2-22-141052/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.aprillil 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-22-141052

Kohtuasi

Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS hagi J. M. vastu

liiklusõnnetusega

põhjustatud

kahju

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1009,52 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (registrikood

10089395, asukoht Raua 35, 10124 Tallinn), volitatud

esindaja Elar Tamme

Kostja: J. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS hagi J.

M. vastu liiklusõnnetusega põhjustatud kahju ja viivise

väljamõistmiseks

2. Välja mõista J. M.lt Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS

kasuks põhivõlgnevus 921,65 eurot, viivis põhinõudelt

alates 05.10.2022 kuni hagi esitamiseni 13.12.2022

summas 14,14 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 14.12.2022 kuni

põhinõude täitmiseni

3. Kanda väljamõistetavad summad Aktsiaseltsi INGES

KINDLUSTUS arveldusarvele Swedbank pangas nr

XXXXXXXXXXXXXX

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta J. M. kanda

2. Määrata

Aktsiaselts

INGES

KINDLUSTUS

menetluskulude suuruseks 280 eurot

3. Välja mõista J. M.lt hagimenetluse kulud 280 eurot

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud

1. Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista J.

M.lt (edaspidi kostja) hageja kasuks põhinõue 921,65 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause

alusel alates nõude sissenõutavaks muutumisest 05.10.2022 kuni hagi esitamiseni 13.12.2022

summas 14,14 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel põhivõlalt alates 14.12.2022 kuni

põhinõude täitmiseni.

2. Hagiavalduse asjaolude järgi põhjustati 21.03.2022 kell 19.06 Maardus Ringi tn 64b juures

liiklusõnnetus sõidukiga Toyota Corolla registreerimisnumbriga XXXXXX (edaspidi sõiduk

Toyota), mida juhtis kostja. Liiklusõnnetusega tekitati varaline kahju Yle kuuluvale sõidukile

Škoda Kodiaq registreerimisnumbriga XXXXXX (edaspidi sõiduk Škoda). Kuivõrd

liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduk Toyota kindlustatud AS-is Inges Kindlustus, siis tekkis hagejal

kohustus tekkinud kahju hüvitada. Ringi tn 64b juures parkimiskohalt välja sõites sõiduk Toyota

tagurdas vastu sõiduki Škoda esiotsa, kahjustas seda ning lahkus sündmuskohalt. Kannatanu

sõiduki kahju fikseeriti liiklusõnnetuse tunnistaja tehtud fotol. Liiklusõnnetust pealt näinud

tunnistaja W on hagejale kinnitanud, et nägi sõidukit Toyota parkimiskohalt väljumas ning

seejärel kuulis liiklusõnnetusele omapärast heli ning et sõiduki Toyota juht oli peale kokkupõrget

mõnda aega seisnud enne ära sõitmist. Kostja ei ole liiklusõnnetust nõuetekohaselt vormistanud

ega politseisse teatanud, kuigi teatamine oli kohustuslik, kuna kahju saaja ei olnud teada.

Liiklusõnnetusest teatas häirekeskusele kannatanu, kes sai liiklusõnnetusest teada hiljem samal

päeval, kui tunnistaja temaga sotsiaalmeedia Facebook kaudu ühendust võttis ning selgitas

liiklusõnnetuse asjaolud. Kuigi põhjustajal oli endal kohustus liiklusõnnetusest teavitada, pidi

kannatanu põhjustaja leidmiseks liigset vaeva nägema tehes ise sotsiaalmeediasse postituse, et

sõiduki Toyota omanik välja ilmuks. Kui kannatanu ei oleks sotsiaalmeedias põhjustajat otsima

hakanud ning põhjustajat üles leidnud, siis ei oleks ka kannatanule tekitatud kahju hüvitatud ning

sõiduk jääks parandamata. Liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki taastamiseks pöördus

kannatanu remondiettevõtte Auto 100 Tallinn AS poole. 01.06.2022 esitas Auto 100 Tallinn AS

arve, mis koosneb kannatanu sõiduki avariieelsesse seisundisse taastamise töödest ning

varuosadest. Hageja tasus Auto 100 Tallinn AS poolt esitatud arve 921,65 eurot. Kuivõrd kostja

põhjustas liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt LS § 169 lg 4 ja § 169 lg 5 tingimusi

täitmata so politseile liiklusõnnetusest teatamata, kui varalise kahju saaja ei olnud teada, siis

nõuab hageja kostjalt tekitatud kahju hüvitamist LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel summas 921,65

eurot, millele lisanduvad viivised. Hageja nõue põhineb remondiettevõttele arve alusel tasutud

summal. 20.09.2022 saatis hageja kostja e-postile xxx tagasinõude 921,65 euro tasumiseks,

milles andis kostjale täiendava tähtaja nõude tasumiseks kuni 04.10.2022. Seega arvestab hageja

viiviseid põhinõudelt alates 05.10.2022. Kuivõrd kostja nõuet ei tasunud ega kokkulepet sõlmida

ei soovinud, siis esitas hageja 28.10.2022 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles

kostja nõuet ei tunnistanud. Kostja ei ole hagejale ühtegi tõendit esitanud, milles ta on viidanud

oma vastuväites maksekäsule. Samuti juhib hageja tähelepanu, et juhul kui kostja soovib esitada

tõendina heli- ja videosalvestised vestlusest AS Inges Kindlustus töötajaga, siis tuleb need

tõendid lugeda mittelubatavaks TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel, kuna kostja ei ole AS Inges

Kindlustuse töötajat sellisest toimingust teavitanud ega töötajalt selgesõnalist nõusolekut selliste

materjalide talletamiseks andnud.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt toimus liiklusõnnetus 21.03.2022 kell 19.10

aadressil Ringi 64b. Peatumist ja parkimist keelava märgi tsoonis seisis sõiduk Škoda ning segas

liiklust, piirkonnas on palju pargitud autosid ja lapsed jooksevad pidevalt üle tee. Kostja

manööverdas ja riivas juhuslikult sõidukit Škoda. Kuna sõiduki omanikku autos ei viibinud, siis

võttis kostja temaga ühendust 22.märtsil ja leppis kokku kohtumise, et asjad korda ajada. Kostja

oli kannatanu majas koos tunnistajaga Q, kes samuti vestluses kindlustuspaberite täitmiseks

osales. Sõiduki Škoda omanik kuulas kostja ettepaneku ära, keeldus vastavaid dokumente

väljastamast ja nõudis kahju hüvitamist sularahas, kuigi ta ei teadnud kahju suurust. Kostja tahtis

kõike teha läbi kindlustusfirma ning keeldus raha andmast. Sõiduki omanik lukustas end majja

ega soovinud enam kontakteeruda ja kostja pidi politseile raha väljapressimise juhtumist teatama

22.03. umbes kell 20.30. Patrull ei tulnud kohale aga avaldus intsidendi kohta on politseile

esitatud. Kostjat informeeriti, et saab infot politseilt ja kindlustusfirmalt. 20.09.2022 saabus kiri

hagejalt, kus kahju suuruseks oli määratud 921,65 eurot ning, et kostja on kohustatud

kahjusumma tasuma, millega ta ei nõustunud, kuna tema sõidukil on kehtiv kohustuslik

kindlustuspoliis. Kostja võttis ühendust hagejaga, kelle agent ei soovinud esialgu kohtuda.

Kostja nõudmisel toimunud kohtumisel käitus kindlustusagent Z kahtlaselt, ei vastanud

küsimustele kompententselt ning väitis, et kostja põgenes sündmuskohalt. Kostja andis teada, et

teavitas Škoda omanikku, et võis tema sõidukile otsa sõita ja andis Zle tõendid selle kohta, et

võttis Škoda omanikuga isiklikult ühendust, mille peale Z vastas, et ta ei usu ja, et tal on

tunnistajad, video tõendid selle kohta, et Škoda omanikku ei ole teavitatud intsidendist. Kostja

leiab, et kannatanu eksitas hagejat või mängib kokku kindlustus agendiga. Kumbki ei esitanud

