Legislator Case Law & Legislation
2-23-151156/9 AI generated

2-23-151156/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-151156/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

Legislator headnote

AI generated

2-23-151156/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kaja võib esitada Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-151156

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi R. A. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

335,30 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046;

lepinguline esindaja Aap Kulik;

kostja

R.

A. ,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse

riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

2. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab

põhjendused osaliselt.

3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 28.03.2024. Kostja, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, mistõttu loeb

kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.

5. Tarbijakrediidileping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma

tarbijale

krediiti

või

laenu.

Riigikohus

on

selgitanud,

et

tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada

krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11).

6. Hageja nõue põhineb Esto AS ja kostja 09.07.2020 sõlmitud tähtajatul

tarbijakrediidilepingul nr 2408466927, millega krediidiandja võimaldas kostjale

krediidilimiidi 2000 eurot kasutamist ning kostja kohustus krediidi kokkulepitud

korras tagastama. Hagi asjaoludest nähtuvalt tegutses krediidiandja oma majandus-

või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes, seega on eelduslikult

tegemist tarbijakrediidisuhtega VÕS § 402 lg 1 mõistes. Hageja ei ole vastupidist

tõendanud. Kohus on hagejale selgitanud tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid

õigusnorme ja hageja tõendamiskoormist 19.01.2024 määruses.

7. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel,

mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada

tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse

aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo

25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo

17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma

tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on

kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline

seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi

kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset

kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a

otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46 ja RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p-d 13 ja 26).

8. VÕS § 4034 lg 1 ja 6 sätestavad, et krediidiandja on kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning krediidiandja

võib

tarbijaga

tarbijakrediidilepingu

sõlmida

üksnes

juhul,

kui

ta

on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 alusel on

vastutustundliku

laenamise

järgimiseks

vajalike

kohustuste

täitmise

tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal.

9. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi,

regulaarse

sissetuleku,

teiste

varaliste

kohustuste,

varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034

lg 2 kolmas lause). Krediidiandja peab minimaalselt koguma teabe järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust

ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning

sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused,

sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende

põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas

finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui

krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida

tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p 18).

10. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2

esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034

lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku

hindamiseks

aluseks

piisav

ajavahemik,

arvestades

tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2).

Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi

asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on

tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse

hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa

ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja

sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada,

eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime

hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab

eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis

(RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu

tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-

13098, p-d 20-21).

11. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid

tuvastada

vastutustundliku

laenamise

põhimõtte

järgimise.

Hageja

toob

hagiavalduses ja selle täiendustes esile, et krediidiandja kontrollis kostja

krediidivõimet lähtudes kostja laenutaotlustest esitatud infost, tegi päringu

pensioniregistrisse ja päringud avalikesse registritesse, kontrollimaks maksehäirete

puudumist. Kostja on taotluses teatanud oma sissetulekute suuruseks 300 eurot kuus

ja finantskohustuste suuruseks 50 eurot kuus. Hageja lähtus sissetulekute hindamisel

Pensionikeskusest saadud andmetest, mille järgi oli kostja viimase kuu sissetulek

448,58 eurot. Muid kohustusi krediidiandja ei tuvastanud, mistõttu leidis

krediidiandja, et kostjale saab võimaldada krediiti summas 2000 eurot, maksimaalse

tagasimaksega 99,33 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja esile toodust ei nähtu

vastutustundlikku käitumist krediidi andmisel, krediidiandja ei ole teinud mõistlikke

pingutusi kostja sissetulekute ja kohustuste väljaselgitamiseks ja olemasoleva info

põhjal ei oleks mõistlikult tohtinud kostjale sellises summas krediiti anda. Kohtu

hinnangul nähtub juba kostja laenutaotluses esitatud andmetest, et tema sissetulek on

väga väike ning krediidiandjal pidi tekkima kahtlus kostja võimes sellises summas

krediiti tagastada, arvestades nii kostja enda teatatud kohustusi summas 50 eurot kui

ka mõistlikke ülalpidamiskulusid. Kuigi pensionikeskusest on krediidiandja saanud

andmed, et ühel kuul on kostja sissetulek olnud taotluses märgitust suurem, ei anna

see siiski alust tegemaks järeldusi kostja regulaarse sissetuleku kohta. Hagiavaldusest

ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt kogunud lisateavet. Krediidiandja on arvesse

võtnud kostja enda teatatud kohustusi summas 50 eurot, kuid hagiavaldusest ei nähtu,

et ta oleks arvestanud ka muude mõistlike kuludega, nt igakuised ülalpidamiskulud.

Neid andmeid arvestades ei saa asuda seisukohale, et kostja on võimeline tegema

tagasimakseid summas 99,33 eurot kuus.

12. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud

põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034

lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb

pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult

põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise

korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16; RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p 26).

13. Hagiavalduse järgi on perioodil 09.07.2020 - 14.09.2023 väljastatud kostjale lepingu

alusel krediiti summas 1900 eurot ning kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid

summas 2183,91 eurot. Kuni 31.12.2022 oli seadusjärgne intress 0%, perioodil

01.01.2023-30.06.2023 2,5% ja perioodil 01.07.2023-31.12.2023 4%. Seega on

kostja lepingu alusel saadu koos seadusjärgse intressiga tagastanud.

14. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

15. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja ei ole

menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik