2-22-6785/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

26.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-6785

Tsiviilasi

X avaldus suhtluskorra määramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 16.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa, vastustaja määruskaebemenetluses): X

(isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaja

Lepik

Puudutatud isik I (laps): Q (isikukood XXXXXXXXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres

Lusmägi

Puudutatud isik II (ema, määruskaebuse esitaja) Y

(isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido

Västra

Kohalik omavalitsus: Maardu linn (linnavalitsuse kaudu),

volitatud esindaja TG

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1. Rahuldada Y 13.02. ja 11.03.2024 taotlused ning võtta vastu neil päevadel

esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid.

I.2. Harju Maakohtu 16.01.2024 määrus tühistada osas, milles määrati isa ja lapse

kohtumise ajad kohe määruse jõustumisest. Teha tühistatud osas uus määrus,

millega reguleerida isa ja lapse kohtumisi erinevalt esimese 12 nädala jooksul

vastavalt kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse p-s II.2.1

märgitule. Täiendada sama määrust otsustustega suvevaheajal isaga koos

veedetava aja määramise kohta vastavalt kohtumääruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse p II.2.9 kolmanda kuni viienda lausega. Ülejäänud osas

jätta sama määrus muutmata.

I.3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

I.4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda

kanda, v.a lapse esindaja riigi õigusabi kulu, mis jätta riigi kanda.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada X avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt.

2 (8)

II.2. Määrata kindlaks X (isa) suhtluskord Y (ema) juures elava ühise poja Qga

(laps) alljärgnevalt:

II.2.1

esimese 12 nädala jooksul alates kohtumääruse jõustumisest,

kusjuures esimeseks loetakse nädal, mille teisipäev järgneb kohtu-

määruse jõustumise päevale, kohtub isa lapsega järgmiselt:

-

nädalatel 1 – 4 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab

neljapäeval ja reedel lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta

tagasi mõlemal päeval hiljemalt kell 18, laupäeval ja pühapäeval võtab

isa lapse ema elukohast kell 10 ja viib ema elukohta tagasi mõlemal

päeval hiljemalt kell 18;

-

nädalatel 5 – 8 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab

neljapäeval ja reedel lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta

tagasi mõlemal päeval hiljemalt kell 18, laupäeval võtab isa lapse ema

elukohast kell 10 ja viib ema elukohta tagasi pühapäeval hiljemalt

kell 18;

-

nädalatel 9 – 12 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab

neljapäeval lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi

hiljemalt kell 18, reedel võtab lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema

elukohta tagasi pühapäeval hiljemalt kell 18;

-

juhul, kui laps tööpäevadel ei ole lasteaias, siis võtab isa lapse ema

elukohast;

II.2.2

pärast p-s II.2.1 nimetatud ajavahemiku möödumist kohtub isa

lapsega kalendrinädala numbri põhiselt järgmiselt:

-

iga paaris nädala neljapäeval selliselt, et isa võtab lapse kell 15.30

lasteaiast ja toob tagasi lapse ema elukohta pühapäeval hiljemalt

kell 18. Juhul kui laps ei viibi paaris nädala neljapäeval lasteaias,

siis võtab isa lapse tema ema elukohast;

-

paaritu nädala kolmapäeval ja neljapäeval selliselt, et isa võtab

lapse lasteaiast mitte varem kui 15.30 ja toob lapse tagasi ema

elukohta kell 18;

II.2.3

isa kohustub lapsega suhtlemise ajal järgima lapse tavapärast

päevakava ning lasteaiaga seotud ürituste ajakava;

II.2.4

paarisaastatel veedab laps jõulupühad (24.–25.12) isaga ja

aastavahetuse (31.12.–01.01) emaga ning paaritul aastal vastupidi.

