2-23-135442/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Tanel Kivi

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.04.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-135442

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi V Ž vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3923,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046;

asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: A K (e-post: xxx)

Kostja: V Ž (isikukood: xxx; e-post: xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt V Ž´ilt hageja OK Incure OÜ kasuks välja võlgnevus 2949,90 eurot.

3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada

kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta kõik menetluskulud kostja V Ž´i kanda.

6. Mõista kostjalt V Ž´ilt hageja OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu summas 455

eurot.

7. Mõista kostjalt V Ž´ilt hageja OK Incure OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu.

Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi V Ž´i vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt kostja ja xxx AS sõlmisid 18.01.2023 järelmaksulepingu nr xxx kauba

soetamiseks maksumusega 2949,90 eurot. Krediidisumma väljamakse teostati 18.01.2023 ning

krediidi kulukuse määraks kujunes 28,71% aastas. Igakuise osamakse suuruseks oli 87,46 eurot

ning võlgnik pidi tegema 60 osamakset viimase osamakse tasumise tähtpäevaga 15.01.2028.

Kostja ei teostanud ühtegi tagasimakset. Kostjat hoiatati 02.05.2023 e-postile saadetud

teavitusega lepingu ülesütlemisest, aga kuivõrd kostja tagasimakseid ei teinud ütles

krediidiandja 14.02.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

Hageja edastas kostjale 09.06.2023 teate, milles teavitas kostjat tema ja xxx AS vahel sõlmitud

lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le.

Hageja palus Harju Maakohtul mõista kostjalt välja võlgnevus, milleks on põhisumma suuruses

2949,90 eurot, intress 284,61 eurot, viivis 209,53 eurot, haldustasu 4,80 eurot ja võla

sissenõudmiskulu 35 eurot. Lisaks sellele palus hageja mõista kostjalt alates 08.11.2023 kuni

tagastamata krediidisumm täieliku tasumiseni välja viivis tagastamata krediidisummalt

vastavalt lepingus sätestatud intressimäärale.

Kohus esitas hagejale kohtunõude 10.04.2024, milles palus välja tuua, kuidas on järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas kohtule 19.04.2024 vastuse, mille kohaselt

hageja on teinud päringu algsele krediidiandjale xxx AS-ile vastutustundliku laenamise

põhimõtete täitmise selgitamiseks, aga täiendavaid tõendeid, lisaks hagiavalduses esitatule, ei

esitanud. Hageja asus seisukohale, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi

väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue

2949,90 eurot, kuivõrd kostjapoolsed tagasimaksed puuduvad.

Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 06.12.2023 avalikult kohtuteate avaldamisega

20.11.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded

kättetoimetatud 06.12.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

3. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid xxx AS ja kostja järelmaksulepingu nr xxx, mille

alusel finantseeris xxx AS laenuna kostja kauba ostu summas 2949,90 eurot. Kostja pidi

kauba eest tasuma osamaksetega ja tasuma krediidiandjale intressi. Hageja ei ole esitanud

asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja

kutsetegevusega.

4. Kohtu hinnangul vastab järelmaksuleping nr xxx tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS §

402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7

ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des

4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

5. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või

-vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded

kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et xxx AS ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis xxx AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste

suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Hagiavaldusest tulenevalt on ainsaks tõendiks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

järgitud hagiavalduse lisas 7 toodud süsteemiväljavõte, mis kohtu hinnangul ei anna

piisavat ülevaadet kostja sissetulekute ja kohustuste osas. Süsteemiväljavõte on oma

olemuselt laenuandja hinnang laenuvõtja majanduslikule seisundile ning sellest tulenevalt

puudub kohtul võimalus iseseisvalt kontrollida algandmeid, mida tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte kontrollimisel vaadata. Pangakonto väljavõte oleks siinjuures

märkimisväärne tõend, mis näitab kostja sissetulekuid ja kohustusi enne laenu saamist.

Hageja on lisanud hagiavalduse juurde ka MHR ja Taust.ee päringu vastused (lisa 8), mille

puhul on tegemist tühja tabeliga ning puudub ülevaade, mis perioodi osas on päring üldse

tehtud.

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav,

et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kuigi

käesolevas olukorras ei saa tõsikindlalt väita, et algne laenuandja oleks isegi seda teinud.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul xxx AS kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et xxx AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS §

4034 lg-t 6.

7. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

Hageja palus alternatiivselt 19.04.2024 mõista kostjalt välja 2949,90 eurot juhul, kui kohus

leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja väidete

kohaselt ei ole kostja põhivõlgnevuse katteks tagasimakseid teinud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5

lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 2949,90 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 455 eurot. Riigilõiv on vajalik

ja põhjendatud menetluskulu.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 455 eurot ning

vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik