3-24-42/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-42

Haldusasi

Rahapesu Andmebüroo 5. jaanuari 2024. a taotlus nr

1.2-1/4-1 vara riigi omandisse kandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja KK

Puudutatud isik – X

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rahapesu Andmebüroo määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Rahapesu Andmebüroo 28. veebruari 2024. a määruskaebuse lisad (dtl 416–

418) haldusasja nr 3-24-42 materjalide juurde.

2. Keelata puudutatud isikul ja tema esindajatel tuvuda kohtutoimikuga haldusasjas

nr 3-24-42 määruse resolutsiooni punktis 1 märgitud dokumente puudutavas osas

ning saada nendest dokumentidest ärakirju.

3. Rahuldada Rahapesu Andmebüroo määruskaebus.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-

24-42 resolutsiooni punkt 1 ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada Rahapesu

Andmebüroo 5. jaanuari 2024. a taotlus ning anda luba kanda X valduses olnud

ning Maksu- ja Tolliameti poolt 30. novembril 2022 hoiule võetud sularaha 350 000

Ukraina grivnat riigi omandisse.

5. Jätkata Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-

24-42 resolutsiooni punktiga 3 rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist

kuni eelmises punktis märgitud vara riigi omandisse kandmise kohta Rahapesu

Andmebüroo haldusakti andmiseni.

6. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

3-24-42

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) esitas Tallinna Halduskohtule 05.01.2024 taotluse nr

1.2-1/4-1 (täiendatud 15.02.2024) anda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

(RahaPTS) § 57 lg 7 alusel luba kanda riigi omandisse X valduses olnud sularaha 350 000

Ukraina grivnat (UAH), mis on võetud Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt hoiule. Tallinna

Halduskohtu 01.03.2023 määrusega nr 3-23-451 antud loa alusel RAB-i 03.03.2023

ettekirjutusega nr 3-1/220-3 varale kehtestatud 1-aastane käsutuspiirang lõpeb 05.03.2024.

Esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku valduses olnud vara pärineb kuritegelikust

tegevusest ja seetõttu ei ole puudutatud isik vara tegelik omanik. Puudutatud isik saabus Narva

piiripunkti 30.11.2022 kell 10.15 ning deklareeris enne tollikontrolli suuliselt 350 000 UAH.

Isik selgitas sularaha päritolu kohta tolliametnikele, et teenis selle Rootsis töötades. Puudutatud

isik ei ole esitanud RAB-le usutavaid selgitusi ega dokumente tema valduses olnud Ukraina

grivnade päritolu kohta (sh ei vastanud puudutatud isik RAB-i 11.10.2023 järelepärimisele).

RAB-l on kahtlus, et Eestisse toodud grivnad võivad olla Venemaa sõjategevuse käigus Ukraina

territooriumilt varastatud. Puudutatud isik on Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) selgitanud, et

ta on toonud Ukraina grivnasid Venemaalt Eestisse ca 10 korda. Isiku väitel jagatakse grivnasid

Ivangorodi turul ja nende üle piiri Eestisse toimetamise eest makstakse iga kord 30–40 eurot.

Samuti selgitas isik, et samal päeval viibis Ivangorodis grivnasid jagavate isikute juures veel

mitu inimest, kes peeti samuti Narva piiripunktis kinni. Isik tunnistas, et väitis kartusest varem,

et raha on tema oma. RAB-i veendumusel tegutses isik nn sularahamuulana, vedades grivnasid

kolmanda isiku huvides ja tasu eest (smurfing). RAB ei otsusta, kas rahapesu on toimunud, vaid

peab tagama kahtlusaluse vara säilimise. Rahapesuvastase töökonna (Financial Action Task

