1-23-2950/33 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. aprill 2024, Rakvere

Kriminaalasja number

1-23-2950 (21259000707)

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär

Annika Veissbach

Kriminaalasi

Janar Sillandi süüdistuses KarS § 1573 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Marge Voogma

Süüdistatav

Kaitsja

JANAR SILLANDI, isikukood 38106255225, xxxx kodanik,

xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, töökoht P OÜ xxxx,

kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad, tõkendit ei

ole kohaldatud

Monica Meristo-Dmitrijev

RESOLUTSIOON

Õigeks mõista JANAR SILLANDI süüdistuses KarS § 1573 lg 1 järgi.

KrMS § 175 lg 1 p 1, § 181 lg 1 alusel jätta valitud kaitsjale Monica Meristo-Dmitrijevile

Meristo Õigusbüroost seoses õigusteenuse osutamisega makstud tasu summas 4470 eurot

Janar Sillandi enda kanda.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta kaitsjatasu summas 583,20 eurot vandeadvokaat Ahto Sirendi

poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt 12. aprilliks 2024). Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o 29. aprillist 2024 (seega hiljemalt 29. maiks 2024).

Süüdistus

Janar Sillandi on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, ajavahemikus oktoober 2021

kuni jaanuar 2023 järjepidevalt otsis kontakti endise elukaaslase L. L., sekkudes selliselt

tahtlikult naise tahte vastaselt tema eraellu eesmärgiga naist terroriseerida, hirmutada,

alandada, halvustada, solvata ja mõnitada, mille tagajärjel tunneb L. L. hirmu ja ärevust, tal

esinevad unehäired ning kannatanu igapäevaelu on oluliselt häiritud. L. L. on korduvalt nii

suusõnaliselt kui ka kirjalikult väljendanud soovi, et Janar Sillandi ei sekkuks tema eraellu,

jätaks teda ja tema pere rahule. Kannatanu soovist hoolimata Janar Sillandi igapäevaselt ja

kuude kaupa on saatnud L. L. Facebook Messengeri kontole alandava, solvava ning mõnitava

sisuga sõnumeid. Ajavahemikus 01.10.2021 – 08.12.2021 saatis Janar Sillandi oma Facebook

Messengeri kontolt Janar JS L. L. kontole vähemalt 81 sõnumit, milles solvas, alavääristas,

alandas ja hirmutas L. L.a (näiteks 08.10.2021 nimetas Janar Sillandi L. L.a debiiliks ja

jobuks ning kirjutas „kas kallike polegi enam õnnelik ja võtab pisara silma?“ ja „haige eit

oled“; 10.10.2021 kirjutas L. L.le: „tra se lennuk võiks alla kukkuda või sinna tsurkade juurde

jäädagi“, „haige kodanik oled“, „oled ju jobu“; 11.10.2021 kirjutas L. L.le: „töölt oleks ka hea

kui sind lahti lastaks“, „mul ei ole vaja sinusuguse perelõhkujaga vaielda“, „jobu“, “sa L. ei

kõlba mitte millekski muuks ja mitte midagi tarka su pea välja ei mõtle kui ainult kirjutada nn

oma mehe fb lehele lollus“, „sest sa oled rumal“; 14.10.2021 kirjutas L. L.le: „selgelt on aru

saada ja näha milline sa oled. Ühe mehe nimel oled nõus kas või ema maha müüma“;

16.10.2021 kirjutas L. L.le: „ma loodan sinu sõnadele tuginedes, et sul hakkab jube halb

lennukis ja tekib tagasilennu foobia. Ja muidugi terve see nädal oled paigast ära. Kui sa nii

lolli juttu poleks tootnud siis ma hetkel kohe üldse ei kirjutaks nii“, „vaata, et bikiinid ikka

kaasa võtad. Igasugused kunst tibi tilulilud oled külge saanud omale. Siis bikiinid on väga

õige valik, et tibi olla lõpuni“; 25.10.2021 kirjutas L. L.le: „ajudeta inimene“, „tõsine hälvik

oled L.“, „ime rohkem ta emmi, ehk siis põrutab miskit paika sul“; 26.10.2021 kirjutas L.

L.le: „siis kui oli aeg asjad selgeks rääkida siis sa irvitasid näkku ja tõmbasid teise mehega

ringi“; 31.10.2021 kirjutas L. L.le: „sa mine ime tõnnikese noksi“, „jobu“, „kuidas sul selle

suuseksiga nüüd lood on? Kas teed ikka oma kallikesele? Ja hakkas järsku meeldima? Või

teed sind sunnitakse tegema“, „kas tõnnile meeldivad meritähed? Vähemalt on koht kuhu lasta

kui koju tuleb“, „Xxxx linnuke oled, ei muud midagi“, „kahe persega Xxxx printsess“;

05.11.2021 kirjutas L. L.le: „staar perelõhkuja L. L.“, „kui rääkida oli vaja siis käisid keppisid

teisega ringi“, „klouni kari olete oma olemuselt“; 07.11.2021 kirjutas L. L.le: „laps olgu

hommi minu juures“, „siis saad oma jalgu segamatult laiali ajada“, „sa oskad oma jalgu ainult

laiali ajada, muud sa teha ei oska. Ja seda 14 aastasest saati“; 08.11.2021 kirjutas L. L.le:

“ainult lambad mängivad sinuga kaasa. Mõtlevad inimesed on juba sinust eemaldunud ja

naeravad su üle“, „Xxxx linnuke, meeste lõbustaja“, „jooksik“, „väärtuseta naine“, „sa kõlbab

ainult kaineks rooliks, söögi tegemiseks, koristamiseks ja panemiseks. Rohkem sa meeste

silmis väärt ei ole“, „ma käitun seni nii nõmedalt kuni sa hakkad aru saama kelle ajusid sa

nussima hakkasid“, „on sul siis hea mees kes on magatanud ka sõbrannat“, „madal“, „sulle

sobivad ju kõik“, „pohhui keda pannud ja kas kirjutada oskab“, „Ha ha ha“, „Aju on kapsas ja

pepu kõrvits“, „kuhu iga Xxxx vend ligi saab esimese ilusa sõna peale“; 11.11.2021 kirjutas

L. L.le: „sinusugusele jooksikule, perelõhkujale, lastele haiget tegijale, lastega manipulleijale,

valetajale on see õiglane ja paras palk üksi ja naerualuseks jääda“; 16.11.2021 kirjutas L. L.le:

„sa oled eriline lehtsaba“, „vastik värdjas oled oma käitumisega“, „hargita rohkem oma

jalgu“, „oli siis ka hea kepp kui kõrvalt panid“, „jooksid minema, et T. rohkem raha“, „haige

perelõhkuja“, „sina nikkusid ringi“, „ja lõhkusid pere“, „oi sa oled rott“, „ja lehtsaba“;

17.11.2021 kirjutas L. L.le: „ja kas vitt nii sügeles uue järgi. Lootuses, et saad rahamehe

omale“, „sa oled nii madal inimene L.“; 20.11.2021 kirjutas L. L.le: „kas vitt nii sügeles“,

„lehtsabal läheb joomiseks täna jälle. Nv ju, elu kui lill alkohol ja mõnitav mees“; 22.11.2021

kirjutas L. L.le: „sa oled lastel psühhika perse keeranud ja omast arust oled äge veel“,

„perelõhkuja“, „Xxxx lehtsaba“; 24.11.2021 kirjutas L. L.le: „väärtusetu Xxxx lehtsaba oled“,

„ainul koha täide oled ja hea kotte tühjendada“; 07.12.2021 kirjutas L. L.le: „mis puue sul

on?“, „täielik saast inimene oled oma olemuselt ja käitumiselt“; 08.12.2021 kirjutas L. L.le:

„saadan su vitu pildid laiali sellise iba peale, „nime lisan juurde“, „sinu debiilne iba“ jne).

Janar Sillandi jätkas häirivate, solvavate, halvustavate ja mõnitavate sõnumite saatmist ka

kriminaalasja menetluse ajal, saates L. L.le sõnumeid kuni 2023. aasta jaanuarini. L. L.

kardab Janar Sillandit ka seetõttu, et 07.03.2020 kella 13:40 paiku Xxxx Janar Sillandi

takistas enda juhitud sõidukiga L. L. poolt juhitud sõidukit selliselt, et möödus L. L. sõidukist

ja põhjendamatult aeglaselt sõitis L. L. sõiduki ees. Kui L. L. püüdis sooritada Janar Sillandi

sõidukist möödasõitu, siis Janar Sillandi takistas L. L. juhitud sõidukil naasmast oma

sõidusuunavööndisse samal ajal, kui vastassuunavööndis oli L. L. juhitud autole vastu sõitmas

buss, põhjustades sellise tegevusega L. L.s hirmutunnet, kes kartis Janar Sillandi tekitatud

liiklusohtlikus olukorras oma elu ja tervise pärast. Janar Sillandi tegevuse tagajärjeks on see,

et L. L. tunneb ennast füüsiliselt halvasti, tal esinevad ärevushäired, ta tunneb hirmu Janar

Sillandi ees ning peab elama seetõttu pidevas stressisituatsioonis.

Seega Janar Sillandi, otsides tahtlikult eesmärgiga hirmutada, alandada ja häirida teist isikut

temaga korduvalt ja järjepidevalt kontakti ning sekkudes tahte vastaselt teise isiku eraellu,

millega hirmutas, alandas ja oluliselt häiris teist isikut, pani toime KarS § 1573 lg 1 järgi

kvalifitseeritava

kuriteo.