Nendel päevadel võtab isa lapse tema ema elukohast perioodi esimesel

päeval kell 12 ja toob tagasi ema elukohta perioodi viimasel päeval

kell 18;

II.2.5

paarisaastal veedab laps ülestõusmispüha isaga ning paaritul aastal

emaga;

II.2.6

erandina ülejäänud suhtluskorrast veedab laps isadepäeva ja isa

sünnipäeva alati isaga ja emadepäeva ning ema sünnipäeva alati

emaga;

II.2.7

lapsel on õigus eemaloleva vanemaga vabalt suhelda sidevahendite

teel. Vanem peab lapsega sidevahendi abil ühenduse võtmisel

arvestama lapse päevakavaga;

3 (8)

II.2.8

vanemad kohustuvad järgima lapse sotsiaalseid kohustusi (sugulaste

ja sõprade sünnipäevad, lasteaia üritused jne) sõltumata sellest

kumma vanema juures laps parasjagu viibib;

II.2.9

lapsel on õigus veeta isaga suvevaheajal (periood 01.06.–31.08.) üks

katkematu 14-päevane periood. Täpse aja lepivad vanemad kokku

hiljemalt iga aasta 15. aprilliks. Kui kohtumäärus jõustub kuupäeval,

mis on hilisem kui 1. aprill, aga varasem kui 1. august, siis lepivad

vanemad suvevaheajal isaga koos veedetava aja kokku kahe nädala

jooksul alates määruse jõustumisest. Kui kohtumäärus jõustub

augustikuus, siis veedab laps isaga 14 päeva alates määruse

jõustumisele järgnevast 7. päevast, aga mitte kauem kui 31. augustini.

Kui vanemad ei saavuta kokkulepet suvevaheajal isaga koos

veedetava aja kohta, siis määrab selle isa, teatades emale ajast ette

vähemalt 14 päeva.

II.2.10 käesolevas suhtluskorras kajastamata küsimustes on vanematel õigus

eraldi kokku leppida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

II.2.11 määratud suhtluskord kehtib kuni lapse 8-aastaseks saamiseni või

kooli minemiseni, sõltuvalt sellest kumb sündmus saabub varem.

II.3. Menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda kanda, v.a lapse esindaja riigi

õigusabi kulu, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja Y (ema, kohtumenetluses puudutatud isik II) kooselust

sündis XX.XX.XXXX poeg Q (laps, kohtumenetluses puudutatud isik I). Alates aprillist 2022

ei ela vanemad koos. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus.

2. Isa esitas 05.05.2022 Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtluskorra määramiseks. Isa

väitel ei saa ta lapsega vabalt suhelda, sest ema seob isa ja lapse kohtumised omapoolsete

asjakohatute nõudmiste ja keeldudega. Isa palus määrata vanematele võrdne suhtlemiskord

järgmiselt:

-

isa võtab lapse paaris nädala pühapäeval kell 18 ema juurest ja toob tagasi ema juurde

paaritu nädala pühapäeval kell 18, arvestades seejuures lapse igapäevast rutiini;

-

lapsega koos olev vanem ei tee eemalolevale vanemale takistusi lapsega suhtlemiseks.

Pooled tagavad võimaluse suhelda lapsel eemal viibiva vanemaga telefoni või muu

suhtlusvahendi kaudu, arvestades seejuures lapse igapäevast rutiini;

4 (8)

-

lapse sünnipäeval on mõlemal vanemal õigus lapsega kohtuda, olenemata, kelle juures

laps parajasti viibib;

-

isadepäeva veedavad lapsed isaga ja emadepäeva emaga;

-

jõulude ajal viibib laps paaris aastatel isa juures 24. – 25. detsember ja ema juures 26.–

27. detsember ning paaritutel aastatel vastupidi. Paaritutel aastatel veedab laps isaga

31. detsember – 1. jaanuar ja paaris aastatel need päevad ema juures. Neil päevadel

võtab isa lapse kodunt kell 12 ning toob tagasi perioodi lõppedes kell 18;

-

paarisaastatel veedab laps lihavõtted (ülestõusmispüha) isaga ning paaritutel aastatel

emaga;

-

kui laps haigestub, peab vanem sellest teist vanemat koheselt teavitama. Vanem, kelle

juures laps viibib, hindab lapse tervislikku seisundit ning vajadust pöörduda arsti poole;