tõendeid, tunnistajaid, videot ega avaldust politseile selle kohta, et kostja põgenes

sündmuskohalt. Hagejal on kirjalikud tõendid selle kohta, et teavitas Škoda omanikku

liiklusõnnetusest ja heli- ja videotõendid vestlusest hageja agendiga Zga.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Pooltel ei ole vaidlust, et 21.03.2022 kell 19.06 põhjustas kostja Maardus Ringi tn 64b juures

liiklusõnnetus sõidukiga Toyota; et liiklusõnnetusega tekitati varaline kahju Yle kuuluvale

sõidukile Škoda; et liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduk Toyota kindlustatud hageja juures; et hageja

on sõiduki omanikule Škoda liikluskahju hüvitanud; et kostja on saanud hagejalt tagasinõude

921,65 euro tasumiseks; et kostja ei ole hagejale tagasinõuet tasunud.

5. Pooltel on vaidlus selles, kas hageja pöördus kohtusse õigustatult, kuna kostja võttis pärast

liiklusõnnetuse toimumist kannatanuga ühendust, et vormistada liiklusõnnetuse teade.

6. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja lepinguga

hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule liikluskindlustuse

seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel.

LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule

kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja

ulatuses. Vaidlus puudus, et Ringi tn 64b juures parkimiskohalt välja sõites tagurdas sõiduk

Toyota vastu sõiduki Škoda esiotsa, kahjustas seda ning lahkus sündmuskohalt. Kannatanu

sõiduki kahju ulatus on fikseeritud liiklusõnnetuse tunnistaja poolt tehtud fotol. Hagiavaldusest

nähtuvalt pöördus kannatanu liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki taastamiseks

remondiettevõtte Auto 100 Tallinn AS poole. Auto 100 Tallinn AS esitatud arvega 01.06.2022

on tõendatud, et Škoda liikluskahju tagajärgede remonttööde eest esitati hagejale arve 921,65

eurot. Auto 100 Tallinn AS arvest nähtuvalt koosneb remondisumma sõiduki Škoda

avariieelsesse seisundisse viimise taastamise töödest ning varuosadest.

7. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud

sõidukijuhi

vastu,

kui

sõidukijuht

põhjustas

kindlustusjuhtumi

ning

lahkus

pärast

kindlustusjuhtumit

õigusvastaselt

ja

süüliselt

kindlustusjuhtumi

toimumise

kohalt.

Liiklusseaduse (LS) § 169 lg 4 p-de 1-5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada,

kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või

liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses

osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju

tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on

loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju

tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad

on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg

5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile

ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS § 169 lg 6 kohaselt tohib sõidukit või

liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid

siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu

ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.

8. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega - liiklusõnnetust pealt näinud tunnistaja W kirjaliku

seletusega, on tõendatud, et nägi sõidukit Toyota parkimiskohalt väljumas, mille järel kuulis

liiklusõnnetusele omapärast heli ning et sõiduki Toyota juht oli peale kokkupõrget mõnda aega

seisnud enne ära sõitmist. Häirekeskuse vastusega 22.11.2022 nr HK 6.-2/727-2 hageja päringule

on tõendatud, et kostja ei ole liiklusõnnetusest nõuetekohaselt politseisse teatanud, vaid

liiklusõnnetusest teatas häirekeskusele sõiduki Škoda omanik Y. Y 3.11.2022 e-kirjaga hagejale

on tõendatud, et ta sai liiklusõnnetusest teada hiljem samal päeval, kui tunnistaja temaga

sotsiaalmeedia Facebook kaudu ühendust võttis ning selgitas liiklusõnnetuse asjaolusid. Kostja

vastusega ja tunnistaja Qi seletusega on tõendatud, et kostja ei vormistanud liiklusõnnetust

nõuetekohaselt liiklusõnnetuse toimumise paigas, vaid läks alles järgmisel päeval Y juurde, et

vormistada kindlustuse jaoks teade. Antud tegevus ei vasta aga eelviidatud liikluskindlustuse ega

