3-23-760/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-760

Otsuse kuupäev

30. aprill 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Tanel Kärmase ja Kärt Renniti kaebus Viljandi valla

vastu kahju hüvitamiseks (ehitisregistri andmete

parandamata jätmine)

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad - Tanel Kärmas ja Kärt Rennit, mõlema kaebaja

esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Vastustaja - Viljandi vald, esindaja Alar Karu

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebajate kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt

30.05.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioon-

kaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

4. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 14).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebajad Tanel Kärmas ja Kärt Rennit esitasid 10.04.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse

Viljandi valla vastu kahju 20 000 euro hüvitamiseks.

Kaebajad on Viljandi vallas Päri külas Päri tee 14-10 asuva korteriomandi (registriosa number

1997939, eriomandi ese eluruum üldpinnaga 78,1 m2, edaspidi korter) kaasomanikud.

Kortermaja keskküte lülitati välja võlgnevuse tõttu 2010. aastal. Kaebajad omandasid korteri

2015. aastal.

Kaebajad esitasid 16.08.2022 vastustajale taotluse parandada ehitisregistris andmed korteri

kütte liigi kohta, kuna korteris ei ole kaugküte (keskküte), vaid lokaalne küte

(õhksoojuspump). Õhksoojuspumba paigaldasid kaebajad ajavahemikul september 2016 kuni

suvi 2017. Vastustaja leidis, et andmete muutmine ei ole võimalik nende parandamise teel,

kuna küttesüsteemi muutmine on ehitusteatist nõudev tegevus. Vastustaja keeldus

09.03.2023.a kirjaga nr 2-8/832-2 teatise alusel andmete muutmisest ja kahju 20 000 euro

hüvitamisest.

Kaugkütte lülitas välja vastustaja munitsipaalettevõte enne 01.07.2015 ning ajal, mil korter

kuulus vastustajale. Sellises olukorras tuleb vastustajal hinnata, kas kaugkütte eemaldamist ja

lokaalsete kütteseadmete paigaldamist saab lugeda tehnosüsteemi muutmiseks ning kas

muudatuste sisseviimiseks on vaja läbi viia täiendav seadustamise menetlus. Kaebajate

arvates seda nõuda ei saa. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on vastustajale

selgitanud, et andmete parandamine on võimalik, kuid vastustaja seda ei tee. Erinevad avaliku

võimu organid on vastupidistel seisukohtadel.

Kaebajad soovivad seadustada korterit müügiks. Kaebajatele on tekkinud varaline kahju

korteriomandi väärtuse vähenemise tõttu. Kaebajad hindavad pankade ja maakleritega

toimunud suhtluse põhjal, et kasutusloaga ja kasutusloata korteri hinnavahe on 20 000 eurot.

Vastuseks kohtu küsimusele selgitasid kaebajad, et kahju tekitanud vastustaja õigusvastane

tegevus on see, et keeldutakse ebaõigete või puudulike andmete parandamise korras

ehitistregistri andmete parandamisest ja kaebajate korterisse õhksoojuspumba

registreerimisest. Ehitisregistri järgi on korteris kaugküte, aga tegelikult seda ei ole. Kui ei

soovita kaugkütet tagasi lülitada, siis tuleks seadustada andmete parandamise korras, et

korteris on õhksoojuspump. Tegemist on olukorraga, kus ehitisregistri andmed on ebaõiged

või puudulikud ning kaebajad on esitanud registrile õiged andmed.

2. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja

statistiline tähendus. Ehitisregistrisse andmete kandmisest keeldumine oli haldusmenetluse

seaduse mõistes toiming. Andmete esitamise teatisega ei saa seadustada ebaseaduslikku

ehitustegevust. Kaebajad ei ole esitanud ehitusteatist.

Kaebajate väide, et vastustaja (vastustaja õiguseellane) lülitas elamu keskküttesüsteemist

välja, on väär. Kohalik omavalitsus ei ole kaugkütte teenuse osutaja ja ei saa korteriomanike

eest otsuseid vastu võtta. Päri tee 14 kortermajale lõpetati kaugkütte teenuse osutamine

võlgade tõttu. Vastustaja teada osutas teenust aastal 2010 Osaühing Ramsi VK (registrikood

10357298), dokumendid 2010. aasta kohta on praeguseks hävitatud. Pärsti Vallavalitsuse

31.01.2011.a istungil otsustati, et Päri 3 (praegune aadress Päri tee 14) hoones tuleb nõuda

keskküttesüsteemi tagasi ühendamist. Vastustaja õiguseellane ei ole enne korteri müüki ümber

ehitanud elamu keskküttesüsteemi korteri piirides, näiteks eemaldanud korterist radiaatoreid

ja püstakuid.

Ehitise tehnosüsteemi muutmine või asendamine on ümberehitamine, selleks on nõutav

ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kui korteriomanik on ebaseaduslikult ehitanud ümber korteri

küttesüsteemi, siis ei teki sellest õigustatud ootust ehitamise seadustamiseks. Kaebajate

esitatud andmete põhjal ehitati korteri küte ümber aastatel 2016-2017, sel juhul ei kohaldu

sätted enne 01.07.2015 tehtud ehitustööde seadustamise kohta. Andmete parandamine ei

asenda kasutusluba või -teatist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi selgitustest ei

nähtu, et vastustaja oleks õigusnorme valesti tõlgendanud.

Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Vastustaja ei ole toimingu (kande tegemine

ehitisregistrisse) sooritamata jätmisega käitunud õigusvastaselt ja rikkunud kaebajate õigusi.

Kaebajad ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid.

Poolte vahel on toimunud pikk kirjavahetus ja korduvad arutelud korteri küttega seotud

küsimustes. Probleemide hulgas on, et Päri tee 14 kinnisasi on määratud

kaugküttepiirkonnaks, kaugküttealaga on tegemist alates aastast 2004, üksiku korteri

eraldamine kaugküttest ei ole lubatud, korterelamu ümberehitamiseks on 28.12.2021 esitatud

ehitusteatis, mis näeb ette kütte- , ventilatsiooni- ja soojaveelahenduse kaugkütte baasil,

ehitusluba ei saa anda, kui samale asukohale on antud või menetletakse ehitusluba ja nende

lubade koos realiseerimine ei ole võimalik. Vastustaja hiliseim, 24.01.2024 kujundatud

seisukoht oli, et korteri praeguse kütte saab seadustada tingimusega, et korteris võetakse

kasutusele kaugküte, kui tervik-rekonstrueerimise projekti asutakse realiseerima.

Kohtu seisukoht

3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse

rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel;

5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

olema täidetud kõik eeldused. Kui vähemalt üks eeldus on täitmata, siis ei ole

hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik ja muude eelduste käsitlemine enam vajalik ei ole.

Kohus ei ole eelduste täidetuse hindamisel seotud kindla järjekorraga.

4. Kaebajad tuginevad vastustaja õigusvastase tegevusena sellele, et vastustaja ei parandanud

ehitisregistris andmeid korteri soojusvarustuse ja soojusallika liigi kohta. Vastustaja keeldus

sellest 09.03.2023.a dokumendiga nr 2-8/832-2 (kaebuse lisa 3). Selles dokumendis on

põhjendusena öeldud, et korteri küttesüsteemi ei saa seadustada andmete esitamise teatisega.

Kaebajate väitel oli vastustaja tegevus õigusvastane, kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud

ehitisregistri põhimääruse § 35 lg 1 ütleb, et ebaõigete või puudulike registriandmete korral

esitab andmeandja registrile õiged andmed.

5. Kohtu hinnangul vastustaja õigusvastast tegevust ei esine. Ehitisregistri põhimääruse § 35

lg 2 sätestab, et registriparanduskandega parandatakse andmed juhul, kui andmete

parandamise eelduseks ei ole ehitusseadustikus nimetatud pädeva asutuse läbi viidavad

menetlused ja tehtavad toimingud, välja arvatud § 31 lõikes 4 sätestatud juhul. Viidatud § 31

lg 4 sätestab, et andmed veevarustuse, pesemisvõimaluste, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni,

soojusvarustuse, energiaallika, tualettruumi olemasolu ja liikide ning päikesepaneelide

olemasolu kohta kantakse registrisse registriparanduskande automaatkandega juhul, kui

tehnosüsteemi olemasolu nähtub võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust.

6. Vaidlust ei ole selles, et

- korterile anti kasutusluba eluruumina 24.10.2007;

- kasutusloas on elamu küttesüsteemina märgitud kaugküte (kaugkeskküte);

- lokaalse kütte (õhksoojuspumba) ehitasid kaebajad ajavahemikul september 2016 kuni

suvi 2017.

