1-23-6240/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2024, Tartu

Kriminaalasja number

1-23-6240

Kriminaalasi

Oleg Zhernak süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) §

114 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses

Kohtunik

Rahvakohtunikud

Triin Harak

Piret Puistaja ja U. Viickberg

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Kärt Käära, M.t Nigol

Alla Lašmanova, Natalia Tselikova

Süüdistatav

Oleg Zhernak, isikukood: 36403290279; elukoht: xxx;

käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas (Turu

56, Tartu linn);

kriminaalkorras karistamata;

tõkend vahistamine alates 09.07.2023.

Prokurör

ringkonnaprokurör Külli Saks

Kaitsja

vandeadvokaat Sirje Must kokkuleppel

RESOLUTSIOON

1. Mõista Oleg Zhernak süüdi KarS § 113 lg 1 järgi tapmises ja karistada teda 9 aasta

pikkuse vangistusega.

2. Vangistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates 9. juulist 2023.

3. Jätta tõkend vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Otsuse

jõustumisel tõkend tühistada.

4. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja Oleg Zhernakilt riigituludesse menetluskuludena

sundraha 2050 eurot, ekspertiisi kulu 7597, määratud kaitsja tasu 459,60 eurot ja

tunnistaja kulud 31,80, s.o kokku 10 138,40 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12

kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel

näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad

tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku

järgses täitemenetluses.

5. Jätta A. J. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 50 000 eurot rahuldamata.

6. Rahuldada H. A. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt ning VÕS § 134 lg 3,

§ 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel välja mõista Oleg Zhernakilt H. A. kasuks 5000 eurot,

mis tuleb kanda H. A. Swedbank arvelduskontole nr xxx, märkides selgituseks

„Kriminaalasjas nr 1-23-6240, mittevaralise kahju nõue“.

7. Kannatanud A. J. (ik: xxx, tel: xxx) ja H. A. (ik xxx, tel: xxx) on taotlenud enda

teavitamist Oleg Zhernaki vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu

kannatanule.

8. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta läbiotsimise käigus kaasa võetud ostutšekk, mis asub

kriminaaltoimikus, kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Oleg

Zhernakile Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid:



Kinnipidamisel Oleg Zhernaki seljas olnud riided ja jalanõud-pakendites nr

O.Z.1, O.Z.2, O.Z.3, O.Z.4.



Oleg Zhernakilt sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud randmel olnud

käekell Q&Q.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel anda surnu K. R. mobiiltelefon Samsung Galaxy A13, mis

asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis pärast kohtuotsuse jõustumist K. R.

pärijale/pärijatele.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui väärtusetud asjad

Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid:

-

Pakend nr 15 - sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud aluspüksid,

-

Pakend nr 7 - sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud vasaku jala toasuss,

-

Pakend nr 8 - sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud parema jala toasuss,

-

Pakendid nr KR1, KR2, KR3, KR4, KR5S - surnu K. R. leidmisel temal seljas olnud

riided ja jalanõud,

-

Pakend nr L16 - läbiotsimise käigus kaasa võetud klaasist pudel,

-

Pakend nr L19 - läbiotsimise käigus kaasa võetud mopp,

-

Pakend nr L23 - läbiotsimise käigus kaasa võetud taburet,

-

Pakend nr L22 - läbiotsimise käigus kaasa võetud käterätik.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu

Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 30.

aprillist 2024. Apellatsiooniõigusest võib loobuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. See tähendab,

et 15 päeva jooksul alates 30. aprillist 2024 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu

Maakohtule.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Oleg Zhernaki süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 09.07.2023 kuid mitte hiljem kui

09.07.2023 kell 06:38 aadressil xxx asuva elumaja köögis ja elumaja vahetus läheduses lõi

tahtliku tapmise eesmärgil vähemalt 12 korda tuvastamata kõva tömbi, serva omava esemega

ja rusikate või jalgadega K. R.t (R.) peapiirkonda, sealhulgas näkku, tekitades sellega K. R.le

järgmised vigastused: parema silmakoopa, ninaluude, ninavaheseina ja alalõualuu vasaku

nurga murrud, peaajupõrutus koldeliste ämblikuvõrkkestaaluste verevalumitega suuraju

mõlema poolkera ja väikeaju pinnal; verevalumid kõõlustanul ja oimulihases, põrutushaavad

juustega kaetud peanahal ja näol, nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse

näopiirkonnas.

Lisaks eelnevale samal ajal samas kohas Oleg Zhernak surus põlvega või lõi kõva tömbi

esemega K. R. rinnale ja kaelale, millega põhjustas K. R. rinnaku ristimurru verevalumiga

murdu ümbritsevates pehmetes kudedes, keeleluu ja kilpkõhre murrud verevalumitega

ümbritsevates pehmetes kudedes ja nahaaluse verevalumi vasakul pool kaelal. Samuti lõi

Oleg Zhernak korduvalt kõva tömbi esemega või rusikate ja jalgadega K. R.le kehapiirkonda

ning jalgadesse, millega tekitas K. R.le järgmised vigastused: verevalumiga ümbritsetud põrna

kapsli rebend ja verevalum parema neeru piirkonnas; nahamarrastused ristluupiirkonnas;

nahaalused verevalumid ja nahamarrastused ülajäsemetel ning vasakul alajäsemel.

Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul lämbus vereaspiratsioonist ning kujunes välja peaaju-

ja kopsuturse, mis põhjustas samal ööl K. R. surma.

Lüües K. R.t vähemalt 12 korral kõva tömbi serva omava esemega ning rusikate või jalgadega

peapiirkonda, sealhulgas näkku, tekitas Oleg Zhernak K. R.le tahtlikult põhjendamatult

jõhkraid ja nägu moonutavaid vigastusi, millega väljendas julmust ja hoolimatust inimelu

ning inimkeha suhtes.

Sellega pani Oleg Zhernak tahtlikult toime KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o teise inimese tapmise, kui see on toime pandud julmal viisil.

2. Tartu Maakohtu 06. novembri 2023 määrusega anti Oleg Zhernak kohtu alla.

3. Prokurör asus seisukohale, et ehkki Oleg Zhernak tunnistab ennast süüdi vaid osaliselt, so

kannatanu löömises maksimaalselt kahel korral ning eitab kannatanul leitud vigastuste

tekitamist, siis vaatamata eeltoodule on esitatud süüdistus Oleg Zhernaki poolt K. R. julmas

peksmises ja tema surma põhjustamises täielikult tõendamist leidnud. Kohtuvaidlustes palus

prokurör Oleg Zhernaki süüdi tunnistada ja karistada teda KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja mõista

talle karistuseks 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise algusaega arvestada alates Oleg

Zhernaki kinnipidamisest ja vahistamisest. Prokurör leidis, et lisakaristusena Xxx kodaniku

Oleg Zhernaki riigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu rakendamist põhjendatuks pidada ei

saa.

4. Kaitsja leidis, et Oleg Zhernaki tegu tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 113 järgi.

Karistuse osas tõi kaitsja välja, et karistus peab olema õiglane ning arvestama kõigi kohtuliku

uurimise käigus tuvastatud asjaoludega, sealjuures kergendavate ja raskendavate asjaoludega.

Süüdistuse poolt ei ole Zhernaki osas välja toodud ühtegi raskendavat asjaolu, küll aga

esinevad mitmed KarS § 57 näidatud nii koosseisulised kui ka mittekoosseisulised

kergendavad asjaolud. Oleg Zhernak kahetseb siiralt (KarS § 57 lg 1 p 3) seda, mis ta on

toime pannud ja tema kahetsuse siiruses ei ole alust kahelda. Tema perekonna poolt on

hüvitatud K. R. matusega seotud kulutused (KarS § 57 lg 1 p 2). Kaitsja tõi välja, et Oleg

Zhernak ei ole kunagi õigustanud end enesekaitsega. Ta saab suurepäraselt aru, et on ära

rikkunud nii iseenda kui oma perekonna elu. Kaitsja ei nõustu kannatanu poolt esitatud

mittevaraliste kahjunõuetega. Kaitsja hinnangul ei saa välistada, et kohus rahuldab osaliselt

xxx poolt esitatud mittevaralise kahju nõude. Xxx ei ole tekitatud mittevaralist kahju ja selle

hüvitamiseks puudub alus.

5. Oleg Zhernak tunnistas ennast süüdi osaliselt, selles, et lõi kannatanut maksimaalselt kahel

korral ning eitab kannatanul leitud ohtrate vigastuste tekitamist.

Kohtu seisukoht

6. Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ning annab neile õigusliku hinnangu (I),

mõistab Oleg Zhernakile karistuse (II) ja seejärel võtab seisukohad tsiviilhagide (III),

menetluskulude (IV), asitõendite (V) ning muude otsustuste (VI) kohta.

(I) Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang

7. Oleg Zhernaki süüdistatakse KarS §-is 114 lg 1 p 1 ettenähtud teo toimepanemises. KarS §

114 lg 1 p 1 kui tapmise raskem koosseis näeb ette vastutuse teise isiku tapmise eest, kui see

on toime pandud piinaval või julmal viisil.

8. Uuritud tõenditele tuginedes kohus tuvastas, et süüdistatav Oleg Zhernak ja kannatanu K.

R. olid naabrid xxx külas. K. R. elas xxx talus. Oleg Zhernak elas 400-500 meetri kaugusel

xxx talus. Süüdistatav Oleg Zhernak ning tema naine N. Z. selgitasid istungil, et tegemist on

nende maakoduga. Lisaks on neil korter xxx. Maja osteti kunagi süüdistatava isa jaoks, kes

elas seal oma surmani. Pärast isa surma hakkas süüdistatav majas remonti tegema. Oleg

Zhernak selgitas, et on lõpetanud Tallinna Merekooli ja töötas merel kalapüügilaevadel.

Tavaliselt 6 kuud oli merel ja siis 6 kuud kodus. Kui oli kodus siis meeldis talle olla maal ja

seal toimetada. Kohtule on esitatud väljatrükk kinnistusregistrist, mis tõendab, et kinnistu xxx

talu kuulub Oleg Zhernakile (kd I tl 70-71).

9. Süüdistatava lähedaste ja peretuttavate ütlustest võib järeldada, et süüdistatav Oleg Zhernak

oli üldiselt rahumeelne ja tasakaalukas inimene, kes küll tarbis alkoholi, kuid mitte kogustes,

mis oleks mõjutanud tema igapäevaelu. Vahepeal tarbis süüdistatav ka kangemat alkoholi, sh

tähtpäevadel, kuid mitte sellistes kogustes, et püsti ei seisnud. Merel viibimisel oli alkohol

keelatud, seega kui isik tarvitas, siis vaid neil perioodidel, kui oli maismaal ning töölt vabal

ajal (kd II, tl 117, 127, 131,133-134,151).

Oleg Zhernaki tööandja laeva xxx kapten K.A. M. on väljastanud iseloomustuse, mille

kohaselt Oleg Zhernak töötas kalapüügiettevõttes alates 2008 aastast ning alates 2018 aastast

laeval Xxx meeskonnas teise tüürimehena. Oleg Zhernak oli pädev meremees ja kogenud

kalur. Ta oli iseloomult rahulik, tagasihoidlik ning tema suhted meeskonnaga olid head ja

töised. Laeval ei nähtud teda alkoholi tarvitamas. Merele pidi minema juuli lõpus. Oleg

Zhernaki käitumise suhtes laeval ei ole kaptenil ühtegi pretensiooni (kd II tl 157-158). Ka xxx

vallavalitsuse ja xxx linnavalitsuse sotsiaaltööspetsialistid on kinnitanud, et omavalitsustel

puuduvad kokkupuuted Oleg Zhernakiga (kd II tl 25-28). Pole teada, et Oleg Zhernakil oleks

olnud vaimse tervise probleeme. Tartu Ülikooli Psühhiaatrikliinikust on küsitud andmeid

Oleg Zheraki kohta ning vastuskirjast nähtub, et ainus pöördumine oli seoses vajadusega

välistada psüühikahäirete esinemine enne operatsiooni (kd II tl 34-35).

10. Kannatanu K. R. elas Xxx talus koos R.ga. Elukaaslase A. J.ga, kellega 27 aastat koos

elati, mindi lahku 2022. aasta oktoobris või novembris. Selle ajani elati koos Xxx talus. 2017.

aastal diagnoositi K. R.l maksatsirroos, peale seda tekkisid tal umbes aasta pooleteise jooksul

tsüklid, mis kestsid mõnest nädalast paari kuuni. Alkoholi tarvitas tavaliselt kodus, istus

saunaruumis või garaažis, kus istus ja tarvitas omaette. Agressiivseks või vägivaldseks ei

muutunud, võis asju lõhkuda, aga inimeste vastu agressiivne ei olnud. Kui ta oli kaine,

hoolitses oma põldude eest ja tegi metsa. Oli avatud suhtleja. Kui keegi mööda sõitis, jäi alati

jutustama (kd II, tl 98-99). Tütar R. R., kes elas koos isaga sünnist kuni 18.nda eluaastani,

kinnitas, et ei ole näinud isa kunagi vägivaldsena. Mäletab paari üksikut korda kui asju pildus

kodus. Isaga suhted ei olnud head, aga see tulenes isa alkoholi liigtarvitamisest (kd II, tl 102

pöördel). Ka K. R. naabrid kirjeldasid K. R.t kui sõbralikku ja rahumeelset inimest, kellel oli

kombeks periooditi alkoholi tarvitada (kd II, tl 124-126; 129)

11. Materjalidest nähtuvalt suhtlesid K. R. ja Oleg Zhernak aeg-ajalt, tarvitasid ka koos õlut

süüdistatava juures ja ajasid juttu. Tunnistajate ütlustest ei ilmne, et neil oleks olnud

varasemaid tülisid või lahkarvamusi. Ka süüdistatava poeg XXX kinnitas, et halbu suhteid ei

olnud, olid tavalised naabrite vahelised suhted omavahel K.iga. Ei olnud kunagi probleeme.

Vahepeal oli nii, et K. küsis isalt raha ja siis pärast tõi kartulit, mune. Tüli ei olnud, vahepeal

oli, et ta tuli kutsumata, nemad ei saanud kuidagi otse öelda, et mine ära. Vahepeal oli

selliseid olukordi, et käisid sõpradega seal, isa oli merel, istusid laua taga ja K. tuli ise

kutsumata. Nad ei saanud öelda, et mine ära siit. Ta jäi seltskonda mingiks ajaks ja läks ise

ära (kd II, tl 131 pöördel). Süüdistatav ise kinnitas samuti, et suhted K.iga olid head ja

tuttavaks sai temaga juba siis kui isa veel elas. Süüdistatav selgitas, et vahepeal kui K.il oli

raha vaja siis ta andis talle võlgu ja K. maksis tagasi kaubaga. K. tuli tihti nii, et oli alkoholi

tarvitanud. Isegi naine on süüdistatavale öelnud, et selle K.iga peab kuidagi lõpetama. Näiteks

oli xxx naise sünnipäev ja naine midagi valmistas ette, kattis lauda, taldrikud, viinapudel oli

ka juba laua peal. Naine oli köögis, siis tuli K., lihtsalt istus lauda, võttis pudeli, kallas endale.