Force, FATF) soovituse järgi peaksid riikidel olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad

konfiskeerida kuritegeliku vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Piirangualuse vara legaalne

päritolu on tõendamata ja tegelikku omanikku ei ole õnnestunud tuvastada. Konfiskeerimine

kriminaalmenetluse raames ja nn halduskonfiskeerimine ei võistle teineteisega ning nende

vahel puudub hierarhia. Halduskonfiskeerimist ei välista see, kui kriminaalmenetlust ei alustata

või selle raames vara ei arestita. RAB ei saa hinnata ega kommenteerida kriminaalmenetluse

toiminguid. Nn halduskonfiskeerimine kehtestati 2017. a-l Eesti rahandus- ja finantssüsteemi

ärakasutamise tõkestamiseks. Meetme eesmärk ei ole isiku karistamine või tema süüküsimuse

lahendamine, vaid taastada õiguspärane olukord, kus vara võetakse võõrast valdusest ära ja

tagatakse võimalus see kannatanutele tagastada (RahaPTS § 57 lg 10). Ka käsutuspiirangute

seadmise eesmärk ei ole ainult alustada kriminaalmenetlust, vaid vara säilitamine ja asjaolude

väljaselgitamine. Nn halduskonfiskeerimise instituut muutuks sisutuks, kui kriminaalmenetluse

alustamata jätmine või selle raames vara arestimata jätmine tähendaks automaatselt rahapesu

kahtluse kadumist ja seatud piirangute tühistamist.

2. Puudutatud isik RAB-i taotluse suhtes seisukohta ei esitanud.

3. Tallinna Halduskohus jättis 16.02.2024 määrusega RAB-i 05.01.2024 taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1). RAB-i viidatud Riigikohtu 15.10.2020 määruse nr 3-20-664

asjaolud erinesid praegusest juhtumist, sest selles asjas oli enne vara riigi omandisse taotlemist

toimunud kriminaalmenetlus, mille käigus ei õnnestunud vara tegelikku omanikku tuvastada.

Nn halduskonfiskeerimise kujunemislugu (vt 01.01.2004, 28.01.2008 ja 18.05.2012 jõustunud

redaktsioonid) viitab, et RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise võimalused piirduvad olukorraga, kus

vara päritolu on üritatud tuvastada kriminaalmenetluses, kuid see ei ole mõistlikele pingutustele

vaatamata õnnestunud (vt kuni 26.11.2017 kehtinud RahaPTS v.r § 37 lg 2; kehtiva RahaPTS

§ 54 lg 3). Vara on võimalik konfiskeerida ja konfiskeerimise eesmärgil vara säilimist tagada

ka kriminaalmenetluses. Hiljemalt puudutatud isiku tunnistajana ülekuulamisest (26.06.2023)

3-24-42

3(7)

kriminaalasjas nr 2324010004 pidi RAB-le olema teada, et PPA menetleb kriminaalasja suures

koguses sularaha salakaubaveo kuriteos (karistusseadustiku (KarS) § 391). Riigikohus selgitas

14.12.2023 määruses nr 1-23-4049 (p-d 15–17), milliseid meetmeid saab sellises menetluses

rakendada.

RAB on teinud puudutatud isiku poolt sularaha Euroopa Liidu (EL) tolliterritooriumile toomise

asjaoludest põhjendatud järeldusele, et isiku valduses olnud sularaha pärineb kuritegelikust

tegevusest ning seetõttu ei ole tema vara tegelik omanik. Sellest oli RAB-l võimalik teavitada

PPA-d või prokuratuuri, kes saanuks otsustada, kas on põhjust kahtlustada puudutatud isikut

kuriteos ning rakendada kriminaalmenetluses ettenähtud meetmeid vara arestimiseks hilisema

konfiskeerimise eesmärgil. Ka vara laiendatud konfiskeerimine võimaldaks saavutada eesmärgi

vältida kuriteost pärineva vara sattumist legaalsesse käibesse. Kuna RAB ei ole pöördunud PPA

või prokuratuuri poole raha tegeliku omaniku (kannatanu) väljaselgitamiseks, ei ole võimalik

hinnata RAB-i viidatud FATF-i soovituste järgimise (nn halduskonfiskeerimise) lubatavust ja

RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Samuti kahtleb kohus, kas vara riigi

omandisse kandmisel kohaldamisel realiseerub RAB-i väidetud kannatanu võimalus saada vara

tagasi, sest seadusest ei tulene RAB-le kohustust selgitada välja vara tegelik omanik ja teda

teavitada. Kannatanu huvisid saab arvestada ka kriminaalmenetluses (nt Riigikohtu 11.06.2021

otsus nr 1-18-5732, p 92).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. RAB palub 28.02.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.02.2024

määruse resolutsiooni p 1 ning teha asjas uus määrus, millega anda RAB-le taotletud luba kanda

puudutatud isiku valduses olnud vara riigi omandisse. Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi.

Täidetud on kõik RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused: RAB on taotluse esitamiseks pädev

asutus; vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud üks aasta; vara omanikku või

tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Samuti on täidetud RahaPTS § 57 lg-test

1, 3 ja 6 tulenevad tingimused: esineb jätkuv rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus ning

vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu või vara mitteseotust

terrorismi rahastamisega, samuti ei ole RAB-l või kriminaalasja menetlejal õnnestunud vara

omanikku või tegelikku kasusaajat kindlaks teha. RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamine ei ole seotud

kriminaalmenetluse alustamise ega olemasoluga, vaid tegemist on täiendava meetmega. Kohus

ei ole haldusasjas nr 3-23-451 seadnud kahtluse alla üheaastase käsutuspiirangu kohaldamise

eelduste täidetust, mis suures osas kattuvad riigi omandisse kandmise eeldustega. Seejuures on

kohus ka praeguses asjas pidanud jätkuvat rahapesu kahtlust põhjendatuks. RAB on püüdnud

lisatoimingutega selgitada välja vara tegelik päritolu, kuid see ei ole aasta jooksul õnnestunud.

RahaPTS §-s 57 sätestatud RAB-i volitused on kahtlusepõhised, mida tuleb peamiselt sisustada

majandus- ja ärisuhete toimimise põhimõtete kaudu. Asjaoludest nähtuvalt ei saa olla kahtlust,

et puudutatud isik ei ole vara omanik. RAB-l ei ole mõistlikele jõupingutustele vaatamata seni

õnnestunud tuvastada vara tegelikke omanikke (võimaliku kuriteo ohvreid) ning RAB ei saa

viia läbi kriminaalmenetlust ega nõuda seda uurimisasutuselt. Ukraina ametivõimud ei ole sõja

tõttu võimelised uurima sõjapiirkonnas toime pandud kuritegusid ja Venemaa ametivõimudega

puudub koostöö. Halduskohus on sarnastel asjaoludel mitmed RAB-i taotlused ka rahuldanud

(nt haldusasjad nr 3-24-28, 3-24-69, 3-24-112).

Halduskohus on põhjendamatult heitnud RAB-le ette uurimisasutusele info edastamata jätmist,

mis on toonud kaasa ebaõige lahendi. RAB täitis RahaPTS § 54 lg-st 3 tuleneva kohustuse ja

edastas teabe PPA-le ning on ka hiljem uurimisasutusega infot vahetanud (sh mitteformaalselt).

3-24-42

4(7)

Teabevahetuse andmed kajastusid mh RAB-i taotluses ja selle lisades ning kui asjaolud jäid

kohtule ebaselgeks, tulnuks seda RAB-le selgitada ja anda võimalus esitada täiendavad tõendid.

RAB on 07.12.2023 ettekirjutustega mh tunnistanud enda seatud piirangud kehtetuks nende

isikute osas, kelle valduses olnud vara on arestitud kriminaalmenetluses. RAB on haldusorgan,

mitte uurimisasutus, ning tema pädevuses ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine. RAB ei saa

hinnata ega kontrollida kriminaalmenetluse ulatust või tehtud toiminguid. Uurimisasutusel on

kohustus RAB-i teavitada vaid siis, kui kriminaalmenetluse tõttu tuleb RAB-l lõpetada enda

seatud piirangud. Konfiskeerimine kriminaalmenetluse käigus ja nn halduskonfiskeerimine ei

võistle omavahel ja nende vahel puudub hierarhia. RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise sidumine

kriminaalmenetluse läbiviimisega ei põhine seadusel ning seda ei toeta ka FATF-i soovitused.