Kui korteri kütte liigiks kasutusloa järgi on kaugkeskküte ja kaebajad on selle asemele

ehitanud lokaalse kütte (õhksoojuspumba), siis on tegemist ümberehitamisega. Alates

01.07.2015 kehtiva ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 3 p 3 alusel on ümberehitamiseks

muuhulgas ehitamine, mille käigus paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse

tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet. EhS lisa 1 alusel oli

selliseks ehitamiseks nõutav ehitusteatis. Riigikohus on selgitanud, et varasemat

ehitustegevust ei ole võimalik seadustada ehitusteatise menetluses, vaid seda saab teha ehitus-

ja kasutuslubadega (Riigikohtu lahend asjas 3-17-1859, p 17).

Seega oli korteri kütte andmete muutmise eelduseks enne ehitamise alustamist läbi viidud

ehitusteatise menetlus või pärast ehitamist läbi viidud ehitus- ja kasutusloa menetlus.

Ehitisregistri põhimääruse § 31 lg 4 nimetatud erandi kohaldamiseks vajalikku

võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingut ei ole. Andmete muutmine ei olnud

võimalik andmete parandamise teel.

7. Õige ei ole kaebajate väide, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (ehitisregistri

vastutav töötleja kuni 07.07.2023) või kliimaministeeriumi (ehitisregistri vastutav töötleja

alates 08.07.2023) antud selgituse põhjal on andmete parandamine võimalik või isegi

kohustuslik.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium selgitas 22.02.2023.a e-kirjas (kaebajate

04.03.2024.a avalduse lisa 3), et ta saab anda õigusalase selgituse ministeeriumi enda poolt

väljatöötatud õigusakti kohta ning selgitada õigusnormi tähendust. Ministeerium ei ole pädev

lahendama õigusvaidlust, õiguslikult nõustama, üksikjuhtumit lahendama või andma juhiseid,

kuidas üksikjuhtumil käituda. Ministeerium on juba vastustajale selgitanud, et andmete

esitamise teatisega saab andmeid muuta üksnes juhul, kui ei ole vaja läbi viia EhS nimetatud

pädeva asutuse poolt läbi viidavaid menetlusi ja toiminguid (ehitus- ja kasutusteatise või

ehitus- ja kasutusloa menetlust.) Seega kui EhS tähenduses on tegemist ehitamisega ja selleks

on nõutav ehitusteatis, siis ei saa andmeid muuta andmete esitamise teatisega. Pärast

01.07.2015 toimunud ehitustegevuse n.n seadustamise kohta eriregulatsioon puudub, s.t läbi

tuleb viia EhS kirjeldatud tavapärane ehitusteatise või ehitusloa ja seejärel kasutusteatise või

kasutusloa menetlus. Ministeerium selgitas juba eelmises vastuses kaebajatele, et otsuse

vastuvõtmine, kas on vaja läbi viia EhS nimetatud teatise või loamenetlus, on kohaliku

omavalitsuse pädevuses, ning kohaliku omavalitsuse otsust saab vaidlustada kohtus.

Kliimaministeerium selgitas 20.02.2024.a e-kirjas (kaebajate 04.03.2024.a avalduse lisa 1), et

kui ehitise andmed on aegunud, puudulikud või valed, saab neid parandada andmete esitamise

teatise abil. Andmete esitamise teatist ei saa kasutada, kui uued andmed (näiteks suurem

hoone maht) on tekkinud tegevusest, mis nõuab või oleks nõudnud ehitusloa taotlemist või

ehitusteatise esitamist, ning andmete parandamiseks on vaja esmalt kaasata teisi osalisi või

viia läbi menetlusi kohaliku omavalitsusega. Sellisel juhul tuleb ehitisregistri kaudu

tagantjärele esitada näiteks ehitusluba või -teatis või kasutusluba või -teatis.

Kokkuvõttes on ministeeriumid selgitanud pooltele sama, mida leidis otsuse punktis 6 kohus -

kui läbi oleks tulnud viia ehitusteatise või -loa ning kasutusteatise või -loa menetlus, siis ei ole

andmete parandamine lubatud.

Kaebajad on esitanud ka kliimaministeeriumi 04.03.2024.a e-kirja (kaebajate 04.03.2024.a

avalduse lisa 7). Selle sisu ei ole täielikult arusaadav, kuna kaebajad ei ole esitanud kirja,

millele vastati. Kohtule nähtav osa kirjavahetusest käsitleb menetlustähtaegu.

8. Asjas ei ole võimalik kohaldada ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse § 28 või § 29 sätestatud menetlust, kuna ümberehitus toimus aastatel 2016-2017.

Asjakohane ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 05.12.2022.a e-kiri

(kaebajate 04.03.2024.a avalduse lisa 6), mille järgi kohalik omavalitsus peab hindama, kas

antud juhul saab kaugkütte eemaldamist ja lokaalsete kütteseadmete paigaldamist lugeda

tehnosüsteemi muutmiseks ning kas muudatuste sisse kandmiseks on vajalik läbi viia täiendav

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 kohane n.n seadustamise

menetlus või saab andmed ehitisregistrisse kanda andmete esitamise teatisega. Kirjas toodud

seisukoht eeldab, et tegemist on enne 01.01.2003 toimunud ehitamisega, mida reguleerib

rakendusseaduse § 28, kuid see ei ole õige.

9. Asjas tuleb eristada vastustaja kui haldusorgani tegevust ning vastustaja või muude isikute

tegevust eraõiguslikes suhetes. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et kahju peab olema tekitatud avalik-

õiguslikus suhtes. Vastustaja kui korteri kunagise omaniku tegevus (vastustaja oli korteri

omanik kuni 13.04.2015 ning võõrandas korteri Rannatennis OÜ-le) ei ole toimunud avalik-

õiguslikus suhtes.

Lisaks ei ole tõendatud kaebajate väide, et vastustaja ehitas korteri omanikuna ümber korteri

küttesüsteemi. Kohtu hinnangul on usutav, et elamu soojusvarustuse teenus peatati 2010.

aastal küttevõla tõttu. See, et vastustaja kasutas ajutiselt korteri kütmiseks teisaldatavaid

elektriradiaatoreid, ei ole käsitletav korteri ümberehitamisena. Vastustaja esitas tõendid selle

kohta, et ta ei ole korterist keskkütte torustikku ja radiaatoreid lammutanud (vastustaja vastuse

lisa 9). Vastustaja on tõendanud, et haldusorganina nõudis ta 2011. aastal elamus keskkütte

kasutamist (vastustaja vastuse lisa 8) ning kaebajate väitel nõuab vastustaja seda ka praegu.

See tähendab, et vastustajal ei olnud mingit põhjust taotleda korteri omanikuna ehitusõigust

korteri küttesüsteemi ümberehitamiseks või muul alusel muuta korteri kütte andmeid

ehitisregistris.

Pärast seda, kui vastustaja korteri müüs, ei olnud enam tema pädevuses otsustada, kas ja

milline küte korteris või elamus on. Elamu soojusvarustuse tagamine ning elamusse

küttesüsteemi rajamine või selle muutmine on eraõiguslikud küsimused, mille otsustamine on

elamu kaasomanike (ühiselt kõigi korterite omanike) pädevuses. Vastustaja pädevuses on

otsustada ehitusõiguse andmine, kui talle esitatakse sellekohane taotlus. Kui kaebajad korteri

omanikena soovisid ehitada korterile lokaalse kütte, siis oli nende kohustus teha seda

õiguspäraselt.

See, et eluruumile esitatavate nõuete kohaselt peab eluruumis olema küte ning

korteriomanikul on teiste korteriomanike ees kohustus tagada oma korteris kohane õhuniiskus

ja temperatuur, ei anna kaebajatele õigust ehitada küttesüsteemi ehitusõigust omamata ja ei

pane vastustajale kohustust omavoliliselt ehitatud küttesüsteemi andmeid ehitisregistrisse

kanda.

Kaugküttetorustiku omaniku ja soojuse müüja osaühingu Ramsi VK tegevus ei ole omistatav

vastustajale. Soojuse müük toimus samuti võlaõiguslikus suhtes. See, et elamuni viivat

töökorras kaugkütte torustikku praegu olemas ei ole, võib omada tähtsust poolte muudes

vaidlustes (vt otsuse punkti 12), kuid sellel ei ole tähtsust käesolevas vaidluses. Nagu eespool

öeldud, on korteriomanike pädevuses otsustada, kuidas korraldada elamu kütmine, ning

selleks vajalikud ehitustööd tuleb teha õigusnorme järgides.

10. Täitmata on ka muud kahju hüvitamise eeldused. Kaebajad ei ole tõendanud kahju

tekkimist ja suurust. Kaebajate väide, et seadustamata lokaalse küttega korteri väärtus on 20

000 euro võrra väiksem seadustatud lokaalse küttega korteri väärtusest, jääb paljasõnaliseks -

kaebajad väidavad, et see on nii, kuid ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Kohus selgitas

13.02.2024.a määruse punktis 5.3 kaebajatele võimalusi oma väite tõendamiseks, kuid

kaebajad ei ole seda teinud.

Kohus märgib, et käesoleva asja raames oleks kohus saanud arvestada kahju, mis on

põhjuslikus seoses kaebuse aluseks oleva konkreetse tegevusega, mida kaebajad vastustajale

ette heidavad. Tegemist ei ole kasutusloata korteriga, vaid korteris on tehtud ümberehitusi,

mille tõttu korter ei vasta enam kasutusloale ja mida kaebajad soovivad seadustada. Sellest

väljapoole jäävad võimalikud korteri väärtust mõjutavad asjaolud (näiteks korteriomanike

otsus laenu võtmise kohta) ei puutu käesoleva vaidluse lahendamisel asjasse.

Kaebajad on jätnud kasutamata kohased õiguskaitsevahendid. RVastS § 7 lg1 tuleneb, et

riigivastutusõiguses ei aktsepteerita esmase õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõuet. Kui

kaebajad olid veendumusel, et korteri kütte liigi andmeid oleks saanud muuta andmete

parandamise teel, siis oleks kaebajatel tulnud kahju ärahoidmiseks esitada halduskohtule

sellekohane kohustamiskaebus. Samuti oli kaebajatel võimalus esitada vastustajale taotlus

anda korterile uus ehitus- ja kasutusluba nii, et kütte liigiks on lokaalne küte, ning vastustaja

keeldumise korral esitada kohtule vastav tühistamis- ja kohustamiskaebus. Kohtuasja

dokumentide põhjal on kaebajad teinud sellele suunatud toiminguid - koostatud on

ehitusprojekt (kaebajate 04.03.2024.a avalduse lisa) ja kaebajad on püüdnud koguda

kaasomanike nõusolekuid (kaebajate 08.04.2024.a avalduse lisa 1, korter 8 ei ole nõusolekut

andnud).

11. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kohus

jätab kaebuse rahuldamata.

12. Käesolevas kohtuasjas lahendas kohus kahju hüvitamise nõuet alusel, et vastustaja ei

muutnud korteri andmeid ehitisregistris nende parandamise teel. Kaebuse aluseks ei olnud

see, et vastustaja on keeldunud korterile ehitus- või kasutusloa andmisest selle praegusel

kujul, ning sellist haldusakti ei ole kohtu teada ka antud. Kaebajad esitasid 05.01.2024

ehitusloa taotluse ja vastustaja menetleb seda (on esitanud kaebajatele nõude kõrvaldada

taotluse puudused). Vastustaja selgituste põhjal on kaebajad, vastustaja ja korteriomanikud

(korteriühistu) liikumas lahenduse poole, milleks on anda korteris lokaalse kütte

seadustamiseks ehitusluba kõrvaltingimusega ehk kuni elamu kui terviku rekonstrueerimise

kohta tehtud korteriomanike otsuste elluviimiseni. Kui vastustaja keeldub ehitusloa

andmisest, siis on kaebajatel õigus vaidlustada see haldusakt halduskohtus. Kui kaebajate

hinnangul rikuvad nende õigusi korteriomanike otsused elamu rekonstrueerimise kohta, siis

on tegemist maakohtu pädevuses oleva vaidlusega. Käesolevas asjas jätab kohus tähelepanuta

poolte väited, mis on seotud elamu kaasomanike otsustega elamu rekonstrueerimise (s.h

küttesüsteemi) kohta, elamu kui terviku renoveerimiseks 28.12.2021 esitatud ehitusteatisega,

kaugkütte kasutamise kohustuse või lokaalse kütte kasutamise võimalusega elamus või

korteris ning kaebajate 05.01.2024 esitatud ehitusloa taotlusega ja vastustaja väidetud

puudustega taotluses, kuna need väljuvad käesoleva kohtuasja piiridest.

Menetluskulud, muud taotlused, selgitused

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebajate

kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus

jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

14. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks