2-20-142/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-142

Kohtuasi

X hagi Osaühingu EBS Campus vastu tahteavaldust ja

toiminguid tegema kohustamiseks, tahteavalduste

asendamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu EBS Campus apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X, üldõigusjärglane Y (isikukood

XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Indrek Kukk

Kostja (apellant) Osaühing EBS Campus (registrikood

10934100), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin

Sarap

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu EBS Campus menetluse lõpetamise taotlus rahuldamata.

2. Jätta Y haginõude p-de 1 ja 2 (hagiavalduse taotluse p-de 3 ja 4) läbi vaatamata

jätmise taotlus rahuldamata.

3. Võtta vastu Osaühingu EBS Campus 07.11.2022 menetlusdokumendile lisatud

tööõnnetuse raport.

4. Jätta Osaühingu EBS Campus apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta Harju Maakohtu 28.02.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

6. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu EBS Campus kanda.

2-20-142

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 06.01.2020 Harju Maakohtule Osaühingu EBS Campus (kostja) vastu hagi,

milles palus kohustada kostjat tuvastama, et hagejaga 30.01.2017 toimunud õnnetus oli

tööõnnetus, ning asendada kostja tahteavaldus kohtulahendiga. Samuti palus hageja kohustada

kostjat esitama Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva

jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist tööõnnetuse raporti ning registreerima

tööõnnetuse ja säilitama tööõnnetuse uurimise käigus kogutud andmed vastavalt töötervishoiu

ja tööohutuse seaduses sätestatud tähtajale ning asendada kostja vastav tahteavaldus

kohtulahendiga. Lisaks palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitise kohtu määratud suuruses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22. augustil 2014 töölepingu nr 67/2014

(tööleping), mille p 1.1 järgi asus hageja kostja juures tööle kojamees-santehnikuna. Hageja

tööülesandeks oli mh lume koristamine käsisaha ja lumetraktoriga. 30. jaanuaril 2017 lükkas

hageja töökohustusi täites traktoriga lund, mille käigus tuli traktori rattal kett maha. Hageja

sõitis traktoriga garaaži, tõstis traktori üles ja pani traktori alla kanistri. Kui kett oli tagasi kohale

pandud, tõstis hageja traktori üles, võttis kanistri ära ja kukkus selili.

Kostja ei olnud hagejat tööalaselt juhendanud ega taganud kaitseriietust.

Perearst koostas 05.04.2017 tööõnnetuse teatise, mille kohaselt tõstis hageja 30.01.2017 kell

9.00–9.30 tööl olles lumetraktorit ja kukkus kanistri peale, tekkis tugev valu ja seljast käis raks

läbi. Hageja suunati ravitaktika planeerimiseks eriarsti vastuvõtule, diagnoosiks oli S22 roiete,

rinnaku

ja

lülisamba

rinnaosa

murd.

Hagejal

tekkis

pikaajaline

töövõimetus.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tuvastas 30.11.2020 hagejal raske puude. Tööõnnetuse tagajärjel

halvenes oluliselt hageja tervis ning langes elukvaliteet. Vigastuse tõttu tekkisid lülisamba

muutused, valud, väsimus ja tasakaaluhäired, enesega toimetulek ja enese eest hoolitsemine on

raskendatud.

OÜ Meie Tervis teatise alusel fikseeris Tööinspektsioon (TI) õnnetuse. Kostja viis TI teatise

alusel läbi uurimise ja koostas 07.04.2017 akti nr 122, milles jõudis järeldusele, et tegemist ei

olnud tööõnnetusega. Hageja esitas 17.04.2017 TI-le avalduse, kuid 17.05.2017 vastuse

kohaselt ei pidanud TI omapoolse uurimise algatamist vajalikuks. Hageja esitas 19.06.2017

2-20-142

Tallinna Halduskohtule kaebuse TI vastuse vaidlustamiseks. Tallinna Halduskohus jättis

kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.11.2018 otsusega TI vastuse ja

kohustas TI-d hageja taotlust uuesti lahendama. TI lõpetas 13.12.2019 otsusega uurimise,

leides, et tegemist ei ole tööõnnetusega. Hageja esitas otsuse peale Tallinna Halduskohtule

20.12.2019 kaebuse. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, kuid Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 31.08.2021 otsusega halduskohtu otsuse ning kohustas TI-d hageja

17.04.2017 avaldust uuesti läbi vaatama, lähtudes ringkonnakohtu otsuses tuvastatud

asjaoludest. TI koostas 20.12.2021 tööõnnetuse uurimise kokkuvõtte, milles tuvastas, et kostja

territooriumil toimus 30.01.2017 ajavahemikul 9.03–9.11 hagejaga traktori tõstmisel õnnetus,

mis on käsitatav tööõnnetusena.

Paralleelselt halduskohtumenetlusega esitas hageja 08.08.2017 Harju Maakohtule kostja vastu

hagi, milles palus tuvastada, et temaga 30. jaanuaril 2017 toimunud õnnetusjuhtum oli

tööõnnetus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 22 lg 1 mõttes. Harju Maakohus

rahuldas 06.09.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-11858 hagi. Tallinna Ringkonnakohus jättis

22.01.2019 otsusega maakohtu resolutsiooni muutmata. Riigikohus tühistas 02.10.2019

otsusega maa- ja ringkonnakohtu otsuse ning jättis hagi läbi vaatamata, sest hageja ei saa

tuvastada kohtus faktilisi asjaolusid (saab esitada tööandja vastu hagi, kohustamaks tööandjat

tegema tööõnnetusega seotud töövõimehüvitise saamiseks vajalikud toimingud, paludes

tahteavaldused ühtlasi asendada kohtulahendiga). Seega on maa- ja ringkonnakohus

tuvastanud, et hagejaga juhtus tööõnnetus, ning Riigikohus ei ole seda ümber lükanud.

1.2. Kostja on TTOS § 24 lg 3 järgi kohustatud tööõnnetuse registreerima ja tegema

uurimistulemused TI-le ja kannatanule teatavaks, sh esitama TI-le uurimise raporti, samuti

säilitama uurimise käigus kogutud andmed. Tööandjat tuleb kohustada tuvastama tööõnnetus

ja tööandja vastav tahteavaldus tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi

kohtuotsusega asendada.

1.3. Kuna kostja ei taganud hagejale turvalist töökeskkonda ja rikkus sellega TTOS § 5 lg-t 1,

ning kostja rikkumise tõttu tekkis hagejale kehavigastus, peab kostja hüvitama hagejale

tekkinud kahju. Hagejale tekkis mittevaraline kahju: füüsiline ja hingeline valu ning

kannatused. Hagejal tekkis tervisekahjustus ning pikaajalised valud. Hageja tarbib arsti

ettekirjutusel pikaajaliselt valuvaigisteid ning tema liikumine ja igapäevane toimetulek on

suures ulatuses raskendatud. Traumast toibumise järel ei olnud hageja enam suuteline tegema

tööd. Hageja palub hüvitada mittevaralise kahju kohtu õiglasel äranägemisel, arvestades hageja

kannatuste ning kostja rikkumise ulatust.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei toimunud 30.01.2017 hagejaga kostja juures töötades

tööõnnetust. Hagejaga väidetavalt 30.01.2017 kell 9.00–9.30 kostja territooriumil juhtunud

õnnetust ei näinud keegi pealt. Hageja selgitused ja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed.

Hageja selgitus traktori ülestõstmise ja keti peale panemise kohta ei ole eluliselt usutav ega

loogiline. Õnnetuse juhtumine hageja väidetud kujul ei ole võimalik. Traktor kaalus 230 kg

ning seda ei ole võimalik ühe käega üles tõsta, et sinna teise käega kanister alla panna. Keti

kinnitamiseks ei ole vaja traktorit tõsta, kette saab vahetada traktorit edasi-tagasi liigutades.

2-20-142

Ei ole eluliselt usutav, et hagejal diagnoositud lülisamba rinnaosa murd tekkis kostja

territooriumil, seda oleksid pidanud teised isikud märkama. Kostja töötajad Q ja C, keda hageja

teavitas 30.01.2017 sellest, et tõstis lumesahka ja tegi seljale haiget, ei täheldanud hageja

kõnnakus pärast juhtunut midagi ebatavalist. Hageja pöördus perearsti poole alles 06.02.2017

ning ei teavitanud siis perearsti tööõnnetusest. Kuigi hageja väitel suhtles ta 31.01.2017

perearstiga telefoni teel, annab see kinnitust, et hageja vigastused ei saanud olla nii tõsised,

nagu hageja väidab. Hageja ei pöördunud erakorralise meditsiini osakonda. Hageja oli suuteline

ise pärast õnnetust autoga koju sõitma.

Ei ole teada, mis juhtus hagejaga pärast kostja territooriumilt lahkumist ja enne perearsti

külastamist 06.02.2017.

Hageja selgitused ja tõendid õnnetuse juhtumise aja osas on vastuolulised. Hagejaga ei saanud

toimuda õnnetust enne kl 8.44, sest sel kellaajal ostis hageja ESPAK AS-is graniitliiva.

Hageja ei saanud sel päeval mitmendat korda lund lükata, sest Riigi Ilmateenistuse andmetel

oli sademete hulk 30.01.2017 ajavahemikul kell 0.00–10.00 0–0,6 mm.

Hageja selgitused on muutlikud.

2.2. Juhul, kui selline sündmus võis aset leida, tegutses hageja omaalgatuslikult.

Hageja igasugust tegevust ei saa pidada tööõnnetuseks. Hageja töökohustuseks ei olnud

töövahendite remont, sh traktori hooldus ja tehniline korrashoid. Kostja tellis hooldusteenust

Expomarket OÜ-st. Hageja omaalgatuslik tegevus ei olnud kostjaga kooskõlastatud. Hageja ei

teavitanud kostjat sellest, et kett tuli maha ja see tuleb uuesti peale panna. Hageja pidi

töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 2 p 5 järgi hoiduma tegudest, mis kahjustavad tema elu ja

tervist.

Hageja oli tutvunud töökorralduse reeglitega, mille kohaselt oli hagejal kohustus teavitada

tööandjat õnnetusest ja töötakistusest. Hageja allus tegevdirektorile W, ning ei teavitanud

viimast töövõimetuse tekkimisest ega kestusest.

Hagejale tutvustati töösisekorraeeskirju, mille juurde kuulusid ka ohutusjuhend. Ohutusjuhend

ja traktori kasutusjuhend asusid garaažis.

2.3. Kostja ei saanud uurida hagejaga väidetavalt juhtunud tööõnnetust.

Kostja sai juhtunust teada alles kaks kuud hiljem (2017 aprillis), sest hageja ei teavitanud kohe

kostja tegevjuhti tööõnnetusest. Ka TI sai juhtunust teada alles 05.04.2017 ning leidis õigesti,

et faktiliselt ei ole võimalik tööõnnetust tuvastada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 28.03.2022 otsusega (maakohtu lahendile ekslikult märgitud

määrus) hagi, sh kohustas kostjat tuvastama, et hagejaga juhtus tööõnnetus, ja asendas kostja

tahteavalduse kohtulahendiga, kohustas kostjat esitama TI-le ja hagejale tööõnnetuse raporti ja

asendas kostja tahteavalduse kohtulahendiga ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise 5000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

2-20-142

-

kostja ostis 2012 traktori ja seda kasutati alates 2012; traktorit kasutati üksnes talvise

perioodil lumekoristustöödel;

-

hageja ja kostja sõlmisid 2014 tähtajatu töölepingu, mille p 1.1 järgi asus hageja kostja

juures tööle kojamees-santehnikuna Tallinnas Lauteri 3 asuval territooriumil ning mille

p 1.2 järgi pidi hagejale tööülesandeid andma ja nende täitmist kontrollima majandusabi

või tegevdirektor, mh oli hageja ülesandeks talvel lume koristamine käsisahaga ja

lumetraktoriga; traktor oli hageja töövahend;

-

30.01.2017 juhtus hagejaga kostja garaažis, kus kostja hoidis lumetraktorit, traktori

rattaketi paigaldamisel õnnetus; hageja kukkus ja lamas valu tõttu mõned minutid maas;

-

hagejale avati 31.01.2017 töövõimetusleht, mida on korduvalt pikendatud vähemalt

kuni 31.08.2017;

-

hagejale väljastati 23.02.2017 MRT uuringu saatekiri lülisamba uuringu läbiviimiseks,

mille kohaselt olid hagejal valud kolm nädalat;

-

hagejal on tuvastatud lülisamba nimmeosa luumurd ja luuturse ning lülisamba rinnaosa

lülimurd; hageja on pöördunud 2017 mais arsti poole, kurtes kestvat valu paremas õlas,

millele ta õnnetuse tagajärjel kukkus;

-

hageja on saanud perioodilist taastusravi, valuravi ja lokaalset süstevaluravi;

-

SKA määras 30.11.2020 otsusega hagejale raske puude;