Tõendid

Süüdistatav Janar Sillandi ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei

tunnistanud. Kannatanu L. L. on nad tuttavad alates 2012. aastast. Tema käis Soomes tööl ja

elas vanemate juures ning väga tihti oli ka L. L. ema juures. Nad olid L. L. koos olnud 4

aastat, kui otsustati ühine laps saada. Korterit hakkasid nad otsima umbes 7 kuud enne R.

sündi ning korteris said reaalselt koos hakata elama xxxx. aasta lõpust. Ta ei ütleks, et koos

elades midagi nii väga valesti oli. Eks tülisid ja ütlemisi ikka oli, aga millises paarisuhtes seda

ei oleks. Ta ei tea, et oleks kasutanud L. L. suhtes selliseid sõnu nagu „paks lehm“ ja midagi

sellelaadset. Ta on öelnud L. „paksu“. Kui L. tõlgendab seda „paksuks lehmaks“, siis see on

tema probleem. Ja see „paksu“ ei ole öeldud halvustavas mõttes. Nad käisid L. 2019. aasta

juulis lastega Peipsi ääres ning tagasi sõites leppisid kokku, et kuna on ilus ilm, siis lähevad

järgmine päev uuesti. Kui nad rannast tulid, läks tema Rakveresse oma vanemate juurde ja L.

läks oma ema juurde ning ta ütles L., et tal läheb umbes paar tundi. Kui ta oma asjad tunniga

valmis sai, siis kirjutas L., et ta on valmis ja küsis L., kaua sul läheb. Ta ei mäleta, mis L. selle

peale vastas, aga ta kirjutas L., et saada pilt, mis sa teed. Selle peale siis nende normaalne

suhtlus põhimõtteliselt katkes. L. tuli talle Rakveresse järele, karjus midagi autos ning

närvitses, kui nad koju läksid ja ei rääkinud enam mitte midagi. Järgmise päeva hommikul

ütles ta L., et lähme siis randa ja L. ütles talle, et ei tule temaga mitte kuhugi enam ja L. läks

hoopis ema juurde. Tund aega hiljem läks ta L. järele ja siis seal läks ütlemine teravamaks

ning ta läks sealt koju ära. L. tuli ka pärast koju ja siis põhimõtteliselt kaks nädalat pilt oli, aga

häält ei olnud. Peale seda korraldas L. L. nende ühises kodus isade koosoleku, millest tema

alguses ei teadnud midagi. L. L. valetas oma isale, et tema on L. löönud. Korteris selgus, et

mitte midagi sellist ei ole olnud ning tund aega hiljem, kui isad seal olid, pani L. L. kodust

minema. Peale seda suhtles ta L. Messengeris. Peale seda tuli talle koheselt L. advokaadi

poolt korterist välja tõstmise nõue, mis on eraldi teema. Ilma sõnagi lausumata hakkas L. teda

oma kodust välja tõstma. Mingi hetk nad nagu said enam-vähem suheldud ja räägitud ning L.

tuli septembris või novembris ka koju, oli öösel kodus, kui tema oli Rootsis tööl. Koju tulles

L. ootas teda ning kirjutas, et armastab teda. Ta ei saa aru, miks L. väidab, et need suhted nii

pingelised olid. Siis pidasid nad 2019. aastal koos jõule. Kõik oli korras. Lapsed said

kingitused. L. L.a teades, siis tõenäoliselt ei sobinud L. M. kingitused. M. sai ühe kingituse

vähem. Peale seda ütles L., et peab minema ema juurde appi salatit tegema ja rohkem ta koju

ei tulnud. See oli siis 2019. aasta jõuluõhtul. Tema eeldas, et lapsel on nii ema kui isa ja tal on

samasugused õigused nagu lapse emal. Aga L. see ei sobinud mitte mingi valemiga. Siis juba

pöördus L. lastekaitsesse, et saada endale paremat positsiooni, väites, et ta on vägivaldne.

Lastekaitses tehti mingisugune kokkulepe. Peale 07.03.2020 toimunud sündmust sai ta

20.03.2020 esmase õiguskaitse kohtu poolt üldse, et lapsega suhelda. Enne seda siis

praktiliselt seda ei võimaldatud. Kuna ta soovis lapsega normaalselt suhelda, siis ta hakkas L.

L.le kirjutama. Ta soovis teada, mis toimub, sest kui jõuluõhtul minnakse ära ja ühtegi sõna ei

tule. Ta ei mäleta, kui pikalt ta L. kirjutas, aga see ongi see, et üks manipuleerib ja teine pool

lähebki emotsionaalselt juba nii kaugele, et ei olegi midagi teha. L. on teda niivõrd palju

provotseerinud, et sealt ei saagi enam midagi normaalset tulla. Esimene poolteist aastat ei

solvanud ta mitte midagi. Ta lihtsalt püüdis, et kõik korteri ja lapse asjad saaksid rahumeelselt

aetud. Läks uue mehe juurde minema, mingu, tema kedagi kinni ei hoia. Aga kui hakata

lapsega manipuleerima, siis see on ikka tase.

Sõnumeid oli tõenäoliselt palju sellepärast, et tema küsib L., L. loeb ja ei vasta. Siis ta kirjutab

uuesti ja L. loeb. L. nagu meelega teeb seda, meelega ärritab teda. Ja siis ta kirjutab ja tulevad

muud asjad juba. Lastekaitseametnik G. K. saatis neid perelepitusse. Ta oli sellega nõus, aga

L. ei olnud sellega algul nõus, kuid pärast ikkagi nõustus. Nad mõlemad läksid sinna

perelepitusse, kus siis põhimõtteliselt said võib-olla 15 minutit olla, kui L. tõusis püsti ja läks

minema. Teist korda ei olnud L. üldse nõus perelepitusse tulema. Tänu sellele, et L. on võetud

kõik manipuleerimise võimalused, on ka jäänud see kirjutamine ära. Praegu on tema ja L.

majade vahe umbes 100 meetrit. Tema näeb lahendusena seda, et laps tuleb mängust välja

jätta. Kui neil on omavahel probleemid, siis tuleb need sirgeks rääkida ja kõik need asjad

oleks olemata. Praegu lapsega suhtlemise osas asjad sujuvad. Tal ei ole põhjust L. L. eraelu

kontrollida ning ta ei tea, et ta oleks L. kunagi üldse jälitanud. Ta ei tea, kust kohast L. võtab

neid asju. Ta ei ole märganud, et L. L. teda kardaks ning L. on seda talle ka Messengeris

kirjutanud, et miks teda kartma peab. Kusjuures ta kuulis seda ka Xxxx, et L. L. kardab teda

ja kui ta küsis L. käest, et kuidas sa saad lapsele järele tulla, kui sa mind kardad, siis L.

kirjutas ilusti vastu, et miks peaksin. Ja L. L.l ei ole põhjust teda karta.

Kõik menetluses esitatud Messengeri vestlused on toimunud, ta ei vaidle vastu ja tal ei ole

midagi varjata. L. L. poolseks manipuleerimiseks peab ta seda, kui viimane ei anna last, ei

vasta lapsega seoses, kui on isa aeg lapsega olla, siis järsku on laps haige, videokõnesid ei saa

teha, lastekaitseametnikule ei vastata. Tal on tehtud märkmed, kui palju ta on last saanud ja

kui palju on keeldutud, kui palju on mitte vastatud. Ta leiab, et see ei ole normaalne, kuidas ta

oma endisele elukaaslasele öelnud on, aga teda lihtsalt on nii kaugele viidud. L. on talle

kirjutanud lambi koha pealt, et kui talle midagi ei sobi, siis paneb, et ära kirjuta rohkem. Ta

ise on ka L. L.le kirjutanud, et kui ei oska suhelda, siis ära kirjuta mulle, kui sa ainult

manipuleerid.

Sellist füüsilist vägivalda ei ole olnud, mis kellelegi tervise kahjustuse tõi. Põrandal

püksivärvlist tõmbamine oli niimoodi, et L. L. lükkas teda selili ja selle peale võttis ta

püksivärvlist kinni ja tõmbas L. ja see oligi kõik. Ka prokuröri abi Elle Karm ütles, et siin ei

ole nagu kedagi süüdistada. Ketiga kaelast tõmbamise kohta tegi L. L. avalduse, aga politsei

ei võtnud seda menetlusse. L. oli see, kes ei soovinud ketti tagastada ja hakkas väänama ja

kiskuma. 12.12.2019 politseisse esitatud avalduse kohta selgitab, et teda pandi fakti ette, kas

L. ja laps või tema ema ja õde, L. otsis probleeme ühesõnaga. Tema ütles, et ei saa panna

valiku ette, mille peale L. kukkus asju kilekottidesse pakkima, et läheb minema. Tema üritas

seda olukorda telefoniga salvestada, et kui L. maha rahuneb ja näeks ise ka, kui nõmedalt ta

reaalselt käitub, aga selle peale L. lõi tal telefoni käest ära. Tema püüdis ennast kaitsta ja tal

läks käsi vist vastu L. L. kaela või midagi sellist ja selle kohta tegi L. L. avalduse ja sellega

tegeles uurija L. H., et tema siis kasutas järjekordselt vägivalda L. L. vastu. Ta ei eita, et need

juhtumid on olnud, aga see on olnud vastastikune ja samas ei ole mitte keegi haiget saanud.

Süüdistus on talle esitatud kuni 2023. aasta jaanuarini ning pärast seda tal ei ole olnud põhjust

selliste sõnumite saatmist jätkata, sest lapsega ei manipuleerita. L. on üritanud, aga tal ei ole

see läbi läinud ja reaalselt ei ole mitte midagi sellist solvavat olnud, mis varem toimus. Kogu

point ongi olnud laps, mis on sinnani teda viinud. Ta on lapsele väga hea isa. L. L.l ei ole

esimene kord lastega manipuleerida. Esimese lapse isaga L. L. manipuleeris täpselt

samamoodi, siis ta nägi seda kõike pealt. Kindlasti ei ole ta oma emotsioone talitsenud, et

oleks saanud natukene teisiti, kuidagi tsiviliseeritumalt, aga kui ikkagi emotsioonid üleval ja

see on nii pikalt kestnud, et kahjuks on nii läinud.

Kannatanu L. L. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Janar Sillandi on tema endine

elukaaslane ja lapse isa, kellega ta sai tuttavaks 2014. aastal. Kui xxxx. aastal sündis nende

ühine poeg R., elasid nad veel eraldi ning pärast ühise elamise soetamist 2018. aastal hakkasid

nad koos elama. Suhted olid Janariga halvad juba tegelikult enne kokku kolimist. Algul, kui

nad hakkasid koos elama, oli kõik hästi, aga siis hakkasidki tulema igasugused löömised ja

tõukamised. Ta lootis, et asi muutub, sest Janar rääkis, et käis psühholoogide juures ja sai

ravi. Mingi aeg oli kõik hästi, siis hakkas jälle pihta. Oli nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda.