liiklusseaduse sätetele ega välista hageja tagasinõudeõigust kostja vastu. Samuti ei välista

tagasinõudeõigust asjaolu, et kannatanu ei nõustunud dokumentide tagantjärele vormistamisega,

mida tõendab kostja kirjavahetus kannatanu Yga. Asjaolul, et kahjustatud sõiduk oli pargitud

keelatud alasse, puudub liiklusõnnetusega vahetu põhjuslik seos. Pargitud sõiduk oli kostjale

nähtav ning sellest möödumine oli ohutu. Kostja vastusest järeldub, et ta sai toimunud

liiklusõnnetusest kohe aru. Kostja seisukohtadele lisatud fotod ja märked nendel liiklusõnnetuse

toimumise kohta on vastuolus tunnistaja W seletusega ega tõenda LS § 169 nõuete täitmist.

Asjasse puutumatud on kostja arvamused ja märkused hageja töötaja Zi kohta.

9. Kohus on seisukohal, et LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused on täidetud, kuna eelpool

uuritud tõenditega on tõendatud, et kostja põhjustas 21.03.2022 kell 19.06 Maardus Ringi tn 64b

juures liiklusõnnetuse s.o kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt

ja süüliselt sündmuskohalt. Samuti on tõendatud, et kostja ei teavitanud liiklusõnnetusest

politseid ega häirekeskust, vaid lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ilma, et liiklusõnnetuse

asjaolud ning varalise kahju eest vastutav isik oleks liiklusõnnetuse osapoolte või politsei poolt

fikseeritud. Kannatanu pidi liiklusõnnetuse põhjustaja leidmiseks teda ise otsima. Seega rikkus ta

LS § 169 lg-tes 5 ja 6 sätestatud kohustust koheselt informeerida liiklusõnnetuse põhjustamisest

kannatanut või politseid ning mitte liigutada sõidukit.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS §186 p 1 järgi lõpeb võlasuhe ainult kohase täitmisega. Kohustus loetakse kohaselt

täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tagasinõudega on tõendatud, et

20.09.2022 saatis hageja kostja e-postile xxx tagasinõude 921,65 euro tasumiseks, milles andis

kostjale täiendava tähtaja nõude tasumiseks kuni 04.10.2022. Kuivõrd kostja nõuet ei tasunud

ega kokkulepet sõlmida ei soovinud, siis esitas hageja 28.10.2022 kostja vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse, milles kostja nõuet ei tunnistanud. Seega oli hageja õigustatud esitama

hagi kohtusse liikluskahju 921,65 euro väljamõistmiseks KindlS § 53 lg 1 p 2, VÕS § 101 lg 1 p

1 ja 108 lg 1 alusel ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista liikluskahju summas 921,65

eurot.

11. VÕS § 101 lõike 1 p 6, § 113 lõike 1 teise lause ja § 94 ning TsMS § 367 kohaselt võib

võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud

ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna

hageja saatis kostjale 20.09.2022 tagasinõude 921,65 euro tasumiseks, milles andis täiendava

tähtaja nõude tasumiseks kuni 04.10.2022, siis arvestab hageja viiviseid põhinõudelt alates

05.10.2022 kooskõlas VÕS §-s 82 lg-ga 2 ja 7. Viivis alates 05.10.2022 kuni hagi esitamiseni

13.12.2022 moodustab 14,14 eurot. TsMS § 367 alusel tuleb mõista kostjalt välja viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kindla summana alates 14.12.2022 kuni

põhinõude täitmiseni. Kohus määrab hageja taotlusel vastavalt TsMS § 445 lg 1, et hageja

kasuks väljamõistetavad summad tuleb kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX

Swedbank pangas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Hageja teate kohaselt on tema ainsaks menetluskuluks asjas tasutud riigilõiv. Kostja vastuväiteid

hageja menetluskulule ei esitanud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Riigilõiv

hagi esitamisel on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja

RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta.

Seega tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata ja hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja

kasuks välja mõista hagimenetluse kulu 280 eurot täies ulatuses.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/