-

kostja jõudis 07.04.2017 aktis nr 122 järeldusele, et hagejaga ei juhtunud tööõnnetust;

hageja esitas 17.04.2017 TI-le avalduse kostja rikkumise kohta; TI ei pidanud

17.05.2017 omapoolse uurimise algatamist vajalikuks; hageja esitas 19.06.2017

Tallinna Halduskohtule kaebuse kostja akti nr 122 ja TI vastuse vaidlustamiseks;

Tallinna Halduskohus jättis 31.07.2018 otsusega kaebuse rahuldamata; Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 15.11.2018 otsusega TI vastuse ja kohustas TI-d hageja

taotlust uuesti lahendama;

-

hageja esitas 08.08.2017 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tuvastada, et

temaga 30. jaanuaril 2017 toimunud õnnetusjuhtum oli tööõnnetus; Harju Maakohus

rahuldas 06.09.2018 otsusega hagi; Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.01.2019

otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 02.10.2019 otsusega maa- ja

ringkonnakohtu otsuse ning jättis hagi läbi vaatamata;

-

TI koostas 20.12.2021 tööõnnetuse uurimise kokkuvõtte, milles jõudis järeldusele, et

hagejaga 30.01.2017 toimunud õnnetust tuleb pidada tööõnnetuseks.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja esitatud kohustamisnõue ja

tahteavalduste asendamise nõue TTOS § 24 lg 3 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel rahuldada, sest

30.01.2017 leidis hagejaga aset tööõnnetus TTOS § 22 lg 1 tähenduses.

Hagejaga juhtus 30.01.2017 hommikul kostja territooriumil (kostja garaažis) õnnetus, mille

tagajärjel tekkis hagejal tervisekahjustus. Kuigi tööõnnetuse toimumist ei tõenda tsiviilasjas

nr 2-17-11858 tehtud maa- ja ringkonnakohtu otsus, sest Riigikohus tühistas nimetatud otsused,

kinnitavad tööõnnetuse toimumist koosmõjus asjas esitatud tõendid (tööõnnetuse

uurimiskokkuvõte, töövõimetuslehed, MRT uuring, hageja kohtuistungil antud seletused,

hageja kirjalikud selgitused TI-le, ambulatoorne epikriis, e-kiri Meie Tervis OÜ-le, saatekiri,

majandusabi

Q

seletuskiri,

valvelaua

administraatori

C

seletuskiri,

30.01.2017

ilmastikutingimuste ülevaade; ambulatoorne epikriis; Perearstikeskuse tõend, vande all antud

seletused tsiviilasjas nr 2-17-11858; tööõnnetuse teatis, tunnistaja Q ütlused tsiviilasjas

nr 2-17-11858). Õnnetus juhtus põhjusel, et hagejale ei olnud tutvustatud õigeid ja ohutuid

töövõtteid, hageja oli jäetud koolitamata ja instrueerimata. Õnnetus toimus hageja töökohas

tööajal, tegemist oli vähemalt tööandja huvides tegutsemise ajal toimunud õnnetusega. Kostja

ei ole vastupidist tõendanud.

2-20-142

3.3. Kostja kui tööandja tegevusetuse tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

mittevaralise kahju hüvitis 5000 eurot.

3.3.1. Tööandjal on lepingust ja seadusest tulenev otsene kohustus tagada ohutud töötingimused

ja kaitsta töötaja tervist töökohustuste täitmisel. Tööandja tegevusetuse tõttu tervisekahjustuse

saanud töötaja kahju hüvitamise nõude võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 1044 lg 3 järgi

rahuldada VÕS § 115 lg 1 alusel lepingu rikkumisele tuginedes või VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1

p 2 alusel tööandja õigusvastasele teole tuginedes. Kohus peab kontrollima haginõuet mõlemal

alusel. Kohus lahendab hageja nõude deliktiõiguse alusel, sest töölepingust tuleneva kohustuse

rikkumise kaitse-eesmärk ei ole tervisekahju ärahoidmine. Tööõnnetuse tagajärjel tervise

kahjustamise ärahoidmise otsene kohustust puudus, tegemist on lepingulise kõrvalkohustusega.

Töölepingust ei tulene kostjale lepingulise kohustuse eesmärgina kaitsta hagejat mittevaralise

kahju eest. Töölepingu puhul ei ole üldjuhul kohustus suunatud mittevaralise huvi järgmisele

VÕS § 134 lg 1 tähenduses.

3.3.2. Kostja on käitunud õigusvastaselt, sest jättis tööandjana tööohutuse pikemat aega

tagamata (tegevusetus), rikkudes TTOS § 4 lg-tes 2, 4¹ ja 4⁴, § 5 lg-tes 1-2, § 6 lg-s 2, § 9 lg-s

1, § 12¹ lg 2 p-des 12–14 , § 13 lg 1 p-des 1–3, 5, 5¹, 6, 6² ja lg-s 8 sätestatut.

TTOS sisu ja eesmärgist tuleneb, et tööandja peab tagama alati töötaja töökohustuste täitmisel

vajalikus ulatuses järelevalve ja juhendamise ning tagama töötajale ja ümbritsevale

keskkonnale ohutud töövõtted. Kostja töökorralduse reeglite p 6.4 ja 11.2 järgi oli töötaja

kohustatud võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama töö takistused. Seega oleks kostja

pidanud piiritlema ja selgitama (nt riskianalüüsi tutvustamisel) hagejale, milliseid töid on

lubatud hagejal töökorraldusreeglite alusel teha ja millised tööd väljuvad hageja

töökohustustest (milliseid teevad hooldus-spetsialistid (TTOS § 13 lg 1)).

Kuigi hageja tööülesandeks oli traktoriga lume koristamine ja traktor oli hageja töövahend, ei

ole kostja tõendanud, et ta tutvustas hagejale allkirja vastu traktori ohutut kasutamist ja hageja

oleks saanud vastava väljaõppe. Samuti ei ole kostja tutvustanud hagejale riskianalüüsi. Sellega

rikkus kostja töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra § 8 lg-t 1.

Hageja kasutas rattaketi pingutamiseks valesid töövõtteid, mis ei olnud hagejale ega

ümbritsevatele isikutele ohutud, ning kostja jättis tagamata hageja kasutusse antud töövahendi

ohutu ja nõuetekohase kasutamise TTOS § 13 lg 1 p-de 3 ja 6¹ tähenduses. Rattaketi

paigaldamine on traktori tavapärane ekspluateerimine, millega saab põhimõtteliselt hakkama

igaüks, kes kasutab õigeid ja ohutuid töövõtteid ning on läbinud vastava juhendamise või

koolituse. Rattaketi paigaldamiseks ei ole üldjuhul vaja pöörduda hooldusesse. Lumeketi

vahetus ei ole hooldustöö, mida peab tegema tingimata vastav spetsialist. On üldteada, et

sõidukite lumeketi vahetusega saab vastava juhendamise läbinud isik üldjuhul ise hakkama, sh

teel olles. Sõiduvahendi lumeketid paigaldatakse mistahes sõidukitele peale sõitmise teel,

sõidukit üles tõstmata. Seega oli rattaketi paigaldustöö iseenesest lubatud töö hagejale ega

vajanud väljaõppe läbimise korral eriteadmistega hooldusspetsialisti oskusi. Traktori tõstmine

ja keti traadiga pingutamine olid aga selgelt valed töövõtted. Arvestades seda, et hageja

paigaldas ka varem (2016) samu töövõtteid kasutades rattale kettide pingutustraadid, on kostja

olnud pikemat aega passiivne tööohutuse tagamisel. Kuna kostja ei teostanud hageja üle

nõuetekohaselt järelevalvet, kasutas hageja 2017 uuesti valesid töövõtteid.

Kostja jättis hageja vastavalt juhendamata, koolitamata ja sisuliselt järelevalveta. Kostja ei ole

tõendanud, et hageja läbis enne traktoriga tööle asumist mistahes väljaõppe, juhendamise või

koolituse. Seda ei asenda hagejale kättesaadav traktori kasutusjuhend. Lisaks ei sisalda traktori

2-20-142

kasutusjuhend vajalikku teavet traktori kasutamise kohta talvistes tingimustes. Sellist

juhendamist ei asenda ka muud asutuse sisesed hagejale tutvustatud dokumendid (töösisekorra

eeskirjad, ametijuhendid, tööleping vms). Arvestades seda, et alates hageja tööle asumisest

2014 kuni õnnetuse juhtumiseni 2017 oli hageja vähemalt neli talve traktoriga lund koristanud,

oli selgelt möödas hagejale juhendamise ja koolituse andmiseks vajalik mõistlik aeg.

3.3.3. Tööõnnetuse tagajärjel tekkis hagejale kohene tervisekahjustus (hageja kukkus ja lebas

maas) ning hiljem progresseerunud tervisekahjustus (hageja oli pikka aega töövõimetu ning

talle määrati raske puue).

Hageja on esitanud piisavalt tõendeid oma tervise seisundi kohta, sh meditsiiniliste

eriteadmistega isikute koostatud dokumendid. Esitatud tõendid kogumis kinnitavad

tervisekahjustuse tekkimist ja iseloomu. Kuna hageja kaastöötajatel ei ole meditsiinialaseid

teadmisi, tuleb nende hinnang hageja terviseseisundi kohta vahetult pärast õnnetust jätta

tähelepanuta. Tööõnnetuse käigus tekkinud tervisekahjustuse lõplik raskus võib selguda hiljem

ning hageja tervisekahjustus süvenes ajaga. See, et raviarst või meditsiiniasutus edastas

tööõnnetuse teate hiljem, ei tähenda, et tegemist ei saa olla tööõnnetusega. Neli kuud

tööõnnetuse toimumisest ei ole tööõnnetuse teate koostamiseks ebamõistlikult pikk aeg. Lisaks

on ka TI hiljem tuvastanud, et tegemist oli tööõnnetusega.

Hagejal on tervisekahjustuse tõttu pikaajaliselt füüsiline valu. Arvestades lülisamba elutähtsaid

funktsioone ja juhtunut, on hageja kestvad valud seotud lülisamba vigastusega. Valu tugevust

saab hinnata selle kestuse ja pideva meditsiinilise sekkumise vajadusega. Hageja on saanud

erinvat valuravi. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks enne tööõnnetust valuravimeid

tarvitanud.

Hageja on kannatanud hingelist valu, mis on seda liiki õnnetusjuhtumiga kaasnev tavapärane

seisund. Hageja oli pensioniealine, kuid tundi vajadus jätkata iga päev töö tegemist. Hagejal

esinesid usutavalt hingelised kannatused, kui ta ei saanud täita kokkulepitud töökohustusi

olukorras, kus tal oli valmisolek ja tahe seda teha, kuid terviseseisund seda tööõnnetuse tõttu ei

võimaldanud. Sellega on halvenenud hageja elukvaliteet. Hageja liikumine on õnnetuse järel

raskendatud ning tema töövõimetus ei võimalda tal jätkata töötamist ning hankida täiendavat

sissetulekut, mis mõjutab tema elukvaliteeti.

3.3.4. Kui kostja ei oleks rikkunud oma kohustusi, ei oleks hagejale tervise kahju ilmselt

tekkinud.

Hagejat juhendades ja koolitades oleks saanud hagejaga juhtunud õnnetust vältida. Kui hageja

oleks saanud kostjalt vastava väljaõppe (hagejat oleks juhendatud) rattakettide vahetamise ja

vajadusel pingutamise kohta, ei oleks hageja pidanud tegema seda tööd ohtlikul ebakohasel

viisil ning hagejale ei oleks saanud tekkida tervisekahju. Kui hagejal oleks olnud eelnevad

teadmised, kuidas kette õigesti paigaldada ja pingutada või kelle poole vajadusel pöörduda,

oleks saanud õnnetust ja hagejale tekkinud tervisekahjustust vältida.

Kuna kostja ei ole suunanud hagejalt aastatel 2014–2017 kordagi tervisekontrolli, on kostja

rikkunud TTÜS § 13 lg 1 p 6² ja pannud end ise olukorda, kus ta ei saa esitada tõendatud väiteid

hageja tervisliku seisundi kohta enne õnnetuse juhtumist, et kummutada õnnetuse ja

tervisekahjustuste põhjuslikku seost.

3.3.5. Kostja ei ole tõendanud, et tema tegevusetus oli vabandatav ja ta ei ole selles süüdi.

2-20-142

3.3.6. Arvestades tööõnnetuse tagajärjel hagejale tekkinud tervisekahjustuse raskust ja sellega

kaasnenud füüsilist ning hingelist valu, aga ka hageja pikaajalist töövõimetust ja rasket puuet,

samuti kostja rikkumisi ja käitumist pärast tööõnnetust (passiivne ja tõrjuv hoiak juhtunu

asjaolude väljaselgitamisel, eitav suhtumine tööõnnetuse toimumisse, kaamerapildi säilitamata

jätmine, mõistliku abi ja hüvitise hagejale pakkumata jätmine ning sellega hoolimatu suhtumine

hagejasse), tavapäraselt sarnastes asjades määratud hüvitiste suurust (9000 eurot) ning hageja

enda osa tööõnnetuses (tarbetu riski võtmine), on hagejale tervisekahjustusega põhjustatud

mittevaralise kahju mõistlik hüvitis VÕS § 134 lg 2 tähenduses on 5000 eurot.