Halvasti ütlemised, mõnitamised ja solvamised olid juba enne poja sündi. Janar Sillandi ütles

talle „paks lehm“, ja vaata milline kõht sul on, et sinuga ei julge randa minna ega kuhugi, kole

lehm, mädanevad hambad. Ta arvab, et Janar Sillandi on natukene vaimselt ebastabiilne, sest

käitus kõigiga vaimselt halvasti, sealhulgas oma ema ja õega. Tal oli Janariga konflikt ja

Janari õde hakkas siis teda kaitsma, misjärel Janar läks ja tõukas ka oma õde. Kooselu lõppes

neil 2019. aastal jõulude aeg, kui ta võttis oma asjad ja läks ema juurde elama. Määravaks sai

see, et tema tütar kolis lõpuks vanaema juurde. Tütar nägi pealt nii mõndagi vägivalda. Tütar

kartis ja läks ära. Lõpuks käis tal lihtsalt plõks, et ta peab laste pärast midagi muutma. Ka paar

sõbrannat toetasid teda ja ütlesid talle, et ta peab ära minema. Ta läks Janar Sillandi juurest

ära ema juurde ning Janar jäi sinna korterisse elama. Pärast välja kolimist ei läinud elu

rahulikuks. Kohe pärast kooselu lõppu hakkas nii helistamine kui ka sõnumite saatmine.

Sõnumid olid solvavad ja alandavad – litsid, libud, hoorad ja mis iganes naised, aga vahepeal

oli ka lapsega seonduvat viisakat suhtlust mõned laused. Ta arvab, et Janar saatis sõnumeid,

kuna see käis Janari ego pihta, et teda jäeti maha ja tema juurest mindi ära. Ta kirjutas Janarile

mitu korda, et ei soovi, et Janar talle kirjutaks. Seda ütles ta Janarile ka suuliselt korduvalt.

Janar Sillandi hakkas ahistama, kirjutama, jälitama, mida iganes kõike. Janar kirjutas talle

hommikust õhtuni Messengeri, kirju võis olla sadu lehekülgi, kus ta järjepidevalt kirjutas,

alandas, sõimas ja mõnitas. Kui ta Janarile ei vastanud telefonis, et on tööl ja teeb tööd, siis

tuli sealt 200 lehekülge, et miks ta ei vasta. Lõpuks võttis ta telefonil hääle maha, sest ei

saanud tööd rahulikult teha, kui telefon kogu aeg häält tegi.

Ta arvab, et Janar Sillandi jälitas teda, sest Janar teadis täpselt, mis kell ta läheb, kuhu läheb ja

kellega läheb ja mis kell koju tuleb. Janaril oli absoluutselt kõik teada. Kohe kui sõnumid ja

asjad pihta hakkasid, tekkisid tal ärevushood ning ta hakkas käima psühholoogi juures. Kõned

blokeeris ta kohe ära, sest alguses hakkas Janar kõnedega pihta. Kui ta blokeeris Janari

Messengeris ära, siis kirjutas Janar talle e-kirja teel. Kuna kohtumäärusesse jäi, et lapsega

peab vajadusel võimaldama teha videokõnet, siis võttis ta Messengerist blokeeringu maha.

Suhte lõppedes 2019. aastal tegi ta politseisse lähisuhtevägivalla avalduse, kuid

kriminaalmenetlust ei alustatud, sest tõendid puudusid. Mingi aeg läks mööda ja kui need

sõnumid, pommitamised ja ahistamine viskasid lõpuks kopa ette, siis tegi ta avalduse, sest

kaua inimene kannatab. Tegelikult oli vestlusi palju rohkem ja tal olid need vestlused alles,

kuid politseis võeti ette teatud ajavahemik, sest materjali oli lihtsalt nii palju. Pärast

politseisse pöördumist jätkas Janar Sillandi sõnumite saatmist, neid jäi küll vähemaks, kuid

siis hakkas jälle pihta, nüüd on jälle vaiksem. Enne jõule blokeeris ta Janari jälle Messengeris

ära, sest sealt hakkas tulema mingit asja, kuid praegu ei ole ta blokeeritud. Ta on näidanud

lasteheaoluspetsialistile G. K.le Janari sõnumeid, kuid G. K. otseselt ei lugenud neid, vaid

nägi ja kuulis, kuidas ta telefon lihtsalt kogu aeg plönnis. Siis jäi G. K. ka vaatama ja imestas,

et nagu päriselt selle aja jooksul tuli sealt ma ei tea 200 plönni. Janari sõnumeid, mitte küll

kõiki, on näinud veel ema ja tema üks sõbranna E. A., keda ta väga usaldas. Ta ise arvab, et

lapsega seonduvalt on suhtluskord enam-vähem võrdne ja ta on Janarile ka vastu tulnud lapse

andmisega. Kui laps kooli läheb, peaks tulema uus suhtluskord. Janar jälitas teda 07.03.2020

ning tekitas talle väga suure hirmu tee peal autoga sõites. Janar röökis, peksis rusikaga

juhipoolset klaasi, karjus tee ääres, olenemata sellest, et tema väike laps oli auto peal, kes seda

kuulis ja nägi. Janar tahtis last ja süüdistas teda valetamises, kuid asi ei käinud nii, et tema

hommikul kirjutab, et võtab täna lapse. Päris nii ei saa suhtluskord toimida, sest tal on ka

omad plaanid võib-olla tehtud. Ta ei saa olla olemas iga minut tema sõnumite jaoks, et nüüd

kohe tuleb ja võtab. Ta läks emaga linna lapsele jalanõusid ostma. Ema jäi Põhjakeskuse

juurde, tema hakkas kodu poole sõitma, et panna laps lõunaune ajaks magama. Talle sõitis

autoga vastu Janar Sillandi ja kui ta peeglist vaatas, oli sekund, kui Janar Sillandi pööras auto

ringi ja tuli talle järele. Ta sõitis Piira tanklast mööda ja siis Janar sõitis temast mööda. Janar

pani suunatule, et ta seisma jääks ja hakkas nagu aeglaselt tema ees sõitma. Tema pani suuna

sisse, et hakata Janarist mööda minema, kuid Janar hakkas kiirendama ja buss tuli vastu.

Mingil hetkel sai ta tee äärde ja Janar tuli välja, karjus, räuskas, peksis rusikaga juhipoolset

klaasi. Lõpuks tegi ta hirmust uksed lahti, tagantjärgi mõtleb, et Janar olekski võinud selle

klaasi puruks lüüa, et oleks mingigi tõend olnud, aga tal oli hirm lapse pärast, kes oli ka autos.

Siis ta helistaski emale, kes tuli sõbrannaga kohale. Kui politsei kohale jõudis oli Janar väga

rahulik, väga vaikne ja Janari arvates oli kõik hästi. Peale seda juhtumit oli tal hirm, ta kartis

reaalselt, ei julgenud peale seda autoga üksinda sõita päris pikka aega, ema oli kogu aeg

kaasas või sõbranna, kes iganes. Peale seda juhtumit hakkas ta sõnumeid tõsisemalt võtma.

Sõnumid ei olnud ainult lapsesse puutuvad, pigem oli tema alandamine ja hirmutamine, et läbi

lapse temani jõuda. Pärast Janar Sillandiga suhte lõppemist tekkis tal 2021. aastal uus

elukaaslane ja siis tuli elukaaslase kohta ka alandavaid ja solvavaid sõnumeid. Uuel

elukaaslasel on Janariga mingi kirjavahetus olnud ning ka füüsilisi kontakte mujal. Teda

ennast on kogu see olukord mõjutanud, sest tal olid ärevushood, ta ei maganud, käis

psühholoogi juures, tarvitas apteegi käsimüügis olevaid rahusteid uinumiseks ning tal oli

mingi hirm alateadvuses kogu aeg. Kuna tütar nägi nii mõndagi pealt, siis oli ka tütre

psüühika tänu sellele olukorrale väga sassis. Ta käis ka tütrega psühholoogide juures ja

tänasel päeval käib tütrega psühhiaatrite juures. Tüdrukul on hirm tema pärast. Enne Janar

Sillandiga kooselu ei olnud tütrel mitte midagi viga. Kui ikka väike laps näeb pealt kuidas

tema ema mööda korteri põrandat veetakse, karjutakse, röögitakse ja lapsel palutakse, et

helista vanaisale ja ta isegi ei suuda telefoni võtta, lihtsalt nutab ja väriseb, siis see peab ju

kuidagi last mõjutama. Oli ka juhus, kus Janaril oli vaja minna öösel sõitma, aga tütar oli ka

nendega ning Janar ütles, et pane see vänts autosse padja ja tekiga, tal on vaja minna. Ta

tegigi seda, sest tal oli hirm, et mis siis saab, kui ta seda ei tee. Tütar kuulis ka, kuidas tema

telefonis Messengeri sõnumid tulid.

Mingeid konflikte tal Janar Sillandiga peale kriminaalmenetluse alustamist olnud ei ole. Janar

Sillandi küll kutsus 2023. aasta suvel Xxxx aiamaale tema tütrele politsei ja süüdistas, et tema

tütar on alkoholijoobes, kuid tegelikult ei olnud. Lapsed olid kained ja ei teinud midagi

valesti, ainult Janar oli alkoholi tarbinud. Janar ütles aiamaal tütrele, et sa oled samasugune

lits nagu su ema, istud siin kahe poisiga, umbes, et mida te siin teete. Hiljem tegi Janar

avalduse tema ja tema elukaaslase vastu, et nemad ründasid aiamaal Janarit, kuid mitte midagi

sellist ei olnud ja seda ei hakatud menetlema. Omavahelist kontakti tal Janariga eriti ei ole.

Üks viib lapse lasteaeda ja teine võtab lapse lasteaiast. Viimased ebameeldivad sõnumid tulid

Janarilt enne 2023. aasta jõule, kui Janar oli reisil ja tegi lapsega videokõne ning peale seda

tulid sõnumid.

Tunnistaja G. K. kinnitas kohtuistungil, et kokkupuude süüdistatava ja kannatanuga on tal

olnud ainult tööalaselt. Esimene kokkupuude nendega võis olla aastal 2019 või 2020.

Mõlemad lapsevanemad on tema poole pöördunud R. seonduvates hooldusõiguse küsimustes.

Vanemate vahel oli väga-väga suur konflikt, mistõttu tal oli väga keeruline üldse mõlema

vanemaga korraga suhelda. Kokkuleppeid oli väga keeruline saavutada ja lihtsam oli

korraldada kohtumisi ükshaaval. Üks suhtluskord sai tema juures paika pandud ja ühte

suhtluskorda täiendati Rakvere Linnavalitsuses, kuhu olid juba esindajad ja Rakvere

Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist kaasatud. Siis oli juba kohtus kohtumäärusega paika

pandud suhtluskord. Kirjavahetus suhtluskorra mittetoimimise osas oli mõlema

lapsevanemaga. Last ei antud ikkagi üle mõlema vanema poolt. Näiteks lapse isa pidi võtma

lapse lasteaiast, aga isa töö oli liikuv ja graafikujärgne, mistõttu tekkisid segadused. Viimane

kiri, mida ta vaatas, oli L. L. poolt augustis kirjutatud kiri, siis ei saanud L. L. last isalt kätte,

kuid lõpuks ikkagi saavutati mingi kokkulepe. Kohtus kinnitatud kompromiss toimis alguses.

Janar Sillandi soov on olnud kogu aeg 50/50 printsiip, kuid kohtus päris 50/50 printsiipi vist

ei kinnitatud. Seal võis olla, et isa sai küll olla lapsega pika perioodi, kuid ema võis lapsega

veidi rohkem olla, aga üsna võrdselt sai kokku lepitud. Kui ta sai 2023. aastal aru, et

suhtluskord ikkagi ei toimi nii nagu oli kokku lepitud, siis ta pakkus vanematele välja, et äkki

pöörduks taas perelepitaja poole. Ta on ühe korra neid sinna suunanud, kuid protsess toimima

ei hakanud. Janar Sillandi ütles, et tema on nõus, aga L. L. ütles, et tema ei ole selle lepitusega

nõus. Üldiselt on ta vanematelt kirjadele vastused saanud või saanud vastused telefoni teel. Ta

on oma töös alati, mitte ainult personaalselt selle loo puhul, soovitanud vanematel konfliktide

korral esiteks suhelda kirja teel. Ta ei mäleta, kas ta on öelnud, et suhelge ainult e-kirja või

Messengeri teel, kuid peamine jutt oli, et kirjavahetus oleks taasesitatavas vormis. Mõlema

lapsevanema puhul on ka räägitud, et ainult lapsesse puutuvalt, et võimalusel vältida selliseid

emotsionaalseid vestluseid või sõnumite saatmisi. Seda ta on kirjavahetuses näinud, et ikkagi

on tekkinud olukordi, kus alati ei ole suheldud lapsesse puutuvatel teemadel. Sellest oli juttu,

kui ta käis Xxxx tänaval kodukülastusel, kui suheldi Messengeri vahendusel sõnumeid saates.

L. L. ei vastanud kohe J. Sillandi sõnumitele ning J. Sillandilt tuli selline emotsionaalne voog

sõnumeid. L. L. ütles talle, et väga keeruline on sellele vastu panna, kui lihtsalt neid tuleb ja

tuleb. Sõnumeid tuli voona palju, kas kümneid või sadu. Sõnumite sisu ta ise ei vaadanud,

aga L. L. näitas telefonis, et nii palju on neid tulnud ja ütles talle, et need sõnumid ei olnud

viisakad. Võib-olla selle voo sees oli ainult üks lapsega seonduv küsimus. Tol kodukülastuse

päeval oli L. juttu ka sellest, et kas on võimalik blokeerida need sõnumid. Äkki oli nii, et L. L.

ütles, et ta ajutiselt blokeerib, aga ei saa seda järjepidevalt teha, sest suhtlemine peab käima.

Aga telefonivestlust ja sellist suhtlust ei ole nende vahel olnud. Peamine, mida tema teab, et

sõnumite saatmine on nende vahel olnud ainult Messengeri vahendusel. Tema ise on nendega

suhelnud e-kirja teel. Ta püüdis täna postkastis üle vaadata kirju ja luges paari kuvatõmmist,

mis talle saadeti. Ta ei saa öelda, et need oleksid olnud ebaviisakad, ta on ikka väga hullemaid

näinud, aga saab öelda, et need ei olnud väga teemasse, et võiks jätta saatmata need võib-olla.

Pigem olid need süüdistavad. Olid küll lapsega seonduvad, aga näiteks süüdistati, et laps on

jäänud ühe vanema juures haigeks, et kuidas see niimoodi on võimalik. On ju selge, et lapsed

jäävad haigeks ja see ei ole kindlasti teise lapsevanema süü. Arvab, et ta on J. Sillandile

öelnud, et lapsesse puutuvad sõnumid võiksid olla, et sõnumeid tuleb palju ja võiks pidurdada

saatmist. Seda, kas L. L. kartis J. Sillandit, on väga raske temal hinnata. Ta arvab pigem, et

ilmselt oli see L. L. jaoks häiriv, sest kui saad päevas sõnumeid ikka korduvalt ja korduvalt, et

see lihtne kindlasti ei olnud. Ta on jätkuvalt seda meelt, et mõlema vanema puhul on vajalik

perelepitus, sest tegelikkuses ei ole vanemad saanud rääkida omavahel läbi, mis puudutab

lapse kasvatamist, nende põhimõtteid, väärtushinnanguid ja kuidas last kasvatatakse. Ta ei

räägi siin paarisuhtest, sest see on käidud tee, aga lapsevanematena nad seda ei ole teinud. Ka

perelepitaja ütles pärast esimest kohtumist, et vanemate vaheline konflikt on nii suur, mistõttu

ei ole võimalik seda kokkulepet sõlmida. Perelepitaja soovitas mõlemal vanemal ka

psühholoogi juurde pöörduda, sest nägi, et kas siis oli see seotud lahkuminekuga või

omavaheliste suhetega, kuid emotsionaalne tase oli nii kõrge, et võib-olla oli neil vaja

kummalgi individuaalselt endaga tegeleda. Kui tema on eraldi suhelnud mõlema

lapsevanemaga, siis ta näeb, et nad hoolivad, armastavad last ja tahavad oma lapsele parimat.

Tunnistaja E. L. kinnitas kohtuistungil, et L. L. on tema tütar ja Janar Sillandi oli L.

elukaaslane ja on L. lapse isa. R. sündis xxxx. aastal ja kuskil paar-kolm aastat enne R. sündi

hakkasid L. ja Janar käima. Koos hakkasid nad elama 2018. aastal, kui R. oli juba sündinud ja

umbes aastane, nii kaua oli L. lapsega tema juures. Talle kõrvaltvaatajana tundus algusest

peale, et tema tütre ja Janari suhted ei olnud head, et asi ei ole nii nagu peab. Ta märkas, et L.

on kinniseks ja kartlikuks muutunud, ei rääkinud talle enam midagi. L. L. tütar M. ütles ka, et

emme jälle nuttis autos ja onu Janar riidles temaga. M. on nüüd xxxx-aastane ja R. on xxxx-

aastane. Ühel korral tuli L. ja oli endale paksult puudrit peale määrinud. Seda oli olnud enne

ka, aga eelnevalt ta ei küsinud, kuid seekord ta küsis L., et miks sa seda puudrit nii palju

endale peale paned, kuid L. ei öelnud midagi. Ta ütles L., et miks sa varjad ja salgad, et ta ju

näeb, et selle all on sinikas silmas. L. ei tahtnud alguses rääkida, aga siis pärast rääkis ja

nuttis, et sõitsid autoga, R. oli taga lapsetoolis ja L. oli roolis ning Janar oli sõidu ajal käega

löönud. L. ja Janar olid vaielnud tema ütlemise pärast, kui ta palus Janaril auto garaaži eest

ära ajada. Janar ütles, et lähme minema ja siis tee peal sõidu ajal see juhtus, Janar oli karjunud

ja löönud. Ta ütles L., et peaks minema politseisse avaldust tegema, aga L. ei läinud. Ta

arvab, et L. ei julgenud politseisse avaldust teha, sest L. elas veel tema teada Janariga koos ja

eks naised niimoodi kannatavad ja usuvadki, et kõik muutub. L. endised noorpõlve sõbrad

rääkisid L., et lõpeta see suhe ära, et sellest ei tule midagi. L. ja Janari kooselu lõppes, sest

olidki need tülid ja lõpuks ikkagi L. julges hakata vastu ka ja kolis pojaga ära tema juurde.

Kõigepealt tuli tema juurde L. tütar M., kes ütles, et ei saa ja ei taha seal olla. M. rääkis talle

ka nendest tülidest. Lapsel on praegu sellest ajast peale nendest ärevuse hetkedest ja

elamustest xxxx. Peale seda, kui L. Janari juurest ära kolis, hakkasid mingid jälitamised ja

kirjad tulema. Alguses L. näitas neid kirju, mille peale ta lõpuks ütles, et ei taha neid enam

näha, kuna need olid nii ropu sisuga. See oli tema jaoks nii alandav, et tema lapse kohta

niisuguseid alandusi kirjutatakse. Kirjad tulid L. telefoni, sest L. elas kodus ja telefon kogu

aeg piiksus. Seal oligi igasugust laimavat ja mõnitavat teksti. Hiljem oli ka selle uue

elukaaslase T. kohta seal igasugu totrusi. L. oli juba aasta tema juures elanud, kui uus

elukaaslane T. L. ellu tekkis. Janari sõnumid tegid L. närviliseks ja ärevaks ja L. ju kartis

alguses, sest ei julgenud autogagi sõita, alati ütles, et tule kaasa, et ei julge sõita, äkki kuskilt

Janar tuleb ette või midagi. See oli vist üle kahe aasta tagasi. Ta läks hommiku poole L.

