaga,

et juurdepääsuteega jagatakse puudutatud isiku kinnistu kolmeks, mistõttu oleks ekspert seda

kinnistu väärtuse vähenemise hindamisel arvesse võtma. Tee, mis on juba ka puudutatud isiku

kinnistul olemas, kulgemine üle põllumaa ei takista eelduslikult põllumaa otstarbelist

kasutamist.

17. Kohtu hinnangul ei ole avaldajate esitatud tingimused juurdepääsutee kasutamiseks

puudutatud isiku huvisid üleliigselt koormavad. On põhjendatud anda avaldajatele juurdepääs

enda kinnistuteni ka transpordiga. Eelduslikult puudutab juurdepääsuõigus nii kinnisasja

omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutavaid

isikuid (Riigikohtu 27.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 21). Samas lahendis on

Riigikohus viidanud muuhulgas sellele, et reeglina peaks elamiseks kasutatavale kinnisasjale

olema tagatud juurdepääs ka autoga (p 22). Arvestades, et juurdepääsutee kulgeb puudutatud

isiku kinnistult, mille otstarve on maatulundusmaa, ei saa transpordiga liiklemine oluliselt

puudutatud isikut häirida. Samuti jääb tee korrashoiukohustus avaldajate kanda.

18. Avaldajad

on

palunud

juurdepääsu

kandmist

kinnistusraamatusse.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi on nõutav kinnisasja omaniku

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa juurdepääsutee kohta kanne tehakse. TsÜS § 68 lg 5

sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist

tahteavaldust andma. Kohtulahendi täidetavuse tagamiseks tuleb puudutatud isiku nõusolek

kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega.

Kohus täpsustab resolutsioonis märkuse sõnastust.

Menetluskulud

19. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Juurdepääsu määramise avalduse rahuldamine teenib eelduslikult avaldajate

huve. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohtu hinnangul on juurdepääsu määramine olnud avaldajate huvides, kuid osaliselt on

avaldajate menetluskulud tingitud puudutatud isiku käitumisest. Kohtu hinnangul on

puudutatud isik esitanud kohtule menetluse käigus mitmeid põhjendamatuid taotlusi, samuti

vastuolulisi seisukohti ning keeldunud põhjendamatult ka ekspertiisi läbiviimisest. Samuti on

puudutatud isik keeldunud kohtuväliselt kokku leppimast eksperdi isikus ning sellega seoses

on ekspertiisikulud osutunud kallimaks. Kohus on selgitanud puudutatud isikule menetluses

korduvalt, et avaldajatel on ka kokkuleppe olemasolu korral õigus nõuda juurdepääsutee

kasutamise õigust puudutava märkuse kandmist kinnistusraamatusse. Ka on puudutatud isik

esitanud kompromissi läbirääkimiste tingimusteks, et avaldaja II peab puudutatud isikuga

selleks otse suhtlema. 05.02.2024 toimunud kohtuistungil on kohus lahendanud puudutatud

isiku mitmeid taotlusi, millest ei ole sõltunud konkreetse vaidluse lahendamine.

Kohtu hinnangul on seega põhjendatud jätta avaldajate menetluskulud osaliselt puudutatud

isiku kanda. Kohus jätab puudutatud isiku kanda avaldajate menetluskulud, mis on tekkinud

pärast 13.01.2023 toimunud kohtuistungit, kuna alates sellest ajast on kohtu hinnangul

menetluskulud tingitud puudutatud isiku käitumisest. Muus osas jätab kohus menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

20. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

21. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 143 p 1 sätestab, et asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja

tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses

ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. TsMS § 144 p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

23. Avaldajaid esindas tsiviilasjas vandeadvokaat Jaana Nõgisto. Kohtule 13.01.2023,

05.02.2024 ning 24.04.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osundati avaldajatele

õigusteenust tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude hüvitamist

nõutakse koos käibemaksuga.

23.1. 13.01.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kandsid avaldajad menetluskulusid

seoses õigusabiga kokku 887 eurot (5,25 tundi hinnaga 140 eurot tunnis + km).

Kuivõrd kohus jätab kuni 13.01.2023 toimunud kohtuistungini (kohtuistung kaasa arvatud)

tekkinud menetluskulud avaldajate endi kanda, ei määra kohus kindlaks senini tekkinud

menetluskulusid. Sealhulgas jätab kohus avaldajate tasutud riigilõivu summas 100 eurot

avaldajate endi kanda, kuna avaldus on esitatud avaldajate huvides.

23.2. 05.02.2024 esitatud nimekirja kohaselt on avaldajad täiendavalt kandnud

menetluskulusid kokku 1024,80 eurot (6 tundi hinnaga 140 eurot tunnis + km). Kokku on

seega tasunud avaldajad menetluskulusid seoses õigusabiga 1911,8 eurot (sh km).

05.02.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajad kandnud järgmisi kulusid:

-

ekspertiisikulu 2304 eurot;

-

13.01.2023 kohtuistungil osalemine 2h;

-

arutelu kliendiga ja 28.02 kompromissettepaneku tegemine, tutvumine puudutatud

isiku vastusega, analüüs, kohtule teavituse saatmine läbirääkimiste luhtumise kohta 1h

30 min;

-

juuni/juuli 2023, nõupidamine kliendiga ja läbirääkimiste pidamine alternatiivse

ekspertiisi korraldamises kokku leppimiseks, teavituse saatmine kohtule 1h;

-

tutvumine ekspertiisiga, ettevalmistus 04.02.2024 kohtuistungiks 1h 30 min.

Arvestades, et 13.01.2023 toimunud kohtuistungi kulud jätab kohus avaldajate kanda, ei hinda

kohus 13.01.2023 toimunud kohtuistungil tekkinud menetluskulusid. Muus osas peab kohus

põhjendatuks avaldajate esindaja tehtud toiminguid ning nendele kulunud aega. Riigikohus on

varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu

02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13, p 12), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu

16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse

keerukust ja pikkust ning avaldajate lepingulise esindaja kvalifikatsioone, on taotletud

tunnitasu määr mõistlik ja vastab turutingimustele.

Eeltoodust lähtudes on avaldajate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu asja

menetlemisel pärast 13.01.2023 toimunud kohtuistungit kokku 4 tundi. Arvestades avaldajate

lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on avaldajate põhjendatud õigusabikulud pärast

13.01.2023 toimunud kohtuistungit kokku 560 eurot (4 tundi x 140 eurot). Alates 01.01.2024

on käibemaksumäär senise 20% asemel 22%, mistõttu ajakulu ning esindaja tunnihind seoses

ekspertiisiga tutvumise ning 04.02.2024 kohtuistungiks ettevalmistumisega tuleb maksustada

22%-lise käibemaksuga. Seega on avaldajate põhjendatud õigusabikulud kokku koos

käibemaksuga 676,20 eurot ((2,5 x 140 + 20% käibemaks) + (1,5 x 140 + 22% käibemaks)).

Lisaks on avaldajad kandnud ekspertiisitasu summas 2304 eurot.

Kohtule esitatud kirjavahetusest (dtl 146) nähtuvalt on avaldajad võtnud ka ise ekspertiisi

tegemiseks hinnapakkumise, mille kohaselt on ekspertiisi läbiviimisega olnud nõus Arco Vara

hindaja K. K. ning eksperdikulu oleks pakkumise järgi kujunenud 1760,12 eurot + käibemaks

(kokku 2112,14 eurot). Kuivõrd puudutatud isik ekspertiisiga ei nõustunud, määras ekspertiisi

kohus soodsaima hinnapakkumise järgi, milleks kujunes 2304 eurot koos käibemaksuga.

Kuna ekspertiis määrati nii avaldajate kui ka puudutatud isiku huvides, jätab kohus avaldajate

pakutud ekspertiisitasu ulatuses võrdsetes osades menetlusosaliste kanda, kuid ekspertiisitasu

ületavas osas puudutatud isiku kanda. Sellest tulenevalt tuleb puudutatud isikult välja mõista

eksperdikulu summas 895,91 eurot (2112,14/3 + 2304-2112,14). Seega jääb puudutatud isiku

kanda 38,88% avaldajate tasutud eksperdikulust.

23.3. Avaldajate 24.04.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajad

kandnud kulusid ka seoses 05.02.2024 toimunud kohtuistungiga järgnevalt:

-

ettevalmistus kohtuistungiks – 1h;

-

osalemine kohtuistungil – 3,5 h.

Nagu kohus eelnevalt on märkinud, on kohtu hinnangul avaldajate esindaja tunnitasu määr

mõistlik ja vastab turutingimustele. Arvestades kohtuistungi pikkust ning kohtuistungiks

ettevalmistamiseks kuluvat aega, on avaldajate põhjendatud õigusabikulud seoses 05.02.2024

toimunud kohtuistungiga kokku 768,60 eurot (630 eurot + km).

24. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldajatele hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 2340,71 eurot (676,20 eurot + 895,91 eurot + 768,60 eurot). Muus osas jäävad

avaldajate menetluskulud avaldajate endi kanda.

25. Kohus jätab puudutatud isiku menetluskulud puudutatud isiku enda kanda. Puudutatud

isikul ei ole menetluses olnud esindajat, samuti ei nähtu kohtule, et puudutatud isik oleks

käesolevas menetluses menetluskulusid kandnud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud

puudutatud isikul puuduvad.

Puudutatud isik on esitanud kohtule 21.02.2024 varalise kahju hüvitamise taotluse, milles

palub avaldajalt I mõista välja varalise kahju hüvitis 2730,60 eurot. Nagu kohus on

13.01.2023 toimunud kohtuistungil puudutatud isikule selgitanud, tuleb sellist nõuet

menetleda eraldi kohtumenetluses ning puudutatud isikul tuleb selleks esitada kohtule vastav

hagiavaldus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik