3-22-2317/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-2317

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.04.2024, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Tatiana Shevchenko kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Narva-1

PP

piiripunktis

01.10.2022

väljastatud

sisenemiskeelu nr 2101220009455 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Tatiana Shevchenko, volitatud esindaja Oksana

Smirnova

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Artjom Fedjajev

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tatiana Shevchenko kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

30.05.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-2317

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanikule Tatiana Shevchenkole (edaspidi ka kaebaja) väljastati

lühiajaline viisa kehtivusperioodiga 04.07.2021–03.07.2026 eesmärgiga külastada sugulasi või

sõpru (digitaalse toimiku lehed (dtl) 10, 15, 60).

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas Narva piiripunkti saabunud kaebajale

01.10.2022 kell 13:35 sisenemiskeelu nr 2101220009455 (dtl 6–7) riigipiiri seaduse

(RiPS) § 91 alusel. Riiki lubamisest keeldumise põhjusena on märgitud „(I) Peetakse ohtlikuks

ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või

rahvusvahelistele suhetele“, ning märkuste lahtrisse on märgitud „Vabariigi Valitsuse korraldus

Nr. 247 alates 19.09.2022“.

3. T. Shevchenko esitas 28.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

PPA 01.10.2022 tehtud sisenemiskeelu otsuse nr 2101220009455 ning lugeda kaebaja isikuks,

kelle Eestisse saabumine on seotud humaansete põhjustega. Tallinna Halduskohus andis

08.11.2022. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

4. Tartu Halduskohus võttis 20.01.2023. a määrusega kaebuse menetlusse nõudes tühistada

PPA 01.10.2022 väljastatud sisenemiskeeld nr 2101220009455.

5. PPA esitas kaebusele 02.03.2023 vastuse, paludes jätta kaebus rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus otsustas 09.04.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus

menetluses. Sama määrusega kohustas kohus pooli esitama kohtule hiljemalt 18.04.2024 kohtu

poolt nimetatud täiendavad tõendid, selgitused ja tõendite tõlked eesti keelde, ning andis

pooltele võimaluse kohtule muude täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni

18.04.2024 ja teise menetlusosalise täiendavatele menetlusdokumentidele vastuväidete

esitamiseks kuni 25.04.2024.

7. PPA esitas 25.04.2024 kohtule kohtu palutud täiendavad tõendid ja selgitused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja leiab, et PPA väljastatud sisenemiskeeld tuleb tühistada järgmistel põhjustel.

8.1. Sisenemiskeeld on põhjendamatu, sest kaebaja puhul esinesid Eestisse sisenemiseks

humaansed põhjused. Kaebajale oli Peterburi Eesti saatkonnas väljastatud lühiajaline viisa

eesmärgiga külastada Eestis elavaid eakaid vanemaid seoses nende tervisliku seisundiga.

Kaebaja esitas viisataotluse läbi viisakeskuse ja lisas taotlusele oma vanemate tervislikku

seisundit tõendavad dokumendid, koopiad vanemate ID-kaartidest, enda sünnitunnistuse,

reisidokumendi ja sissetulekut tõendava dokumendi. Viisakeskusel on kohustus edastada

taotlus koos lisadokumentidega Eesti konsulaarosakonda. Esitatud andmed on olemas

viisaregistris, PPA-l on juurdepääs andmekogu andmetele ja need on PPA poolt kontrollitavad

(siseministri 10.12.2015. a määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“). Kaebaja eeldas, et PPA

kontrollib eelnevalt viisamenetluses esitatud andmeid ja dokumente.

8.2. Kuigi kaebaja on Venemaa kodanik ja kaebaja Ukraina kodakondsusega vanematele olid

väljastatud tähtajalised elamisload, esinesid ilmselgelt humaansed põhjused Vabariigi Valitsuse

08.09.2022. a korralduse nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine

piiramine“ (edaspidi ka korraldus nr 247) punkti 2 alapunkti 10 mõistes. Sisenemiskeelu

kehtestamine ei olnud proportsionaalne sellega taotletava eesmärgi suhtes.

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.

9.1. PPA on vaidlustatud otsuse tegemisel rakendanud korraldusega nr 247 kehtestatud

sanktsiooni. Korralduse punkti 2 alapunkt 1 sätestab, et riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise

3-22-2317

eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes külastab Eestis elavat Eesti

kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat

sugulast või abikaasat. Piirikontrolli käigus selgus, et Eestis elavatel kaebaja emal ja isal olid

tähtajalised elamisload. Arvestades kaebaja sisenemissoovi, puudus PPA-l sanktsiooni

rakendava asutusena kaalutlusõigus sanktsiooni kohaldamata jätmiseks.

9.2. Vabariigi Valitsuse sanktsioonidega toetatakse muu hulgas Eesti julgeolekupoliitika

eesmärke ning maandatakse ohtu Eesti julgeolekule ja avalikule korrale. Avalike infoallikate

kohaselt toetab valdav osa Venemaa Föderatsiooni elanikest Venemaa Föderatsiooni alustatud

sõda ja selle laiendamist. Eesti igakülgne huvi ja eesmärk on toetada Ukrainat, muu hulgas

põhjusel, et seeläbi tagatakse ka Eesti ja rahvusvahelist julgeolekut. Eeltoodu valguses ei ole

põhjendatud Venemaa Föderatsiooni kodanike ootus, et nende võimalused Eestisse siseneda

jäävad jätkuvalt samadeks nagu teiste kolmandate riikide kodanikel. Tuleb arvestada, et

üksikisiku meelsust ei ole võimalik välja selgitada. Esineb põhjendatud kahtlus, et välisriigis

viibivad Venemaa Föderatsiooni kodanikud on sõjategevuse laienedes lojaalsed asukohariigile,

sest Venemaa Föderatsiooni kodaniku isamaa kaitse kohustus olenemata isiku soost (Venemaa

Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lg 1) kehtib ka välisriikides ja Venemaa Föderatsiooni

kodanikul on läbi kodakondsussuhte lojaalsuskohustus Venemaa Föderatsioonile.

9.3. Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja

riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu õigusest ei tule kolmanda

riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks. Vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009, 13.07.2009, millega kehtestatakse ühenduse

viisaeeskiri, artiklile 30 ei anna ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine

automaatset sisenemise õigust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399,

09.03.2016, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni

piirieeskirjad) (edaspidi ka määrus nr 2016/399), kohaselt ei tohi kolmandate riikide kodanikud

ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Vabariigi Valitsus

kehtestas riiki sisenemise keelu riigi julgeoleku kaitseks ja välispoliitiliste eesmärkide

saavutamiseks. Julgeolekuolukord Euroopas on alates 24.02.2022 põhimõtteliselt muutunud

ning Vabariigi Valitsusel on rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevalt õigus kehtestada

piiranguid Venemaa Föderatsiooni kodanikele nii välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks kui ka

Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks.

9.4. Eesti Vabariigi piiri ületamise ajal kontrollib I astme piirivalvur neid dokumente, mis

piiriületaja piiriületuse vajaduse tõendamiseks esitab. Kahtluse tekkimise korral satub

piiriületaja II astme kontrolli ehk põhjalikku kontrolli. II astme kontrolli käigus kontrollitakse

viisaregistrist viisa väljastamise eesmärki, kutsuja andmeid ning teisi andmebaasi esitatud

dokumente. Kaebajale väljastati viisa sugulaste või sõprade külastamiseks ning kutsujaks oli

tema isa. Piiriületuse ajal ei olnud viisataotlusega esitatud dokumente võimalik kontrollida ei

I astme ega ka II astme kontrolli käigus, kuna taotluse juurde lisatud dokumendid antud juhul

andmebaasis puuduvad. Seega oli kaebaja kohustatud piiriületuse ajal oma reisi eesmärki

argumenteerima, võttes selleks vajalikud dokumendid kaasa. 01.10.2022 piiriületuse ajal ei

suutnud aga kaebaja oma reisieesmärki ja humaansete kaalutluste olemasolu tõestada. PPA-le

esitati alles 10.10.2022 kaebaja vanemate terviseseisundit tõendavad dokumendid, mis olid

koostatud samuti 10.10.2022. Pärast 01.10.2022 on kaebajale lubatud siseneda Eesti Vabariiki

kolmel korral – humaansetel kaalutlusel 30.09.2023 vanemate juurde minemiseks, humaansetel

kaalutlusel 21.10.2023 ema matusele minemiseks ja humaansetel kaalutlusel 19.12.2023 isa

matusele minemiseks.

3-22-2317

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud.

11. PPA on vaidlustatud sisenemiskeelu andmisel viidanud selle õigusliku alusena

RiPS §-le 91. Nimetatud paragrahvist tuleneb muu hulgas, et isikud, kellele ei antud

piiriületamise luba, peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning

seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või

toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Seega on PPA

01.10.2022 leidnud, et kaebajale ei saanud anda luba piiriületamiseks ja Eestisse sisenemiseks.

12. Vastavalt RiPS § 17 lg 1 p-le 1 on Vabariigi Valitsusel õigus ajutiselt piirata riigipiiri

ületamist või see peatada riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist

ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel.

RiPS § 17 lg 1 p 1 alusel otsustas Vabariigi Valitsus 08.09.2022. a korralduse nr 2471

punktiga 1 Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt piirata Eestisse

sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri

ületamist. Korralduse nr 247 punktis 2 on välja toodud erandid, millistel juhtudel on Venemaa

Föderatsiooni kodanikul siiski õigus Eesti Vabariiki siseneda. Muu hulgas on riigipiiri lubatud

Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes külastab Eestis

elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või

ülenejat sugulast või abikaasat (punkti 2 alapunkt 1), või kelle Eestisse saabumine on vajalik

humaansetel kaalutlustel (punkti 2 alapunkt 10).

12.1. Korraldusest nr 247 nähtub, et selle eesmärk on kehtestada piirang Venemaa

Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eesti või teise Schengeni konventsiooni osalisriigi

antud lühiajalise viisaga ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Veel nähtub

korraldusest nr 247, et Venemaa Föderatsiooni kodanikele on Eesti Vabariiki sisenemise keeld

kehtestatud riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks. Korralduse põhjendustes on

märgitud, et avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa Föderatsiooni elanikest

Venemaa Föderatsiooni võimude alustatud sõda ja selle laiendamist, mistõttu tuli hetke

julgeolekuolukorras

arvestada

Venemaa

kodanike

puhul

Venemaa

Föderatsiooni

konstitutsiooni § 59 lg-t 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku

kohus ja kohustus, aga ka Venemaa mõjutustegevust, mis on muutunud oluliselt aktiivsemaks

ka väljaspool Venemaa Föderatsiooni, sh Eestis. Samuti on korralduse andmisel peetud

vajalikuks arvestada võimalusega, et Venemaa Föderatsiooni valitsev režiim võib kasutada ära

enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda Venemaa Föderatsioonile kehtestatud

sanktsioonidest, või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti

rahvusvahelist mainet ja majandust, ning on leitud, et Venemaa Föderatsiooni jätkuva

sõjategevuse tõttu Ukrainas tuleb ennetavalt maandada Venemaa Föderatsiooni kodanike

sisserändega kaasnevaid ohte julgeolekule, sest Venemaa Föderatsioonist lähtuv potentsiaalne

sõjaline ja mittesõjaline oht mõjuks realiseerumisel väga kahjustavalt Eesti Vabariigi kultuurile

ja majandusele ning riigi rahvusvahelisele mainele. Vabariigi Valitsuse hinnangul võivad

Venemaa sõda toetavad isikud kujutada ohtu riigi julgeolekule ja selle ohu maandamiseks

otsustati riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks kehtestada täiendavad piirangud

riigipiiri ületamisele.

12.2. Korralduses on viidatud ka määrusele nr 2016/399, mille art 6 lg 1 p-st e tuleneb, et

kolmandate riikide kodanikud ei tohi ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või

rahvusvahelisi suhteid. Tulenevalt määruse nr 2016/399 art 14 lg-st 1 on kolmanda riigi

1 https://kriis.ee/sites/default/files/documents/2022-09/20220908_k247.pdf; korralduse seletuskiri aadressil:

https://kriis.ee/sites/default/files/documents/2022-09/20220908_k247_sk.pdf

3-22-2317

kodanikul, kes ei vasta kõigile art 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele ja kes ei kuulu artikli 6 lg-s 5

osutatud isikute kategooriatesse, keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile.

12.3. Olukorras, kus PPA hinnangul esinevad korralduses nr 247 toodud alused isikul

välispiiri ületamise keelamiseks, tuleb kohaldada RiPS § 91 lg-t 1 ning väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-i 282. VSS § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes

ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta määruses

nr 2016/399 toodud vormi. Kõnealune standardvorm on kehtestatud määruse nr 2016/399

V lisa B osas (vt ka määruse nr 2016/399 art 14 lg 2).

13. Puudub vaidlus, et kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes omas Peterburis asuvas

Eesti Vabariigi saatkonnas väljastatud lühiajalist viisat Schengeni ala külastamiseks kestusega

kuni 90 päeva 180 päeva jooksul, kehtivusega alates 04.07.2021 kuni 03.07.2026 (dtl 10, 15,

60). Samuti puudub vaidlus, et Eestis elasid 01.10.2022 kaebaja eakad vanemad, kellele olid

väljastatud tähtajalised elamisload (dtl 2 ja 5), ning kaebaja soovis neid 01.10.2022 Eestis

külastada.

14. Kaebajale väljastatud sisenemiskeelu otsus on koostatud määruse nr 2016/399 nõuetele

vastaval vormikohasel blanketil ning otsuse põhjendus nähtub lahtrisse (I) tehtud märkest ja

vastavas lahtris toodud selgitustest: „Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu

liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.“

Otsuses on viidatud sisenemise keelamist käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele –

RiPS § 91 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse korraldus nr 247 – nagu on tulenevalt standardvormist

nõutav. Nagu kohus eespool märkis, piirati viimati nimetatud korralduse punktiga 1 ajutiselt

Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist ning erandid sätestati korralduse

punktis 2.

15. Kaebaja on seisukohal, et tema puhul esines korralduse nr 247 punkti 2 alapunktis 10

toodud erand ehk PPA oleks pidanud lubama talle Eestisse sisenemist humaansetel kaalutlustel,

sest kaebaja oli juba viisat taotlenud eesmärgiga külastada Eestis oma eakaid ja hooldust

vajavaid vanemaid. Kaebaja sõnul oli ta kõik asjakohased dokumendid viisa taotlemisel

esitanud. Seejuures ei ole aga kaebaja esitanud kohtumenetluses kohtule selliseid tõendeid,

millest nähtuks, et PPA-le oleks pidanud olema 01.10.2022 teada konkreetsed andmed kaebaja

reisi täpsemate eesmärkide ning eakate ja hooldust vajavate vanemate külastamise kavatsuse

kohta. PPA kinnitas kohtule, et andmebaasis puuduvad kaebaja esitatud viisataotlusele lisatud

dokumendid (dtl 72), ning kaebaja ei esitanud väidetavalt viisataotlusele lisatud dokumente

kohtule ka kohtu nõudmisel (vt kohtu 09.04.2024. a määruse resolutsiooni p 2). Seetõttu ei saa

asuda seisukohale, et PPA oleks saanud ja pidanud konkreetsel juhul kaebaja Eestisse

sisenemiseks humaansete kaalutluste esinemist hindama. Küll aga kehtis kaebaja suhtes

Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 247 tulenev üldine reegel, et tema kui Venemaa

Föderatsiooni kodaniku sisenemist Eesti Vabariiki oli julgeoleku kaalutlustel piiratud.

16. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajale 01.10.2022 väljastatud sisenemiskeeld on

õiguspärane ning aluseid selle tühistamiseks ei esine. Kaebaja kaebus jääb seetõttu

rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot (maksekorralduse kviitung dtl 17) jääb seega kaebaja enda

kanda. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud ja ka vastustaja võimalikud menetluskulud

jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1 neljas lause).

(allkirjastatud digitaalselt)