Põhjakeskusesse R. jalanõusid ostma. L. pidi peale seda koju minema poega magama panema

ja peale lõunaund pidi minema pojaga Muuka sõbranna juurde. Tema ise pidi oma sõbrannaga

kokku saama Põhjakeskuses. Käidigi Põhjakeskuses ära ja L. hakkas koju sõitma, tema sai

sõbrannaga kokku. L. sõitis koju, et poissi magama viia, kuid Janar oli L. tee peal vastu

tulnud, talle järele sõitnud ning ette sõitnud, peatanud L. kinni ja ei lasknud tal sõita. Tema on

saanud aru, et Janar tahtis last endale sellel päeval ja arvas, et L. valetas, et pidi sõbranna

juurde minema. Tegelikult L. ei valetanud, ta pidi sõbranna juurde poisiga minema, aga õhtu

poole. Möödus võib-olla 10 minutit, kui L. helistas, nuttis telefonis ja ütles, et ei saa koju sõita

ja palus kohale tulla. L. ütles, et Janar ei lase tal edasi sõita, taob küljeklaasi ja käsib auto ukse

lahti teha. L. ütles, et kardab. Kui ta sõbrannaga kohale jõudis, siis Janar karjus seal ning L.

tuli autost välja. Janar karjus, vehkis kätega, ropendas ja hakkas telefoniga neid filmima. Nad

palusid sõbrannaga mitu korda, et Janar lõpetaks filmimise. Ta ütles Janarile, et ära räuska,

ära karju, R. on ju auto peal ja tagauks lahti. Ta palus Janaril ikkagi lasta L. koju sõita, et L.

viiks poisi magama, kuna poisil hakkab uneaeg, kuid Janar ei lasknud, seisis seal ees. Tal ei

jäänudki muud üle, kui kutsus politsei. Kui politsei kohale jõudis, muutus Janar Sillandi väga

leebeks ja rääkis väga ilusti. Ta küsis Janarilt, et miks sa nüüd ei karju, enne ju sõimasid ja

karjusid. Janar ütles, et enne sõitsid autod mööda, mistõttu teda ei kuuldud ja ta pidigi

karjuma. Pärast seda juhtumit ütles L., et ei julgegi minna kuhugi. L. oli kodus närviline.

Tema ei tea, kui kaua sõnumite saatmine kestis. Nii kaua kui L. tema juures elas, tulid need

sõnumid Janarilt kindlasti. Teab, et pool aastat tagasi tulid veel sõnumid.

Tunnistaja R. T. kinnitas kohtuistungil, et kannatanut teab juhtumiga seoses ning

süüdistatavat teab, kuna viimase nimi käis tööalaselt politseis laualt läbi. Ta töötas politseis

ning see sündmus võis toimuda 07.03.2020. Ta oli sellel päeval patrullis koos

avariipolitseiniku A. S.. Väljakutse said nad põhjusel, et kuskil Xxxx poole teel, maantee

ääres oli kas elukaaslaste või ekselukaaslaste vaheline lapse jagamise konflikt või midagi

säärast. Kohapeale jõudes olid kaks sõidukit tee ääres, laps istus ühes neist. Tema suhtles vist

meesterahvaga ja paariline suhtles naisterahvaga. Räägiti, et üks vanem ei anna teisele last või

siis meesterahvas soovis last näha või enda kätte saada. Mingit kisa ja karjumist ta ei

mäletanud, kuid rahumeelne sõnavahetus võis olla. Kuna J. Sillandil ja L. L.l oli lapse pärast

kaudses mõttes ikkagi mingi sõnaline verbaalne konflikt olnud, siis oligi alus täita

lähisuhtevägivalla infoleht. Peale mõlema osapoole kuulamist saigi lähisuhtevägivalla

infolehele kirja, et psüühiline vägivald on toimunud Janar Sillandi poolt. Väljakutse lõppes

selliselt, et osapooled läksid laiali, kedagi kaasa ei võetud.

Kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati omavad kriminaalasjas tõenduslikku

tähtsust:

-

Politsei- ja Piirivalveameti 14.12.2021 nõudekiri nr 3.2-1/21193-1 Vinni Vallavalitsusele

(tõendid, tl 1-2), millest nähtub, et seoses käesoleva kriminaalasjaga paluti Vinni

Vallavalitsusel väljastada iseloomustus perekond Sillandi ja L. kohta (R. S., L. L., Janar

Sillandi).

-

Vinni Vallavalitsuse 15.12.2021 vastus nõudekirjale nr 8-4/145-1 (tõendid, tl 3-5), milles

kirjeldatakse Janar Sillandi ja L. L. omavahelisi suhteid pärast kooselu lõppemist ning ühise

lapse R. S.ga seotud vaidlusi. L. L. lõpetas kooselu Janar Sillandiga ning lahkus paari ühisest

elukohast koos lapsega. Pärast kooselu lõppemist on L. L. ja Janar Sillandi vahelised suhted

äärmiselt konfliktsed, esinenud on vägivalda naise suhtes. Janar Sillandi on võtnud

regulaarselt ja korduvalt ühendust erinevate kanalite kaudu L. L., sisu on sageli naise suunas

alandav ja solvav. Samas on Janar Sillandiga vesteldud asjaolust, kus ta ei suhtleks L. L. lapse

välistes teemades. L. L. on öelnud, et seesugune suhtlemine mehe poolt on äärmiselt väsitav

ja kurnav ning tema soov on edasi liikuda oma eluga ning tagada võimalusel rahulik

suhtlemine lapse isaga vaid last puudutavates teemades.

-

29.05.2020 kompromiss tsiviilasjas nr xxxx (tõendid, tl 6-7), millest nähtub, et L. L. ja

Janar Sillandi sõlmisid ühise lapse R. S. suhtluskorra osas kompromissi.

-

Rakvere Linnavalitsuse juhtumivõrgustiku koosoleku protokoll 04.02.2022 (tõendid, tl 8-

10), milles kirjeldatakse Janar Sillandi ja L. L. omavahelisi suhteid ja nende vahelisi lapse

suhtluskorra muutmise kokkuleppeid.

-

Juhtumi väljatrükk MIS-andmebaasist (tõendid, tl 11) ja koopia lähisuhtevägivalla

infolehest (tõendid, tl 12-13), millistest nähtuvalt 07.03.2020 Xxxx bussipeatuses teataja E. L.

tütre sõiduki blokeeris tütre ekselukaaslane Janar Sillandi ja ei lase edasi sõita. Sõidukis on ka

xxxx aastane laps. Pidev terror. Isik ropendab ja räuskab. Püüdis last kätte saada. Kohapeal

viidi läbi vestlus ja osapooled rahunesid. Janar Sillandi kontrolliv ja terroriseeriv käitumine on

pidev. Koostatud lähisuhtevägivalla infoleht. 11.03.2020 järelkontrolli käigus avaldab L. L.,

et endise elukaaslase ja ühise lapse isa Janari ahistav jälitamine ja sõnumid telefonile mõjuvad

tervist laastavalt. Janar lapsest ei hooli, vaid kasutab last vahendina, et L. haiget teha. Janari

sõnul on tal L. 2019. aasta juuli lõpust probleemid, kuna nad ei ela koos selgitamata talle

põhjust. Janar on L. käimiste ja tegemiste suhtes ülemäära kontrolliv ning kui L. ei täida

Janari käsku hakkab Janar L. sõnumitega ahistama.

-

Janar Sillandi poolt 15.02.2022 esitatud 19 faili CD-R plaadil (tõendid, tl 14), sh on tema

ja L. L. vaheline Facebook Messengeri vestlus ajavahemiku 01.10.2021-31.12.2021 kohta ja

videod 07.03.2020 sündmuse kohta.

-

L. L. poolt 22.11.2021 esitatud kuvatõmmised L. L. ja Janar Sillandi vahelisest suhtlusest

Facebook Messengeris oktoobris ja novembris 2021 (tõendid, tl 15-32).

-

25.11.2021 asitõendi vaatlusprotokoll (L. L. Facebook Messengeri suhtlus Janar

Sillandiga) (tõendid, tl 33) koos Facebook Messengeri vestlustega CD-R plaadil

oktoober - 25.11.2021 (tõendid, tl 34), millest nähtub L. L. ja Janar Sillandi vaheline

kirjavahetus Facebook Messengeris perioodil 02.10.2021 – 25.11.2021.

-

17.02.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (tõendid, tl 35-36) ning CD-R plaat (tõendid, tl 37),

millel on Janar Sillandi poolt 15.02.2022 esitatud Facebook Messengeri vestlus L. L.

ajavahemiku 01.10.2021-31.12.2021 kohta ja L. L. poolt 25.11.2022 esitatud Facebook

Messengeri vestlus Janar Sillandiga ajavahemiku 01.10.2021-25.11.2021 kohta.

-

L. L. poolt menetleja e-postile saadetud kuvatõmmised Facebook Messengeri vestlustest

Janar Sillandiga (tõendid, tl 38-77), millest nähtub L. L. ja Janari Sillandi vahel Facebook

Messengeris toimunud vestluse aeg ja sisu kuni 2023. aasta jaanuarini.

-

09.05.2022 lepitusmenetluse rakendamise määrus (tõendid, tl 78-80) ning lepituse käiku

kirjeldav aruanne (tõendid, tl 81-82), millest nähtub, et Janar Sillandi ja L. L. vahel

lepituskokkulepet ei sõlmitud. Vestlusest Janar Sillandi ja L. L. selgus, et osapooled ei ole

valmis omavahel kokku saama ja taastava õiguse põhimõtetel olukorda lahendama.

-

Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmises 23,2590,50230 (tõendid, tl 87-89), milles

kirjeldatakse politseiandmebaasis MIS 24.06.2023 kell 02.51 registreeritud juhtumit

2101230063667 ja Politsei- ja Piirivalveametis 27.06.2023 registreeritud Janar Sillandi

süüteoteadet ning otsustatakse, et kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 ja § 120 lg 1 tunnustel

jäetakse alustamata, kuna puudub kriminaalmenetluse alus.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et süüdistuses

tähendatud ajavahemikus 01.10.2021 – 08.12.2021 Janar Sillandi L. L. Facebook Messengeri

kontole süüdistuses kirjeldatud sõnumeid saatis.

Kannatanu L. L. ütlustega on tõendatud, et kohe pärast kooselu lõppu hakkas süüdistatava

Janar Sillandi poolt nii helistamine kui ka sõnumite saatmine. Kõned blokeeris ta kohe ära,

sest alguses hakkas Janar Sillandi kõnedega pihta. Sõnumid olid solvavad ja alandavad –

litsid, libud, hoorad ja mis iganes naised, aga vahepeal oli ka lapsega seonduvat viisakat

suhtlust mingid laused. Sõnumeid võis olla sadu lehekülgi, kus ta järjepidevalt kirjutas,

alandas, sõimas ja mõnitas. Kui ta Janarile ei vastanud telefonis, et on tööl ja teeb tööd, siis

tuli sealt 200 lehekülge, et miks ta ei vasta. Ta arvab, et Janar saatis sõnumeid, kuna see käis

Janari ego pihta, et teda jäeti maha ja tema juurest mindi ära. Ta kirjutas Janarile mitu korda,

et ei soovi, et Janar talle kirjutaks. Seda ütles ta Janarile ka suuliselt korduvalt. Kui ta

blokeeris Janari Facebook Messengeris ära, siis kirjutas Janar talle meili peale. Kuna

kohtumäärusesse jäi, et lapsega peab vajadusel võimaldama teha videokõnet, siis võttis ta

Facebook Messengerist blokeeringu maha (tl 62-66).

Süüdistatav Janar Sillandi võttis omaks, et kõik süüdistuses kirjeldatud Facebook Messengeri

vestlused on toimunud. Ta hakkas L. L.le kirjutama, kuna soovis lapsega normaalselt suhelda.

Sõnumeid oli palju sellepärast, et tema küsis L. ja L. luges, kuid L. ei vastanud ja siis ta

kirjutas uuesti L. ja tulid muud asjad juba. Lisas, et L. L. on teda niivõrd palju provotseerinud,

et sealt ei saagi enam midagi normaalset tulla. Tunnistas, et kindlasti ei ole ta oma emotsioone

talitsenud ja oleks saanud natukene teisiti kuidagi tsiviliseeritumalt, aga kui ikkagi

emotsioonid üleval ja see on nii pikalt kestnud, siis kahjuks on nii läinud (tl 71-75).

Tunnistaja E. L. ütlustega on tõendatud, et peale seda kui L. L. Janar Sillandi juurest ära kolis,

hakkasid kirjad tulema. Alguses L. L. näitas neid kirju, mille peale ta lõpuks ütles, et ei taha

neid enam näha, kuna need olid nii ropu sisuga ja see oli tema jaoks nii alandav, et tema lapse

kohta niisuguseid alandusi kirjutatakse. Kirjad tulid L. telefonisse. Teab sellepärast, et L. elas

kodus ja telefon kogu aeg piiksus. Seal oligi igasugust laimavat ja mõnitavat teksti. Hiljem oli

ka L. uue elukaaslase T. kohta seal igasugu totrusi (tl 49).

Tunnistaja G. K. ütlustest nähtub, et kui ta käis Xxxx tänaval kodukülastusel, siis Janar

Sillandi poolt L. L.le saadetud sõnumite sisu tema ise ei vaadanud, aga L. L. näitas talle

telefonis, et neid oli nii palju tulnud. Peamine, mida tema teab, on see, et sõnumite saatmine

on nende vahel olnud ainult Messengeri vahendusel (tl 60).

Süüdistuses kirjeldatud sõnumite saatmisi süüdistatava poolt kannatanule ajavahemikus

01.10.2021-08.12.2021 kinnitab CD-R plaat, millel on Janar Sillandi poolt 15.02.2022

esitatud Facebook Messengeri vestlus L. L. ajavahemiku 01.10.2021-31.12.2021 kohta ja L.

L. poolt 25.11.2022 esitatud CD-R plaat, millel on Facebook Messengeri vestlus Janar

Sillandiga ajavahemiku 01.10.2021-25.11.2021 kohta. Kohus toob välja mõned Janar Sillandi

poolt L. L.le saadetud sõnumid, millest nähtub neis toodud sõnakasutus L. L. aadressil:

-

08.10.2021 „Debiil“, „Jobu“, „Haige eit oled“;

-

10.10.2021 „Tra se lennuk võiks alla kukkuda või sinna tsurkade juurde jäädagi“, „Haige

kodanik oled“, „Oled ju jobu“;

-

11.10.2021 „Töölt oleks ka hea kui sind lahti lastaks“, „Mul ei ole vaja sinusuguse

perelõhkujaga vaielda“, „Jobu“, „Sa L. ei kõlba mitte millekski muuks ja mitte midagi

tarka su pea välja ei mõtle kui ainult kirjutada nn oma mehe fb lehele lollusi“, „Sest sa oled

rumal“;

-

14.10.2021 „Selgelt on aru saada ja näha milline sa oled. Ühe mehe nimel oled nõus kas

või ema maha müüma“;

-

16.10.2021 „Ma loodan sinu sõnadele tuginedes, et sul hakkab jube halb lennukis ja tekib

tagasilennu foobia. Ja muidugi terve see nädal oled paigast ära. Kui sa nii lolli juttu poleks

tootnud siis ma hetkel kohe üldse ei kirjutaks nii“, „Vaata, et bikiinid ikka kaasa võtad.

Igasugused kunst tibi tilulilud oled külge saanud omale. Siis bikiinid on väga õige valik, et

tibi olla lõpuni“;

-

25.10.2021 „Ajudeta inimene“, „Tõsine hälvik oled L.“, „Ime rohkem ta emmi, ehk siis

põrutab miskit paika sul“;

-

31.10.2021 „Sa mine ime tõnnikese noksi“, „Jobu“, „Kuidas sul selle suuseksiga nüüd lood

on? Kas teed ikka oma kallikesele? Ja hakkas järsku meeldima? Või teed sind sunnitakse

tegema“, „Kas tõnnile meeldivad meritähed? Vähemalt on koht kuhu lasta kui koju tuleb.“,

„Xxxx linnuke oled, ei muud midagi.“, „Kahe persega Xxxx printsess“;

-

07.11.2021 „Laps olgu hommi minu juures“, „Siis saad oma jalgu segamatult laiali ajada“,

„Sa oskad oma jalgu ainult laiali ajada, muud sa teha ei oska. Ja seda 14 aastasest saati“;

-

08.11.2021 “Ainult lambad mängivad sinuga kaasa. Mõtlevad inimesed on juba sinust

eemaldunud ja naeravad su üle“, „Xxxx linnuke, meeste lõbustaja“, „Jooksik“, „Väärtuseta

naine“, „Sa kõlbab ainult kaineks rooliks, söögi tegemiseks, koristamiseks ja panemiseks.

Rohkem sa meeste silmis väärt ei ole“, „Ma käitun seni nii nõmedalt kuni sa hakkad aru

saama kelle ajusid sa nussima hakkasid“, „On sul siis hea mees kes on magatanud ka

sõbrannat“, „Madal“, „Sulle sobivad ju kõik“, „Pohhui keda pannud ja kas kirjutada

oskab“, „Ha ha ha“, „Aju on kapsas ja pepu kõrvits“, „Kuhu iga Xxxx vend ligi saab

esimese ilusa sõna peale“;

-

11.11.2021 „Sinusugusele jooksikule, perelõhkujale, lastele haiget tegijale, lastega

manipulleijale, valetajale on see õiglane ja paras palk üksi ja naerualuseks jääda“;

-

16.11.2021 „Sa oled eriline lehtsaba“, „Vastik värdjas oled oma käitumisega“, „Hargita

rohkem oma jalgu“, „Oli siis ka hea kepp kui kõrvalt panid“, „Jooksid minema, et T.

rohkem raha“, „Haige perelõhkuja“, „Sina nikkusid ringi“, „Ja lõhkusid pere“, „Oi sa oled

rott“, „Ja lehtsaba“;

-

17.11.2021 „Ja kas vitt nii sügeles uue järgi. Lootuses, et saad rahamehe omale“, „Sa oled

nii madal inimene L.“;

-

20.11.2021 „Kas vitt nii sügeles“, „Lehtsabal läheb joomiseks täna jälle. Nv ju, elu kui lill

alkohol ja mõnitav mees“;

-

22.11.2021 „Sa oled lastel psühhika perse keeranud ja omast arust oled äge veel“,

„Perelõhkuja“, „Xxxx lehtsaba“;

-

24.11.2021 „Väärtusetu Xxxx lehtsaba oled“, „Ainul koha täide oled ja hea kotte

tühjendada“;

-

07.12.2021 „Mis puue sul on?“, „Täielik saast inimene oled oma

olemuselt ja käitumiselt“;

-

08.12.2021 „Saadan su vitu pildid laiali sellise iba peale, „Nime lisan

juurde“, „Sinu debiilne iba“.

Süüdistus Janar Sillandile algab sellega, et tema, ajavahemikus oktoober

2021 kuni jaanuar 2023 järjepidevalt otsis kontakti endise elukaaslase L.

L., sekkudes selliselt tahtlikult naise tahte vastaselt tema eraellu

eesmärgiga naist terroriseerida, hirmutada, alandada, halvustada, solvata

ja mõnitada, mille tagajärjel tunneb L. L. hirmu ja ärevust, tal esinevad

unehäired ning kannatanu igapäevaelu on oluliselt häiritud. L. L. on

korduvalt nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult väljendanud soovi, et Janar

Sillandi ei sekkuks tema eraellu, jätaks teda ja tema pere rahule.

Kannatanu soovist hoolimata Janar Sillandi igapäevaselt ja kuude kaupa on

saatnud L. L. Facebook Messengeri kontole alandava, solvava ja mõnitava

sisuga sõnumeid. Pärast konkretiseeritud ajavahemiku (s.o 01.10.2021-

08.12.2021) väljatoomist märgitakse süüdistuses, et Janar Sillandi jätkas

häirivate, solvavate, halvustavate ja mõnitavate sõnumite saatmist ka

kriminaalasja menetluse ajal, saates L. L.le sõnumeid kuni 2023. aasta

jaanuarini.

Riigikohus on KrMS § 268 lg-tele 1 ja 5 tuginedes korduvalt selgitanud, et

isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses

kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja

arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse

tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis

on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Olukorras, kus süüdistus on

koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata

vastutuse eeldusi isikule omistada (RKKKm nr 3-1-1-70-15, p 11.1)

Kohus leiab, et pärast 08.12.2021 kuni 2023. aasta jaanuarini Janar

Sillandi poolt L. L.le saadetud sõnumite osas esitatud süüdistus on

koostatud puudulikult, kuna ei ole välja toodud nende sõnumite sisu.

Samuti peaks olema süüdistuses välja toodud aeg, kui märgitakse

kriminaalasja menetluse ajal. Süüdistatav peaks saama ennast kaitsta.

Kohus peaks saama aga hinnata, kas tegemist on jätkuvalt häirivate,

solvavate, halvustavate ja mõnitavate sõnumite saatmisega. Kohus ei saa

hakata süüdistust selles osas ise meelevaldselt sisustama. Nimetatud

asjaolude tuvastamisel väljuks kohus aga süüdistuse piiridest ning rikuks

oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Eeltoodust tulenevalt puudub võimalus

süüdistatavale ette heita kannatanule sõnumite saatmist pärast

08.12.2021 kuni 2023. aasta jaanuarini.

Süüdistuse kohaselt kardab L. L. Janar Sillandit ka 07.03.2020 kella 13:40

paiku Xxxx toimunud intsidendi tõttu. Kohus leiab, et Janar Sillandile

etteheidetav tegu, s.o 07.03.2020 episood, ei haaku kuidagi

konkretiseeritud süüdistusega ajavahemiku 01.10.2021-08.12.2021 kohta,

seda eelkõige seetõttu, et nende tegude vahet on ligemale 1 aasta ja 7

kuud. Lisaks sellele eeldab hirmutamine seda, et toimija paneb ohvri

kartma mingit tulevikus toimuda võivat sündmust, mille aset leidmine või

ära jäämine sõltub toimijast endast. Ehk sisuliselt oleks tegemist millegagi

ähvardamisega, mida antud juhul öelda ei saa.

Seega jääbki kohtul üle hinnata kas Janar Sillandi käitumist ajavahemikus 01.10.2021-

08.12.2021 saab pidada ahistavaks jälitamiseks KarS § 1573 lg 1 tähenduses.

KarS § 1573 lg 1 näeb ette vastutuse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise,

tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle

eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt

häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis.

Ahistava jälitamise objektiivse koosseisu moodustavad alternatiivsed teod: 1) kontakti

otsimine kannatanuga kas vahetult (näost näkku) või kommunikatsioonivahendite kaudu; 2)

kannatanu (tema tegevuste) jälgimine kas vahetult, tehniliste vahendite või teiste isikute

kasutamise läbi ja seda sõltumata sellest, kas seda tehakse varjatult või mitte; 3) muul viisil

kannatanu eraellu sekkumine, milleks on mistahes tegu, millel on kannatanu privaatsfääri

tungimise (eraelu puutumatuse rikkumise) iseloom. Seejuures on kõikide koosseisule

vastavate tegude puhul nõutav nende toimepanemine kannatanu tahte vastaselt ning ühtlasi

korduvalt või järjepidevalt. Süüteo koosseisule vastava teo eesmärk või tagajärg peab olema

kannatanu hirmutamine või alandamine või muul viisil oluline häirimine. Oluline häirimine

tähendab ohvri eraelu puutumatuse rikkumist sellise intensiivsusega, millega kaasneb

turvatunde märkimisväärne vähenemine või igapäevaelu toimetuste märkimisväärne

raskendatus pikema perioodi vältel. Kuivõrd oluline häirimine on objektiivse koosseisu

tunnus, tuleb selle tuvastamisel eelkõige lähtuda objektiivse kõrvalseisja seisukohast.

Vaidlus puudub selles, et Janar Sillandi otsis ajavahemikus 01.10.2021-08.12.2021 kontakti

kommunikatsioonivahendi kaudu endise elukaaslase L. L., s.o saatis kannatanu L. L. kontole

suhtlusrakenduse Facebook Messengeri kaudu sõnumeid. Seejuures ei ole kahtlustki, et Janar

Sillandi tegevus oli L. L. kontakti otsimisel järjepidev, sest ajavahemikus 01.10.2021-

08.12.2021 kannatanu kontole saadetud sõnumeid ei olnud vähe.

Samas on Tartu Ringkonnakohus oma 21.01.2021 otsuses nr 1-19-4802 p-des 69 ja 70 toonud

välja, et eraellu sekkumisest ei saa rääkida siis, kui toimijal oli teise inimese mõjutamiseks

mingi muu põhjus kui viimase isikust lähtuv. Nii näiteks ei ole tegemist naise eraellu

sekkumisega siis, kui mehe suhtluse naisega tingib nende ühine laps. Oluline on aga see, et

toimijat see muu põhjus tõepoolest ajendab – ja ta ei kasuta seda pelgalt kattevarjuna: nt mees

üksnes viitab soovile kõneleda lapsest, ent tegelikult huvitab teda hoopiski naise isik või

naisega suhtlemine kui selline. Niisamuti peakski suhtlemine piirduma vaid selle konkreetse

teemaga – kui aga toimija puudutab suhtluse käigus sellesse konkreetsesse teemasse

mittepuutuvalt ka oma suhtluspartneri isikut, tuleb kõneleda viimase eraellu sekkumisest. Ka

tuleb silmas pidada, et kõne alla ei tule mitte igasugused eraellu sekkumised, vaid üksnes

sellised, mis on kannatanu tahte vastased.

Kannatanu L. L. ütluste kohaselt ei olnud Janar Sillandi sõnumid ainult lapsesse puutuvad,

vaid läbi lapse jõudis Janar Sillandi temani, st suhtlus puudutas tema isikut ja eraelu, mille

lahkamiseks ei olnud Janar Sillandil alust. Kannatanu sõnul väljendas ta korduvalt nii

suusõnaliselt kui ka kirjalikult soovi, et Janar Sillandi ei kirjutaks talle (tl 62-64). Janar

Sillandi seevastu leidis, et ta hakkas L. L.le kirjutama, kuna soovis peale L. L. välja kolimist

oma lapsega normaalselt suhelda. Süüdistuses kirjeldatud sisuga sõnumeid saatis Janar

Sillandi enda väitel põhjusel, et kannatanu manipuleeris lapsega (ei andnud last, ei vastanud

lapsega seoses, videokõnesid ei saanud teha). Süüdistatav tunnistab, et see ei ole normaalne,

kuidas ta oma endisele elukaaslasele öelnud on, aga teda lihtsalt on nii kaugele viidud (tl 71-

72).

Janar Sillandi poolt Facebook Messengeris saadetud sõnumite hulk (vähemalt 81) ei saa tuua

kaasa automaatselt KarS § 1573 lg 1 koosseisu täidetavust. Seda enam, et sõnumeid ei saatnud

Janar Sillandi mitte alati L. L. tahte vastaselt. L. L. on Janar Sillandile saatnud Facebook

Messengeris alljärgneva sisuga sõnumeid: 16.10.2021 - „Mis su probleem on? Kas mina

kirjutan sulle jummala lambi kohapealt asju!“, „Audalt juba, saa üle ja ela oma elu“;

31.10.2021 - „ Issand mis asja sa toodad koguaeg“, „Sa oled haige ausalt, Jäta juba järgi

ausalt“; 03.11.2021 - „Ma ei soovi sinuga enda eraelu lahata siin.kirjutasin lapse kohta ja

kõik“; 16.11.2021 - „Tead jäta mind ja minu elu rahule“, „Ela oma elu“, „Ära kirjuta mulle

enam, ainult lapse teemal“, „Kas see on ok kui sa koguaeg kirjutad“; 24.11.2021 - „Tead ma

ei pea sulle siin aru andma ja nüüd ehk lõpetaks selle“, „Palun ära enam kirjuta mulle. Kui

lapse teemal tahad suhelda siis niri meilile“, „Ja ainult lapse teemal“, „Palun lõpeta mulle

kirjutamine“. Nende sõnumite põhjal, millest esimene on saadetud 16.10.2021, saab öelda, et

L. L. ei soovinud enam, et Janar Sillandi temaga kuidagi tema isikut puudutavas osas

suhtleks. Kannatanu küll kinnitas kohtule ütlusi andes, et kirjutas Janar Sillandile mitu korda,

et Janar Sillandi talle enam ei kirjutaks ning seda ütles ta ka Janar Sillandile korduvalt

suuliselt, kuid kohus ei saa nende ütluste põhjal tuvastada, millal kannatanu palus lõpetada

endaga isikut puudutavas osas suhtlemine. Kuna kohus ei saa tuvastada, et L. L. oleks Janar

Sillandile enne 16.10.2021 öelnud, et ei soovi temaga isikut puudutavas osas suhelda, siis ei

saa kohus ka neid varasemaid süüdistuses kirjeldatud sõnumeid (08.10.2021 – 16.10.2021)

pidada L. L. tahte vastasteks. Ehk siis sisuliselt kuni 16.10.2021 L. L. aktsepteeris seda, et

Janar Sillandi saadab talle sõnumeid ja need ei kujutanud tema tahte vastast eraellu sekkumist.

Asjaolule, et L. L. ei soovinud Janar Sillandilt tegelikult enam sõnumeid saada, viitab ka L. L.

ütlus selle kohta, et ta blokeeris Janar Sillandi Facebook Messengeris ära, kuid ta pidi

blokeeringu maha võtma, et võimaldada Janar Sillandil lapsega vajadusel videokõnet teha.

Seda, mil moel peaks suhtlus edasi toimuma, avaldas L. L. Janar Sillandile 24.11.2021 - „Kui

lapse teemal tahad suhelda siis kiri meilile“.

Järelikult ongi käesolevas kriminaalasjas otsustavaks küsimuseks, kas Janar Sillandi poolt L.

L.le peale 16.10.2021 kuni 08.12.2021 Facebook Messengeri saadetud sõnumid ületavad

karistusõigusliku sekkumise jaoks tarviliku lävendi või on tegemist siiski selliste tegudega,

mida inimene peab üksikuna võttes taluma, ilma et karistusõigus kuidagi sekkuda saaks.

Endiste elukaaslaste vahelised tülid ei ole midagi erilist, eriti kui kooselust on sündinud laps.

Harukordseks ei saa pidada selliste tülide käigus teineteist süüdistavate ja suisa solvavate

sõnumite saatmist. Lapse isal on õigus ja ka kohustus osaleda oma lapse kasvatamisel, kuid

kohe kindlasti ei saa lapsega seotud küsimusi lahendada lapse emale solvavate, alandavate ja

häirivate sõnumite saatmisega. Kohus ei õigusta kuidagi Janar Sillandi poolt L. L.le

solvavate, halvustavate ja mõnitavate sõnumite saatmist, kuid tõdeb, et nii mõnigi taoline

sõnum oleks võib-olla jäänud saatmata, kui lapsevanemad oleksid omavahel lapsega seotud

küsimustes jõudnud rahulikult kokkuleppele. Siinkohal on asjakohane viidata 25.10.2021

toimunud vestlusele lapse teemal, mis lõppes järjekordse solvavate sõnumite saatmisega Janar

Sillandi poolt. 25.10.2021 algatas L. L. ise Facebook Messengeris vestluse ning kirjutas Janar

Sillandile „Ma homme võtaksin poja“. Janar vastas „Oli jutt, et laps on kaks nädalat minuga“,

„Sa arvad, et tuled kuskilt läbu reisilt ja hakkad last nõudma“, „R. on haige“. L. vastas

„Homme soovin last ja ma ei viitsi rohkem vaielda“, Janar vastas „Sa ei saa homme last“, „Sa

saad lapse reedel“, „Nii nagu jutt oli“, „Sind isegi ei huvita palju lapsel palavikku on. Sul on

täpselt nii, et nüüd ma olen kodus ja koheselt olgu laps minu juures“. Eelnevalt nimetatud

näite puhul ei otsinud süüdistatav kannatanuga kontakti, vaid kannatanu ise võttis Facebook

Messengeris süüdistatavaga ühendust, mis päädis järjekordsete solvavate sõnumite saatmisega

Janar Sillandi poolt. Sõnumivahetustest joonistub välja ka muster, et solvavate ja eraeluliste

sõnumite saatmine Janar Sillandi poolt sageneb, kui L. L. Janar Sillandile lapsega seonduvas

küsimuses ei vasta. On igati mõistetav, et taoline suhtlemine Facebook Messengeris ei aita

kaasa suhete hoidmisele nende ühise pojaga. Kohus nõustub selles osas kaitsjaga, et tegemist

on kahe lahku läinud lapsevanemaga, kes vajaksid omavahel normaalseks suhtlemiseks

professionaalset abi.

Kohus tõdeb, et Janar Sillandi on formaalselt küll kannatanu L. L. tema tahte vastaselt

kontakti otsinud ja tema eraellu sekkunud, millega on häirinud L. L. eraelu. L. L. ütluste

kohaselt on teda see kogu olukord mõjutanud – tal olid ärevushood, ta ei maganud, käis

psühholoogi juures, tarvitas apteegi käsimüügis olevaid rahusteid uinumiseks ning tal oli

mingi hirm alateadvuses kogu aeg. Samas nähtub Janar Sillandi kohtus antud ütlustest, et kui

lapse ema poolt manipuleerimist ja provotseerimist ei toimuks, siis ei oleks tal ka põhjust L.

L.le kirjutada. Janar Sillandi tunnistas kohtuistungil, et ta ei ole oma emotsioone talitsenud, et

oleks saanud natuke teisiti ka, kuidagi tsiviliseeritumalt.

Kui hinnata Janar Sillandile etteheidetavate käitumisaktide (peale 16.10.2021 kuni 08.12.2021

Facebook Messengeris saadetud sõnumeid) tervikpilti ning hinnata selle tervikteo

intensiivsust, tõdeb kohus, et Janar Sillandi tegu ei ole karistusõigusliku vastutuse jaoks siiski

piisav. Kahtlemata saatis Janar Sillandi L. L.le Facebook Messengeris väga palju sõnumeid,

milles süüdistab L. L.a pere lõhkumises (etteheited naisele, et naine ei osanud nende kooselu,

suhet hoida) ja lapsega manipuleerimises ning tihti kritiseerib L. L. isikut, sh naise välimust ja

tema uut suhet, kasutades selleks solvavaid ja halvustavaid väljendeid. Esines päevi, mil

Janar Sillandi L. L.le ei kirjutanud, kuid oli ka selliseid päevi, mil Janar Sillandi võis terve

päev minutiliste vahedega (mõnikord ka mitu sõnumit minutis) L. sõnumeid saata. Samas

esines ka sõnumivahetusi, mil L. L. alustas ise Facebook Messengeris kirjavahetust või ei

vastanud Janar Sillandile lapsega seonduvas küsimuses, mille tõttu Janar Sillandi nii-öelda

ägestus. Janar Sillandi poolt L. L.le Facebook Messengeris saadetud sõnumid olid oma sisult

objektiivselt hinnates ebameeldivad ja isegi väga ebameeldivad ning hälbisid normaalsest

inimeste vahelisest suhtlusest ega ole kuidagi aktsepteeritavad, kuid käesoleval juhul

piirdubki süüdistus üksnes Facebook Messengeri kontolt sõnumite saatmisega, s.o ühte

kindlat liiki tegude kompleksiga. Saadetud sõnumeid oli küll palju ja esines ka

ebatavalisemaid sõnumeid, kuid viimased ei vääri kohtu hinnangul Janar Sillandi

kriminaalkorras vastutusele võtmist käitumisakti tervikpilti arvesse võttes (vt Tartu

Ringkonnakohtu 21.01.2021 otsust nr 1-19-4802 p 114).

Eelöeldu tähendab, et Janar Sillandi ei realiseerinud kohtu hinnangul KarS § 1573 lg 1

objektiivset koosseisu, mistõttu ta tuleb õigeks mõista esitatud süüdistuses.

Menetluskulud

KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud

mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega.

Kohus peab põhjendatuks jätta KrMS § 181 lg 1 alusel kaitsjatasu summas 583,20 eurot

vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt Janar Sillandile kohtueelses menetluses osutatud õigusabi

eest Eesti Vabariigi kanda.

Käesolevas kriminaalasjas osales süüdistatava Janar Sillandi lepingulise kaitsjana Monica

Meristo-Dmitrijev. Kaitsja esitas 31.01.2024 kohtule menetluskulude nimekirja

kriminaalasjas nr 21259000707 (tl 92), milles palus välja mõista riigilt Janar Sillandi kasuks

menetluskulud kokku summas 4470 eurot. Taotluse kohaselt on õigusabiteenust osutatud

tunnihinnaga 120 eurot ning taotlus hõlmab järgnevaid menetlustoiminguid – kriminaalasja

materjalidega tutvumine (10 tundi); 08.04.2023 kaitseakt ja eelistung (1,5 tundi); 23.05.2023

kaitseakt ja eelistung (1 tund); Janar Sillandi poolt esitatud materjalidega tutvumine, et leida

vajalik kohtule esitamiseks (10 tundi); 16.10.2023 kohtuistung koos ettevalmistusega (3

tundi); 28.11.2023 kohtuistung koos ettevalmistusega (1,5 tundi); 10.01.2024 kohtuistung

koos ettevalmistusega (2 tundi 15 minutit); 31.01.2024 kohtuistung koos ettevalmistusega (7

tundi). Kokku 4470 eurot (arve nr 5/2024).

Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu on võimalik menetluskulude hulka arvata,

ja mis on nende hüvitamise vältimatuks eelduseks, üksnes tingimusel, et kohtule on lisaks

menetluskulude hüvitamise taotlusele esitatud ka asjakohased kuludokumendid, s.o

õigusabikulude kandmist või tasumise kohustust kinnitavad dokumendid, sest vastasel juhul ei

ole kohtul võimalik veenduda taotluse põhjendatuses.

Süüdistatava Janar Sillandi kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev on esitanud kohtule küll

menetluskulude nimekirja, milles taotletakse hüvitada Janar Sillandile kriminaalmenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 4470 eurot (viidatakse arvele nr 5/2024), kuid

taotlusele ei ole juurde lisatud õigusabikulude kandmist või tasumise kohustust kinnitavaid

dokumente (nt kaitsjatasu arveid või arvet). Kuna taotlusele ei ole lisatud õigusabikulude

tasumise kohustuse tekkimist ega kandmist kajastavaid dokumente, siis ei saa kohus võtta

KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt seisukohta, kas süüdistataval on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega menetluskulu. Järelikult ei ole vaja kohtul ka hinnata, kas taotluses

märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna ja

niisugune taotlus tuleb jätta rahuldamata (vt RKKKm nr 1-19-766/28, p 17; RKKKm nr 1-17-

1205/147, p-d 33-34).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdistatava Janar Sillandi valitud kaitsja Monica Meristo-

Dmitrijevi tasutaotluse rahuldamata ning KrMS § 175 lg 1 p 1, § 181 lg 1 alusel valitud

kaitsjale Monica Meristo-Dmitrijevile Meristo Õigusbüroost seoses õigusteenuse osutamisega

makstud tasu summas 4470 eurot Janar Sillandi enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2024 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. aprilli 2024 otsus osaliselt, s.o

1.1 Janar Sillandi õigeksmõistmises KarS § 1573 lg 1 järgi; 1.2 KrMS § 181 lg 1 alusel

vandeadvokaat Ahto Sirendi kaitsjatasu summas 583,20 eurot Eesti Vabariigi kanda jätmises.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega:

2.1. süüdi tunnistada Janar Sillandi KarS § 1573 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm)

kuud vangistust. 2.2. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata

tingimusel, et Janar Sillandi ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu

ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja

määratud kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2.3 KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Janar Sillandit käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. 2.4 Katseaja algust arvata

kohtuotsuse kuulutamisest 15. novembrist 2024.

3. Mõista Janar Sillandilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1230 eurot.

4. Vandeadvokaat Ahto Sirendi kaitsjatasu summas 583,20 eurot jätta süüdistatava Janar

Sillandi kanda.

5. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

6. Ringkonnaprokurör Marge Voogma apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsja Monica

Meristo-Dmitrijevi apellatsioon jätta rahuldamata.

Süüdistatav Janar Sillandil tuleb tasuda väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu otsusele lisatud

makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigikohtu 04.02.2025 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu

jätta Janar Sillandi kaitsja vandeadvokaat Janar Urrese kassatsioon menetlusse võtmata.

05.04.2024 kohtuotsus 1-23-2950 jõustus osaliselt 04.02.2025 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

referent