3.4. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohtu otsus põhjendamata, maakohus on

arvestanud otsust tehes üksnes töötaja tõendamata väited ning jätnud kostja väited ja tõendid

põhjendamatult arvestamata. Selliselt ei ole maakohus olnud objektiivne ega kohelnud pooli

võrdselt.

4.2. Maakohus järeldas vääralt, et hagejaga toimus 30.01.2017 tööõnnetus.

Maakohus leidis vääralt, et pooled ei vaidle selle üle, et tööõnnetus toimus, kuigi kostja on

sellele kogu menetluse vältel vastu vaielnud.

Hoolimata sellest, et hageja ei ole tõendanud, et 30.01.2017 toimus kostja territooriumil

tööõnnetus, leidis maakohus, et see on eluliselt usutav ja tõendatud. TI uurimiskokkuvõte ei

tõenda, et hagejaga juhtus tööõnnetus. TI tugineb valedele faktiväidetele ega ole hinnanud

tõendeid kogumis ja objektiivselt. TI ja maakohus jätsid arvestamata, et töötaja on oma ütlusi

hiljem muutnud. Ka ülejäänud tõendid ei kinnita tööõnnetuse toimumist.

Maakohus jättis hindamata kostja esitatud ilmastikuolude kohta esitatud tõendi, mille kohaselt

ei olnud 30.01.2017 lund, mida lükata.

Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas oli raske puude tekkimine seotud tööõnnetusega.

Asjakohatu on maakohtu viide valvekaamera salvestiste esitamata jätmise kohta olukorras, kus

kostja väitel ei olnud kostjal 2017 toimivat videovalvet. Sellega näitab maakohus kostja suhtes

negatiivset suhtumist.

Kostja esitas selgitused ja tõendid, mis kinnitavad, et tööõnnetust ei saanud juhtuda.

4.3. Maakohus leidis vääralt, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on 5000 euro

ulatuses põhjendatud.

Hageja ei ole tõendanud, et temaga juhtus tööõnnetus, samuti on tõendamata tervisekahjustuse

ja õnnetuse vaheline põhjuslik seos. Kuna tööõnnetus on tõendamata, ei ole asjakohased

maakohtu etteheited kostjale TTOS rikkumise kohta.

2-20-142

Kuna maakohtul ei ole meditsiinialaseid eriteadmisi, ei saanud maakohus järeldada, et

tööõnnetusega tekkinud tervisekahjustuse lõplik raskus võib selguda hiljem. Kostja ei vaidle

vastu hageja tervisekahjustuse kohta esitatud tõenditele, kuid leiab, et hageja ei ole tõendanud,

kus ja millal ta need tervisekahjustused sai. Samuti ei olnud maakohtul erialaseid teadmisi, et

järeldada lülisambaga seonduvat.

Maakohus asus hageja poolele, kui järeldas, et hagejal võis arusaamine tööõnnetusest tekkida

hiljem.

Maakohus järeldas meelevaldselt, et pooltel ei ole vaidlust selle üle, et vaatamata pensionieale,

oli hageja huvitatud töö tegemist pärast õnnetust.

Maakohus andis kostja käitumisele pärast õnnetuse juhtumist põhjendamatult negatiivse

hinnangu, väljendades poolehoidu hagejale. Kostja ei saanud õigeaegselt juhtunut uurida, sest

hageja ei teatanud tööõnnetusest. Kuna kostja ei näinud õnnetust pealt, on tal selle toimumisega

keeruline nõustuda. Kostja ei ole tahtlikult valvekaamera salvestist hävitanud.

4.4. Maakohus

jättis

menetluskulusid

jaotades

arvestamata,

et

pooled

pidasid

kompromissiläbirääkimisi, mille käigus pakkus kostja hagejale 4000 eurot, kuid hageja sooviv

saada 22 000 eurot. Seega rahuldas maakohus hagi sarnaselt hageja pakutule ning pidi jaotama

menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Hageja tõi mh esile, et maakohtu järeldused tööõnnetuse toimumise kohta on

kooskõlas TI 21.02.2021 uurimiskokkuvõttega, mis on kehtiv õiguspärane haldusakt, samuti

Tallinna Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas nr 3-19-2394.

Menetluse edasine käik

6. Hageja lepinguline esindaja teatas 27.10.2022 kohtule hageja surmast.

7. Kostja esitas 07.11.2022 taotluse menetluse lõpetamiseks, sest vaieldavad õigussuhted ei

võimalda õigusjärglust, või peatamiseks kuni menetluse jätkamiseni hageja üldõigusjärglase

poolt.

8. Tallinna Ringkonnakohus leidis 12.12.2022 määruses, et menetluse lõpetamiseks ei ole alust

ning peatas menetluse kuni menetluse jätkamiseni hageja üldõigusjärglase või muu menetluse

jätkamiseks õigustatud isiku poolt.

9. Tallinna Ringkonnakohus uuendas 25.01.2023 asja menetluse ja asendas hageja tema

üldõigusjärglasega (Y).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi. Kostja menetluse lõpetamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

2-20-142

11. Esmalt märgib kolleegium, et pärast hageja surma esitatud kostja menetluse lõpetamise

taotluse rahuldamiseks ei ole alust, samuti ei ole alust jätta hagi osaliselt tagasivõtmise tõttu

läbi vaatamata, mistõttu kontrollib ringkonnakohus apellatsioonikaebuse väidete alusel

sisuliselt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.

11.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul alust lõpetada hageja surma tõttu

TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel menetlust.

Kohus peab TsMS § 428 lg 1 p 5 järgi lõpetama menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks

oleva füüsilise isiku surma korral ei võimalda vaieldav õigussuhe õigusjärglust. Hinnates seda,

kas vaidlusalune õigussuhe võimaldab õigusjärglust, tuleb arvestada, et isiku surma korral läheb

surnud isiku vara (pärand) pärimisseaduse (PärS) § 1 lg 1, § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 järgi üle

pärija(te)le. Seejuures ei lähe PärS § 2 II lause ja § 130 lg 1 järgi pärija(te)le pärandina üle vaid

need pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle

minna või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimine tähendab seega

üldõigusjärglust, st pärijale ei lähe üle mitte ainult üksik õigus või kohustus, vaid õigussuhete

kogum tervikuna, ning pärija astub pärandaja asemel eelduslikult kõikidesse õigussuhetesse,

milles viimane enne surma osales. Seetõttu tuleb kohtumenetluses lähtuda pigem eeldusest, et

poole surm ei ole menetluse lõpetamise aluseks (vt TsMS II komm (2017), § 428, p 3.4.1.e).

Hageja, kes suri 23. oktoobril 2022, on siinses asjas kostja vastu esitatud hagis esitanud kolm

nõuet, millest esimesed kaks on suunatud sellele, et kostja teeks tööõnnetusega seotud

töövõimetuse hüvitise saamiseks vajalikud toimingud, ning kolmas kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise saamisele. Arvestades

seda, et hageja esimesed kaks nõuet on lõppastmes suunatud töövõimetuse hüvitise saamisele,

mis on varaline nõue ja seega eelduslikult päritav (seadus selle päritavust ei välista), ning

pärijale läheb üle õigussuhete kogum tervikuna, saab päritavaks pidada ka töövõimetuse

hüvitise saamiseks vajalike toimingute tegemisele suunatud nõudeid. Lisaks tuleneb nii

Riigikohtu praktikast kui ka õiguskirjandusest, et mittevaralise kahju nõue, sh kehavigastuse

või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud mittevaralise kahju nõue, on päritav (vt nt

RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 15; VÕS I komm (2016), § 164, p 4.2.1.d).

Ringkonnakohus märgib lisaks, et väidetav tööõnnetus toimus ja väidetav tervisekahjustus

tekkis hageja eluajal, mis tähendab, et ka töövõimetuse hüvitise ja mittevaralise kahju hüvitise

saamise õigus tekkis hageja eluajal ning surnud isiku üldõigusjärglastel on pärast hüvitisi saama

õigustatud isiku surma õigus jätkata tema rahaliste nõuete maksmapanekut, sh kohustada

vajadusel teisi isikuid teatud toiminguid tegema, kui see on vajalik.

11.2. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust jätta hagi kahe esimese nõude (kohustamisnõuete)

osas läbi vaatamata. Kuigi hageja esitas ringkonnakohtule hagi tagasivõtmise avalduse ja kohus

võib hagi tagasivõtmise tõttu jätta TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel hagi läbi vaatamata, ei saa

ringkonnakohus hageja taotlust rahuldada, sest kostja ei andnud selleks nõusolekut.

TsMS § 424 lg 1 järgi võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni ning

pärast seda üksnes kostja nõusolekul.

11.3. Ülaltoodut arvestades kontrollib ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse alusel

sisuliselt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.

12. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et hagejaga

juhtus 30.01.2017 tööõnnetus, ning kohustas sellest tulenevalt põhjendatult kostjat tegema

2-20-142

TTOS § 24 lg-s 3 sätestatud toiminguid, kuid selles osas tuleb osaliselt muuta ja täiendada

kohtuotsuse põhjendusi.

12.1. Ringkonnakohus märgib, et tööõnnetus on TTOS § 22 lg 1 järgi töötaja tervisekahjustus

või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja

hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal, seejuures ei käsitata

tööõnnetusena tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole

põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Seega saab tööõnnetuseks pidada eelkõige

töötaja tööülesannete täitmisel, aga põhimõtteliselt ka igasugusel muul tööandja huvides

tegutsemisel toimunud õnnetusjuhtumit, mille tagajärjel saab töötaja tervisekahjustuse või

sureb, kui see on põhjuslikus seoses töö või töökeskkonnaga. Tööandja peab TTOS § 24 lg 1

järgi uurima kõiki juhtunud tööõnnetusi, sh selgitama välja tööõnnetuse asjaolud ja põhjused

ning määrama abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Seejuures peab tööandja

TTOS § 24 lg 3 järgi registreerima kõik tööõnnetused ja tegema sellekohased andmed, sh

uurimise tulemused, teatavaks mh kannatanule ja töökeskkonnaspetsialistile ning koostama

TTOS § 24 lg 4¹ kohaselt tööõnnetuse uurimise raporti ja esitama selle TI-le.

12.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et temaga juhtus 30.01.2017

tööõnnetus, st ta sai tööülesandeid täites või vähemalt tööandja huvides tegutsedes

tervisekahjustuse.

Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad, et erinevad institutsioonid on varem valdavas osas

samade tõendite alusel leidnud, et hagejaga toimus 30.01.2017 kostja territooriumil tööõnnetus.

Hageja esitas tööõnnetuse toimumise asjaolude kinnituseks Tallinna Ringkonnakohtu

31.08.2021 jõustunud otsuse haldusasjas nr 3-19-2394 (I kd, tl 180–185), millega

ringkonnakohus kohustas TI-d hageja 17.04.2017 avaldust uuesti läbi vaatama, lähtudes

ringkonnakohtu otsuses tuvastatud asjaoludest. Mh leidis ringkonnakohus, et asjas kogutud

tõendeid arvestades ei ole alust seada kahtluse alla 30.01.2017 õnnetuse toimumist, hagejale on

tekkinud tervisekahjustus (lülisamba murd) ning on usutav, et see tekkis õnnetuse tagajärjel,

mitte töövõimetuslehe ajal (tervisekahjutus on põhjuslikus seoses õnnetusega). Samuti esitas

hageja TI 20.12.2021 tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte koos lisadega (II kd, tl 3–135 pöördel),

milles TI tuvastas, et 30.01.2017 ajavahemikus 9.03–9.11 kostja territooriumil (A. Lauteri 3)

hagejaga traktori tõstmisel aset leidnud õnnetusjuhtum on tööõnnetus TTOS § 22 lg 1

tähenduses. Nii ringkonnakohtu ülal viidatud otsuses kui ka TI tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes

tuvastatud asjaolud kinnitavad selgelt, et hagejaga juhtus 30.01.2017 tööõnnetus.

Samale järeldusele on tsiviilasjas nr 2-17-11858 tööõnnetuse tuvastamiseks esitatud hagi

lahendades jõudnud ka Harju Maakohus (I kd, tl 17–19 pöördel) ja Tallinna Ringkonnakohus

(I kd, tl 20–24 pöördel). Olgugi, et Riigikohus tühistas nimetatud otsused ja jättis hagi läbi

vaatamata hageja nõude õigusliku perspektiivituse tõttu, on ka selles asjas kohtud valdavalt

samade tõendite alusel tuvastanud, et 30.01.2017 toimus kostja territooriumil hagejaga õnnetus,

mille käigus sai hageja tervisekahjustuse ning mida saab pidada tööõnnetuseks TTOS § 22 lg 1

tähenduses.

Arvestades seda, et erinevad kohtud ja TI on valdavalt samade tõendite ja asjaolude alusel

jõudnud järeldusele, et hagejaga juhtus tööõnnetus, ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et

maakohtu samasisuline järeldus oleks vale. Asjaolu, et kostja ei nõustu TI ja varem kohtute

tuvastatud asjaolude ja tehtud järeldustega, ega ka siinses asjas maakohtu tehtud järeldusega, ei

anna alust maakohtu otsust tühistada.

2-20-142

12.3. Kostja apellatsioonkaebuses maakohtule tehtud etteheited on küll osaliselt õiged, kuid ei

anna alust asuda ülaltoodust erinevale seisukohale.

12.3.1. Kostja ei ole vaidlustanud hagejal väidetud tervisekahjustuse tekkimist. Kostja ei nõustu

maakohtu otsusega osas, milles maakohus leidis, et hageja sai tervisekahjustuse kostja juures

30.01.2017 tööülesandeid täites. Kostja on seadnud maakohtus selgelt kahtluse alla asjaolu, et

hagejaga juhtus tema juures õnnetus. Seega on maakohus otsuses ekslikult märkinud, et pooled

ei vaidle selle üle, et 30.01.2017 toimus kostja territooriumil hagejaga õnnetus. Samas on

maakohus siiski hageja esitatud tõendite alusel tuvastanud nimetatud asjaolu, mistõttu ei mõjuta

see eksimus maakohtu järeldust tööõnnetuse toimumise kohta.

12.3.2. Maakohtu otsuses viidatud tõendeid arvestades ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et

maakohus oleks tõendeid hinnates eksinud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatu vastu ja tuvastanud

vääralt tööõnnetuse. Maakohus ei ole küll kõiki kostja vastuväiteid analüüsinud ja neile

vastanud, kuid see ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Ringkonnakohus parandab

maakohtu eksimuse.

Hageja väitel sai ta tervisekahjustuse 30. jaanuari 2017. a hommikul, kui ta lume lükkamise

jätkamiseks traktorile lumeketti paigaldades kukkus. Hageja väiteid juhtunu kohta kinnitavad

otseselt hageja 17.04.2017 avaldus TI-le (I kd, tl 85–85 pöördel), hageja tsiviilasjas nr 2-17-

11858 vande all antud seletus (I kd, tl 112–113 pöördel) ja hageja TI-le 31.10.2019 antud

seletus. Arvestades seda, et hageja oli juhtunu ajal üksi, on mõistetav, et hagejal ei ole rohkem

otseseid tõendeid juhtunu täpsete asjaolude kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine hageja

selgitustes selliseid erinevusi, mis annaksid alust pidada hageja seletust ebausaldusväärseks.

Seda, et hagejaga juhtus 31.10.2017 tööl õnnetus, kinnitavad ka kostja majandusabi Q ja

valvelaua administraatori C seletuskirjad ning haldusasjas nr 3-19-2394 tunnistajana antud

ütlused (I kd, tl 101–102; I kd, tl 120–126). C seletuskirja ja ütluste kohaselt oli Y 30.01.2017

valvelauas tööl ning kella 8–9 vahel tuli hageja ja rääkis, et tõstis lumesahka ja tegi seljale

haiget. Q seletuskirja ja ütluste kohaselt helistas hageja talle 30.01.2017 hommikul kella 8–9

vahel ja ütles, et oli lumesaha rattaketti parandades oma seljale haiget teinud ja läheb ära koju;

samuti helistas hageja 31.01.2017 hommikul ja ütles, et ta ei saa tööle tulla, kuna selg teeb

haiget, ja lubas arstile minna. Eeltooduga haakub hageja digiloos 31.01.2017 tehtud kanne

telefoni teel kontakti võtmise kohta ning kirjeldatu, et hageja on eelmisel päeval vigastanud

selga, hetkel voodirežiimil, võtab valuvaigisteid ja arsti juurde tulla ei saa; samuti 10.03.2017

kanne, et hagejal on MRT uuringuga diagnoositud roiete murd lülisamba osas, mida kinnitab

hageja haiguslugu (I kd, tl 108–19 pöördel). Seda, et hagejaga juhtus õnnetus, mille tagajärjel

tekkis tervisekahjustus, 30.01.2017, mitte hiljem, kinnitab ka asjaolu, et hageja võttis alates

31.01.2017 töövõimetuslehe (I kd, tl 93). Seega on hageja tõendanud, et temaga juhtus

30.01.2017 tööl õnnetus, mille tagajärjel tekkis tal tervisekahjustus (roiete murd lülisamba

osas).

Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et hagejaga juhtus õnnetus pärast töölt lahkumist. See, et

kostja töötajad ei märganud hageja puhul vigastuse ilminguid, ei tähenda, et hageja oleks

saanud vigastuse hiljem kusagil mujal. Kostja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis

annaks selliseks järelduseks alust. Seda ei saa järeldada ka asjaolust, et hageja pöördus perearsti

poole, mitte erakorralise meditsiini osakonda. Sellest, et hageja ei pidanud õnnetuse juhtumise

järel selle tagajärgi tõsiseks ja piirdus perearsti juhendamisel koduse raviga, ei saa järeldada, et

hagejal ei oleks tekkinud 30.01.2017 hiljem tuvastatud vigastusi. Ka see, et hageja sõitis ise

autoga koju, ei tähenda seda, et õnnetust ei oleks juhtunud.

2-20-142

Kuigi kostja väitel ei olnud 30.01.2017 sellist lund, mida lükata, ei kummuta ka kostja need

väited hagejaga juhtunut. Ilmastikuolude kohta esitasid tõendid nii kostja (I kd tl 163–168

pöördel) kui ka hageja (I kd, tl 103) ning tõendid kinnitavad, et 30.01.2017 hommikul sadas

lund. Seega ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et hagejal ei olnud vaja lund traktoriga lükata.

Samuti ei kummuta hagejaga juhtunut kostja väited selle kohta, et hageja ei saanud end

vigastada kella 8–9 vahel, sest ta ostis kauplusest ESPAK kell 8.44 graniitliiva. Nimetatud

asjaolu on kostja küll tõendanud (II kd, tl 143–143 pöördel), kuid sellest ei saa järeldada, et

hagejaga ei juhtunud 30.01.2017 hommikul õnnetust. Arvestades seda, et nii hageja kui ka

kostja töötajad ütlesid, et kostja lahkus töölt kell 8–9 vahel, kuid kostja parkla- ja

ukseprogrammi logi (II kd, tl 120–120 pöördel) kohaselt saabus hageja 9.03 ja lahkus kostja

pärast kella üheksat, ei välista kell 8.44 ehituspoes graniitliiva ostmine pärast seda õnnetuse

juhtumist.