K. tuli nii, et ei öelnud ei tere, ega head aega, naine sel ajal oli köögis ja siis kui tagasi tuli

uuesti, siis ta nägi juba, et pudelist oli juba valatud. Süüdistatav ütles talle, et K. keegi pole

sind kutsunud, palun mine enda koju. Ei läinud tülli, lihtsalt ütles talle, et mine oma koju, sul

on seal oma pere. Ei olnud mingeid probleeme. Samamoodi läkski nagu tuli (kd II, tl 145

pöördel - 146).

12. Seega olid kannatanu ja süüdistatav lähinaabrid Xxx külas, kes teadsid teineteist juba

pikalt ning käisid aeg-ajalt ka rahumeelselt läbi. Mingeid konfliktsusele viitavaid

isikuomadusi nende puhul või varasemaid omavahelisi tülisid keegi üle kuulatud isikutest

välja ei toonud.

13. Süüdistatav märkis, et K.iga koos võeti vahest napsu, ei olnud igapäevaselt. Viimased

kuud oli nii, et tema jõi rohkem õlut. K. käis tema juures viimasel ajal kaks korda nädalas,

muidu ta võis mitu korda päevas käia praktiliselt iga päev. K. tuli palju kordi tema poole kui

oli joobes. Tuli sellises seisundis selleks, et kas süüdistatav laenaks raha joomiseks või kui oli

autoga, siis sõidutaks poodi või kui kodus midagi oli, siis annaks talle (kd II, tl 146).

14. See, et viimasel ajal suheldi üsna tihedalt nähtub ka 02.08.2023 asitõendi

vaatlusprotokollist, mille käigus vaadeldi K. R.le kuuluvat mobiiltelefoni. K. R.

mobiiltelefoni kõnelogi kaustast nähtub, et ajavahemikul 26.03.2023 kuni 08.07.2023 on tema

telefonilt Oleg Zhernakile kuuluvale telefoninumbrile xxx tehtud väljaminevaid kõnesid 20 ja

samalt numbrilt on sissetulevaid kõnesid 23 (kd I tl 178-180). Vaadeldud on ka Oleg Zhernaki

mobiiltelefoni kõnelogi. Asitõendi vaatlusprotokollist 02.08.2023 nähtub, et ajavahemikul

31.01.2022 kuni 08.07.2023 on Oleg Zhernaki numbrilt K. R. numbrile tehtud väljaminevaid

kõnesid 50 ja samalt numbrilt on sissetulevaid kõnesid 41 (kd I tl 184-188).

15. Tütar R. R. avaldas ütlustes, et nägi isa viimati poolteist nädalat enne ta surma. Isa palus,

et nad emaga talle viina viiks. Isa ei olnud siis tugevas joobes, aga oli aru saada, et on joonud.

Isa juures olid maksimaalselt pool tundi. Pigem läksid ühe eesmärgiga, et see viin ära viia ja

siis ära minna (kd II, tl 103). Kannatanu A. J. selgitas, et tema kohtus viimati K. R.ga 6. juulil,

see oli neljapäev. Käisid koos poes isale süüa ostmas. Siis K.i näol mingeid vigastusi ei

näinud. Selleks ajaks oli K.i tervis juba üsna kehv, tema seekordne tsükkel algas kuskil 18.

juunil. Maksatsirroos tekitas organismis mürgistuse, ta muutus nõrgaks, siis ta ise omal jalal

pikki maid ei läbinud. Kui ta tahtis poodi minna, siis kutsus tunnistajat. Kannatanul on auto ja

kui K. vajas sõidutamist siis alati sai. Viimati suhtles ta K.iga 8. juulil telefonitsi, see oli

laupäev. K. helistas ja tahtis saada poest õlut. Tunnistajal ei olnud võimalik minna. Telefonis

tundus K.i hääl suhteliselt kaine, aga oli aru saada, et ta on joonud. See kõne oli peale kella 14

(kd II, tl 98 pöördel-99).

16. Süüdistatav selgitas 8. juuli kohta, et tal oli puhkepäev. Nädala pärast pidi minema uuesti

merele. Plaanis oli koristada, mingeid majapidamistöid teha. Kella 11 paiku läks ta koeraga

pikemale jalutuskäigule. Läks mööda kruusateed ristmiku juurde. K. hõikas, et ootaks teda. K.

küsis, kas tal on kodus midagi juua, alkoholi. Süüdistatav ütles, et on ainult õlut. Ta selgitas

K.ile, et peab veel mingeid asju tegema ja kui kodus on siis helistab talle. 8. juulil, kui

süüdistatav koeraga jalutuskäigult tagasi tuli, tegi kõik asjad ära ja helistas K.ile, et tule (kd II,

tl 146 pöördel, 151 pöördel – 152 pöördel).

Prokurör tõi kohtus välja vastuolu Oleg Zhernaki ütlustes selles osas, kelle initsiatiivil

kohtumine toimus ja kas see oli eelnevalt kokkulepitud. Vastuolude tõttu avaldati kohtus

vastavas osas ka Oleg Zhernaki kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Antud vastuolu

selgituseks märkis süüdistatav, et ei tahtnud uurijat eksitada, oli stressiseisundis ning ei

teadnud, et hommikul koeraga jalutamisest ja tee peal kohtumisest pidi ka rääkima. Kohtu

hinnangul on mõistetav, et olukorras kus süüdistatava maja ees oli lebanud naabrimehe

tugevate vägivallatunnustega surnukeha ning teda kuulati kahtlustatavana üle, ei pruukinud ta

konteksti arvestades taibata välja tuua koeraga jalutamist ning selgitusi kuidas jõuti selleni, et

K. R. tema juurde eelneval päeval tuli. Arvestades, et tegemist oli juhusliku kokkusaamise

tulemusel tekkinud kokkuleppega, mis realiseerus mõni tund hiljem, on ka arusaadav, et

ülekuulamise olukorras ei pruukinud süüdistatav pidada antud kohtumist nö eelnevalt

kokkulepituks kuivõrd ka kohtuistungil avaldatu kohaselt see kujunes samal päeval jooksvalt.

Kohtus ristküsitluse käigus küsitletakse sageli põhjalikumalt ning info täpsustub.

Kõnede toimumist kinnitab ka 02.08.2023 K. R.le kuuluva mobiiltelefoni vaatlusprotokoll (kd

I tl 178-180). Mobiiltelefoni kõnelogist leiti kuupäeval 08.07.2023 sissetulevaid ja

väljaminevaid kõnesid kokku 6, millest vastamata kõnesid on 5. Kell 14:17:03 ja kell

14:22:43 on sissetulevad kõned Oleg Zhernakile kuuluvalt telefoninumbrilt xxx. Need

telefonikõned on vastamata. Samale numbrile on tehtud väljaminev kõne kell 14:31:29, kõne

pikkuseks on 1 minut ja 13 sekundit. Seega nähtub kõnelogist, et Oleg Zhernak helistas peale

kella kahte kaks korda K. R.le, kuid viimane ei võtnud kõnesid vastu. Vähem kui 10 minutit

hiljem helistas K. R. ise Oleg Zhernakile tagasi ning nad rääkisid 1 minut ja 13 sekundit. See

oli ka viimane kord 08.07.2023 kui K. R. telefoni on kasutatud. Mobiiltelefoni kaust „seadme

sündmused“ näitab seadme lukustuse olekut, st mis ajahetkel on telefon lukust lahti tehtud.

Aruandest nähtub, et mobiiltelefon avati 08.07.2023 viimati kell 14:31:13. Järgmisena avas

telefoni juba uurija 09.07.2023 kell 19:52:45.

Kannatanu telefoni kõnelogi vaatluse kõrvutamisel süüdistatava täpsustatud ütlustega on

kohtu hinnangul usutav, et 08.07.2023 päeval mõned tunnid varem aset leidnud juhuslikul

kohtumisel nö räägiti kokku, et kannatanu tuleb süüdistatava juurde, kes pakub talle alkoholi,

kui süüdistataval on oma toimetused tehtud. Sellest andis süüdistatav teada kell 14:31, kui

kannatanu talle tagasi helistas.

17. Süüdistatava selgituste kohaselt tuli K. 10-15, võibolla 20 minuti pärast süüdistatava

juurde. Süüdistatav tõi õlut ja kumbki sai purgi. Istusid temaga, jõid õlut, tegid suitsu,

rääkisid. Tülli ei läinud, kõik oli hästi, normaalne. Jõid ära paar purki õlut, siis sai kõik otsa.

K. ütles, et teda ei aita see õlu ja rääkis süüdistatava ära, et minna poodi viina ostma.

Süüdistatav läks jopet selga panema ning selleks ajaks jõudis K. peaaegu ristmikuni. Poodi oli

kuskil 2,5 kuni 3 km ja mindi sinna jalgsi, süüdistatav kõndis ees. K. palus kedagi, et teda

autoga ära visataks, aga vist sai keelduva vastuse. Ühe ristmiku juures ütles K., et tema poodi

ei lähe, temal valutavad jalad või lihased, midagi sellist. Ta ei olnud ka niimoodi riides, et

võiks poodi minna. Tema jäi ootama, süüdistatav läks poodi üksinda. Süüdistatav juba teab, et

ostis seal alkoholi kell kuus, see tuli välja juba kohtus antud ütlustest, kuid tema oletas, et

viibis seal poes kell 19. Ostis kasti Alexandri õlut ja liitrise Laua viina pudeli (kd II, tl 147-

147 pöördel).

18. Poes käimist ja alkoholi ostmist kinnitab 13.07.2023 asitõendi vaatlusprotokoll koos

fotoga, millega on vaadeldud ostutšekki (kd I tl 190-193). Vaatlusprotokollist nähtub, et Oleg

Zhernaki kodust läbiotsimise käigus kaasa võetud ostutšeki kohaselt on 08. juulil 2023. a kell

17.58 xxx kaupluses ostetud 1-liitriline Laua viin ja 24 pudelit õlut Alexander. Lisaks nähtub

see ka xxx poe turvakaamera salvestiselt. 17.07.2023 on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll

(koos fotodega), millega on vaadeldud Tartu Tarbijate Kooperatiivile kuuluva xxx kaupluse

turvakaamera 08. juuli 2023 salvestist (kd I tl 194-197). Vaatlusprotokollist nähtub, et

08.07.2023 kell 17:55 siseneb kauplusesse meesterahvas, kellel on peas musta värvi

nokamüts, seljas hall pusa ja paremal õlal kott ning kell 17.56 asetab sama meesterahvas

kassaliinile kasti õlut ja ühe viina „Laua viin“ ja tasub ostu eest pangakaardiga. On äratuntav,

et tegemist on süüdistatava Oleg Zhernakiga.

19. Edasi selgitas süüdistatav, et hakkas kodu poole minema. Kui üle tee ära tuli, ilmus

metsatukast K.. Jalgsi mindi ja K. palus, et süüdistatav annaks talle viina, millest Oleg

Zhernak keeldus. Andis õlut talle ja võttis endale ka. Viina ei andnud kuna kartis, et K. ei

jõuagi niimoodi koju. Poest tulid kuskil poolteist tundi, kõik autod mis tulid sealt suunast,

neid K. püüdis peatada. Auto peale keegi neid ei võtnud (kd II, tl 147pöördel-148). Et

kõnealusel ajal süüdistatav ja kannatanu koos liikusid kinnitavad ka tunnistaja U. P.i

kirjalikud ütlused, milliste kohaselt ta 08.07.2023 umbes kella 18 ajal sõitis xxx ning nägi

umbes paarsada meetrit enne xxx kahte meesterahvast, kellest ühe, K.i, tundis kohe ära. Teisel

mehel oli seljas midagi halli. Teist meest tunnistaja kohe ära ei tundnud ja hiljem arutledes

mõtles, et ehk see võib olla K.i naaber, kelle nime tunnistaja ei tea, kuid keda on ka varem

näinud. Kui poest u pool tundi hiljem tagasi koju hakkas sõitma siis sõitis neist uuesti mööda.

K. kõndis sõiduraja keskel ja tunnistaja pidi hoidma vastassuunda, et temast mööduda. K.

tundus olevat purjus, ka kehahoiakust oli aru saada, ta seisis jalad harkis ja kõikus. Tunnistaja

ei märganud K.il mingeid vigastusi, verd kindlasti ei olnud näos. Ta jõi midagi purgist, see

võis olla kas õlu või siider. Tunnistaja jõudis koju umbes 18.30 (kd II tl 140-142). Ka K.i xxx

P. P. kinnitas, et nägi K. R.t koos kaaslasega xxx möödumas 8.juuli õhtul umbes kella 19

paiku. K. ütles, et viska mind ära. Tunnistaja vastas, et mul pole autotki. Ja ta kohe kadus ära

hoone nurga taha. See oli nii põgus. Kellega K. koos oli, tunnistaja ei näinud. Teine mees oli

eespool aga liikusid samas suunas, xxx poole, n-ö K.i kodu poole. Tunnistaja selgitas, et kui

K.ile näkku vaatas, siis sai aru, et ta on alkoholi tarbinud, ta silmad olid teistsugused. K. R.l

kuskil vigastusi, näos arme, haavu, verd tunnistaja ei näinud (kd II tl 124 pöördel - 125).

20. Poes käimise järel mindi süüdistatava juurde, istuti terrassil ja joodi viina, hiljem õlut.

Istusid võib-olla kaks, võib-olla kolm tundi, ei tea, jäid purju. Jõid pool pudelit viina ära, pool

jäi alles, sest jõid ka õlut. Edasi läksid laiali, süüdistatav läks magama. K. läks ära oma

jalgade peal, aga ei tea kuhu. Ei pannud tähele, kuhu suunas ta läks. Võib-olla oli K.

kukkunud süüdistatava juures olles, aga see ei jäänud meelde, ei mäleta (kd II tl 148).

21. Seega on vaatlusprotokollide ning süüdistatava ja tunnistajate ütlustega tõendatud,

et 08. juuli 2023 10-20 minutit peale kell 14.31 pärastlõunal tuli süüdistatava juurde

kannatanu ning koos tarbiti õlut. Kui alkohol sai otsa, mindi koos 2,5-3 km eemal

asuvasse poodi alkoholi järele, kus süüdistatav soetas pisut enne kell 18 kasti õlut ja 1

liitrise pudeli viina. Kõnniti tagasi süüdistatava juurde. Poes käimise ajal kannatanu

näos vigastusi tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei olnud. Õhtul K. R. ja Oleg Zhernak

viibisid koos Oleg Zhernaki maamajas Xxx talus ning tarvitasid koos edasi alkoholi –

õlut ja pool pudelit viina. Arvestades süüdistatava ütlusi, mille kohaselt poest koju

jõudmisele kulus u poolteist tundi ning koos tema juures istuti 2-3 tundi, saab

orienteeruvalt tuvastada, võttes aluseks poekülastuse aja ca kell kuus õhtul, et

süüdistatava juures istuti maksimaalselt kuni kella poole üheteistkümneni (kl 18.00 + 1,5

h + 3 h = kl 22.30), misjärel kannatanu lahkus.

22. Kohtus käis ütlusi andmas O. S., kes suhtles enda avaldatu kohaselt 8. juulil umbes kella

23.30 või 00.00 paiku Oleg Zhernakiga, keda peab pikaajaliseks sõbraks. Tunnistaja avaldas,

et Oleg saatis talle pildi ja seal ta nägi välja nagu normaalne inimene. Tunnistaja ei mäleta,

kas nad rääkisid ka videokõnes. Edasi oli plaanis magama minna, kuna kell oli juba 00 öösel,

ütlesid head aega ja kõik (kd II tl 126-127). Meesterahva rääkimist Olegi kinnistul kuulis ka

B. S., kes selgitas kohtus, et kuulis 8. juuli õhtul 23 ajal rääkimist. Tavaliselt tunnistajal

muusika mängib päris kõvasti. Pani raadio kinni, kuulis, et Oleg räägib kellegagi. Mõtles oma

peas, et xxx on jõudnud, seega järeldab, et oli Olegi tavapärane kõne. Kuulis Olegi häält,

rääkimine oli xxx keeles. Rääkimine oli pigem terrassil või maja ees, siis kostusid hääled, aga

mitte sõna-sõnalt. Tunnistaja läks ise magama südaöö paiku (kd II tl 129 pöördel-130

pöördel). Süüdistatav rääkis, et ei mäleta, et oleks O. S.ga rääkinud telefoni või videokõne

teel. Aga võis nii olla, et suhtles temaga. Tegemist on väga ammuse tuttavaga. Läks magama

köögi diivanile, kella ei vaadanud (kd II tl 148). Et suhtlus süüdistatava ja tunnistaja S. vahel

aset leidis ning videokõne vormis, kinnitab ka süüdistatava telefoni vaatlusprotokollist nähtuv

(kd I tl 185). Sellest tulenevalt on kell 23.09 tehtud süüdistatava telefonilt väljaminev kõne

pikkusega 13 minutit 7 sekundit numbrile, mis on salvestatud nimega „O.“. Samalt numbrilt

on süüdistatava numbrile tulnud sissetulev vastamata kõne kell 23.23. Süüdistatava numbrilt

on „O.“ kontaktinimega numbrile taaskord helistatud kell 23.26 ning kõne pikkus oli 5

minutit 15 sekundit. Seega on tunnistaja ja süüdistatav suhelnud omavahel kokku pea 20

minutit. Kuigi ülemäära täpselt tunnistaja kõne sisu ei mäletanud, märkis ta videokõne kohta

küsitlemisel, et kedagi teist ta ei ole näinud (kd II tl 126 pöördel-127).

Seega saab tuvastada, et peale K. R. lahkumist, mis hinnanguliselt võis toimuda u 22.30 ajal,

toimus kella 23.09-23.32 ajal viimatinimetatud tunnistaja ja süüdistatava vahel 2 kõnet. Seda,

et K. R.t vahepeal Olegi Zhernaki juures enam ei olnud, kinnitab ka süüdistatava telefoni

kõnelogi (kd I tl 186), kust nähtub, et süüdistatava numbrilt on tehtud kõned kannatanu

numbrile kell 23.08 ja 23.24, kõned on jäänud vastamata. Seega nii enne, kui pärast esimest

kõnet tunnistaja O. S.ga, on süüdistatav proovinud helistada kannatanule, milleks eelduslikult

ei oleks olnud vajadust, kui K. R. oleks tema juures viibinud nendel kellaaegadel.

23. Kõnet tunnistajaga, Oleg Zhernak ei mäleta ja peale K. R. lahkumist mäletab, et läks

magama, kella ei vaadanud. Üks hetk kuulis, et koer haugub, keegi koputas uksele. Oletab, et

kell võis olla 2 öösel. Ukse avamisel, nägi, et ukse taga seisab naaber K., vaatab, et tal on

nägu katki, verine. K. ütleb, anna viina, millest süüdistatav keeldus. Süüdistatav tahtis ust

kinni panna, aga K. lükkas ootamatult Oleg Zhernaki kätega koridori sisse. Ei kukkunud,

toetas seljaga vastu köögi uksepiita. Siis läks K. otsejoones kööki õllekasti ja viina suunas.

Süüdistatav läks talle järele. Viinapudel oli põrandal. K. tahtis seda võtta, aga süüdistatav oli

tal kannul ja võttis tal käest kinni, et ta ei saaks seda võtta. Süüdistatav selgitas, et võttis näo

poolt K.il kätest kinni ja püüdis ta eemale nihutada alkoholist ahju nurga suunas. Siis K.

hakkas näkku sülitama talle. Süüdistatav lasi K.i kätest lahti ja hakkas nägu pühkima. Mingil

hetkel vist K. lõi teda põlvega kubemesse. Edasi lõi süüdistatav rusikas parema käega K.ile

vastu nägu. K. kummardus seepeale ja süüdistatav hakkas teda tõukama köögist välja. Kätega

tõukas vastu selga. Jalaga ei löönud, oli paljajalu, ärkas oli ainult aluspükstes. Mingite

asjadega, sh taburetiga, teda ei löönud. Alguses lükkas ta köögist välja, siis majast välja.

Kannatanu puikles vastu ja ei tahtnud minna. Terrassil oli K. püsti, jalul. Oleg Zhernak pani

välisukse kinni ja läks edasi magama. Hiljem tuli meelde, et kõik see toimus selle pärast, et K.

sülitas näkku ja lõi kubemesse. Süüdistatav ei oska selgitada, kust võis K. kõik tema kehal

olevad vigastused saada, ei oska öelda, kus K. vahepeal viibis ja kellega. Süüdistatav selgitab,

et võis ühe korra veel lüüa, aga ei mäleta. Süüdistatav täpselt ei mäleta seda sündmust.

Hommikul, kui ärkas, vaatas, et veri ja hakkas kohe koristama, sest muidu kui teeb ukse lahti,

jookseb koer kohe sinna sisse. Pesi põranda ära, välisukse juurde pani mopi ja ämbri, koer

jooksis välja, pani koerale rihma siis nägi, et K. lamab. Vaatas K.it, isegi vist hüüdis teda või

kutsus, vastuseks midagi ei tulnud. Tuli lähemale, katsus pulssi, pulssi ei olnud. Järeldus oli

ainult üks, et ta ei ole elus. Läks telefoni võtma. Helistas abikaasale ja ütles, et tal võivad

tekkida probleemid. Siis valis 112 ja teatas aadressi, et inimese laip (kd II tl 148-149).

24. Süüdistatava N. Z. kinnitas istungil, et laupäeva hommikul Oleg helistas ja teatas, et nüüd

on nii. Ütles, et läks õue aga õues on naabrimees surnud. Oleg rohkem midagi ei öelnud, sest

ta midagi ei mäletanud. Tunnistaja selgitab, et oli šokis. Oleg ütles, et kutsub politsei ja siis

helistab tagasi (kd II tl 117 pöördel-120). Ka asitõendi vaatlusprotokollist 02.08.2023, mille

käigus vaadeldi Oleg Zhernakile kuuluvat mobiiltelefoni (kd I tl 184-188) nähtub, et

09.07.2023 hommikul helistas Oleg Zhernak esmalt kell 6:37:06 N. , kõne pikkusega 34

sekundit. Ja järgmine kõne on tehtud kell 06:38:21 juba hädaabinumbrile 112. Häirekeskuse

kõne salvestise vaatlusprotokollist nähtub, et Oleg Zhernak helistas häirekeskusesse

09.07.2023 kell 06:38:29 ja teatas, et tema hoovis lebab surnult naaber K. (kd I tl 26-30).

25. Esimesena kohale jõudnud patrullpolitseinik Marios Tammes selgitas kohtuistungil, et 9.

juulil 2023 kella 06.50 paiku said nad väljakutse seoses laibaga. Nad suundusid Xxx tallu

Xxx külas. Jõudsid kohale umbes 15 minutiga. Oleg Zhernak oli kohapeal üksinda. Märkasid

ka surnukeha hoovis, maja ees kõhuli, nägu oli suunatud küljele, nägu oli katki, verine,

surnukeha ümber olid vereloigud, selja peal oli särk natuke üleval, seal oli koolnulaike näha.

Olegi käest küsiti, mis seal toimus ning tunnistaja sai aru, et süüdistatav oli koos K.iga

alkoholi tarvitanud õhtul umbes 22 paiku, vahepeal oli K. lahkunud, umbes kella 2 paiku

öösel tagasi tulnud ja alkoholi küsinud. Mingi hetk öösel oli K. ära läinud ja järgmine hetk,

kui süüdistatav enda sõnade kohaselt K.it nägi, oli hommikul, kui ta koeraga jalutama läks ja

K.i surnukeha üllatuslikult hoovis maas nägi. Tunnistaja märkas, et maja uks oli lahti, majas

sees põrand oli märg, läikis vastu, nagu oleks värskelt pestud, uks avanes väljapoole, uksel

olid sees pool verepritsmed. Ees oli veranda, kus oli samuti verepritsmeid näha (kd II, tl 108-

110 pöördel).

26. SA Tartu Kiirabi kiirabikaardilt (kd I tl 31-34) nähtub, et kiirabi jõudis sündmuskohale

09.07.2023 kell 07:16 Xxx küla Xxx talu ja tuvastas, et hoovis lamab surnult K. R.. Naabri

sõnul leidis surnuna oma kodu õuest muru pealt majast 4 m kauguselt. Elutunnusteta

meesterahva vägivallatunnustega keha paremal küljel parem käsi keha all sirgena, vasak käsi

küünarliigesest kõverdatuna sõrmed nina juures. Pea näost täiesti verine/veremass,

konkreetset vigastust ei sedasta, kuid kukal verine pole. Kehatüvel pluus selja pealt üles

tõstetud, nähtaval nahaosal sinakaslilla koolnulaik allpool asetseval kehaosal. Vasak jalg

kõverdatuna parema jala peal, parem jalg sirgena. Keha ees ja taga olev muru verine.

27. Kohtus andis ütlusi ka teise patrulli patrullpolitseinik Adriana-Maria Sillaots, kes selgitas,

et mäletab sündmust 9. juulist 2023, mille sisuks oli, et on leitud laip. Nad läksid teist

patrulliekipaaži välja vahetama.

Kohale jõudes nägid kahtlustatavat, eelmisi

patrullpolitseinikke ja surnukeha maja ees. Laip oli pikali maas, nägu oli moondunud, ta oli

väga palju saanud ilmselt mingeid lööke, oli tekkinud koolnukangestus ka. Oleg ütles, et ta

koos sõbraga, jõi öösel. Kui tema hommikul ärkas, siis oli sõber maja ees surnuna. Olegil oli

silmnähtavalt parem käsi kergelt paistes, visuaalselt midagi rohkem ei olnud. Oleg peeti

kahtlustatavana kinni. Vestlemise käigus tunnistaja ei saanud aru, et Oleg on tarvitanud

alkoholi, kuid kohati hakkasid tekkima lüngad ja alkoholi lõhna oli natuke suust tunda,

mistõttu tehti talle ka indikaatorvahendiga test, mille tulemuseks oli 0,81 mg/l kohta (kd II, tl

110 pöördel-112 pöördel).

28. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Oleg Zhernak

kahtlustatavana kinni 09.07.2023 kell 07:14 Xxx talus Xxx külas. Tema kehal tuvastati

järgnevad vigastused: parema käe nukkidel ja labakäel paistetus, nukid katki, vasakul käe

küünarvarrel kaks sinikat, kõhu peal nabast allpool üks sinikas. Lisatud fototabelist nähtub, et

Oleg Zhernaki parem käsi on paistes. Isikul on mõõdetud 09.07.2023 kell 09:24 joove 0,81

mg/L (kd II tl 1-8).

29. K. R. surma põhjus on ära toodud surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr 23E-AOS0069/

TRT226 (kd I tl 109-127). Selle kohaselt on K. R. surma põhjuseks liittrauma-pea-kaela-

kehatüve tömp trauma traumaatiliste koldeliste ämblikuvõrkkesta aluste verevalumitega

peaajupinnal, näokoljuluude lahtiste murdude ning siseorganite rebendiga. Vigastuste

tüsistusena tekkis kannatanul lämbus vereaspiratsioonist ning kujunes välja peaaju-ja

kopsuturse. K. R. surm võis saabuda lähteandmetes näidatud ajal - 09.07.2023 orienteeruvalt

mitte vähem kui 3-6 tundi enne kohtuarst-eksperdi viibimist sündmuskohal.

K. R.l esinesid järgmised kehavigastused: parema silmakoopa, ninaluude, ninavaheseina ja

alalõualuu vasaku nurga murrud; peaajupõrutus koldeliste ämblikvõrkkestaaluste

verevalumitega suuraju mõlema poolkera ja väikeaju pinnal; verevalumid kõõlustanul ja

oimulihases; põrutushaavad juustega kaetud peanahal ja näol, nahaalused verevalumid ja

pehmete kudede turse näopiirkonnas. Verevalumiga ümbritsetud põrna kapsli rebend,

verevalum parema neeru piirkonnas, rinnaku ristimurd verevalumiga murdu ümbritsevates

pehmetes kudedes; keeleluu ja kilpkõhre murrud verevalumitega ümbritsetavates pehmetes

kudedes; nahaalune verevalum vasakul pool kaelal, nahamarrastused ristluupiirkonnas.

Nahaalused verevalumid ja nahamarrastused ülajäsemetel ning vasakul alajäsemel.

Kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt on eelnevalt loetletud vigastused iseloomulikud tömbile

vägivallale ning võivad olla saadud järgnevalt: haavad nr 1-3 juustega kaetud peanahal ja

haav nr 5 otsmikul on suure tõenäosusega tekitatud löökidest kõva tömbi, serva omava

esemega ning haav nr 4 eseme nurgaga. Haavad, verevalumid ja marrastused näol, sh haav

alalõual on suure tõenäosusega tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega,

võimalik, et rusikate, jalgade või muude sarnaste esemetega. Vigastused huultel võivad olla

tekitatud survest kõva tömbi esemega ja/või löögist/löökidest lahtise käega. Kaelapiirkonna

vigastused võivad olla tekkinud löögist vasakule poole kaela-ülalõua alusesse piirkonda või

survest kaelale kõva tömbi esemega. Rinnaku murd võib olla tekkinud nii rõhumisest

rinnakule (nt põlvega) kui ka löögist kõva tömbi esemega. Põrna rebend ja verevalum parema

neeru piirkonnas võivad olla tekkinud nii löökidest kui paiskumisest vastu ümbritsevaid

kõvasid tömpe pindu, esemeid. Nahamarrastused-kriimustused ristluu piirkonnas ja parema

õla tagapinnal on tõenäoliselt tekkinud hõõrdumisest vastu ümbritsevat kõva tömpi pinda.

Nahaalused verevalumid kannatanu ülajäsemetel võivad olla tekkinud nii löökidest kõvade

tömpide esemetega kui löömisest/kukkumistest vastu sarnaseid esemeid, pindu. Samas võivad

küünarvarte ja labakäte sirutuspindadel edastatud nahaalused verevalumid olla saadud

enesekaitse käigus nt näo piirkonda suunatud löökide tõrjumisel. Nahaalused verevalumid

alajäsemetel võivad olla tekkinud löökidest/löömisest/kukkumisest vastu ümbritsevaid

kõvasid tömpe pindu, esemeid. K. R. kehavigastused on saadud lühikese ajavahemiku jooksul

(vahetult) enne surma saabumist. Ka toob ekspert välja, et K. R. pea piirkonda tabanud

löökide arv ei ole täpselt määratav. Lähtudes põrutushaavade arvust ning verevalumite

lokalisatsioonist, võib öelda, et lööke oli mitte vähem kui 12. Suure tõenäosusega oli K. R.

enamuse vigastuste tekitamise ajal lamavas asendis. K. R. kehavigastused-aju-

näokoljutrauma, põrna rebend ja nende tüsistused põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse

ning konkreetsel juhul kannatanu surma.

Ekspertiisiaktist nähtuvalt on K. R. peapiirkonda tabanud löökide arv mitte väiksem kui 12.

Kas mõni peapiirkonnas tuvastatud vigastustes võib olla tekitatud ka eksperdile esitatud

sündmuskohalt ära võetud taburetiga, ekspert ei kinnitanud ega lükanud ümber. Küll aga on

ekspert märkinud, et teatud vigastused (haavad nr 1-5) on tekitatud löökidest kõva tömbi

serva omava esemega või eseme nurgaga. Teised peapiirkonna vigastused võivad olla

tekitatud kõvade tömpide esemetega, milleks võib olla ka rusikas või jalg. Kaela ja

rinnakupiirkonna vigastused on tekitanud kas löök või rõhumine/surve kõva tömbi esemega.

Põrna rebend ja verevalum parema neeru piirkonnas võivad olla tekkinud kas löökidest või

paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe pindu/esemeid ning verevalumid ülajäsemetel

võivad olla tekkinud lisaks löökidele või pindade vastu kukkumisele ka enesekaitse käigus

löökide tõrjumisel. Kokkuvõtlikul on kõigi vigastuste tekkimine iseloomulik peksmisel

sooritatavatele vägivallaaktidele ning teatud tuvastatud vigastuste tekkimine seostatav serva

omava esemega löömisega.

Seega on tuvastamist leidnud, et K. R.le tekitati ööl vastu 09.07.2023 mitte hiljem kui

kell 06:38 süüdistusaktis nimetatud viisil vigastused, mille tüsistusena tekkis kannatanul

lämbus vereaspiratsioonist ning kujunes välja peaaju-ja kopsuturse.

30. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kannatanule tekitas temal tuvastatud surma kaasa

toonud vigastused süüdistuses kirjeldatud asjaoludel süüdistatav.

31. Oleg Zhernaki kohtus antud ütluste järgi tuli kannatanu öösel kl 2 paiku tagasi tema

juurde alkoholi küsima. Süüdistatava ütlustes selles, et kannatanu öösel naasis tema juurde,

puudub kohtul alusel kahelda. Selliselt on süüdistatav kirjeldanud sündmusi ka esimesena

sündmuskohale jõudnud tunnistaja Mairos Tammesele ning surnukeha paiknemine kannatanu

hoovis kinnitab samuti kannatanu naasmist. Vägivalla osas on süüdistatav möönnud, et lõi K.

R.t käega näkku vaid ühe korra, maksimaalselt kaks korda. Jalaga või mingi esemega löömust

süüdistatav ei tunnista. Samas märgib ta, et ei mäleta kogu sündmust. Kuna teadaolevalt

öiseid sündmusi kannatanu naasmise järel keegi pealt ei näinud, on käesolevas asjas väga

olulisel kohal teised asjas kogutud tõendid.

32. Tõendite hulgas on ka sündmuskoha vaatlusprotokoll 09.07.2023 koos fototabeliga (kd I tl

35-69). Vaatluse käigus on kasutatud vere kindlakstegemiseks Tetrabase lahust, koostöös

EKEI DNA-laboriga välja töötatud metoodikat.

Fotografeeritud on sündmuskohta, maja ees muruplatsil lebab meesterahva surnukeha.

Fotodelt 10-22 nähtub meesterahva surnukeha, mis on parema külje peal vasak jalg põlvest

kõverdatud. Parem käsi on välja sirutatud asendis ja vasak käsi on kõverdatud asendis.

Surnukeha pea ja vasak käelaba on verised. Surnukehast vasakul ja paremal pea juures on

muru peal näha vereloike. Meesterahva nägu on paistes ja üleni verine, silmad on kinni

paistetanud. Surnukeha ülahuule ja alahuule sisekülgedel on näha hematoomid. Meesterahva

lõual on (lahtine haav) põrutushaav. Vasakul käel on näha hematoome. Fotodel 23-59 on

pildistatud verd maja trepi ees maas, trepiastmel, terrassil 4-s kohas, terrassil olevatel

toasussidel ja välisukse lävepakul. Kuivkäimla tagant maast on leitud verine põrandapesu

mopp, mida on ka fotografeeritud. Avatud elumaja välisuksel on ukse siseküljel alumise hinge

juures näha verepritsmeid. Ukse lävepaku paremal pool on näha verd (foto 33). Koridoris on

veri porivaibal ja põrandal ja vasakpoolsel uksepiidal, mis viib kööki (fotod 38-40). Köögi

uks on avatud asendis ja ukse välisküljel, st välisukse poole jääval küljel, on näha silmaga

nähtavaid verepritsmeid. Verepritsmete kõrgus põrandast 90 cm. Köögi vasakus seinas on

korsten, mille peal on silmaga nähtavaid verepritsmeid 4 kohas. Kõrgus põrandast 55-105 cm

(foto 43). Köögi vasakus tagumises nurgas on sahtlitega kapp, mille alumisel sahtli vasakul

küljel on näha verd (foto 46). Köögi otsaseinas akna all põrandal on Bolt market paberkott,

mille peal on näha verepritsmeid (foto 47). Paberkotis on tühi verine Alexander õlu purk (foto

48). Köögi otsaseinas on nurgadiivan, mille esiserval on põranda lähedal näha verepritsmeid

(foto 47, 49). Diivani ees asetseva köögilaua jalal on verepritsmed ja verejälg. Diivani teise

osa esiservas, nö sisenurgas on samuti näha verepritsmeid (foto 52). Köögi parempoolse seina

ääres paiknevatel köögikappidel on näha verepritsmeid. Silmaga nähtavaid 2 kohas. Köögi

ukse kõrval paremal on põrandal kott, mille sees on Alexander pint õlu purgid koos kastiga.

Koti juures põrandal on näha verist vedelikku (foto 54). Duširuumis olevast mustapesu

korvist avastati märjad verega määrdunud aluspüksid (foto 58,59).

Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Oleg Zhernakil kahtlustatavana kinnipidamisel käe

peal olnud musta värvi käekella. Visuaalsel vaatlusel avastati käekellal veriseid määrdumisi.

Kiirtest tuvastas vere. Kellalt võeti DNA proovid (kd I, tl 138-142). Veel on vaadeldud

sündmuskohalt kaasa võetud 1L klaasist pudelit kirjega „Laua viin“ ning käterätti, millel

visuaalsel vaatlusel esineb veriseid määrdumisi. Kiirtestid osutusid positiivseks, nii klaasist

pudelilt kui käterätilt võeti DNA proovid (kd I tl 143-151).

11.07.2023 teostati sündmuskohal ka läbiotsimine. Läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga

(kd I tl 72-107) nähtub, et aadressil Xxx talu, Xxx teostatud läbiotsimise käigus võeti DNA

proovid rohketelt veremäärdumistelt, samuti leiti ja võeti kaasa muuhulgas Tartu Tarbijate

Kooperatiivi ostutšekk 08. juuli 2023. a kuupäevaga, Laua viina pudel, vere määrdumistega

mopp, käterätik ja taburet.

Läbiotsimise käigus on fotografeeritud (fotod 1-36) verejälgi sündmuskohal, millistest on ka

proovid võetud. Sündmuskohal on tuvastatud ja jäädvustatud esikus köögiukse ees muutunud

verejälg, köögiukse ukseraami parempoolse piida all põrandast 2,5 cm kõrgusel vere

imbumisjälg, söögilaua vasakpoolsete jalgade juures maas nähtav vere moondumisjälg,

valgete plaatidega puupliidi uksel ja tuhauksel verejäljed. Lisaks on köögis gaasipliidi parem

ja vasakpoolse külje kõrval maas nähtavad muundunud verejäljed. Samuti on fotografeeritud

köögis asunud verest imbunud taburetti ning selle põhja all verepritsmeid. Köögis puupliidis

sees on paberpakendid, millel ühel peal kiri Alexander ja teisel AleCoq, mõlemal pakendil

nähtavad vere imbumisjäljed. Köögis akna all on paberirull, mille pööramisel tuli esile

verejälg. Köögiuksest vasakul nurgas riiulikapi uksel näha kaks vere voolamisjälge.

Gaasipliidist edasi vasakpoolses nurgas köögi sahtelkapp, mille liigutamisel tuli alt esile

moondunud verejälg põrandal. Diivani vasakpoolse jala peal ja selle ümbruses verejäljed.

Köögis vähenähtavate ja nähtamatute verejälgede esiletoomiseks kasutati Lumiscene lahust,

mis kokkupuutel verega tekitab helesinise helenduse. Piltidel (fotod 44-56) on näha, et

helesiniseks on värvunud gaasipliidi uks ja pealispinna esiosa, gaasipliidi kõrval oleva

sahtlitega kapi alumine uks suures ulatuses ja kapi ning gaasipliidi ees olev suur osa

põrandast. Samuti on helesinine helendus antud sahtlitega kapi kõrval ja gaasiballooni alaosal

ja ees põrandal. Köögis nurgadiivani ees põrandal on ulatuslik pikliku kujuga helesinise

helendusega ala ning samuti on mõningad väiksemad helesinised laigud köögilaual. Samuti

on köögis valgete plaatidega kaetud korstnajalal näha helesinise helenduse abil käejälg,

soojamüüril sinine jälg ning valgete plaatidega kaetud puupliidil on helesinine helendus.

Puupliidi ees põrandal on nähtavad helesinised täpid. Köögipõrandal on terves ulatuses nähtav

madalama intensiivsusega helesinine helendus. Lisaks on sama metoodikat kasutades nähtav

dušširuumis dušinurga põrandal ja seinal helesinine helendus ning kraanikausil helesinine

helendus. Elumaja taga traataia peal leitud heledat värvi käteräti töötlemisel Lumiscene

lahusega muutus ka pool käterätist helesinist värvi.

See on tuvastatud vahetult sündmuse järel verejägi mitmetes kohtades kinnistul, sh

elamu köögis ning süüdistatava isiklikel esemetel.

33. DNA ekspertiisiakti nr 23E-GE0683 (kd I, tl 153-162) kohaselt K. R. DNA-d leiti Oleg

Zernaki sõrmedelt, küünarnukilt, terassilt, toasussilt, põrandapesumopilt ja selle varrelt,

korstnalt, õlupurgilt, diivanilt, terrassi trepi tugipostilt, terrassilaualt, välisukselt, esiku

põrandalt(muutunud verejälg), köögiukse piidalt, köögilaua juurest maast, puupliidi ukselt,

gaasipliidi kõrvalt maast, taburetilt, tabureti põhja alt, A.Le Coq pakendilt, riiulkapi ukselt,

sahtelkapi alt, aluspükstelt, käekella rihmalt ja klaasist pudelilt.

Kokku olid süüdistatavalt, tema isiklikelt esemetelt ja elukohast võetud proovidest K. R.ga

seostatavad 53-st võetud proovist 33. Oleg Zhernaki DNA-d leiti omakorda põrandapesu

mopi varrelt, õllepurgi suult, dušitrapi kõrvalt ja aluspükstelt ning temaga seostatavad oli 14

proovi. Seega saab ekspertiisiakti põhjal öelda, et köögis väga paljudes erinevates kohtades

olevad verejäljed sisaldasid K. R. DNA-d, samuti sisaldus kannatanu DNA hoonest väljaspool

tuvastatud verejälgedes, süüdistatava sõrmedel ja isiklikel esemetel ning põrandapesumopil.

Süüdistatav avaldas, et hommikul ärkas, vaatas veri ja hakkas kohe koristama, sest kui ukse

teeks lahti, jookseks koer kohe sinna sisse (kd II, tl 149). Süüdistatava hinnangul sattus veri

kõigisse neisse kohtadesse ilmselt K. R. näolt, kui ta tuli, siis tal oli veri näo peal. Kõik

toimus selles piirkonnas, see ruum ei ole suur. Süüdistatava aluspükstelt tuvastati tagaküljel

paremal ja vasakul püksivärvli juures verejäljed ning aluspükste esiküljel viies erinevas kohas

verejäljed, millelt võeti DNA proovid (kd I, tl 130-137). Istungil selgitas süüdistatav Oleg

Zhernak, et kui öösel kannatanu koputamise peale ärkas, oli ta aluspükstes (kd II, tl 148

pöördel). Samuti avaldas ta, et kui hommikul ärkas siis vaatas, et aluspükste peal on ka

veretilgad ja üritas neid puhtaks pesta. Aluspüksid olid ka märjad, tilgutas sinna seda vett, mis

oli verega, mis koristas. Siis dušiga pesi need puhtaks, võttis aluspüksid ära ja läks võttis

teised. Selle kohta, kuidas sai kannatanu veri köögist leitud tabureti istumisosale ja põhja alla,

märkis süüdistatav, et ta ei usu, et need sinna said, taburet oli hoopis kõrval, aga võib-olla siis

kui teda välja tõukas, sai kannatanu veri sinna või olid süüdistatava käe peal mingid

vereplekid (kd II, tl 149 pöördel). Eelkirjeldatud selgitused ei riimu jäljeekspertiisiga

tuvastatuga.

34. Jäljeekspertiisiakti nr 23E-TR0020 (kd I, tl 164-172) kohaselt tuvastas ekspert erinevaid

verejälgi: vereloigud maja ees murul, imbumisjälg terrassi ees oleva kummist mati vahel

olevas pinnases, liikumisjälgi terrassi trepiastmel, terrassil, välisukse tihendil, välisukse

sisekülje alumisel osal, välisukse lävepakul, köögiukse uksepiidal, söögilaua jalal ja terrassi

tugipostil, ülekandumisjäljed terrassil, tilkumisplekid terrassil, lävepakul, porivaibal ja

söögilaua jalal, voolamisjälg välisukse lävepakul ja köögis oleval paberirullil, pritsmed

välisukse siseküljel, köögiukse välisküljel ja korstnal, diivanil, paberkotil, söögilaua lauajalal,

kapiustel, puupliidi-ja tuhauksel põhja all, muutunud vereplekk söögilaua alt põrandalt.

Välisukse lävepaku paremas nurgas, ukse alumise hinge juures oleval tihendil ning koridori

paremal seinal põrandaliistu kohal jäädvustatud liikumisjälgede suund on suunaga seest välja.

Köögiukse vasakpoolsel uksepiidal jäädvustatud liikumisjälg on suunaga köögist koridori.

Eksperdi hinnangul verejäljed ei saanud tekkida ühest rusikalöögist kannatanu näkku.

35. Ekspert M. R. selgitas kohtuistungil (kd II, tl 113-116), et verejälgede tekkemehhanismid

on erinevad. Verejälgede suunda saab määrata olenevalt verejälgede tekkemehhanismist. Kui

rääkida löökidest tekkivatest pritsmetest, siis pritsmed tekivad elliptiliselt ehk siis need on

ovaalse kujuga, sealt on võimalik määrata suund, mis suunas see pritse on lennanud.

Verejälgede suunda saab määrata ka liikumisjälje puhul, kus on tulenevalt pinna

struktuuriiseärasustest ja verekoguse intensiivsusest võimalik määrata selle liikumissuunda.

Muutunud vereplekk on selline, mille algne kuju on füüsilise mõju tagajärjel muutunud. Kui

on tegemist sündmuskohal tilkumisplekkidega põrandal, siis mingi aja möödudes füüsiliselt

seda jälge, on kas pühitud või vastu mindud, siis veri hakkab kuivama väljast sissepoole. Ehk

võib jääda sellest tilkumisplekist perimeetri jälg ehk kuivanud osa ja keskel verd ei pruugi

olla. Või ükskõik, millised verejäljed sündmuskohal on ja kui keegi sealt midagi läbi lohistab,

siis see muudab esialgset verejälge. Muutus verejäljes, kui see on kuriteo toimumise käigus,

toimub siis kui on kahe inimese vahel mingi liikumine ja hõõrdumine üle verejälgede või

teine variant on siis, kui hiljem on püütud peita kuriteo jälgi ehk kui on hakatud puhastama

või hävitama verejälgi. Ekspert selgitas, et verejälgede tekkemehhanismi kohta saab teha

järeldusi nähtavate verejälgede puhul. Nähtamatute verejälgede esiletoomiseks kasutatakse

kriminalistikas erinevaid kemikaale. Üks nendest kemikaalidest on Lumiscene, mis toob

objektidelt ja suurtelt pindadelt silmale nähtamatud verejäljed esile ja aitab visualiseerida

varjatuid ja nähtamatuid verejälgi ja see toimub kemiluminestsentsi reaktsiooni alusel ja

kestab see helesinine helendus kuskil minut.

Eksperdi hinnangul on läbiotsimisprotokolli fotolt nr 44 nähtuvalt järeldatav, et seal pinnal on

olnud verd ja keegi on puhastanud ja eemaldanud seda ja ta on kogu selle vere ühtlaselt laiali

ajanud kogu gaasipliidi uksele. Ekspert näeb pühkimisjälgi, kui pilte suurendada, siis alumisel

sahtliuksel on paremini servad näha, seal on liikumisjäljed. Objekt, millega puhastatakse, on

ise ka verine ja see tekitab sellised dünaamilised servad. Ka sahtlikappi on puhastatud.

Eksperdi hinnangul on sündmuskohal olevaid vereplekke pühitud. Sellele viitab köögis laua

juures olnud muutunud vereplekk, mis on olnud tilkumisplekk (kd I, tl 81). Vereplekk on

hakanud kuivama väljast sissepoole ning eemaldatud on keskel olnud vedel veri ja kuivanud

serv on perimeetrijoonena alles jäänud. Seda näitab ka köögis tekkiv tugev helendus, seal

toodi nähtavale mittenähtavad verejäljed, kus see veri algselt oli. Samamoodi viitab

verejälgede eemaldamisele puupliidi metallist uks, täpsemalt jäljeekspertiisi akti foto nr 5 (kd

I, tl 172). Uksel on tihedalt näha verepritsmeid ja hulgaliselt. Need verepritsmed peaksid

olema ka valgel plaadil, aga need on samamoodi ära pühitud. Mõlemad punased ringid

näitavad väikseid verejälgi, mis on jäänud peale pühkimist pliidiplaadile alles. Tihti on jäänud

need just plaatide kumerjatele kohtadele, kus lapp pühkimisel nii tugevat kontakti ei oma.

Ekspert kinnitab, et põrandat on pestud. Põrandal on vereseguse vedeliku jäljed. See

tähendab, et vedelik on lahustunud mingi teise vedelikuga. Kuna on näha pühkimisjäljed ja

keemilisel töötlemisel tuli välja, et seal on eelnevalt veri olnud ja seda on pühitud, siis

tõenäoliselt on tegemist vere segunemisega veega ehk on tekkinud pesemisel.

Liikumisjäljed, mis võivad olla lohistamisjäljed välisukse nurgas, koridori paremal seinal ja

köögiuksel on madalal põranda lähedal tekkinud verise objekti liikumisel mitteverisel pinnal.

Jäljeekspertiisi fotol nr 3 on näha üks liist, kus on natuke tugevam jälg ja siis on väike tühik

peale liistu. Kuna ta on reljeefne, tekib aste ja hiljem see vähemal määral ladestunud vere

liikumissuund on uksest väljapoole näha. See on põranda lähedal lohistamisest ilmselt

tekkinud. Verise objekti lohistamisel suunaga toast õue. Ka köögiukse vasakpoolsel

uksepiidal jäädvustatud liikumisjäljed on suunaga köögist koridori. Verine objekt on läinud

vastu puhast pinda ja liikumisel tekitanud need jäljed ja suunaga köögist väljapoole.

Eksperdi hinnangul jäädvustatud verejäljed ei saanud tekkida ühest rusikalöögist kannatanu

näkku ega ka ühest rusikalöögist juba verisesse näkku kuna pritsmed, mida tuvastati köögis,

olid suhteliselt erinevatel pindadel arvestades ka asjaolu, et osaliselt oli neid kindlasti

eemaldatud. Nähtavad olid diivani alumisel osal köögilaua lähedal, samamoodi kõrval olnud

paberkotil olid pritsmed ja need kõik olid ümmarguse kujuga, mis näitab nende

liikumissuunda. Ehk need on suhteliselt madalalt tabanud neid pindasid. Samamoodi oli

pritsmeid näha köögilaua taga olnud köögi ustel. Need pritsmed näitavad seda, et on tehtud

kannatanule korduvaid lööke selles piirkonnas. Need pritsmed olid tegelikult säilinud ka

köögiukse lähedal olnud uksel. Olid ka korstnajalal. Pritsmed olid diivanil, köögiustel,

pliitidel, pliitidest edasi tuli korstnajalg, köögiuks. Kokkuvõtvalt on eksperdi hinnang, et

sellises koguses erinevatel pindadel olevaid pritsmeid ei saa tekitada ühe löögiga. Neid lööke

pidi olema rohkem. Vaadates kogumis verepritsmeid ja nende asendit ja asukohta, siis oma

kogemusele tuginedes järeldas ekspert, et need pritsmed, mis on lähedal olevatel objektidel,

on tekkinud diivani ees kannatanut põrandal pikali maas olles lüües. Seda saab järeldada

verepritsmete järgi, nende asukoha järgi. Puupliidi uksel on verepritsmed suunaga alt üles ehk

need on elliptilise kujuga. Diivani nurgal olevad vähesed verepritsmed on 90 kraadise nurga

all ehk need on ümmargused ehk nad on tabanud seda pinda 90 kraadise nurga all, seal ei ole

suunda. Nende pritsmete järgi on võimalik oletada pritsmete lähteala, kust kohast nad

pärinevad. Eksperdi hinnangul on välistatud, et mingid pritsmed võisid sattuda esemetele

lihtsalt põhjusel, et isiku kehapindadelt tilkus või voolas verd. Sel juhul ei ole veretilkadel

sellist kiirust nagu on löögijälgede puhul. Need pritsmed on oluliselt väiksemad. Tilkumisel

on veretilgad suuremad. Isegi kui see tabab vertikaalselt pinda, on see oluliselt suurem ja

tekib ka voolamine. Nende tekkemehhanism on hoopis teistsugune. Välistatud on ka, et keegi

oleks verise käega vehkinud. Selliseid jälgi ekspert ei tuvastanud. Need on ikkagi passiivse

tegevuse tagajärjel ehk kui käsi on verine ja liigutada kätt, mis on verine, siis tekivad pritsmed

teise mehhanismi alusel, nad on joone kujulised üksteise järgi ja nad näitavad suunda, nende

järgi on võimalik öelda, et need on liigutusest tekkinud. Löögi puhul tekivad pritsmed lehviku

kujuliselt ja nende järgi on võimalik öelda ka suunda, kust need pärinevad. Tuvastatud oli

verepritsmed, mis on tekkinud löögi tagajärjel.

Seega saab sündmuskohal tuvastatud nähtavatest ja nähtamatutest verejälgedest

järeldada, et K. R. suhtes on lööke tehtud elumaja köögis ning vahetus läheduses

kuivõrd verejälgi on leitud ulatuslikult köögis, aga ka välisukse sisemisel poolel. Seejärel

on kannatanu välja lohistatud, kuivõrd tuvastatud on madalal kõrgusel liikumisjälgi

suunaga köögist koridori ning seest välja. Sündmuse järel on osa verejälgedest

eemaldatud.

36. Süüdistatav on omapoolsetes ütlustes kokkuvõtlikult avaldanud, et lõi kannatanud

maksimaalselt kaks korda. See leidis aset seetõttu, et öösel kella kahe paiku tuli verise näoga

kannatanu tema uksele alkoholi nõudma, keeldumisel lükkas ennast ukse vahelt sisse ja

süüdistatava vastu köögi uksepiita, mille järel läks kannatanu otsejoones kööki alkoholi

juurde. Süüdistatav suutis ta peatada köögis temast kinni võttes. Seejärel kannatanu sülitas

talle näkku ning mingil hetkel lõi põlvega kubemesse süüdistatavale. Edasi lõi süüdistatav

kannatanut, kes oli kummargil. Peale seda asus süüdistatav kannatanut köögist välja tõukama,

kes puikles vastu, ega tahtnud ära minna.

Prokurör seadis süüdistatava kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Riigikohus

on lahendis 1-21-3307 öelnud, et kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi saab kohus

isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldada tema kohtueelses menetluses antud

ütlusi üksnes KrMS § 289 lg 1 järgi kohtumenetluse poole taotluse alusel ristküsitluse käigus,

kui kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antutega. Kui see tingimus on

täidetud, saab kohus tugineda ütluste usaldusväärsuse hindamisel vastuolule tõendiallika

kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel.

Kohtus avaldati prokuröri taotlusel mitmel korral süüdistatava kohtueelses menetluses antud

ütlusi vastuolude tõttu. Vastuolud, mis puudutasid öiseid sündmusi peale K. R. naasmist

süüdistatava juurde seisnesid enne sisenemist toimunud vestluse pikkuses, kannatanu ja

süüdistatava tegevuses enne kööki jõudmist, köögis olles ja sealt lahkumisel (kd II, tl 153-

154). Eeluurimisel on Oleg Zhernak öelnud, et tema läks ees kööki ning kannatanu järgnes

talle. Samas kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta tõugati ukselt koridori ning köögi suunas

liikus esimesena kannatanu, kellele süüdistatav hoopis järgnes. Samuti on süüdistatav

eeluurimisel avaldanud, et lõi K. R.t köögis sees köögi ukse juures, peale mida kannatanu läks

ise terrassile. Samas kohtuistungil märkis süüdistatav, et köögis peale süüdistatavale näkku

sülitamist lõi kannatanu süüdistatavat kubemesse ja alles seejärel lõi süüdistatav ise

kannatanut. Peale süüdistatava löömist ei läinud kohtuistungil antud ütluste kohaselt

kannatanu mitte ise terassile, vaid süüdistatav pidi vastu puikleva kannatanu vastu tema

tahtmist majast välja lükkama. Vastuolude selgitamisel märkis süüdistatav, et kuidas ta siis ise

läks, kui süüdistatav tõukas teda, ju ta siis valesti ütles, ei tea. Prokurör tõi välja, et

eeluurimisel ei ole Oleg Zhernak rääkinud midagi sellest, et K. oleks talle näkku sülitanud või

teda löönud nagu rääkis ta kohtus (kd I, tl 108-112).

Kohtu hinnangul ei saa süüdistatava ütlusi kannatanu majja sisenemise ja sealt lahkumise

asjaolude ning süüdistatava löömise osas usaldusväärseks pidada. Kriminaalasja materjalidest

nähtuvalt oli süüdistatav ära tarvitanud arvestatava koguse alkoholi, ega mäletanud ka nt

vestlust tunnistaja S.. Oleg Zhernaki kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelselt antud

ütlustega, milliste osas ühest selgitust isik välja ei toonud. Arvestades ka millistes küsimustes

vastuolud muu hulgas esinesid – kas kannatanu sisenes majja jõudu kasutades või mitte, kes

esimesena vägivalda kasutas, kas kannatanu lahkus ise või pidi teda jõuliselt lahkuma

sundima – ei saa neid panna üksnes esialgse ülekuulamise üldsõnalisuse arvele, mida

hilisemalt täpsustati. Lisaks ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutavad süüdistatava

selgitused selle kohta, et kannatanu kasutas jõudu ja lükkas süüdistatava uksest sisse, kui

süüdistatav soovis ust kannatanu ees sulgeda. Süüdistatav on kannatanust tugevama

kehaehitusega. Samuti oli kannatanu tervislik seisund tunnistajate selgitustest nähtuvalt nõrk –

maksahaigusest tingitult ei jaksanud pikki maid ise kõndida. Ei ole usutav, et nõrga tervisega

ja väiksema kehaehitusega kannatanu oleks suutnud tugevama kehaehitusega süüdistatavat

ukse eest lükata, et majja vastu süüdistatava tahtmist siseneda. Kokkuvõtlikult ei ole kohtu

hinnangul süüdistatava ütlused antud küsimuste osas usaldusväärsed ning kohus jätab need

vastavas osas tõendikogumist kõrvale.

37. Ekspertiisiakti kohaselt oli kannatanu näopiirkonnas lööke mitte vähem kui 12. Et majas

oli koristatud enne kriminalistide sündmuspaigale jõudmist, kinnitavad vereseguse vedeliku

jäljed, läbiotsimisprotokolli fotod Lumiscene lahusega töödeldud pindadest koos jäljeeksperdi

selgitustega ning süüdistatava enda ütlused. Samas oli koristamisest hoolimata nähtavaid

verejälgi sündmuskohal arvestatavas koguses. Verepritsmeid oli mitmes eri kohas köögis ja

köögi siseuksel ning välisuksel. Tilkumisjälgi oli ka terrassil, lävepakul, porivaibal ja

söögilaua jalal. Arvestades nähtavate verepritsmete omadusi ja asukohti köögis leidis

jäljeekspert, et nende tekkimine ühe löögiga, sh juba verisesse näkku ei ole võimalik ning

enamus lööke oli tõenäoliselt tehtud nii, et kannatanu lebas diivani ees maas. Ka on ekspert

usutavalt selgitanud, et verepritsmed on tekkinud just löögi tagajärjel, mitte näiteks verise

käega vehkimisel.

Majas leiti verepritsmeid paljudelt erinevatelt pindadelt ning kohtul puudu alus kahelda

jäljeeksperdi selgituses. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et pelgalt ühest või

maksimaalselt kahest rusikalöögist tekkisid sedavõrd erinevatesse kohtadesse verepritsmed ja

muud liiki verejäljed, arvestades ka seda, et sündmuskohal pidi neid enne koristamist olema

veel ulatuslikumalt. Nii on näiteks tuvastatavad verepritsmed köögi ühes nurgas tumedate

ustega kapil, mis asub uksega seina vastas (kd I, tl 84,88) ning samuti selle vastasseina juures

olevatelt diivanilt ja teistelt esemetelt (kd I, tl 60,89,88). Samuti on kannatanu DNAd

sisaldavaid verepritsmeid välisukse sisemisel poolel (kd I, tl 78, 156).

38. Kuigi kannatanu tegevus ja asukoht peale süüdistatava juurest u 22.30 aja lahkumist kuni

umbes kella kahe ajal naasmiseni on teadmata, ei ole kohtu hinnangul usutav, et kannatanu sai

temal tuvastatud ja surma kaasa toonud vigastused või valdava osa nendest kõnealusel

vahepealsel ajal.

Süüdistatav on selgitanud, et öösel tema juurde naastes oli kannatanul nägu katki, verine, veri

näo peal, tal olid veretilgad. Verd nägi süüdistatav kannatanu näo peal. Ei osanud täpselt

öelda, kus, aga näo peal. Küsides konkreetsema piirkonna kohta, selgitas süüdistatav, et

umbes nina juures, täpselt ei oska öelda, öö oli, köögis põles vaid väike tuli. Ausalt öeldes ei

pööranud temale eriti tähelepanu (kd II, tl 149 - 149 pöördel, 155 pöördel).

Eelnevatest süüdistatava ütlustest ei selgu üheselt, mis ulatuses verd süüdistatav nägi ja seega

ka millises ulatuses vigastused võisid temal enne asjaosaliste vahel toimunud konflikti juba

olemas olla. Süüdistatav on tunnistanud maksimaalselt üksnes kahe löögi tegemist kannatanu

pihta. Vaadates kannatanu näopiirkonna vigastusi sündmuskohal ning arvestades eksperdi

tuvastatut, et juba üksnes näopiirkonda on isikut löödud vähemalt 12 korda, saab järeldada, et

juhul kui Oleg Zhernak lõi kannatanut täiendavalt vaid 2 korda, pidid kannatanul juba

esinevad vigastused olema arvukad ja ulatuslikud. Kannatanul tuvastati erinevates kohtades

üle näo lahtised haavad, millest tuleb ka verd märkimisväärses koguses, lisaks muu hulgas

rinnaku ristimurd, keeleluu ja kilpkõhre murrud. Kui kannatanu oleks saanud

märkimisväärses ulatuses temal tuvastatud näo ja kehapiirkonna vigastusi juba enne

süüdistatava juurde ilmumist, pidanuks näopiirkonnas olev veritsus ja vigastused olema

üheselt märgatavad ka hämaras valguses süüdistatavale ning süüdistatav oleks suutnud üheselt

välja tuua, kus konkreetsemalt kannatanu näol veri asus. Lisaks oleks kannatanu üleüldiselt

täiendavalt halvenenud seisund pidanud olema märgatav süüdistatavale. Samas märkis

süüdistatav korduvalt, et hästi ta ei mäleta kus veri asus, nina juures, kuid ei pööranud

tähelepanu. Sellest järelduvalt pidi kannatanu näos olev vere kogus, kui see seal oli, ning

üleüldine olek, olema piisavalt tavapärane või väheohtlik, et süüdistatava tähelepanu see ei

äratanud ning kannatanule nt kiirabi kutsumist süüdistatav vajalikuks ei pidanud. Seega kus

iganes kannatanu vahepealsel ajal oli, ei olnud tema välimus ja seisukord süüdistatava juurde

naastes tavapärasest oluliselt erinev. Kohtu hinnangul võis tõepoolest kannatanu näos olla

mõni kriim või marrastus. Ka tunnistajad, kes kohtus ütlusi andmas käisid, selgitasid, et on

mõnikord K. R. näos kriime näinud, mis on tekkinud kukkumise tagajärjel. Kui aga kannatanu

näol oli süüdistatava juurde ilmudes kõigest mõni suuremat tähelepanu mitteäratav kriim või

marrastus, pidid talle ekspertiisiaktis tuvastatud ja sündmuskoha vaatlusprotokolli nähtuvad

intensiivsed vigastused tekkima peale süüdistatava ukse taha ilmumist, mida kinnitavad ka

sündmuskohal tuvastatud verepritsmed. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et juhul kui

kannatanul tõepoolest olid faktiliselt mingid vigastused näopiirkonnas, oleks nende vigastuste

ulatus ja iseloom selline, mis oleks seostatav kannatanu surma kaasa toonud vigastustega.

Samuti arvestab kohus, et kannatanu oli kõnealusel päeval tarvitanud alkoholi ning tema

üldine tervislik seisund oli maksahaigusest tingitult nõrk. Tunnistaja A. J. selgituste kohaselt

ei jõudnud kannatanu ise pikemaid vahemaid läbida ning ta sageli sõidutas teda. Ka

süüdistatav selgitas, et 2,5-3km eemal asuvast poest tagasi jõudmisele koos kannatanuga

kulus 1,5 tundi. Tunnistaja U. P. avaldas samuti, et kõnealuse õhtul kannatanut nähes oli tema

kehahoiakust tajutav, et ta on joobes – seisis keset teed jalad harkis ja kõikus. On väheusutav,

et kannatanu, kellel ilma vigastustetagi oli pikemate vahemaade läbimine tervislikust

seisundist ning ka kõnealusel päeval tarbitud alkoholist tulenevalt, raskendatud, sai valdava

osas tuvastatud vigastusetest kuskil süüdistatava elukohast kaugemal ning oli suuteline

nendest hoolimata kõndima süüdistatava juurde ja seejuures säilitama enda tavapärase üldilme

nii, et süüdistatav uksel kannatanut nähes midagi äärmiselt ohtlikku ei sedastanud.

Kokkuvõtlikult saab eelnevast tulenevalt tuvastada, et kannatanu suhtes kasutati

vägivalda just Oleg Zhernaki elamus sees, valdavalt köögis, ning usutavaks ei saa

pidada, et vägivald seisnes üksnes ühes või kahes rusikalöögis, sh juba verisesse näkku.

Jäljeeksperdi selgitustest põranda lähedal tuvastatud liikumisjälgede esinemise ja

tekkimise kohta, saab järeldada, et pärast peksmist lohistas süüdistatav kannatanu

majast välja.

39. Lisaks viitavad Oleg Zhernakil tuvastatud vigastused sellele, et just tema oli see, kes K. R.

kallal vägivalda kasutas.

Patrullpolitseinik Adriana-Maria Sillaots selgitas istungil, et sündmuskohal oli Olegi käsi

silmnähtavalt paistes randmest kuni sõrmenukkideni ja nad läksid koos Oleg Zhernakiga

EMO-sse Tartusse, kuna kahtlustati luumurdu. Kui nad EMO-sse olid jõudnud siis oli

süüdistatava käsi juba oluliselt suuremaks paistetanud, hakkas lillakaks minema, oli värvi

vahetanud, labakäsi ise hakkas pallitaoliseks muutuma. Kõik oli ühtlaselt paistes. Luumurdu

ei tuvastatud. 09.07.2023 sündmuskohal süüdistatava kätest tehtud fotodelt (kd I, tl 37)

nähtuvad süüdistava paremal käel tugev paistetus ning sõrmuse ja väikse sõrme nukkide

juures nahavigastused. Tunnistaja selgitusi EMO-s käimise kohta kinnitab Tartu Ülikooli

epikriis nr EP23-282677 (kd II tl 10-18). Oleg Zhernakil on tuvastatud järgmised vigastused:

parema labakäe turse ja hematoom, marrastus parema küünarliigese välispinnal, u 1x1,5 cm

hematoom küünarvarre ülemisel kolmandikul, hematoomid vasakul küünarvarrel, hematoom

kõhul naba kõrval. Paremast labakäest tehti röntgen, murdu ei tuvastatud. Lisatud fototabelist

on näha, et Oleg Zhernaki parem labakäsi on väga paistes ja haiglas jäädvustamise ajaks juba

muutunud punakasroosat tooni. Sõrmuse ning väikse sõrme kohal, sõrmenukkide juures on

nahavigastused. Oleg Zhernaki vigastuste osas on teostatud ka kohtuarstlik ekspertiisiakt nr

23E-AOI0210. Ekspertiisiakti kohaselt tuvastati Oleg Zhernakil parema käe põrutus koos

pehmete kudede turse ja nahakriimustustega ning värsked nahaalused verevalumid paremal

küünarliigesel, mõlemal küünarvarrel ja vasakul käel, mis lähtudes nende morfoloogilistest

iseärasustest, võivad olla tekkinud orienteeruvalt mitte rohkem kui 1-2 ööpäeva enne nende

fikseerimist ja fotografeerimist 09.07.2023. Oleg Zhernaki kehavigastused on iseloomulikud

tömbile traumale. Need võivad olla tekkinud löömisest/kukkumisest vastu kõvasid tömpe

pindu, esemeid ja/või löökidest sarnaste esemetega. Parema labakäe vigastused võivad olla

tekkinud (korduvast) löömisest nt rusikas käega vastu kõvasid tömpe pindu. Eksperdi

hinnangul võivad Oleg Zhernaki parema labakäe vigastused olla tekkinud löömisest rusikas

käega vastu teist isikut. Parema labakäe vigastus võib olla tekkinud nii ühekordsest

tugevajõulisest löögist vastu kõva tömpi pinda, kui ka korduvatest löökidest (kd II tl 19-22).

Eelpool analüüsitud tõenditest saab kohtu hinnangul järeldada, et süüdistatava ulatuslik

paistetus paremal käel ning nahavigastused, tekkisid just kannatanu rusikaga löömise

tulemusel.

40. Eelkirjeldatust tulenevalt on kohtu hinnangul käsitletud tõenditega tuvastatav, et

just süüdistatav ööl vastu 09.07.2023 kuid mitte hiljem kui 09.07.2023 kell 06:38

aadressil Xxx talu, Xxx küla, lõi vähemalt 12 korda tuvastamata kõva tömbi, serva

omava esemega ja rusikate või jalgadega kannatanut peapiirkonda, surus põlvega või lõi

kõva tömbi esemega K. R. rinnale ja kaelale ning lõi korduvalt kõva tömbi esemega või

rusikate või jalgadega K. R.le kehapiirkonda ja jalgadesse. Sellise tegevusega põhjustas

süüdistatav K. R.le parema silmakoopa, ninaluude, ninavaheseina ja alalõualuu vasaku

nurga murrud, peaajupõrutus koldeliste ämblikuvõrkkestaaluste verevalumitega

suuraju mõlema poolkera ja väikeaju pinnal; verevalumid kõõlustanul ja oimulihases,

põrutushaavad juustega kaetud peanahal ja näol, nahaalused verevalumid ja pehmete

kudede turse näopiirkonnas. Lisaks põhjustas süüdistatav K. R. rinnaku ristimurru

verevalumiga murdu ümbritsevates pehmetes kudedes, keeleluu ja kilpkõhre murrud

verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes ja nahaaluse verevalumi vasakul pool

kaelal ja verevalumiga ümbritsetud põrna kapsli rebendi ja verevalumi parema neeru

piirkonnas; nahamarrastused ristluupiirkonnas; nahaalused verevalumid ja

nahamarrastused ülajäsemetel ning vasakul alajäsemel. Vigastuste tüsistusena tekkis

kannatanul lämbus vereaspiratsioonist ning kujunes välja peaaju- ja kopsuturse, mis

põhjustas samal ööl K. R. surma.

41. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Oleg Zhernak täitis oma tegevusega KarS § 113

lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu, s.o teise inimese tapmise. Ekspert on kinnitanud, et K.

R. surma põhjuseks oli liittrauma pea-kaela-kehatüve tömp trauma traumaatiliste koldeliste

ämblikuvõrkkesta aluste verevalumitega peaajupinnal, näokoljuluude lahtiste murdude ning

siseorganite rebendiga. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul lämbus vereaspiratsioonist

ning kujunes välja peaaju-ja kopsuturse. Leidis tuvastamist, et need vigastused tekitas

kannatanule Oleg Zhernak. Seega põhjuslik seos Oleg Zhernaki teo -peksmise- ning tagajärje

-K. R. surma- vahel on olemas, kuivõrd juhul kui Oleg Zhernak ei oleks kannatanut peksnud,

ei oleks isik antud asjaoludel surnud. Süüdistatava tekitatud vigastused tingisid kannatanu

surma.

42. Prokuratuur on isikule esitanud süüdistuse KarS § 114 lg 1 p 1 järgi mõrvas, so tapmises,

mis on toime pandud julmal viisil. Kaitsja hinnangul tuleks Oleg Zhernaki tegu kvalifitseerida

ümber KarS § 113 järgi tapmisena. KarS § 114 näeb ette vastutuse tapmise eest nii piinaval

kui ka julmal viisil (KarS § 114 lg 1 p 1 alt 1 ja alt 2). Piinav on tapmine siis, kui selle käigus

tekitatakse ohvrile elupuhuselt suuri või kauakestvaid füüsilisi või vaimseid kannatusi

(RKKKo 1-15-10119/80, p 18). Julm on tapmine juhul, kui selle teoga väljendatakse

põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha suhtes, nt kannatanut kirvega

rohkearvuliselt lüües. Julma viisina on käsitatud näiteks kannatanule põhjendamatult jõhkrate

ja moonutavate vigastuste tekitamist. (RKKKo 1-15-10119/80, p-d 16–17).

Prokuröri hinnangul põhjustas Oleg Zhernak kannatanule põhjendamatult jõhkraid ja nägu

moonutavaid vigastusi, mistõttu saab tema teguviisi käsitleda julmana. Eelpool on tuvastatud,

et süüdistatav kasutas ulatuslikku vägivalda kannatanu suhtes, pekstes teda korduvalt rusikate

või jalgade ja tömbi, serva omava esemega, pea- ja kehapiirkonda. Kannatanu kehal olevad

vigastused on tavapäraselt intensiivse peksmisega kaasnevad vigastused, sh on näo ja

silmapiirkonda löömise tüüpiline tagajärg paistetus. Et kannatanu nägu paistetas peksmise

tagajärjel, ei tähenda, et antud tagajärg oleks hinnatav moonutava vigastuse tekitamisena KarS

§ 114 lg 1 p 1 tähenduses. Muid esemeid või vahendeid kannatanu keha moonutamiseks või

põhjendamatult jõhkrate vigastuste tekitamiseks ei kasutatud. Tapmine mis tahes moodusel on

julm käitumisakt. Samas ei vasta iga tapmistegu oma toimepanemise viisilt sellele, kuidas

õiguspraktikas on sisustatud julma viisi kui tapmistegu kvalifitseerivat tunnust. Kohtu

hinnangul ei ole käesolevas menetluses tuvastatud asjaoludel kannatanu surnuks peksmine

hinnatav julmal viisil toimepanduna. Antud juhul ei saa rääkida põhimõttelisest ja erilisest

hoolimatusest inimelu ja inimkeha suhtes ehk julmast tapmisest. Kohus leiab, et Oleg

Zhernaki poolt toime pandud tapmisteos ei ole tuvastatud julm viis kui tapmist kvalifitseeriv

asjaolu KarS § 114 lg 1 p 1 tähenduses ning isiku käitumine vastab KarS § 113 lg 1

koosseisule.

43. KarS § 15 lg 1 alusel on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu. KarS § 16 lg 1 alusel

jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik

paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja

tahab või vähemalt möönab seda. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et Oleg Zhernak

tegutses tapmise toimepanemisel otsese tahtlusega. Valimatult, intensiivselt ja jõuliselt

rusikatega ning serva omava esemega vähemalt 12 korda elutähtsate organite piirkonda,

milleks pea piirkond on, ning kehapiirkonda löömine viitab sellele, et lööja teadvustab ja

aktsepteerib ka raskemate tagajärgede, s.h. surma saabumise võimalust ja tegutseb seetõttu

otsese tapmistahtlusega. On üldteada asjaolu, et inimese elu võib ohus olla juba ainuüksi ühest

tugevast löögist vastu pead või kukkumisel, rääkimata korduvatest jõulistest löökidest rusikate

või muude esemetega vastu pead. Kohus on seisukohal, et ka iga mõistlik, objektiivne

kõrvaltvaataja mõistab, et pekstes teist inimest valimatult rusikahoopidega vastu pead ja keha,

lisaks kasutades ka serva omavat eset, kaasneb sellise tegevusega pekstava inimese surm.

Kasutades kannatanu suhtes tuvastatud viisil ja ulatuses vägivalda, pidi Oleg Zhernak

möönma mistahes tagajärje, sh ka surma saabumist.

44. Süüdistatava käitumises esinevad KarS § 113 süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega

süüdistatavale Oleg Zhernakile süüks arvatud teos teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Eelpool ei ole leidnud tuvastamist kannatanupoolne vägivald või mistahes õigusvastane

rünne, mida süüdistatav oma käitumisega oleks saanud tõrjuma asuda. Hädakaitseseisundi

tunnused antud juhul puuduvad ning ka kaitsja rõhutas kohtuvaidlustes, et Oleg Zhernak ei

ole kunagi ennast õigustanud enesekaitsega.

45. Samuti on kohus seisukohal, et isik on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.

46. Kõiki eeltoodud, kohtu poolt arvesse võetud tõendeid analüüsides ja neid kogumis

hinnates, kohus leiab, et süüdistatava Oleg Zhernaki poolt toime pandud tegu vastab KarS §

113 lg 1 tunnustele ning tuleb vastavalt ka kvalifitseerida. Oleg Zhernaki süü KarS § 113 lg-s

1 kirjeldatud teo toimepanemisel on leidnud täielikku tõendamist. Süüdistatav Oleg Zhernak

tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

(II) Karistus

47. KarS § 113 lg 1, s.o teise inimese tapmise eest näeb seadusandja karistusena ette kuue-

kuni viieteistaastase vangistuse.

48. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus

kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

49. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja

nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise

motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).

Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra

kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7

ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

50. Sanktsiooni keskmine KarS § 113 lg 1 kohaselt on 10,5 aastat vangistust.

51. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Konflikti

põhjustas see, et kannatanu tuli öösel kell kaks süüdistatava ukse taha ja nõudis alkoholi.

Tõenäoliselt mängis Oleg Zhernaki edasises käitumises olulist rolli see, et ka tema oli

alkoholijoobes. Kohus on tuvastanud, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes ulatuslikku

vägivalda, lüües teda arvukalt rusikate või jalgadega ning näopiirkonda ka tömbi serva omava

esemega. Seejärel lohistas süüdistatav kannatanu majast välja ning jättis kannatanu murule

lebama. Oleg Zhernak on kasvult suur mees ning arvestades seda, et ta on laeval enda sõnul

rasket tööd teinud on ta ka tõenäoliselt füüsiliselt üsna tugev. K. R. oli temast kasvult väiksem

ning alkoholijoobes ega suutnud end kaitsta. Materjalidest ei ilmne, et süüdistatava

eesmärgiks oleks olnud kannatanu tapmine, vaid sündmuste kulg viis selleni. Samas ei olnud

tegu ühe või maksimaalselt kahe õnnetu löögiga vaid tõendamist leidis, et Oleg Zhernak lõi

kannatanut arvukaid kordi, mh eksperdi hinnangul tegi vähemalt 12 lööki peapiirkonda.

Seejärel ei kutsunud süüdistatav mitte kannatanule abi, vaid lohistas ta õue ning jättis ta sinna.

Eelöeldu alusel saab teo toimepanemise asjaolusid arvestades hinnata süüdistatava süü suurust

keskmisest suuremaks.

52. Samas esineb käesoleval juhul KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendava

asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Oleg Zhernak avaldas kohtuistungil kahetsust ning palus

vabandust K.i R. sugulaste ees. Teiseks kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p-s 2

sätestatud kahju vabatahtlik hüvitamine. Nimelt on Oleg Zhernaki perekonna poolt hüvitatud

K. R. matustega seotud kulutused menetlusse esialgselt esitatud tsiviilhagi varalise kahju

ulatuses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

53. Oleg Zhernakil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Praeguseks hetkeks juba 60-

aastaseks saanud Oleg Zhernakil pole varem seaduserikkumistega probleeme olnud. Kohtule

on esitatud üks politseiväljakutse (tl 198-201), mille tegi Olegi xxx N. Z. 29.12.2018, kus

teatas, et abikaasa tuli kallale. Rüseluse käigus lõi Oleg N.vastu pead, mille tulemusel on N.

otsa ees muhk ja rinnal kriimustusjäljed. N.selgitas kohtuistungil, et tegemist oli

arusaamatusega, ta oli armukade ja ütles Olegile halvasti, mida üldjoontes kinnitas ka Oleg

Zhernak ise. Kuna tegemist on üksnes politsei väljakutsega ning sellele menetlust ei

järgnenud, võib järeldada, et tegu polnud väga tõsise konfliktiga. Lisaks toimus see intsident

enam kui 5 aastat tagasi. Seega on Oleg Zhernak seniajani elanud seadusekuulekat elu,

mistõttu ei tingi eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused karistuse raskendamist. Seetõttu võttes

arvesse karistuse eesmärke, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust, süüdistatava

isikut, kahe karistust kergendava asjaolu esinemist, raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo

toimepanemist otsese tahtlusega, leiab kohus, et süüdistatavat tuleb KarS § 113 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo eest karistada KarS § 113 lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni keskmisest

määrast madalamas määras vangistusega, mis vastab karistusvahemiku esimesele

kolmandikule, s.o 9 aasta pikkuse vangistusega.

54. Tõkend – vahistamine – Oleg Zhernaki suhtes tuleb jätta muutmata kohtuotsuse

jõustumiseni ning KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise aja algust lugeda isiku

kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 09. juulist 2023.

Lisakaristus

55. Tartu Vangla on 09.08.2023.a. teinud ettepaneku välisriigi kodaniku Oleg Zhernaki

lisakaristusena riigist väljasaatmiseks koos sissesõidukeelu kohaldamisega. Vangla andmetel

ei ole Oleg Zhernak taotlenud Eesti kodakondsust ning ei oska eesti keelt. Isiku tegevusetus

näitab, et isik ei ole tegelikult huvitatud Eestis elades motiveerima ennast lõimuma Eesti

ühiskonda. Vangla on seisukohal, et kõnealuse isiku suhtes lisakaristuse kohaldamine on

vajalik preventiivsel eesmärgil, kaitsmaks Eesti Vabariigi õiguskorda ja ühiskonna turvalisust.

Eesti õiguskorra ja ühiskonna turvalisuse kaitsmise vajadus kaalub ülesse välisriigi kodaniku

sidemete katkemise Eesti riigiga, tema isiklikud huvid ja tema õiguse vabalt Eestis liikuda (kd

II tl 39-42).

56. Kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt on Oleg Zhernak Xxx kodanik. Oleg Zhernak selgitas

istungil, et Eestisse tuli ta elama koos isaga siis kui oli 13 aastane. Ta õppis xxx ja peale seda

xxx. Peale seda on töötanud enamasti erinevatel laevadel. Varasemalt oli tal määratlemata

kodakondsus. Eesti Vabariigi kodakondsust on tahtnud, kuid eesti keele oskus ei olnud piisav.

Ei olnud praktikat, laeval räägiti xxx ja xxx keeles. Mingil ajal enam ei saanud merele halli

passiga ja oli sunnitud võtma Xxx kodakondsuse, et edasi saaks töötada oma erialal. Tal on

abikaasa ja täiskasvanud poeg, kellel on Eesti kodakondsus. Karistusregistri andmetel ei ole

Oleg Zhernak varem ühtegi väärtegu ega kuritegu toime pannud (kd II tl 31). Tema alaline

elukoht xxx ja talle kuulub maamaja aadressil vald Xxx küla Xxx talu. Alaealised

ülalpeetavad tal puuduvad. Käesoleva kohtuotsusega mõisteti Oleg Zhernak süüdi KarS § 113

lg 1 järgi.

57. Riigikohus kriminaalasjas nr 1-17-9941 p-des 12-13 märkinud järgmist: „Kaaludes süü

suurusest tulenevat ohtu riigi õiguskorrale ja süüdlase perekondlike sidemete katkemisega

tehtavat kahju, tuleb kohtul välja selgitada, kas väljasaadetav välismaalane on riigis viibinud

lühikest aega või on ta jõudnud asukohamaaga integreeruda. Välismaalane on integreerunud

eelkõige siis, kui ta on suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse ning

tema perekond ja lähisugulased elavad siin. Need asjaolud võivad anda tunnistust selle kohta,

et isik on asukohamaaga seotud sama püsivalt kui kodanikud ning sellest tulenevalt peavad

väljasaatmisega kaasneva perekonnaelu puutumatuse riive õigustamiseks olema eriti mõjuvad

põhjendused. Kui isiku süü ja õiguskorra kaitsmise huvid annavad põhjust kaaluda

integreerunud välismaalase Eestist väljasaatmist, tuleb kohtul esitada asjaolud, mis kaaluvad

üles püsivate, s.h perekondlike sidemete katkemise asukohamaal. Muu hulgas ei tohi

tähelepanuta jätta ka välismaalase sidemeid kodakondsusjärgses riigis. /…./ Sisuliselt tuleb

kohtul seega süüdistatavat välja saates esile tuua need argumendid, mis karistuse mõistmise

eesmärkidest tulenevalt kaaluvad üles tema sunniviisilise lahutamise oma perekonnast. Kuna

perekondlike sidemete tõttu on selline välismaalane lahutamatult seotud Eestiga, siis võib

tema väljasaatmine lisakaristusena tulla kõne alla vaid juhul, kui seda õigustavad

toimepandud kuriteo raskusest tulenev süü suurus ja õiguskorra kaitsmise huvid.“. Kuigi

tegemist on raske kuriteoga, ei saa tähelepanuta jätta, et süüdistatav on Eesti Vabariigiga

tugevalt seotud lähedaste ja elukoha kaudu ning seda pikaajaliselt.

Ka prokurör tõdes süüdistuskõnes, et lisakaristusena Xxx kodanikust Oleg Zhernaki riigist

väljasaatmise ja sissesõidukeelu rakendamist põhjendatuks pidada ei saa. Seda seetõttu, et

tegemist on pikka aega Eestis elanud isikuga, kellel on paraku suuresti tema erialavaliku tõttu

omandamata eesti keel ja sellega seoses on olnud raskendatud Eesti kodakondsuse taotlemine.

Tema lähedased elavad Eestis ja on Eesti kodakondsusega. Ei ole tuvastatud, et tegemist oleks

Eesti riigi vastu meelestatud isikuga ja suurt ohtu süüdistatav Eesti Vabariigile ning selle

kodanikele iseenesest ei kujuta.

58. Kohus nõustub prokuratuuri ja ka kaitsja selgitustega antud osas, ega pea põhjendatuks

lisakaristuse kohaldamist.

(III) Tsiviilhagid

59. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi

täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

60. Kannatanu H. A. on esitanud nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Kohtuistungil loobus ta varalise kahju hüvitamise nõudest (kd II tl 95), kuna tegi A. J.ga

kokkuleppe, et A. J. nõuab ise matusekulud ning pärast tasub talle tagasi varalise kahju

summa 311 eurot. Ka kannatanu A. J. on esitanud nii varalise kui ka mittevaralise kahju

hüvitamise nõude. Kuna süüdistatava xxx N.Z. tasus matusega seotud kulud kannatanule siis

kannatanu A. J. loobus kohtuistungil varalise kahju nõudest (kd II tl 128 pöördel). Kohus

võttis viidatud osas nõuetest loobumised vastu, millises osas tsiviilhagide menetlus lõppes.

61. Varalise nõude osas loobumisest olenemata on kohtu menetluses A. J. nõue mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot (kd I lk 7). Hagiavalduses on välja toodud, et pärast

pikka kooselu ja isiku sel moel lahkumist on A. J.l tekkinud mitmed une- ja meeleoluhäired,

mis omakorda on mõjutanud töövõimet. Tekkinud on suhtlemis- ja keskendumisraskused,

mõttepausid, nutuhood, hooti esinev seletamatu ärevus. Lisaks eeltoodule jäi tema hoolde K.

R. 85. aastane hooldust ja abi vajav isa ja, et tagada talle harjumuspärane elukeskkond, kolis

kannatanu maale tagasi. Selle tulemusena on langenud tema elatustase, kuna suurenenud on

kulutused transpordile ja tema maksta on ka erinevad kommunaalarved.

62. Ka kannatanu H. A. esitatud tsiviilhagis mittevaralise kahju nõue summas 20 000 eurot

(kd I lk 9) on jätkuvalt kohtu menetluses. H. A. tõi välja, et kriminaalasi ja teadmine, et tema

isa vägivaldselt tapeti on tekitanud talle tugeva vaimse trauma, mis on seganud tema

igapäevaelu. On olnud palju hingelist valu ning vaimne tervis on kannatada saanud. Tekkisid

uinumisraskused, meeleoluhäireid, nutuhood. Pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, diagnoosiks

kerge depressioon, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired, sega tüüpi ärevdepressiivne

reaktsioon. Psühhiaater kirjutas unerohtu ja estsitalopraami, et depressiooni ja pingetega

toime tulla.

63. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise aluseks on (VÕS) § 1043, mille järgi peab

teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama,

kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS

§ 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu

surma põhjustamisega. VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral

võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju

hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.

64. Esiteks tuleb hinnata, kas A. J. ja H. A. kuuluvad VÕS § 134 lg-ga 3 tletud isikute ringi,

s.t kas nad on K. R. suhtes lähedased isikud või mitte. Kohtupraktikas peetakse lähedasteks

eelkõige, kuid mitte ilmtingimata üksnes hukkunu abikaasat, lapsi ja vanemaid. Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 9. aprilli 2008. a otsuses nr 3-2-1-19-08 on märgitud, et VÕS § 134

kolmandas lõikes nimetatud "lähedaste" ringi pole seaduses tletud, mistõttu tuleb see

määratleda kohtul - iga üksikjuhtu tuleb hinnata eraldi, lähtudes mh isikute sugulusest,

perekondlikest sidemetest, senisest elukorraldusest ja muudest asjaoludest. Kaitsja leidis, et

A. J. mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata kuna A. J.le kui endisele

elukaaslasele ei ole tekitatud mittevaralist kahju ja selle hüvitamiseks puudub alus.