Eristada tuleb rahapesu ja rahapesu kahtlust. Kui vara seaduslik kuuluvus ei leia tõendamist, on

võimalik algatada kriminaalmenetlus või kanda vara RahaPTS § 57 lg 7 alusel riigi omandisse.

Tegemist on eraldi menetlustega. Nn halduskonfiskeerimise eesmärk on taastada õiguspärane

olukord, kus tegelikuks omanikuks mitteolevalt isikult võetakse temale mittekuuluv vara ära ja

tagatakse võimalus vara kannatanule tagastada (RahaPTS § 57 lg 10) või konfiskeerida see riigi

tuludesse. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine või selles vara arestimata jätmine ei tähenda

veel rahapesu kahtluse kadumist ja vara suhtes kehtestatud piirangute tühistamist. Seadusandja

kehtestaski nn halduskonfiskeerimise instituudi eesmärgiga, et rahapesu kahtluse tõttu piiratud

vara oleks võimalik ka kriminaalmenetluse väliselt konfiskeerida ja kanda riigi tuludesse. Muu

hulgas võivad kannatanud võrdselt jõuda oma vahenditeni nii siis, kui vara konfiskeeritakse

kriminaalmenetluses, kui ka siis, kui see toimub haldusmenetluses.

5. Tallinna Ringkonnakohus võttis 29.02.2024 määrusega määruskaebuse menetlusse ning

rahuldas HKMS § 208 lg 2 alusel RAB-i taotluse määruskaebuse tagamiseks, arestides HKMS

§ 251 lg 1 p 4 alusel kuni haldusasja nr 3-24-42 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni

puudutatud isiku valduses olnud sularaha 350 000 UAH, mis on MTA poolt hoiule võetud.

6. Puudutatud isik ei ole määruskaebuse suhtes seisukohta esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

7. RAB-i 28.02.2024 määruskaebus (p 6) sisaldab taotlust piirata RahaPTS § 53 lg 4, § 55

lg 1 p-de 1 ja 3 ning avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 alusel puudutatud isiku ja tema

võimaliku esindaja juurdepääsu määruskaebuse lisadele 1 ja 2 tervikuna. Määruskaebuse lisad

(dtl 416–418) on RAB edastanud ringkonnakohtule 29.02.2024 kaaskirjaga. Kõnealused

dokumendid kajastavad RAB-i ja PPA kirjavahetust 09.08.2023 ja 04.09.2023, mis puudutas

piiril kinni peetud Ukraina grivnade võimalikku arestimist kriminaalasjas nr 2324010004. RAB

on viidanud, et dokumendid sisaldavad isikuandmeid ja kriminaalmenetlusega seotud teavet,

samuti andmeid RAB-i ja PPA ametnike kohta.

8. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses toodud viited RahaPTS § 55 lg 3 p-dele 1 ja

3 ei ole haldusasja toimikuga tutvumise piiramiseks asjakohased, sest need sätted puudutavad

üksnes juurdepääsu piiramist RAB-i ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga.

Määruskaebuse lisad ei kujuta endast RahaPTS § 55 lg 2 teises lauses nimetatud dokumenti.