Ka see, et kostja väitel ei olnud hagejal vaja ja ta ei oleks suutnud tõsta traktorit, ei kummuta

tööõnnetuse juhtumist. Kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Kuigi F, kes asus kostja

asemel kojamehena tööle, avaldas tunnistajana, et traktor oli raske, ei olnud ta ise füüsiliselt

proovinud seda tõsta (I kd, tl 114).

12.4. Ülaltoodut arvestades asus maakohus õigesti seisukohale, et hagejaga juhtus 30.01.2017

tööõnnetus. Arvestades seda, et kostja ei nõustunud TI uurimiskokkuvõttega ning esitas TI

korraldusel viimasele küll tööõnnetuse raporti, kuid märkis selles jätkuvalt, et tööõnnetust ei

ole toimunud (II kd, tl 138; III kd, tl 27–28 pöördel), ei ole kostja täitnud TTOS § 24 lg-tes 3 ja

4¹ sätestatud kohustusi nõuetekohaselt. Seda arvestades rahuldas maakohus põhjendatult hageja

kohustamisnõuded ja asendas kostja tahteavaldused kohtuotsusega.

13. Maakohus ei ole eksinud ka kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitist välja

mõistes. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, kordamata maakohtu otsuse

põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium täiendavalt järgmist.

13.1. Kolleegium märgib, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab VÕS § 1043

alusel kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele, seejuures on kahju tekitamine mh VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi õigusvastane,

kui kannatanule tekitati tervisekahjustus või kehavigastus. Seejuures tuleb isiku tervise

kahjustamise korral maksta isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks VÕS § 134 lg 2 järgi

mõistlik rahasumma, arvestades VÕS § 134 lg 5 järgi rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

13.2. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja jättis täitmata talle

seadusest tulenevad ülesanded, et tagada hagejale ohutud töötingimused, ning kostja rikkumise

tõttu juhtus hagejaga õnnetus, sest hagejale ei olnud tutvustatud õigeid töövõtteid. Maakohus

leidis õigesti ka seda, et kostja rikkumise ja hagejaga juhtunud õnnetuse vahel oli põhjuslik

seos. Samuti järeldas maakohus õigesti, et õnnetuse tõttu tekkis hagejal tervisekahjustus. Kuigi

kostja seab maakohtu tuvastatud põhjusliku seose kahtluse alla, ei ole kostja toonud esile ja

tõendanud asjaolusid, mis kummutaksid hageja väiteid ja digiloo põhjal tehtavat järeldust, et

hageja sai õnnetuse tagajärjel tervisekahjustuse (lülisamba rinnaosa murd). Samuti kinnitab

perearsti tõend (I kd, tl 110) ja hilisem ambulatoorne epikriis (I kd, tl 91–91 pöördel), et hageja

kaebused olid jätkuvalt alles 2017 novembris ja 2019 hoolimata sellest, et hageja sai valu- ja

taastusravi. Õige on kostja väide, et hagejale määratud raske puue ei pruugi olla (vähemalt kogu

ulatuses) tööõnnetuse tagajärg ning maakohus ei ole puude määramise aluseks olevat tõendit

hinnanud. SKA 30.11.2020 otsusest (I kd, tl 127–128) nähtub, et puude määramise aluseks oli

2-20-142

raske puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, sh põhjustasid raske

liikumispiirangu mh lülisamba muutused. Seega kinnitab SKA otsus, et tööõnnetuse tagajärjel

tekkinud tervisekahjustus oli hagejal jätkuvalt alles ja põhjustas koosmõjus muude hageja

terviseprobleemidega hagejale raske liikumispiirangu. Arvestades hageja terviseseisundi kohta

esitatud tõendeid kogumis, on selge, et hagejale tekkis tööõnnetuse tagajärjel kestev

tervisekahjustus, mis mõjutas oluliselt tema elukvaliteeti ja igapäevatoimingutega

hakkamasaamist. Seda arvestades ei ole valed maakohtu järeldused selle kohta, et hageja tervis

halvenes jätkuvalt saadud vigastuse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul mõjustasid seda hageja

vanust arvestades kahtlemata ka muud asjaolud, kuid ühe asjaoluna kindlasti ka tööõnnetusega

saadud tervisekahjustus.

13.3. Maakohus ei ole eksinud hagejale mittevaralise kahju hüvitise suurust määrates, sh võttis

maakohus asjakohaselt arvesse kõiki asjaolusid, mis mõjutavad kahjuhüvitise suurust, sh hageja

kaotatud töövõimet olukorras, kus hagejal oli olemas töötahe hoolimata oma vanusest, ning

kostja käitumist õnnetuse järel. Maakohus on küll paljasõnaliselt viidanud sellele, et kostja on

jätnud õnnetuse salvestised kohtule tõendina esitamata, raskendades sellega asjaolude

väljaselgitamist, kuid see ei muuda vääraks maakohtu lõppjäreldust. Samuti on maakohtu

hinnang kostja käitumisele olnud objektiivne. Arvestades seda, et kostja ei tunnistanud vahetult

õnnetuse juhtumise järel, mitme kohtumenetluse raames ega ka TI korraldusel hagejaga

juhtunut ja/või pidas hagejat ennast süüdlaseks, arvestas maakohus põhjendatult hüvitise

suurust määrates mh kostja suhtumist ja käitumist.

14. Ülaltoodut arvestades rahuldas maakohus põhjendatult hagi. Samuti ei ole maakohus

eksinud menetluskulude jaotust määrates. Kuigi pooled pidasid kompromissiläbirääkimisi ja

kostja pakkus hagejale kompromissina 4000 eurot, millega hageja ei nõustunud, ei ole

maakohus eksinud, kui jaotas menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel vastavalt vaidluse

lahendamise tulemusele, ega jätnud menetluskulusid osaliselt või täielikult TsMS § 163 lg 2

alusel hageja kanda. TsMS § 163 lg 2 järgi võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või

suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Tegemist on kohtu

kaalutlusõiguse ning kohus ei pea selle alusel menetluskulusid jaotama. Arvestades vaidluse

asjaolusid, ei oleks siinses asjas õiglane jätta kulusid osaliselt või täielikult hageja kanda

sõltumata sellest, et hageja ei nõustunud kostja kompromissiettepanekuga.

15. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu

otsuse resolutsiooni muutmata.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi

kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)