2-23-129798/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-129798

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi Raul Vildi vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

622,32 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OK Incure OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Aap Kulik

Vastustaja

(kostja):

Raul

Vilt

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023 otsus hagi rahuldamise ulatuse osas

ja muuta menetluskulude jaotust. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista

Raul Vildilt OK Incure OÜ kasuks välja 1422,99 eurot (põhivõlg 899,61 eurot,

intress 134,12 eurot, viivis 354,26 eurot, võla sissenõudmiskulu 25 eurot ja

meeldetuletuskirjade saatmise kulu 10 eurot) ning jätta menetluskulud maakohtus

Raul Vildi kanda.

2. Lugeda Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023 otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.2.Välja mõista Raul Vildilt OK Incure OÜ kasuks 1422,99 eurot (põhivõlg 899,61

eurot, intress 134,12 eurot, viivis 354,26 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja

meeldetuletuskirjade kulu 10 eurot).

3. Rahuldada OK Incure OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetluskulud Raul Vildi kanda.

5. Mõista Raul Vildilt OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks välja mõlemas

kohtuastmes kokku 455 eurot (riigilõiv).

6. Välja mõista Raul Vildit OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(455 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 27. juulil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Raul Vildilt (kostja) 1175,51 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu

Maakohus 7. septembril 2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tartu Maakohus andis 7. septembril 2023 hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse

esitamiseks. Kohus märkis, et hagejal tuleb anda lisaks kogu informatsioon vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta ning esitada kõik sellekohased tõendid.

2. Hageja esitas 25. septembril 2023 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 899,61 eurot, intressid 134,12 eurot, viivise 354,26 eurot, meeldetuletuskirja tasu

10 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-ga (krediidiandja) 25. juulil 2022 krediidiliini

lepingu nr 3739488 krediidilimiidiga 900 eurot (dtl 36-37). Kokku on krediidiandja teinud

kostjale krediidi väljamakseid 948,10 eurot (dtl 42-49). Kostja kohustus tasuma võlalt intressi

39,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Tagasimakseid on kostja teinud kokku

142,43 eurot (dtl 50). Kostja jäi viivitusse kolme (15. detsember 2022, 15. jaanuar 2023 ja

15. veebruar 2023) osamakse tasumisega. Krediidiandja saatis 1. märtsil 2023 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks (dtl 51-54). Kuna

kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu üles

16. märtsil 2023 (dtl 55-56). Krediidiandja loovutas nõude hagejale 7. aprillil 2023 (dtl 57-59).

Kostjal on tasumata põhiosa maksed 899,61 eurot ja intress 134,12 eurot. Hageja nõuab kostjalt

viivist 17. märtsist 2023 kuni 1. juulini 2023 määraga 31,5% aastas arvestatuna 899,61 eurolt

(hagis ekslikult märgitud 1999,61 eurot) ning 1. juulist 2023 kuni 25. septembrini 2023 määras

36% aastas arvestatuna 899,61 eurolt (hagis ekslikult märgitud 1999,61 eurot).

Hageja on teinud kohtuväliselt pingutusi edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti

kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 10. aprillil 2023 (20 eurot), 21. aprillil 2023 (5 eurot),

17. mail 2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Hageja nõuab kostjalt

VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulu 30 euro hüvitamist.

Hageja viitas, et krediidiandja on hinnanud kostja kui tarbija krediidivõimelisust vastavalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-tele 2 ja 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja omandas muuhulgas teabe kostja varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja

kliendi pangakonto väljavõtte ajaloo alusel (hagi lisa 12). Lisaks kogus krediidiandja andmeid

avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ning

AS Creditinfo skooringust (hagi lisa 13). Krediidiandja analüüsis eelnevalt nimetatud teavet

kogumis. Kostja teavitas enda sissetulekuks 1537 eurot kuus. Kostja pangakontolt nähtus

viimaste kuude keskmise töötasuna 1458,05 eurot. Oma kohustuste suuruseks teavitas kostja

125 eurot. Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole,

klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel on

maksimaalne intressi makse kuus ca 27,28 eurot (krediidilimiit 3500 eurot×0,11%×31 päeva),

millele lisandub krediidisumma tagasimakse 13,33 eurot, kokku 40,61 eurot. Krediidiandja

võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid

regulaarseid kulutusi majapidamisele 450 eurot kuus. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid

kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas. Seega moodustusid krediidi väljastamisel

kostja kohustused suurusjärgus 11,36% [(40,61+125)÷1458,05×100] sissetulekust, mis on

mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Pärast krediidikohustuste

tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Eeltoodut kogumis

arvestades väljastas krediidiandja krediiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides.

Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole

talle kättesaadavad, nähtavad või mida laenusaaja ei avalda.

3. Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

805,67 eurot. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud

56% ulatuses kostja ja 44% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskulude

katteks välja 156,80 eurot koos lisanduva viivisega.

Maakohus märkis, et menetleb hagi oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud korras

(TsMS § 405 lg 1). Hageja on esitanud kostja nõude kohta piisavalt andmeid ja tõendeid, et

nende alusel rahuldada hagiavaldus osaliselt.

Maakohus leidis, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on

kinnitanud kohtule, et laenu andmisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest, riiklikest

registritest tehtud päringutele ning pangakonto väljavõttest (dtl 26). Kohtule pangakonto

väljavõtet esitatud ei ole, esitatud on krediidiandja tehtud pangakonto väljavõtte analüüs

(dtl 77-80). Nimetatud analüüs on loodud 25. septembril 2023. Seega jäi maakohtule

arusaamatuks, kuidas see puudutab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi

andmisel 25. juulil 2022. Samuti juhtis maakohus hageja tähelepanu asjaolule, et krediidiandja

ei ole piisava hoolsusega analüüsinud kostja krediidivõimelisust, sest krediidiandja on lähtunud

asjaolust, et kostja töötab ettevõttes XXXXXXXX AS ning saab sealt püsivat sissetulekut, mille

arvelt tasuda krediidikohustusi. Maakohus tegi päringu töötamise registrisse ning leidis, et

kostja ei ole XXXXXXXX AS-s mitte kunagi kehtivat töösuhet omanud, seega ei saanud kostja

ka nimetatud ettevõttest palka.

Eelneva tõttu leidis maakohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg 7 järgi

loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress

olema 39,9% aastas, (dtl 36). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%,

mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi

nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti 948,10 eurot, tagasimakse perioodiga 60 kuud,

kohustusega tasuda iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt

minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja

väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu

seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on tagasi maksnud kokku

142,43 eurot (dtl 50). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 805,67 eurot (948,10-142,43).

Hageja ülejäänud nõuded jäävad rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja nõuded osaliselt rahuldamata ning teha uus otsus,

millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja ei nõustu maakohtuga, et hageja ei ole esitanud tõendit kostja pangakonto väljavõtte

kohta. See on esitatud hagi lisas 12. Maakohus on seda tõendit ebaõigesti hinnanud ning jätnud

selle olulises osas tähelepanuta. Tõend koosneb maakohtu poolt mainitud pangakonto

analüüsist, kuid tõendi leheküljed 2-4 sisaldavad ka kostja pangakonto tehingute ajalugu

kontodel

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX perioodil 1. jaanuar 2022-26. mai 2022. Kuivõrd

KAVS §-s 48 sätestatud krediiditoimikut peab krediidiandja KAVS § 48 lg 7 alusel

elektroonilises infohaldussüsteemis, siis on tõend esitatud just sellisel kujul nagu see on

süsteemist kättesaadav. Tõendi ebaõige hindamine on oluliselt mõjutanud lahendit.

Hageja märkis, et pangakonto analüüsi ja väljavõtte kuupäev (25. september 2023) näitab aega,

millal krediidiandja tegi päringu oma infosüsteemi tõendi väljastamiseks süsteemist.

Krediidivõimelisust hinnati krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt, mida märkis hageja ka

hagiavalduses.

Kostja esitas krediidiandjale krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt oma pangakontode

väljavõtted, millest nähtub, et „XXXXXXXX AS“ on kostjale kandnud 25. märtsil 2022 raha

selgitusega „lähetuskulude avanss“, 7. aprillil 2022 selgitusega „märtsi töötasu“, 9. mail 2022

selgitusega „aprilli töötasu“. Krediidiandjal puudus alus kahelda, et kostja töötas ettevõttes

XXXXXXXX AS. Isegi kui kostja töötasu laekumise andmed ei vasta tõele, ei saa sellest

järeldada, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS §

4034 lg 7 neljas lause).

6. Kostja (vastustaja) apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt menetlusnormi olulise

rikkumise tõttu hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks

välja 1422,99 eurot (s.o põhiosa 899,61 eurot, intress 134,12 eurot, 17. märts 2023 kuni

25. september 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 354,26 eurot, sissenõudekulud 25 eurot

ja meeldetuletuskirjade kulu 10 eurot) ning jätab menetluskulud kostja kanda.

8. Hageja esitas kostja vastu 25. juuli 2022 tarbijakrediidilepingust (dtl 36-37) tuleneva võla

tasumise nõude (VÕS § 402 lg 1). Maakohus leidis, et hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning rahuldas hagi osaliselt (põhivõla osas). Hageja vaidleb maakohtu

hinnangule vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel vastu ning palub

ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega hagi täies ulatuses rahuldada.

9. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et maakohus on õigesti kontrollinud, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus; vt ka Riigikohtu 24. novembri

2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 13).

10. Maakohus selgitas hagejale vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimist

võimaldavate tõendite esitamise vajadust küll juba 7. septembri 2023 puuduste kõrvaldamise

määruses, kuid ei selgitanud hagejale, et tema esitatud tõendid ei ole piisavad ega andnud

võimalust täpsustada hagi lisa 12 (kostja pangakontode väljatrükk ja analüüs) koostamisega

seonduvat. Maakohus on selliselt rikkunud selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1 p-d 1-4, §

230 lg 2 ja § 436 lg 4). Jättes hagi lisas 12 esitatud tõendi tähelepanuta ja hindamata, rikkus

maakohus tõendite igakülgase ja täieliku hindamise kohustust (TsMS § 232 lg 1).

11. Ringkonnakohus leiab, et see menetluslik minetus on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtu

menetluses.

Hageja selgitas 24. aprilli 2024 menetlusdokumendis, et hagi lisas 12 toodud analüüs on

koostatud teenusepakkuja OÜ Krediidiregister Accountscoring teenuse vahendusel.

Accountscoring teenus toimib selliselt, et krediidisaaja annab OÜ Krediidiregister nõusoleku

enda arvelduskonto ajaloole ligipääsu saamiseks, seda tegi ka kostja. OÜ Krediidiregister

kogub nimetatud andmeid otse andmeallikast (näiteks pangast) ja analüüsib neid ning seejärel

edastab analüüsitud andmed krediidisaajale. Kogu protsess toimub API rakenduste vahendusel,

seega eraldiseisvat arvelduskonto väljavõtet kui sellist ei väljasta – saadakse üksnes andmed

otse andmekogumist. Antud juhul on hagimenetluses kostja pangakontode väljavõtete koondina

esitatud

OÜ Krediidiregister

kogutud

kostja

pangakontode

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ajaloo andmed.

Hageja selgitas apellatsioonkaebuses, et kostja kolme pangakonto väljavõtted perioodil

1. jaanuar 2022 – 26. mai 2022 on koondatud hagi lisas 12, täpsemalt peatükis „Tehingud“

(dtl 78-80). Kostja ei ole tõendi sisule vastuväiteid esitanud ega vaidlustanud hageja seisukohta,

et kostja esitas enda pangakontode andmed OÜ Krediidiregister pakutud Accountscoring

teenuse vahendusel. Hageja selgitused kostja pangakonto andmete saamise ja analüüsi

koostamise asjaolude osas on kooskõlas KAVS §-des 49 lg-tes 1 ja 3 ning § 50 lg-s 4

sätestatuga.

Samuti selgitas hageja, et tõendi päises märgitud kuupäev „Loodud: 25.09.2023“ ei viita

krediidivõimelisuse hindamise kuupäevale, vaid sellele, millal krediidiandja tegi päringu oma

infosüsteemi tõendi süsteemist väljastamiseks. Analüüs sisaldab kostja pangakonto andmeid

perioodil 1. jaanuar 2022 – 26. mai 2022, st enne laenu võtmist. Ringkonnakohtul puudub alus

hageja selgitustes kahelda.

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja on esitanud kostja pangakontode ajaloo

andmed hagi lisas 12. Ringkonnakohus hindab maakohtu poolt hindamata jäänud tõendit

TsMS § 653 alusel ning kontrollib, kas krediidiandja on järginud laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja pangakonto andmete kohaselt oli tema

keskmiseks töötasuks 1458,05 eurot kuus. Kohustuste suuruseks märkis kostja 125 eurot kuus.

Krediidiandja kontrollis kostja andmeid avalikest andmebaasidest. Hageja selgitas, et lepingu

nr 3739488 järgne maksimaalne tagasimakse sai olla ca 40,61 eurot kuus. Seda kinnitab hageja

esitatud kostja tagasimaksete laekumiste tabel (dtl 50), mille järgi ei ole kostja kordagi pidanud

tagasi maksma enam kui 30,49 eurot kuus. Krediidiandja arvestas kostja regulaarseteks

majapidamiskulutusteks 450 eurot kuus. Seega pidi kostjale pärast lepingu nr 3739488 alusel

saadud laenu maksimaalset tagasimakset jääma kätte 842,44 eurot (1458,05-125-40,61-450)

kuus.

13. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et krediidiandjal puudus kostja pangakonto andmete

alusel põhjus kahelda, et kostja sai sissetulekut XXXXXXXX AS-st.

Arvestades, et hageja oli esitanud maakohtule koos hagiga krediidiandja poolt kogutud kostja

pangakontode ajalugu tõendavad andmed, millest nähtus kostja töötasu XXXXXXXX AS-st,

puudus maakohtul vajadus selles osas täiendavate tõendite kogumiseks omal algatusel, sh

Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse päringu tegemiseks.

Ringkonnakohus märgib, et töötamise register ei ole avaliku juurdepääsuga andmekogu, mida

krediidiandja oleks saanud enne lepingu sõlmimist kontrollida. Põhjendatud ei ole maakohtu

seisukoht, et kande puudumine töötamise registris välistab kehtiva töösuhte ja palga saamise

tööandjalt.

Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et krediidiandja on omandanud kostja kohta teabe,

mis võimaldas tal hinnata, kas kostja oli võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel

laenu tagasi maksma ning hinnanud nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust. Krediidiandja

tuvastas kostja varalise seisu (tulud, kohustused) ning sõlmitava krediidilepingu mõju varalisele

seisule. Varalise seisu hindamine nähtub mh esitatud analüüsist (dtl 77).

Seega leidis maakohus ekslikult, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet

ja kohaldas põhjendamatult vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevaid

tagajärgi, luges VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäära ning jättis muud nõuded (v.a põhinõude) rahuldamata.

14. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks kontrollinud, kas tarbijale antud krediidi

kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Leping nr 3739488 sõlmiti 25. juulil 2022. Selleks ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr

31. mai 2022 seisuga 16,30% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle

kolmekordne määr on 48,9%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 48,63% aastas (dtl 36-

37), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja on hagiavalduses esitanud arvutuskäigu ja andmed krediidi kulukuse määra

kontrollimiseks. Arvesse on võetud intressimäära 39,9%, väljavõtu tasu 1,8 eurot eeldusel, et

kogu krediidilimiit (800 eurot) võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse

12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Eeltoodust tulenevalt ei ole

tarbijakrediidileping VÕS § 4062 lg 3 kohaselt tühine.

15. Kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega (15. detsember 2022, 15. jaanuar

2023 ja 15. veebruar 2023). Eelnevalt oli krediidiandja andnud kostjale täiendava tähtaja võla

tasumiseks ning hoiatanud, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 51-53).

Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud (VÕS § 416 lg 1) ning

krediidiandjal oli õigus laenuleping 16. märtsist 2023 erakorraliselt üles öelda (dtl 54-56).

16. Kostja on perioodil 25. juuli 2022 - 16. märts 2023 saanud krediiti kokku 950 eurot (dtl 43,

45 ja 49). Kostja oli tasunud krediidiandjale kokku 142,43 eurot (dtl 50), millest põhiosa

makseks luges krediidiandja kokku 50,39 eurot (dtl 50). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele laenu põhiosa 899,61 eurot.

17. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud intressi tasumist (VÕS § 94 lg 1).

Lepingus lepiti kokku intressimääras 39,9% aastas (dtl 36). Kostjal on tasumata intress kokku

134,12 eurot (lepingu sõlmimisest 25. juuli 2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 16. märtsil 2023

kogunenud intress 210,33 eurot, millest on maha arvestatud tasutud intress kokku 76,21 eurot

= 134,12 eurot). Hageja on intressiarvutused esitanud hagiavalduses (dtl 24) ja eraldi lisana

(dtl 60), arvestused on jälgitavad ja kontrollitavad. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda

hageja arvutuste õigsuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks

muutunud intress 134,12 eurot.

18. Hageja nõuab kostjalt ka viivist tasumata krediidisummalt määraga 39,9% aastas, kuid mitte

rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas, alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast kuni maakohtule nõuetekohase hagiavalduse esitamiseni (VÕS § 113 lg 1

kolmas lause ja VÕS § 415 lg 1). Hageja on viivisearvutuse esitanud hagiavalduses (dtl 25) ja

hagi lisas 8 (dtl 62). Mõlemas on ekslikult märgitud, et viivist on arvestatud 1999,61 eurolt.

Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 899,61 eurot perioodil 17. märts 2023 kuni

25. september 2023 määradega 31,5% (10,5%×3) ja 36% aastas (12%×3). Viivisearvutused on

kontrollitavad. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja

perioodil 17. märts 2023 kuni 25. september 2023 sissenõutavaks muutunud viivise

354,26 eurot.

19. Hageja palub mõista kostjalt välja VÕS § 1132 lg 1 alusel sissenõudmiskulu (lepingu

kehtivuse ajal) kahe tasulise meeldetuletuskirja eest. Iga sissenõutavaks muutunud kohustuse

kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest võib nõuda kuni 5 eurot. Hüvitist on õigus nõuda

juhul, kui eelnevalt on saadetud tarbijale vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Kostjale on

edastatud 7., 10., 13. ja 23. veebruaril 2023 neli kirja (dtl 69-76). Kostja kohustus tegema

graafikujärgseid makseid iga kuu 15. kuupäevaks. Kostjale on saadetud tasulised

meeldetuletuskirjad 15. jaanuaril 2023 ja 15. veebruaril 2023 sissenõutavaks muutunud

kohustuste kohta. Hageja nõuab kummagi tasulise meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Tegemist on

põhjendatud nõudega, mis kuulub rahuldamisele ja 10 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulu (pärast lepingu lõppemist)

30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel. Hageja märgib, et on saatnud kostjale e-posti ja posti teel

nõudekirjad 10. aprillil 2023 (dtl 64), 21. aprillil 2023 ja 17. mail 2023 (dtl 67). Esimese

nõudekirja eest nõuab hageja 20 eurot, teise eest 5 eurot ja kolmanda eest 5 eurot. Hageja ei ole

tõendanud kostjale 21. aprillil 2023 nõudekirja saatmist. Seega kuulub nõue rahuldamisele

üksnes esimese ja kolmanda nõudekirja saatmise eest, s.o kokku 25 eurot.

20. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osaliselt hagi rahuldamise ulatuse osas

ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 1422,99 eurot (põhivõlg

899,61 eurot + intress 134,12 eurot + viivis 354,26 eurot + sissenõudmiskulu 25 eurot +

meeldetuletuskirjade saatmise kulu 10 eurot). Hagi jääb rahuldamata 5 euro osas.

21. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, mistõttu tuleb muuta ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu otsuse tulemusena kuulub hagi suuremas osas

rahuldamisele, mistõttu on põhjendatud jätta maa- ja ringkonnakohtus menetluskulud kostja

kanda (TsMS § 162 lg 1).

Kuivõrd maakohus määras kindlaks kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude

rahalise suuruse ning ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit, tuleb muuta ka maakohtu

kindlaks määratud menetluskulude rahalist suurust (TsMS § 174 lg 5).

Maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulusid kokku 280 eurot

(s.o riigilõiv). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu hinnanguga ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja riigilõivu 280 eurot.

22. Ringkonnakohtu menetluses koosnevad hageja menetluskulud apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõivust 175 eurot (dtl 106). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja

vajaliku kuluga (TsMS § 174 lg 1) ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kostjalt tuleb mõlemas kohtuastmes välja mõista hageja kasuks menetluskuluna (riigilõiv)

kokku 455 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)