65. Kannatanu A. J. selgitas kohtuistungil, et nad olid K. R.ga elukaaslased 27 aastat ja läksid

lahku 2022. aasta oktoobris või novembris, kui otsustati et liigutakse edasi erinevaid teid.

Mehe ja naise vahelist suhtlust enam ei olnud. Lahkuminek oli sõbralik vastastikkusel

kokkuleppel. A. J. asus teisele töökohale xxx, millisel ajal oli tütre juures üürikorteris, kuid

aeg-ajalt käis ka maal ning abistas K.it vajadusel. Kuigi A. J. ei elanud juba peaaegu aasta

enam K. R.ga elukaaslastena järjepidevalt koos, eelnes sellele äärmisel pikk kooselu – 27

aastat, jätkuvalt suheldi omavahel, K. R. helistas A. J.le, kui tal millegagi abi vaja oli ning just

A. J. korraldas kannatanu matused. Sedavõrd pika kooselu järel jääb teine inimene erilise

tähendusega isikuks ka teatud ajaks peale suhte lõppu ning kohtus tuvastatud asjaoludel oli K.

R.a ja A. J. läbikäimine jätkuvalt lähedane, olenemata sellest et mehe ja naise vaheline

läbikäimine nagi kannatanu avaldas, oli lõppenud. Seega oli kohtu hinnangul asjaolusid

arvestades endine elukaaslane A. J. kannatanu lähedane.

Kannatanu A. J. selgitas kohtuistungil oma hingeliste üleelamiste kohta, et kõige hullem oli

sündmusest teadasaamine. Täpsem info tuli ajakirjanduse kaudu, sealt sai teada, et inimene on

tapetud. Kannatanu selgitas, et on käinud toimikuga tutvumas, kuid sellest hoolimata ta ei

uskunud, et see asi toimus. Hingelised üleelamised kestavad siiani. On eitamine ja pidev

ootustunne. Kõik sellised tunded, et kohe ta tuleb ja midagi ei ole juhtunud. Nutmised.

Kannatanu ei ole pidanud kuskilt abi otsima ega medikamente tarvitama, aga ta on pidanud

oma elukorraldust muutma. Neil oli plaanis üürida tütrega linna suurem korter, et sinna koos

elama asuda, sissemakse oli tehtud. Selle sündmuse taustal nad tühistasid selle. Leppisid

tütrega kokku, et mõlemad kolivad maale tagasi ja hakkavad sealt linna käima. Otsustasid nii

kuna majapidamisse jäi K.i isa, kes vajab hooldust ja abi. Kanad vajavad toitmist. Seoses selle

sündmusega kannatanu ennast töölt lahti ei võtnud, kuna tema töö ei ole füüsiliselt raske ega

tähelepanu nõudev. Selgitab, et ajakirjandus on oluliselt tema seisundit traumeerinud.

Selleks, et lähedasel tekiks õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, peavad esinema

erandlikud asjaolud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-2-19-08 on märgitud, et

VÕS § 134 lg 3 mõttes ei saa „erandlikuks asjaoluks“ olla surma või raske tervisekahjustuse

põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis

õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole

erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu

kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku

surmaga. Kolleegium tõi välja mõningad olukorrad, mille puhul "erandliku asjaolu" esinemist

saab jaatada. Esiteks õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt

lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal.

Teiseks võib nimetatud sätte rakendamine tulla kõne alla nt hukkunud või raskelt vigastatud

lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemate üleelamiste korral.

Kolmandaks võib VÕS § 134 lg-le 3 tugineda nt juhul, kui tegelikult soovitigi rünnata või

mõjutada kannatanu lähedasi. Viimaks võib VÕS § 134 lg-t 3 kohaldada ka siis, kui

kannatanule tekitati kahju tahtlikult ning lähedastel esinevad hiljem üleelamised.

66. Kohtu hinnangul ei ole täidetud teine eeldus, ehk ei esine erandlikke asjaolusid.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-2-19-08 on märgitud, et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei

saa „erandlikuks asjaoluks“ olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline,

vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju

rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase

inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või

suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Ringkonnakohtu lahendis

1-21-2157 on jäetud rahuldamata abikaasa mittevaralise kahju nõue kuna kriminaalasja

materjalidest ei ilmnenud, et kannatanul oleks tekkinud abikaasa surma tõttu mingeid

hilisemaid tõsiseid üleelamisi (posttraumaatiline psüühikahäire vms). Ka antud juhul ei esine

kannatanul selliseid tõsiseid üleelamisi. A. J. ei viibinud sündmuse juures ega näinud vahetult

hilisemalt kannatanu vigastusi. Puudub alus arvata, et teoga soovis süüdistatav kahju tekitada

A. J.le. Kuigi saab tuvastada, et K. R.le tekitati vigastused tahtlikult, ei ole tuvastatavad A. J.

hilisemad üleelamised, mis ületaksid tavapäraselt iga lähedasema isiku surmaga kaasneva

kaotusvalu ja leina. Seetõttu VÕS § 134 lg 3 ei ole tema osas kohaldatav. Seega jätab kohus

A. J. tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot rahuldamata.

67. Teise tsiviilhagi esitanud kannatanu H. A. on K. R. tütar. H. A. selgitas kohtuistungil, et ta

ei ole isaga koos kunagi elanud. Kui tema sündis, siis ema ja isa koos ei elanud. K. siiski

toetas ja käidi läbi. Nad elasid xxx poe juures. Läbisaamine oli kogu aeg. K. R. elas

läheduses, 2-3 km. H. A. rääkis, et lapsena puutus isaga rohkem kokku. xxx kolis ära kui oli

5-aastane xxx ja sealt xxx. xxx elas 7-16 eluaastani. Siis käis nädalavahetuseti maal, üksinda

sõitis bussiga xxx. Vanaema tuli bussi vastu.16-aastaselt koliti ära xxx. Siis käis kord kuus,

aga enam ei ööbinud vanaisa ja vanaema juures. Vanaema oli R. R., K. R. ema. Praegu elab

xxx. Isaga helistasid kord nädalas, vahepeal harvem, aga Messengeris suheldi pidevalt. Isa on

pilte suht iga päev saatnud, vahepeal olid augud sees, aga kirjavahetust oli tihti. Kohtu

hinnangul saab H. A.t pidada "lähedaseks" VÕS § 134 lg 3 tähenduses. Kuigi koos ei ole

elatud, on vanema-lapse suhtlus olnud H. A. ja K. R. vahel järjepidevalt.

68. Ka H. A. ei viibinud sündmuse juures ega näinud vahetult hilisemalt kannatanu vigastusi

ning puudub alus arvata, et teoga soovis süüdistatav kahju tekitada H. A.le. Samas on

kannatanu H. A. selgitanud (kd II, tl 95), et kui sai isa surmast teada tekkis tal depressioon.

Olid kogu aeg nutuhood. Tal olid tugevad unehäireid, nägi unenägusid, et töö juures püstoliga

lastakse. Tekkisid konfliktid tööandjaga. Töötas klienditeenindajana, ei tahtnud tööle minna,

kuna pidi klientidega suhtlema, naeratama neile. Oli väga raske. Puhkes töö juures nutma.

Leidis vabandusi, et tööle mitte minna, võttis haiguslehe ja vahepeal hoolduslehe lapsega.

Lõpuks jäi xxx. Alustas ka 12. klassi, kus olid õppimisraskused tänu sellele, ei suutnud

endaga toime tulla, ei suutnud keskenduda, oli meeletult raske. Depressioon tekkis sellest, kui

sai teada, et isa on tapetud. Kui oleks saanud teada, et isa suri maksahäiresse, sest ta jõi liiga

palju, siis see oleks teistmoodi surm. See teadmine, et keegi tappis ta ära, ta peksti täiesti

vaeseomaks. Kannatanu selgitab, et pidi pöörduma abi saamiseks psühhiaatri poole, kes

kirjutas välja rohud. Kohus loeb kannatanu üleelamised tõendatuks H. A. enda ütluste ja

digiloo väljavõtetega (kd II tl 72-75). Selle kohaselt diagnoositi H. A.l xxx, rasked xxx ja xxx

xxx reaktsioon. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et isiku lähedase isiku tõsine

psüühikahäire võib anda alust kohaldada VÕS § 134 lg-t 3 (vt RKKKo 3-1-1-57-10, p 25.2).

Traumaatilisi üleelamisi põhjustas H. A.le teadmine, mil viisil isa surm saabus. Antud juhul

H. A.l tekkisid isa ootamatu ja vägivaldse surma tõttu terviseprobleemid, seega kannatanul on

esinenud üleelamised ja VÕS § 134 lg 3 on kohaldatav. Kohus tuvastas eelnevalt, et

süüdistatav pani kuriteo toime otsese tahtlusega, seega kannatanule on tekitatud kahju

tahtlikult.

69. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi korduvalt väljendatud seisukoha järgi puuduvad moraalse

kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu

hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise

heaolu tasemest ning kohtupraktikast (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. veebruari 2001. a

otsus nr 3-2-1-1-01 ja 25. mai 2005. a otsus nr 3-2-1-51-05).

70. 2020. aastal on Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktika kordusanalüüs „Mittevaralise

kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal“1. Analüüsis on välja toodud, et

perioodil 01.06.2018.a – 31.05.2020.a tapmis- ja mõrvakatse asjades hüvitas maakohus

süüdistatava lõpuleviidud tapmises või mõrvas (KarS §-d 113 ja 114) süüdi tunnistamisel

lähedasele isikule kannatanuna täielikult või osaliselt 2 mittevaralise kahju nõuet 2

kriminaalasjas. Samas jättis maakohus 2 nõuet rahuldamata, kuna kohtu hinnangul ei olnud

tõendatud eriliste asjaolude esinemine. Keskmine hüvitis oli 11 000 eurot ja mediaan 10 000

eurot.

71. 10 000€ ja 15 000€ suurused hüvitised on välja mõistetud asjades, milles kannatanu on

kas näinud pealt oma abikaasa noaga löömist või on isik avastanud kuriteosündmuse

toimumise helistanud häirekeskusesse ning tajunud vahetult sündmuskohal viibides selle

asjaolusid. Samuti kui alaealised lapsed on tapmise tõttu jäänud ilma oma ainsast vanemast,

läbi mille kahjustus jäädavalt laste turvatunne.

72. Käesoleval juhul on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine keskmise hüvitise

summast väiksemas määras arvestades eelkõige asjaolu, et täisealine kannatanu ei näinud

juhtunut pealt vaid sai sündmustest teada läbi kolmandate isikute. Kannatanu pidi abi

saamiseks pöörduma psühhiaatri poole, kuid tal ei ole diagnoositud rasket ja püsivat

psüühikahäiret vaid xxx, xxx ja xxx xxx reaktsioon. Seega on kohtu hinnangul õiglaseks

mittevaralise kahju hüvitiseks 5000 eurot, mis vastab antud asjas esinevatele erandlikele

asjaoludele ning millises ulatuses kohus rahuldab H. A. mittevaralise kahju nõude.

(IV) Menetluskulud

73. KrMS § 306 lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse

kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu.

1 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf

74. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi

õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on Oleg Zhernaki kaitsjale Anu

Pärtelile välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 459,60 ulatuses: 265,20 eurot (kd II

tl 43-45), 194,40 eurot (kd II tl 46-47).

75. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuludeks kannatanule, tunnistajale, eksperdile

ja asjatundjale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad. Senises menetluses on tunnistajale

Marios Tammesele istungil osalemisega seotud transpordile tehtud kulud hüvitamisele

määratud summas 31,80 eurot (kd II tl 183-191), millised loeb kohus menetluskulude hulka.

76. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on Oleg Zhernaki poolt tasumisele kuuluvateks

menetluskuludeks ekspertiisikulud summas kokku 7 597 eurot: surnu kohtuarstliku ekspertiisi

maksumus 627 eurot, (ekspertiisiakt nr 23E-AOS0069/TRT226, kd I tl 128); DNA ekspertiisi

maksumus 6384 eurot (ekspertiisiakt nr 23E-GE0683, kd I tl 160); jäljeekspertiisi maksumus

502 eurot, (ekspertiisiakt nr 23E-TR0020, kd I tl 173) ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi

maksumus 84 eurot, (ekspertiisiakt nr 23E-AOI0210, kd II tl 23).

77. Menetluskulu hulka kuulub ka KrMS § 175 lg 1 p 9 tulenevalt sundraha, mis on KrMS §

179 lg 1 p 1 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt

2050 eurot.

78. Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 10 138,40 eurot (459,60+31,80+7597 +2050 =

10138,40), mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt mõista välja riigi tuludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tuleb valitud kaitsjale makstud tasu jätta süüdistatava

kanda.

79. Lähtudes KrMS § 180 lg-st 3 arvestades menetluskulude summa suurust ja konkureerivat

rahalist kohustust välja mõistetud tsiviilhagi näol ning asjaolu, et süüdistatav viibib vanglas,

siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse

jõustumisest alates osade kaupa 12 kuu jooksul.

(V) Asitõendid

80. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohustab muu hulgas kohut otsustama, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega.

81. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-5732 p-s 125 selgitanud, et kriminaalasja materjale

talletavad CD-plaadid on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja

materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste

puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud objektiga. Seega

puudub vajadus kohtu poolt eraldi otsustuseks ka seoses käesoleva kriminaalasja osaks

olevate CD ja DVD plaadiga.

82. Läbiotsimise käigus kaasa võetud ostutšekk, mis asub kriminaaltoimikus, jätta KrMS §

126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

83. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui väärtusetud asjad Lõuna

prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid:

-

Pakend nr 15 - sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud aluspüksid,

-

Pakend nr 7 - sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud vasaku jala toasuss,

-

Pakend nr 8 - sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud parema jala toasuss,

-

Surnu K. R. leidmisel temal seljas olnud riided ja jalanõud pakendites nr KR1, KR2, KR3,

KR4, KR5,

-

Pakend nr L16 - läbiotsimise käigus kaasa võetud klaasist pudel,

-

Pakend nr L19 – läbiotsimise käigus kaasa võetud mopp,

-

Pakend nr L23 – läbiotsimise käigus kaasa võetud taburet,

-

Pakend nr L22 - läbiotsimise käigus kaasa võetud käterätik.

84. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Oleg Zhernakile

Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid:

-

Kinnipidamisel Oleg Zhernaki seljas olnud riided ja jalanõud-pakendites nr O.Z.1, O.Z.2,

O.Z.3, O.Z.4.

-

Oleg Zhernakilt sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud randmel olnud käekell Q&Q

85. Surnu K. R. mobiiltelefon Samsung Galaxy A13 (asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri asitõendite hoiuruumis aadressil Riia tn 132, Tartu linn) anda KrMS § 126 lg 3 p 2

alusel pärast kohtuotsuse jõustumist K. R. pärijale/pärijatele.

(VI) Muud otsustused

86. KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle kohta,

kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud

taotluse. Kannatanud A. J. ja H. A. on taotlenud enda teavitamist süüdistatava vangistusest

ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine

võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt otsuse

resolutiivosas märkida.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Triin Harak

Rahvakohtunik Piret Puistaja Rahvakohtunik U. Viickberg