-

kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel (juubelid,

pulmad jne) on vanemal õigus veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need langevad teise

vanemaga veedetavale nädalale. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva

nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate kokkuleppel muu

ajaga, leppides selles eelnevalt SMS-i või e-posti teel omavahel kokku vähemalt 1 kuu

enne sündmust. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast

suhtlemisgraafikut (st edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis, kui

nädalavahetusi ei oleks vahetatud);

-

isal on õigus osaleda lapse lasteaia üritustel. Mõlemad vanemad saavad külastada last

koolis, treeningus või lasteaias;

-

isaga veedetud nädalal peab isa arvestama lapse igapäevast elukorraldust, s.o. lapse

sõprade sünnipäevi, teisi tähtpäevi ja lapse jaoks tähtsaid sündmusi, nt treeningud vms;

-

vanemad peavad tagama lapsele sarnase elurütmi, võimaldades lapsele tervisliku toidu,

füüsilise tegevuse ja viibimise värskes õhus ning piisava uneaja ning jälgima, et laps ei

vaataks järjest televiisorit ega oleks arvutis/telefonis;

-

kui laps viibib isa juures käesoleva suhtluskorra järgi, on isal õigus lapsega reisida

Euroopa Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra

Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis. Emal on õigus lapsega reisida samuti

eelpool nimetatud riikides ajal, kui laps viibib tema juures käesoleva suhtluskorra

alusel. Isa juures peab lapsel olema kaasas pass või muu isikut tõendav dokument;

-

teiste pühade/sündmuste osas lepivad vanemad vajadusel täiendavalt e-posti teel

kokku, võimalusel nii varakult kui võimalik. Vanemad peavad silmas lapse heaolu ning

võimaldavad mh lapsel osalemist üritusel, mis langevad ajale, mil ta peaks olema teise

vanemaga (nt teise laste sünnipäevad, perekliikmete sünnipäevad, peod jne);

-

suhtluskorraga reguleerimata küsimustes lepivad pooled omavahel kirjalikult kokku.

Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega

kirjalikult nõustunud. Vastava kokkuleppe sõlmimine võib toimuda ka e-posti teel;

-

kumbki vanem austab lapse kiindumisest teise vanemasse ja hoidub lapse juuresolekul

teise vanema halvustamisest ning lapses eemal viibiva vanema suhtes hirmu või

vastumeelsuse kujundamisest. Kumbki vanem ei mõjuta last emotsionaalsete

põhjendustega tegema valikuid vanemate vahel.

3. Ema suhtluskorra kindlaksmääramisele vastu ei vaielnud, kuid leidis, et laps on liiga väike

isa juures ööbimiseks. Laps võiks hakata isa juures ööbima, kui ta on saanud 5-aastaseks, s.o

peale 10.09.2024.

4. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: lapse esindaja) märkis, et isa

ettepanek ei ole piisavalt konkreetne, selge ja arusaadav. Lapse üleandmise koht ja üleandmise

kellaaeg ja kumb vanem toob või viib lapse – see vajab suhtlemise korras kajastamist ka

5 (8)

lihavõtte, isadepäeva ja emadepäeva kohtumistel, et kord oleks täidetav ilma kokkulepeteta.

Lisaks soovitakse reguleerida küsimusi, mis on seotud hooldusõiguse lõpetamise või

otsustusõiguse saamisega (reisimine välismaal). Eemal viibiva vanemaga suhtlemise aeg

sidevahendi kaudu peab olema konkreetselt kindlaks määratud. Suhtlemise korraga ei ole vaja

määrata kindlaks suhtlemist kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel

üritustel ega lasteaia üritustel, sama moodi puudub vajadus reguleerida vanemate poolt lapse

külastamist koolis, treeningus, haiglas või lasteaias. Samuti ei ole vaja suhtlemise korda kirja

panna küsimusi, milles vanemad sõlmivad kokkuleppe (suvevaheaja veetmine). Suhtlemise

kord ei peaks sisaldama ka deklaratiivseid märkusi lapse kiindumuse austamise ja lapses hirmu

või vastumeelsuse kujundamise või vanemate vahel valiku tegemise kohta.

5. Maardu linna (edaspidi: KOV) esindaja ei toetanud isa avaldust, sest leidis, et ema ei ole

teinud takistusi isale lapsega suhtlemiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus rahuldas avalduse 16.01.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt ning

määras isa ja lapse suhtluskorra järgmiselt:

-

isa kohtub lapsega iga paaris nädala neljapäeval selliselt, et isa võtab lapse kell 15.30

lasteaiast ja toob tagasi lapse ema elukohta pühapäeval hiljemalt kell 18. Juhul kui laps

ei viibi paaris nädala neljapäeval lasteaias, siis võtab isa lapse tema ema elukohast;

-

isa kohtub lapsega paaritu nädala kolmapäeval ja neljapäeval selliselt, et isa võtab lapse

lasteaiast mitte varem kui 15.30 ja toob lapse tagasi ema elukohta kell 18;

-

isa kohustub lapsega suhtlemise ajal järgima lapse tavapärast päevakava ning lasteaiaga

seotud ürituste ajakava;

-

paarisaastatel veedab laps jõulupühad (24.–25.12) isaga ja aastavahetuse (31.12–01.01)

emaga ning paaritul aastal vastupidi. Nendel päevadel võtab isa lapse tema ema

elukohast perioodi esimesel päeval kell 12 ja toob tagasi ema elukohta perioodi

viimasel päeval kell 18;

-

paarisaastal veedab laps ülestõusmispüha isaga ning paaritul aastal emaga;

-

erandina ülejäänud suhtluskorrast veedab laps isadepäeva ja isa sünnipäeva alati isaga

ja emadepäeva ning ema sünnipäeva alati emaga;

-

lapsel on õigus eemaloleva vanemaga vabalt suhelda sidevahendite teel. Vanem peab

lapsega sidevahendi abil ühenduse võtmisel arvestama lapse päevakavaga;

-

vanemad kohustuvad järgima lapse sotsiaalseid kohustusi (sugulaste ja sõprade

sünnipäevad, lasteaia üritused jne) sõltumata sellest kumma vanema juures laps

parasjagu viibib;

-

lapsel on õigus veeta isaga suvevaheajal (periood 01.06–31.08) üks katkematu

14-päevane periood. Täpse aja lepivad vanemad kokku hiljemalt iga aasta 15. aprilliks;

-

suhtluskorras kajastamata küsimustes on vanematel õigus eraldi kokku leppida

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

-

suhtluskorra kokkulepe kehtib kuni lapse 8-aastaseks saamiseni või kooli minemiseni,

sõltuvalt sellest kumb sündmus saabub varem.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse

esindamise riigiõigusabi kulu, mis jäi riigi kanda.

6.1. Maakohus lähtus PKS § 123 lg-st 1, § 143 lg-test 1 ja 2 ning pidas põhjendatuks määrata

kindlaks lapse ja isa suhtluskord. Vanemate räägitust järeldub, et isa suhtlus lapsega on

toimunud vanemate kokkuleppel, kuid on olnud kohati liiga intensiivne ja kaootiline, sest isa

on lapsega suhelnud sellel ajal kui laps emaga mänguväljakul on või tänaval jalutab. Vanemad

elavad samal tänaval ja peaaegu kõrvuti majades. Ema tunnetas isa sellist käitumist ahistavana.

6 (8)

6.2. Lapse huvidest lähtudes tuleks alustada isa ja lapse suhtlemis ööbimistega järkjärguliselt.

Laps ei ole viimase paari aasta jooksul peale vanemate lahku kolimist emast eraldi ööbinud.

Suhtluskorra järgi kohtub laps kahel esimesel kuul isaga selliselt, et ta on nädalavahetusel ainult

ühe öö isa juures. Peale kahe kuu möödumist viibib laps kõikidel isa suhtluskorra päevadel

öösel isa juures. Kaks kuud on piisavalt pikk periood, et harjutada last isa juures ööbimisega

ning ei piira liigselt ka isa õigusi lapsega suhelda. Ema peab julgustama ja soosima lapse

suhtlust isaga.

6.3. Vanemad peavad omavahelises suhtluses käituma teineteise suhtes lugupidavalt ja silmas

pidama, et nad on sunnitud üksteisega suhtlema ainult nende ühise lapse pärast. Lapse huvid

kaaluvad üles vanemate omavahelised negatiivsed tunded ja vanemad peavad käituma üksnes

ja ainult lapse huvidest lähtudes. Eeltoodust tulenevalt on vanematel võimalus lapse huvidest

lähtudes kokku leppida suhtluskorras määruses toodust teisiti. Lapsega suhtlemise korra peavad

omavahel kokku leppima eelkõige täiskasvanud vanemad ise, mitte kõrvalised kolmandad

isikud.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

7. Ema esitas 31.01.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas,

milles laps on isa juures paaris nädala neljapäeva kella 15.30-st kuni pühapäeva kella 18-ni ning

saata asi selles osas tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt võib ringkonnakohus

teha ise uue lahendi. Menetluskulud palub ema jaotada vastavalt seadusele. Ema leiab, et

vaidlustatud määrus on vastuoluline, sest määruse põhjenduse järgi peaks lapsel isa juures

ööbimine algama üleminekuajaga, kuid see punkt määruse resolutsioonis puudub.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks. Isa vaidles kaebusele vastu. Lapse esindaja määruskaebusega ei nõustunud.

KOV-i esindaja tegi ettepaneku määrata lapse isa juures ööbimised etapiliselt: esimesel kolmel

kuul kohtub isa lapsega iga paaris nädala neljapäevast pühapäevani ilma ööbimiseta; neljandal

ja viiendal kuul isa kohtub lapsega iga paaris nädala neljapäevast pühapäevani lapse ööbimisega

ühel ööl; kuuendal ja seitsmendal kuul isa kohtub lapsega iga paaris nädala neljapäevast

pühapäevani lapse ööbimisega kaks ööd; kaheksandast kuust isa kohtub lapsega iga paaris

nädala neljapäevast pühapäevani lapse ööbimisega kolm ööd. Maakohus määruskaebust ei

rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik

saabus 28.02.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osas, milles maakohus ei näinud lapse isa

juures ööbimisele ette üleminekuaega (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega reguleerib isa ja lapse kohtumisi

erinevalt esimese 12 nädala jooksul vastavalt määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse p-s II.2.1 märgitule. Ühtlasi täiendab ringkonnakohus vaidlustatud määrust

otsustustega suvevaheajal isaga koos veedetava aja määramise kohta vastavalt määruse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse p-s II.2.9 kolmanda kuni viienda lausega. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt ja menetlusosalised kannavad ise oma menetluskulud, v.a riigi õigusabi

kulud jäävad riigi kanda.

10. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni veel lahendamata menetluslikud taotlused.

10.1. Ema soovis määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 ls 1 sätestab, et

määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit

korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Maakohus on menetlus-

osalised vajalikus ulatuses ära kuulanud ja ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku

materjalide põhjal.

7 (8)

11. Ema

esitas

13.02.2024

väljavõtted

lapse

haigusloost

ning

11.03.2024

psühholoogi/neuropsühholoogi IK esmase psühholoogilise järelduse. TsMS § 662 lg 3 alusel

võtab ringkonnakohus nimetatud tõendid asja juurde.

12. Edasi lahendab ringkonnakohus asja sisuliselt.

12.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et isa ja lapse suhtluskorra määramine

on põhjendatud, selles osas pole vaja maakohtu põhjendusi korrata, kuid maakohtu määratud

suhtluskorda tuleb teatavas osas täpsustada ja muuta. Maakohus leidis määruse põhjendustes,

et lapse isa juures ööbimine peaks olema järkjärguline, kuid määruse resolutsioon seda ei

kajasta. Kõnealuses osas on määruskaebus põhjendatud.

12.2. Asja materjalidest nähtub, et 07.12.2023 ärakuulamisel arutasid vanemad lapse viibimist

isa juures ja mõlemad vanemad olid nõus, et laps võiks isa juures ööbida üleminekuajaga.

Ringkonnakohus leiab, et üleminekuaeg võiks olla esimesed 12 nädalat alates määruse

jõustumisest, kusjuures esimeseks loetakse nädal, mille teisipäev järgneb määruse jõustumise

päevale. Võttes arvesse eelkõige lapse vanust ja huve, aga ka vanemate huve on põhjendatud,

et isa kohtub sel ajal lapsega järgmiselt:

-

nädalatel 1 – 4 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab neljapäeval ja reedel

lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi mõlemal päeval hiljemalt kell 18,

laupäeval ja pühapäeval võtab isa lapse ema elukohast kell 10 ja viib ema elukohta

tagasi mõlemal päeval hiljemalt kell 18;

-

nädalatel 5 – 8 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab neljapäeval ja reedel

lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi mõlemal päeval hiljemalt kell 18,

laupäeval võtab isa lapse ema elukohast kell 10 ja viib ema elukohta tagasi pühapäeval

hiljemalt kell 18;

-

nädalatel 9 – 12 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab neljapäeval lapse

lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi hiljemalt kell 18, reedel võtab lapse

lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi pühapäeval hiljemalt kell 18;

-

juhul, kui laps tööpäevadel ei ole lasteaias, siis võtab isa lapse ema elukohast;

Pärast nimetatud ajavahemiku möödumist kohtub isa lapsega kalendrinädala numbri põhiselt

nii nagu määras maakohus ehk:

-

iga paaris nädala neljapäeval võtab isa lapse kell 15.30 lasteaiast ja toob tagasi ema

elukohta pühapäeval hiljemalt kell 18. Juhul kui laps ei viibi paaris nädala neljapäeval

lasteaias, siis võtab isa lapse ema elukohast;

-

paaritu nädala kolmapäeval ja neljapäeval võtab isa lapse lasteaiast mitte varem

kui 15.30 ja toob lapse tagasi ema elukohta kell 18.

12.3. Ringkonnakohtu hinnangul tagavad eelmises alapunktis märgitud suhtluskorrad

mõistlikul määral suhtlemise isa ja lapse vahel. Samas on maakohtu määratud suhtluskorda

võimalik asuda täitma pärast seda, kui laps on isaga koos olemisega ja isa juures viibimisega,

sh ööbimisega harjunud. Neil kaalutlustel on põhjendatud, et määruse täitmise esimese nelja

nädala jooksul laps veel isa juures ei ööbi, kuid saab juba sealse keskkonnaga harjuda. Seejärel

ööbib laps isa juures ühe öö igal teisel nädalavahetusel ja lõpuks kaks ööd samuti igal teisel

nädalavahetusel. Asjas esitatud tõendite põhjal ei ole määratud kord lapsele koormav.

12.4. Kuna lapse ja isa kohtumised sõltuvad määruse jõustumisest, on vaidlustatud määrust

vaja täiendab otsustustega suvevaheajal isaga koos veedetava aja määramise kohta. Kui

kohtumäärus jõustub kuupäeval, mis on hilisem kui 1. aprill, aga varasem kui 1. august, siis

lepivad vanemad suvevaheajal isaga koos veedetava aja kokku kahe nädala jooksul alates

määruse jõustumisest. Kui kohtumäärus jõustub augustikuus, siis veedab laps isaga 14 päeva

alates määruse jõustumisele järgnevast 7. päevast, aga mitte kauem kui 31. augustini. Kui

8 (8)

vanemad ei saavuta kokkulepet suvevaheajal isaga koos veedetava aja kohta, siis määrab selle

isa, teatades emale ajast ette vähemalt 14 päeva.

13. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 1 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest

puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus

täna eraldi määrusega.

14. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus

määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles

TsMS § 173 lg 1 ls 2 järgi märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus

korrigeerib vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2.11, märkides, et määratud suhtluskord kehtib

kuni lapse 8-aastaseks saamiseni või kooli minemiseni, sõltuvalt sellest kumb sündmus saabub

varem.

15. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)