3-24-43/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

30.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-43

Haldusasi

Rahapesu Andmebüroo 05.01.2024 taotlus nr 1.2-1/6-1

vara riigi omandisse kandmiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja KK

Puudutatud isik – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.02.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rahapesu Andmebüroo määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rahapesu Andmebüroo määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.02.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-43 punkt 1

ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada Rahapesu Andmebüroo 05.01.2024 taotlus

ning anda luba kanda X valduses olnud ning Maksu- ja Tolliameti poolt 30.11.2022 hoiule

võetud sularaha 350 000 Ukraina grivnat riigi omandisse.

3. Jätkata Tallinna Ringkonnakohtu 29.02.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-43

resolutsiooni punktiga 3 rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist kuni

eelmises punktis märgitud vara riigi omandisse kandmise kohta Rahapesu Andmebüroolt

haldusakti andmiseni.

4. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) kehtestas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-13 Xlt

tollikontrolli käigus Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt hoiule võetud varale summas 350 000

Ukraina grivnat (UAH) käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks, 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-

1/2-14 käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks ja 27.02.2023 Tallinna Halduskohtu 28.02.2023

3-24-43

2(8)

määrusega nr 3-23-432 antud loa alusel 03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/220-10

käsutuspiirangu kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni või vara legaalse päritolu

tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks.

2. RAB esitas Tallinna Halduskohtule 05.01.2024 taotluse nr 1.2-1/6-1 anda rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 alusel luba kanda riigi

omandisse X valduses olnud sularaha 350 000 Ukraina grivnat, mis on võetud MTA poolt

hoiule. Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määrusega nr 3-23-432 antud loa alusel RAB-i

03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/220-10 varale kehtestatud 1-aastane käsutuspiirang lõppes

05.03.2024.

3. Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2024 määrusega RAB-i 05.01.2024 taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1).

X valduses olnud MTA poolt 30.11.2022 hoiule võetud vara 350 000 Ukraina grivnat on

kuritegelikku päritolu. X saabus 30.11.2022 Narva piiripunkti kell 14.15 ja deklareeris suuliselt

350 000 Ukraina grivnat. Isiku ja tema pagasi läbivaatuse käigus tuvastati tema jope taskust

kummidega pakendatud 700 500-grivnast pangatähte (350 000 grivnat, konverteerituna ca 9100

eurot). Isik selgitas tolliametnikele alguses, et tegeleb „freelance“-ga (ehk on vabakutseline)

ning kaasavõetud on tema teenitud raha. Isik ei selgitanud, miks on teenitud raha Ukraina

grivnades ega täpsustanud, mis tööga ta Ukraina grivnad teenis. 28.02.2023 puudutatud isiku

esindaja poolt antud ütluste kohaselt teeb isik arvutiprogrammiga 3-D mudeleid. Esindaja

väitis, et isik tutvus Narvas Q nimelise Ukraina pagulasega, kes palus puudutatud isikul

vahetada grivnad eurode vastu. Kuna Narvas ei teosta ükski valuutavahetuspunkt sellist

vahetust, vahetas puudutatud isik valuuta enda säästude arvelt ning aluseks võeti internetis

avaldatud ametlik valuutavahetuse kurss. Puudutatud isik arvas, et saab Venemaal vahetada

grivnad USA dollariteks, kuid kohapeal selgus, et ka seal vahetust ei tehta. RAB-i hinnangul

on puudatud isiku antud ütlused erinevatele ametkondadele vastuolulised ega ole tõepärased.

Puudutatud isiku poolt antud selgitusi ja asjas kogutud tõendeid arvestades on RAB-l kahtlus,

et isiku valduses olnud kupüürid võivad olla sõjategevuse käigus Ukraina territooriumilt

varastatud. X tegutses sularaha vedamisel rahamuulana. Tegevus, kus mitu isikut lühikese aja

jooksul sarnase ümmarguse väärtusega ning sarnaselt pakendatud rahalisi vahendeid

arusaadavate selgitusteta Venemaalt Narva piiripunkti veavad, viitab rahapesu „smurfing“

tüpoloogiale. Smurfing on tegevus, mille käigus kurjategijad värbavad mitmeid erinevaid

isikuid

(rahamuulasid),

kes

aitavad

rahalisi

vahendeid

alla

deklareerimise

või

teavitamiskohustuse

piirmäära

osadena

üle

tollipiiri

vedada,

eesmärgiga

vältida

õiguskaitseasutuste tähelepanu.

RAB on teinud omapoolseid toiminguid ja mõistlikke jõupingutusi rahapesukahtlusega vara

legaalse omaniku või tegeliku kasusaaja välja selgitamiseks, kuid vara legaalset omanikku ei

ole õnnestunud tuvastada. Seejuures on RAB analüüsinud erinevaid infoallikaid ning isiku

selgitusi ja käitumist kogumis. X ei ole RAB-le vara legaalse omandiõiguse tõendamiseks

usutavaid dokumente ega selgitusi esitanud, mistõttu kinnitavad RAB-i kogutud andmed, et X

ei ole tema valduses olnud vara tegelik omanik ning tema valduses olnud sularaha on pärit

illegaalsest allikast. Vara legaalne omanik ei ole taotluse esitamise hetkeks teada.

RAB ei otsusta selle üle, kas lõppastmes rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud, sh

kas alustada kriminaalmenetlust või mitte, kas keegi mõistetakse kriminaalkorras süüdi

rahapesus või terrorismi rahastamises. RAB-l puudub pädevus nõuda uurimisasutuselt

kriminaalasja algatamist või asuda uurimisasutuse eest kriminaalmenetlust läbi viima. Samuti

ei ole uurimisasutusel kohustust selgitada, miks ei ole kriminaalmenetlust alustatud. Isegi kui

RAB-i sellest teavitatakse, ei ole RAB-l õigust sellist infot avaldada. Kriminaalmenetluse

3-24-43

3(8)

algatamise või algatamata jätmise põhjusi saab selgitada vaid uurimisasutus ise. RAB-l puudub

informatsioon käimasolevate või võimalike alustatavate kriminaalmenetluste kohta,

kriminaalmenetluse alustamist või mittealustamist ei kooskõlastata RAB-ga.

Kui vara seaduslik kuuluvus ei leia tõendamist, on võimalik nii kriminaalmenetluse algatamine

uurimisasutuste poolt kui ka vara riigi omandisse kandmine läbi halduskonfiskeerimise

(RahaPTS § 57 lg 7). Tegemist on eraldiseisvate menetlustega. Halduskonfiskeerimise

eesmärgiks on taastada õiguspärane olukord, kus vara tegelikuks omanikuks mitteolevalt isikult

võetakse talle mittekuuluv vara ära ning antakse võimalus kannatanule see vara tagastada.

Kriminaalmenetluses vara mittearestimine või kriminaalmenetluse alustamata jätmine ei

tähenda automaatselt rahapesu kahtluse kadumist ning vara suhtes seatud piirangute

tühistamist. Halduskonfiskeerimise institutsioon on loodud selleks, et kriminaalmenetluse

väliselt oleks rahapesu kahtluse korral samuti võimalus piiratud vara kriminaalmenetluse

väliseks konfiskeerimiseks ja riigi tuludesse kandmiseks.

RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid

rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja

kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise

tagamiseks (RahaPTS 54 lg 1 p 1). Selline pädevus on RAB-l ka rahvusvahelisel tasandil. RAB-

i kohustus on tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist, sest rahapesu kaudu rikastuvad

kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ning peidetakse seniste kuritegude jälgi.

RAB teavitab isikuid oma ettekirjutustes võimalusest esitada omapoolseid tõendeid ja selgitusi

seoses vara päritoluga. Seega tulnuks isikul endal esitada usutavaid tõendeid. Mis tahes

illegaalse päritoluga kahtlusega vara lubamine legaalsesse majanduskäibesse on Eesti

ettevõtluskeskkonda ja majandusruumi ohustav.

Isik ei ole esitanud usutavaid selgitusi ega tõendeid, mis kas või kaudselt viitaksid, et tema

valduses olnud Ukraina grivnad kuuluvad temale. Seega esineb põhjendatud kahtlus vara

illegaalsest päritolust. Vara legaalsel omanikul säilib nõudeõigus riigi vastu kolme aasta jooksul

riigi omandisse kantud vara tagastamist legaalse omandiõiguse tõendamisel. Isegi kui

kriminaalmenetlust ei algatata, ei ole õiguspärane tagastada illegaalse päritoluga vara isikutele,

kes küll ise võib-olla kuritegu toime ei pannud, kuid nende omandis olev vara on illegaalse

päritoluga.

4. Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 taotluse

rahuldamata.

Kohus on haldusasja materjalidest ja kohtute infosüsteemist tuvastanud, et puudutatud isik on

06.06.2023 kuulatud tunnistajana üle (protokoll 175-182) kriminaalasjas nr 23240100004,

mille esemeks on suures koguses sularaha üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamine

(KarS § 391). Kriminaalasjas on kahtlustatavad, kelle suhtes on teostatud toiminguid. See

tähendab, et RAB-le pidi hiljemalt taotluse esitamise hetkel olema teada kriminaalasja

menetlemine suures koguses sularaha üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamise

kuriteos. Kui RAB-l tekkiks kahtlus, et puudutatud isiku poolt Euroopa Liidu

tolliterritooriumile toodud sularaha pärineb kuritegelikust tegevusest, oli RAB-l võimalik võtta

vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks (halduskohtu poolt antud loa alusel vara

arestimine haldusasjas nr 3-23-432) ning edastada kuriteo tunnuste avastamisel materjal

viivitamata pädevale asutusele, teavitades ka vara arestimisest. Uurimisasutus oleks saanud

hinnata kriminaalmenetluse käigus, kas on põhjendatud kahtlustada isikut kuriteos ja teostada

vajadusel KrMS-s sätestatud toiminguid vara arestimiseks selle hilisema konfiskeerimise

eesmärgil (laiendatud konfiskeerimine KarS § 832). Rahapesu tõkestamise eesmärk vältida

kuriteost pärineva vara sattumist majanduskäibesse oleks olnud seeläbi saavutatav. Olukorras,

3-24-43

4(8)

kus RAB ei ole pädeva asutuse poole pöördunud raha tegeliku omaniku väljaselgitamiseks

kuriteo tunnuste avastamisel, ei ole RAB-l volitust vara riigi omandisse kandmiseks

halduskonfiskeerimise korras.

RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel on jagatud tõendamiskoormus. Rahapesukahtlusega vara

valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris

(tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel on tehing tehtud). Samas tuleb ka

RAB-l teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik

või tegelik kasusaaja. RahaPTS § 58 lg 1 kohaselt on RAB-l õigus seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja

teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja

kolmandalt isikult. Lisaks tuleneb RAB-le uurimiskohustus RahaPTS § 1 lg 3 alusel koostoimes

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 6. Seega on RAB-l selge volitus koguda teavet lisaks

puudutatud isikult ka kolmandatelt isikutelt ning teostada uurimiskohustust. Esitatud

materjalidest nähtub, et puudutatud isik selgitas vara päritolu 28.02.2023 kirjas (dtl 17‒18),

20.10.2023 kirjas (dtl 84) ning andis tunnistajana ütlusi pooleliolevas kriminaalmenetluses

06.06.2023 (dtl 175‒181). Puudutatud isiku selgitustes esineb puudujääke ja vastuolusid.

Samas nähtub, et isik on viidanud võimalikele tõenditele, esitades telefoninumbri ja kolmanda

isiku nime, mistõttu saab lugeda puudutatud isiku tõendamiskoormuse HMS § 38 lg 3 kohaselt

täidetuks. RAB ei ole uurimiskohustust iseseisvalt rakendanud, vaid on lähtunud üksnes

puudutatud isiku poolt esitatud teabe analüüsist. See tähendab, et RAB ei ole kontrollinud talle

antud informatsiooni õigsust (nt kolmanda isiku telefoni nr) ega küsinud teavet kolmandalt

isikult. Sellises olukorras ei ole RAB uurimiskohustust tegelikult täitnud ega teinud vastavaid

mõistlike pingutusi vara tegeliku omaniku väljaselgitamisel. Kui RAB oleks soovinud

puudutatud isikult veel täiendavate tõendite esitamist, tulnuks RAB-l selgitada esitatud

tõenditele ja selgitustele tuginedes, milliseid asjaolusid tuleb puudutud isikul täiendavalt

tõendada või esitada küsitavuste korral täiendavaid küsimusi.

Kokkuvõtvalt ei ole täidetud eeldus, et vara tegelikku omanikku ei õnnestunud kindlaks teha.

RAB on uurimiskohustust rikkunud, jättes kontrollimata isiku väited, jätnud teostamata

mõistlikud jõupingutused rahapesukahtlusega vara legaalse omaniku välja selgitamiseks,

mistõttu ei ole RAB vara tegeliku omaniku kahtlust piisavalt põhjendanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. RAB palub 28.02.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.02.2024

määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada uue määrusega taotlus.

RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused on täidetud. Normi sõnastusest ega RahaPTS §

seletuskirjast ei nähtu, et sätte kohaldamise eelduseks oleks ka võimaliku kriminaalmenetluse

algatamise otsustamine. Ka kohtud ei ole haldusasjas nr 3-23-432 üheaastase käsutuspiirangu

seadmiseks loa andmisel seadnud kahtluse alla, et üheaastase käsutuspiirangu seadmise

eeldused on täidetud, sh leidis kohus, et puudutatud isiku valduses olnud vara osas on rahapesu

kahtlus. RAB on aasta jooksul pärast 03.03.2023 ettekirjutuse tegemist teinud lisatoiminguid ja

püüdnud välja selgitada vara päritolu, kuid see ei ole õnnestunud. Isiku poolt esitatud

dokumendid ja selgitused ei tõenda vara legaalset päritolu ega hajuta kahtlust vara kuritegeliku

päritolu kohta. Seega esineb jätkuvalt kahtlus, et puudutatud isiku valduses olnud Ukraina

grivnad on illegaalse päritoluga ega kuulu tegelikult puudutatud isikule.

RAB on täitnud RahaPTS § 54 lg-s 3 toodud kohustust ning teavitanud pädevat asutust tekkinud

rahapesu kahtlusest, samuti edastanud asjakohased andmed ja teavitanud vara piiramisest.

Pädevale asutusele info andmine ei tähenda seda, et uurimisasutus peab üksikasjalikult oma

3-24-43

5(8)

edasisi toiminguid RAB-le selgitama. Praeguseks hetkeks ei ole puudutatud isiku vara

kriminaalmenetluses arestitud. Sõltumata kriminaalmenetluse alustamisest on RAB-l õigus

taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara legaalset omanikku ei

ole õnnestunud välja selgitada ning esineb jätkuv rahapesu kahtlus. RAB-l ei ole võimalik

kohustada kolmandaid isikuid selgitusi ja ütlusi andma. RAB saab esile tuua ja sisustada üksnes

põhjendatud kahtluse. RAB-i haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse

eesmärke ega koguda tõendeid kuriteo toimepanemisega seonduvalt või tuvastada võimalikud

kannatanud. Isegi kui kriminaalmenetlust ei alustata, ei ole õiguspärane lubada legaalsesse

majanduskäibesse rahapesukahtlusega vara.

RAB ei ole rikkunud uurimiskohustust. Arvestades kõiki asjas kogutud tõendeid, sh varaga

seotud isiku poolt antud selgitusi ja ütlusi kogumis, on RAB-l kahtlus, et isiku valduses olnud

kupüürid võivad olla sõjategevuse käigus Ukraina territooriumilt varastatud. Puudutatud isiku

ütlusi ei saa pidada usutavaks. Seejuures tuleb arvesse võtta, et alates 2018. a-st on isik saanud

palgaväljamakseid alla 1000 euro, isik on võtnud laenu ja mängib hasartmänge ning talle teeb

peaaegu igapäevaselt rahaülekandeid tema ema. Sellises olukorras ei ole usutav, et isikul on

võimalik raha säästudeks kõrvale panna. Isik on ka enne 30.11.2022 ületanud piiri Ukraina

grivnadega. X ei ole esitanud ühtegi veenvat tõendid, mis taotluses toodud kahtlused ümber

lükkaks. Taotluses toodud asjaolud kinnitavad RAB-i kahtlust, et vara ei kuulu tegelikult isikule

ning tõenäoliselt on tegemist kuritegelikust tegevusest pärineva varaga. RAB on teinud kõik

mõistlikult eeldatava vara omaniku välja selgitamiseks. RAB-le ei ole teada, kes võiksid olla

võimalikud kuriteo ohvrid (ehk vara tegelikud omanikud) ja RAB-l puudub võimalus selle

väljaselgitamiseks. X väitel olevat vara olnud Ukrainast tulnud põgeniku pere säästud. RAB-l

ei ole võimalik seda väidet kontrollida, küsitledes kolmandat isikut. Üksnes kolmanda isiku

kinnitus ei saa hajutada RAB-i kahtlust, eriti arvestades asjaolusid kogumis.

Halduskohus ei ole täitnud omapoolset uurimis- ja selgitamiskohustust. Kohus ei ole

kohustanud RAB-i esitama täiendavaid dokumente.

6. X määruskaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Praeguse vaidluse keskseks küsimuseks on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused ning

nende täidetus RAB-i 05.01.2024 taotluse nr 1.2-1/6-1 esemeks oleva vara (sularaha 350 000

UAH – 500-grivnased kupüürid, kokku 700 tk) riigi omandisse kandmiseks. RAB-i taotlus

tugineb RahaPTS § 57 lg 7 esimesele lausele, mis näeb ette järgmist: „Kui ühe aasta jooksul

pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol

oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab Rahapesu

Andmebüroole või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib Rahapesu

Andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.“

Sättest nähtuvalt eeldab RAB-i loataotluse rahuldamine seda, et vara käsutamise piirangute

kehtestamisest on möödunud vähemalt üks aasta ning vara omanikku või kontol oleva vara

tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha või alternatiivselt on vara valdaja teatanud

kirjalikult soovist varast loobuda. Täiendavalt tuleb arvestada, et kõigi RahaPTS § 57 lg-tes 1,

3, 6 ja 7 toodud meetmete rakendamiseks peab esinema jätkuv rahapesu kahtlus (vt ka RahaPTS

§ 57 lg 10; samuti Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-664, p 17). Lisaks sätestab RahaPTS

§ 57 lg 8, et kontol oleva vara puhul käsitatakse mh RahaPTS § 57 lg 7 rakendamisel konto

omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata.

8. Tallinna Ringkonnakohus leidis 23.04.2024 määrustes haldusasjades nr 3-23-2814 ja nr 3-

23-2858 (mõlemad jõustumata) kokkuvõtlikult, et nõustuda ei saa RAB-i seisukohaga, et

3-24-43

6(8)

RahaPTS § 57 lg 7 näeb sisuliselt ette nn halduskonfiskeerimise ning võimaldab kanda riigi

omandisse mh vara, mille suhtes esinevat rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlust ei ole

puudutatud isik suutnud käsutuspiirangu tähtaja jooksul kõrvaldada ja mille legaalset päritolu

või terrorismi rahastamisega mitteseotust ei ole ka RAB-l endal õnnestunud kindlaks teha.

Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab RahaPTS § 57 lg 7 kanda riigi omandisse üksnes n-ö

peremehetut vara, mitte lihtsalt kõrvaldamata rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega

vara. RahaPTS § 57 lg 7 alusel saab vara kanda riigi omandisse kahel juhul: 1) vara valdaja on

RAB-le või prokuratuurile kirjalikult teatanud soovist varast loobuda; 2) vara, millest valdaja

ei ole soovinud loobuda, saab riigi omandisse kanda vaid siis, kui on tõendatud, et vara valdaja

on variisik (st isik, kes üksnes hoiab temale mittekuuluvat vara) või poleks vara kunagi pidanud

isiku valdusesse jõudma (vrd haldusasi nr 3-20-664).

9. Eeltoodust tulenevalt ei piisa RahaPTS § 57 lg 7 alusel vara riigi omandisse kandmiseks

pelgalt kõrvaldamata rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest. Ka RahaPTS § 57 lg-d 1,

3 ja 6 ei nõua puudutatud isikult mitte RAB-i kahtluste (või nende aluseks oleva teabe)

ümberlükkamist, vaid tõendite esitamist kahtlusaluse vara päritolu või varakäsutuse eesmärgi

kohta. Hinnangu sellele, kas vara päritolu või varakäsutuse eesmärk on seaduslik või esineb

jätkuv rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, annab RAB temal oleva teabekogumi põhjal

(st arvestades nii puudutatud isiku esitatud dokumente ja selgitusi kui ka välisriikide rahapesu

andmebüroodelt saabunud või muul viisil RAB-i enda poolt kogutud teavet). Jätkuv kahtlus on

piisav selleks, et seada RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 alusel piirangud vara käsutamisele, kuid

mitte selleks, et kanda vara RahaPTS § 57 lg 7 alusel riigi omandisse.

10. Ringkonnakohus jääb RahaPTS § 57 lg 7 tõlgendamise osas haldusasjades nr 3-23-2814 ja

nr 3-23-2858 väljendatud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata.

Kuigi viidatud 23.04.2024 määrused puudutasid kontol oleva vara riigi omandisse kandmist,

on neis toodud üldised põhimõtted laiendatavad ka praegusele vaidlusele. Täiendavalt märgib

ringkonnakohus siiski, et nõustub RAB-i seisukohaga selles, et RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise

võimalikkus ei sõltu vahetult kriminaalmenetluse toimingutest, v.a osas, et kui vara on arestitud

kriminaalmenetluses, tuleb RAB-l käsutuspiirangud viivitamata lõpetada (RahaPTS § 57 lg 5).

Seega on kriminaalmenetluses vara arestimisel küll eesõigus, kuid vara kriminaalmenetluses

arestimata jätmine või kriminaalmenetluse alustamata jätmine ei välista iseenesest RahaPTS §

57 lg-te 6 ja 7 kohaldamist. Põhjusel, et RAB-i haldusmenetlus ja kriminaalmenetlus ei sõltu

vahetult üksteisest, ei pea RahaPTS § 57 lg 7 sisustamisel lähtuma ka samadest eeldustest nagu

kriminaalmenetlusliku laiendatud konfiskeerimise puhul (st aluseks ei ole mitte eeldus, et isik

ei ole vara omanik, vaid eeldus, et isik on vara omandanud kuriteo toimepanemise tulemusel

või sellise vara arvel – nt Riigikohtu 14.12.2023 määrus nr 1-23-4049, p-d 16–17). Sellele viitab

selgelt ka RahaPTS § 57 lg 8, mille eesmärgiks oli tulevikus vältida varasemas praktikas ette

tulnud olukordi, kus oli küll teada, et vara ei kuulu majanduslikus mõttes seda valdavale isikule,

kuid valdajat tuli sellele vaatamata käsitada vara omanikuna (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

11.09.2013 määrused nr 3-13-892 ja nr 3-13-893, 13.09.2013 määrus nr 3-13-891).

11. Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et RAB oli pädev taotlust esitama ja asjaomase vara

käsutamise esmasest piiramisest oli taotluse esitamise ajaks möödunud enam kui aasta ning

samas esines RAB-l jätkuvalt kahtlus, et tollipiiri ületamisel puudutatud isiku valduses olnud

ja MTA poolt hoiule võetud vara on seotud rahapesuga. Vaidlus puudub ka selles, et puudutatud

isik ei ole teatanud soovist varast loobuda. Loataotluse kohaselt selgitas puudutatud isik

grivnade päritolu kohta algselt tolliametnikele, et on vabakutseline ning tegemist on tema enda

teenitud rahaga. 28.02.2023 kirjas RAB-le (dtl 17‒18) väitis isik, et tutvus Narvas Ukraina

pagulase Olenaga, kes palus võimalust vahetada 350 000 grivnat eurode vastu, kuna Narvas ei

teosta ükski valuutavahetuspunkt sellist vahetust. Puudutatud isik vahetaski grivnad eurode

vastu isiklikest säästudest, võttes aluseks internetis oleva ametliku valuutavahetuse kursi ning

3-24-43

7(8)

selliselt, et puudutatud isik saaks vahetuselt lisaraha teenida. Puudutatud isik arvas, et saab

Venemaal grivnad USA dollarite vastu vahetada, kuid kohapeal selgus, et ka seal vahetust ei

tehta, mistõttu pöördus tagasi Narva piiripunkti. Kuna puudutatud isiku selgitused ja

kontoväljavõtted ei tõendanud Ukraina grivnade omandamist, küsis RAB temalt 11.10.2023 e-

kirjaga (dtl 83) selgitust, millal saabus Olena Eestisse ning miks ta ei soovinud grivnasid USA

dollariteks vahetada Eestis. Puudutatud isik selgitas 20.10.2023 e-kirjas (dtl 84‒85), et Olena

saabus Eestisse 2022. a märtsis ning puudutatud isik arvas Venemaal, et saab grivnad vahetada

USA dollariteks, kuid kohapeal selgus, et seda ei tehta. PPA 06.06.2023 tunnistaja

ülekuulamise protokolli (dtl 176 jj) kohaselt on puudutatud isik andnud kriminaalasjas nr

23240100004 ütlusi ning on selgitanud, et sai Ukraina grivnad Ukraina pagulaselt Olenalt,

kellega oli tutvunud umbes aasta varem. Olena palus vahetada grivnad eurode vastu.

Puudutatud isikul oli kogutud 9000 eurot sularahas, mille andis grivnade vastu Olenale. Isik

selgitas, et käis varem Venemaal tihti oma asjus ja kauplustes, sest sealt tohtis sigarette tuua.

Ivangorodist kaugemale ta ei sõida ning piiri ületab jalgsi.

12. RAB on põhjendatult leidnud, et puudutatud isiku väide säästude olemasolust on

ebausutav. Isiku kontoväljavõtetest nähtub, et tema kontole on teinud regulaarseid ülekandeid

suur hulk isikuid ning samad nimed korduvad aastate lõikes. Sageli on ülekantavad summad

alla 10 euro, kuid ka alla 1 euro. Sageli on selgituseks märgitud võlgnevus. Kõige sagedamini

on ülekandeid teinud puudutatud isiku ema, kandes reeglina samuti väikeseid summasid ning

vahel ka mitu korda päevas. Loataotlusest nähtuvalt on puudutatud isiku töötasu Aquaphor

International OÜ juures alla 1000 eurot ning palgalist tööd on isik teinud alates maist 2018.

Kontoväljavõttest nähtub, et isik on võtnud 28.05.2021 laenu Coop Finants AS-lt summas 2940

eurot. Puudutatud isikule on laekunud ka hasartmängude võitude ülekandeid (OB Holding 1

OÜ, Brite AB Olybet), mis viitab, et tal puuduvad säästlikud eluviisid. Puudutatud isiku väited

säästude olemasolust muudab ebausutavaks ka fakt, et isik tunnistati Viru Maakohtu

12.04.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1870 süüdi karistusseadustiku § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ning rahalise karistuse 2431 eurot tasumine määrati

ositi 1 aasta jooksul. Seega puudus isikul võimalus tasuda kohustus ühekorraga. Loataotlusest

nähtuvalt on puudutatud isik ka varem (18.11.2022) saabunud Venemaalt Narva piiripunkti

Ukraina grivnadega ning sel korral lubati isikul grivnadega riiki siseneda.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on RAB-i välja toodud asjaolude ja tõendite põhjal veenvalt

tuvastatud, et puudutatud isik ei olnud temal piiriületusel kaasas olnud 350 000 UAH omanik,

vaid ta osutas üksnes tasu eest sularaha üle piiri toimetamise teenust. Puudutatud isiku

tunnistajana antud ütlused on seejuures kooskõlas RAB-i tuvastatud faktiliste asjaoludega: s.o

30.11.2022 püüdsid Ukraina grivnasid Venemaalt Eestisse toimetada hulk inimesi, kes ei ole

raha päritolu usutavalt selgitanud ning kellel kaasas olnud rahasummad ja nende

pakendamisviis langesid suures osas kokku.

14. Eelneva põhjal tuleb RAB-i määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 22.02.2024

määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab RAB-

i 05.01.2024 taotluse ja annab RAB-le loa kanda puudutatud isiku valduses olnud ning MTA

poolt hoiule võetud 350 000 UAH riigi omandisse.

15. RAB taotles määruskaebuses puudutatud isiku vara arestimist vähemalt kuni praeguse

haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni või kui vara riigi omandisse kandmise

taotlus rahuldatakse, siis sellekohase RAB-i haldusakti andmiseni. Tallinna Ringkonnakohus

rahuldas 29.02.2024 määrusega RAB-i taotluse määruskaebus tagada ning arestis puudutatud

isiku valduses olnud ja MTA poolt hoiule võetud sularaha kuni haldusasja nr 3-24-43 menetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus selgitas, et HKMS § 249 lg 4 ei võimalda

kohtumenetluse kestel kohaldada esialgset õiguskaitset kauemaks kui kohtumenetluse lõpuni

3-24-43

8(8)

(vt Riigikohtu 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p 50; 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 30).

Seevastu võimaldab HKMS § 168 lg 1 teine lause (koostoimes HKMS § 178 lg-ga 3) kohtul

lõpplahendis määrata, et lahendi täitmine tagatakse mõne esialgse õiguskaitse vahendiga või

esialgset õiguskaitset kohaldatakse kuni haldusorgani poolt asja uuesti otsustamiseni.

16. Kuna puudutatud isiku valduses olnud sularaha käsutamiseks RAB-i seatud piirangud on

alates 05.03.2024 lõppenud ning ringkonnakohtu 29.02.2024 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu kehtib üksnes kuni käesoleva määruse jõustumiseni, siis vältimaks olukorda,

kus MTA-l tuleks pärast siinse määruse jõustumist vaidlusalune vara riigi omandisse kandmise

taotluse rahuldamisele vaatamata viivitamata aresti alt vabastada (vt HKMS§ 246 lg 1, § 252

lg-d 3 ja 6), on põhjendatud HKMS § 168 lg 1 teise lause, § 178 lg 3 ja § 203 lg 2 alusel määrata,

et ringkonnakohtu 29.02.2024 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldatakse

kuni RAB-le antud loa n-ö realiseerimiseni ehk puudutatud isiku valduses olnud sularaha riigi

omandisse kandmise kohta RAB-i haldusakti andmiseni.

17. Puudutatud isiku eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku

nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)