RAB-i taotlus määruskaebuse lisadele juurdepääsu piiramiseks tuleb siiski rahuldada. Praeguse

haldusasja menetlus on kuulutatud Tallinna Halduskohtu 09.01.2024 määruse resolutsiooni p-

ga 4 tervikuna kinniseks ning vajadus HKMS § 79 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel (s.o asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teabe ja menetlusväliste isikute eraelu kaitseks) piirata puudutatud

isiku ja tema võimaliku esindaja juurdepääsu määruskaebuse lisadele on kaalukam puudutatud

3-24-42

5(7)

isiku õigusest tutvuda haldusasja materjalidega (HKMS § 88 lg-d 2 ja 6). Esitatud kirjavahetus

kajastab kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid, mille avaldamiseks on vaja prokuratuuri

luba (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 214). Samuti on PPA 04.09.2023 e-kirjas loetletud

isikud, kellel piiri ületades kaasas olnud grivnade arestimist taotletakse kriminaalmenetluses,

ning kirjavahetus kajastab lisaks asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet RAB-i ja PPA

kriminaalpolitsei ametnike kohta (RahaPTS § 53 lg 4; politsei ja piirivalve seaduse § 4 lg 5).

II

9. Praeguse vaidluse keskseks küsimuseks on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused ning

nende täidetus RAB-i 05.01.2024 taotluse nr 1.2-1/4-1 esemeks oleva vara (sularaha 350 000

UAH – 500-grivnased kupüürid, kokku 700 tk) riigi omandisse kandmiseks. RAB-i taotlus

tugineb RahaPTS § 57 lg 7 esimesele lausele, mis näeb ette järgmist: „Kui ühe aasta jooksul

pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol

oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab Rahapesu

Andmebüroole või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib Rahapesu

Andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.“

Sättest nähtuvalt eeldab RAB-i loataotluse rahuldamine seda, et vara käsutamise piirangute

kehtestamisest on möödunud vähemalt üks aasta ning vara omanikku või kontol oleva vara

tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha või alternatiivselt on vara valdaja teatanud

kirjalikult soovist varast loobuda. Täiendavalt tuleb arvestada, et kõigi RahaPTS § 57 lg-tes 1,

3, 6 ja 7 toodud meetmete rakendamiseks peab esinema jätkuv rahapesu kahtlus (vt ka RahaPTS

§ 57 lg 10; samuti Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-664, p 17). Lisaks sätestab RahaPTS

§ 57 lg 8, et kontol oleva vara puhul käsitatakse mh RahaPTS § 57 lg 7 rakendamisel konto

omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata.

10. Tallinna Ringkonnakohus leidis 23.04.2024 määrustes haldusasjades nr 3-23-2814 ja nr

3-23-2858 (mõlemad jõustumata) kokkuvõtlikult, et nõustuda ei saa RAB-i seisukohaga, et

RahaPTS § 57 lg 7 näeb sisuliselt ette nn halduskonfiskeerimise ning võimaldab kanda riigi

omandisse mh vara, mille suhtes esinevat rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlust ei ole

puudutatud isik suutnud käsutuspiirangu tähtaja jooksul kõrvaldada ja mille legaalset päritolu

või terrorismi rahastamisega mitteseotust ei ole ka RAB-l endal õnnestunud kindlaks teha.

Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab RahaPTS § 57 lg 7 kanda riigi omandisse üksnes n-ö

peremehetut vara, mitte lihtsalt kõrvaldamata rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega

vara. RahaPTS § 57 lg 7 alusel saab vara kanda riigi omandisse kahel juhul: 1) vara valdaja on

RAB-le või prokuratuurile kirjalikult teatanud soovist varast loobuda; 2) vara, millest valdaja

ei ole soovinud loobuda, saab riigi omandisse kanda vaid siis, kui on tõendatud, et vara valdaja

on variisik (st isik, kes üksnes hoiab temale mittekuuluvat vara) või poleks vara kunagi pidanud

isiku valdusesse jõudma (vrd haldusasi nr 3-20-664).

11. Eeltoodust tulenevalt ei piisa RahaPTS § 57 lg 7 alusel vara riigi omandisse kandmiseks

pelgalt kõrvaldamata rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest. Ka RahaPTS § 57 lg-d 1,

3 ja 6 ei nõua puudutatud isikult mitte RAB-i kahtluste (või nende aluseks oleva teabe)

ümberlükkamist, vaid tõendite esitamist kahtlusaluse vara päritolu või varakäsutuse eesmärgi

kohta. Hinnangu sellele, kas vara päritolu või varakäsutuse eesmärk on seaduslik või esineb

jätkuv rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, annab RAB temal oleva teabekogumi põhjal

(st arvestades nii puudutatud isiku esitatud dokumente ja selgitusi kui ka välisriikide rahapesu

andmebüroodelt saabunud või muul viisil RAB-i enda poolt kogutud teavet). Jätkuv kahtlus on

piisav selleks, et seada RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 alusel piirangud vara käsutamisele, kuid

mitte selleks, et kanda vara RahaPTS § 57 lg 7 alusel riigi omandisse.

3-24-42

6(7)

12. Ringkonnakohus jääb RahaPTS § 57 lg 7 tõlgendamise osas haldusasjades nr 3-23-2814

ja nr 3-23-2858 väljendatud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata.

Kuigi viidatud 23.04.2024 määrused puudutasid kontol oleva vara riigi omandisse kandmist,

on neis toodud üldised põhimõtted laiendatavad ka praegusele vaidlusele. Täiendavalt märgib

ringkonnakohus siiski, et nõustub RAB-i seisukohaga selles, et RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise

võimalikkus ei sõltu vahetult kriminaalmenetluse toimingutest, v.a osas, et kui vara on arestitud

kriminaalmenetluses, tuleb RAB-l käsutuspiirangud viivitamata lõpetada (RahaPTS § 57 lg 5).

Seega on kriminaalmenetluses vara arestimisel küll eesõigus, kuid vara kriminaalmenetluses

arestimata jätmine või kriminaalmenetluse alustamata jätmine ei välista iseenesest RahaPTS

§ 57 lg-te 6 ja 7 kohaldamist. Põhjusel, et RAB-i haldusmenetlus ja kriminaalmenetlus ei sõltu

vahetult üksteisest, ei pea RahaPTS § 57 lg 7 sisustamisel lähtuma ka samadest eeldustest nagu

kriminaalmenetlusliku laiendatud konfiskeerimise puhul (st aluseks ei ole mitte eeldus, et isik

ei ole vara omanik, vaid eeldus, et isik on vara omandanud kuriteo toimepanemise tulemusel

või sellise vara arvel – nt Riigikohtu 14.12.2023 määrus nr 1-23-4049, p-d 16–17). Sellele viitab

selgelt ka RahaPTS § 57 lg 8, mille eesmärgiks oli tulevikus vältida varasemas praktikas ette

tulnud olukordi, kus oli küll teada, et vara ei kuulu majanduslikus mõttes seda valdavale isikule,

kuid valdajat tuli sellele vaatamata käsitada vara omanikuna (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

11.09.2013 määrused nr 3-13-892 ja nr 3-13-893; 13.09.2013 määrus nr 3-13-891).

13. Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et RAB oli pädev taotlust esitama ja asjaomase oleva

vara käsutamise esmasest piiramisest oli taotluse esitamise ajaks möödunud enam kui aasta

ning samas esines RAB-l jätkuvalt kahtlus, et tollipiiri ületamisel puudutatud isiku valduses

olnud ja MTA poolt hoiule võetud vara on seotud rahapesuga. Vaidlus puudub ka selles, et

puudutatud isik ei ole teatanud soovist varast loobuda. Puudutatud isik on edastanud RAB-le

ajavahemikul 06.02.2023–03.03.2023 kokku 12 e-kirja, milles väitis, et tegemist oli tema pikka

aega hoitud säästudega ja Rootsis teenitud rahaga ning palub see viivitamata tagastada. Kuna

puudutatud isiku 10.02.2023 esitatud 2018–2019 palgateatised ega 2022. a jaanuari–septembri

kontoväljavõtted ei tõendanud Ukraina grivnade omandamist, küsis RAB temalt 13.02.2023 ja

21.02.2023 e-kirjadega selle kohta täpsemaid andmeid. Puudutatud isik selgitas 15.02.2023 ja

26.02.2023 e-kirjades, et ostis grivnad tundmatute isikute käest Ivangorodi turult 6000 euro

eest, et need seejärel kasumlikult ümber vahetada.

14. PPA 26.06.2023 tunnistaja ülekuulamise protokolli kohaselt on puudutatud isik andnud

kriminaalasjas nr 23240100004 ütlusi, millest nähtuvalt ajal, kui ta ei tööta Rootsis ehitusel,

käib ta Venemaal küllaltki sageli (vähemalt 3–4 korda nädalas) ning veab vastavalt tellimustele

tasu eest kaupa nii Eestist Venemaale kui ka vastupidi. Umbes 10 korda on ta toonud Venemaalt

Eestisse raha ja kõigil juhtudel on olnud tegemist Ukraina grivnadega. Ivangorodi turul pakuti

raha üle piiri Narva toomise eest 30–40 eurot ning seda tegi veel inimesi. Isik väitis varem, et

see on tema raha, kuna hakkas kartma. Ühtegi grivnade Ivangorodis üleandmise ja Narvas

vastuvõtmisega seotud inimest ta ei tundnud ning ei oska neid ka täpsemalt kirjeldada ja enam

ära ei tunneks.

15. Ringkonnakohtu hinnangul on RAB-i välja toodud asjaolude ja tõendite põhjal veenvalt

tuvastatud, et puudutatud isik ei olnud temal piiriületusel kaasas olnud 350 000 UAH omanik,

vaid ta osutas üksnes tasu eest sularaha üle piiri toimetamise teenust. Kriminaalasjas 26.06.2023

tunnistajana antud ütlustes on puudutatud isik selgelt ümber lükanud enda varasemalt RAB-le

esitatud väited selle kohta, et grivnad kuuluvad temale. Kaudselt viitab senistest seisukohtadest

loobumisele ka asjaolu, et puudutatud isik ei ole enam vastanud RAB-i 11.10.2023 päringule

ega ka kohtutele. Puudutatud isiku tunnistajana antud ütlused on seejuures kooskõlas RAB-i

tuvastatud faktiliste asjaoludega: s.o 30.11.2022 püüdsid Ukraina grivnasid Venemaalt Eestisse

3-24-42

7(7)

toimetada hulk inimesi, kes ei ole raha päritolu usutavalt selgitanud ning kellel kaasas olnud

rahasummad ja nende pakendamisviis langesid suures osas kokku.

16. Eelneva põhjal tuleb RAB-i määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 16.02.2024

määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab

RAB-i 05.01.2024 taotluse ja annab RAB-le loa kanda puudutatud isiku valduses olnud ning

MTA poolt hoiule võetud 350 000 UAH riigi omandisse.

III

17. RAB taotles määruskaebuses puudutatud isiku vara arestimist vähemalt kuni praeguse

haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni või kui vara riigi omandisse kandmise

taotlus rahuldatakse, siis sellekohase RAB-i haldusakti andmiseni. Tallinna Ringkonnakohus

rahuldas 29.02.2024 määrusega RAB-i taotluse määruskaebus tagada ning arestis puudutatud

isiku valduses olnud ja MTA poolt hoiule võetud sularaha kuni haldusasja nr 3-24-42 menetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus selgitas, et HKMS § 249 lg 4 ei võimalda

kohtumenetluse kestel kohaldada esialgset õiguskaitset kauemaks kui kohtumenetluse lõpuni

(vt Riigikohtu 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p 50; 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 30).

Seevastu võimaldab HKMS § 168 lg 1 teine lause (koostoimes HKMS § 178 lg-ga 3) kohtul

lõpplahendis määrata, et lahendi täitmine tagatakse mõne esialgse õiguskaitse vahendiga või

esialgset õiguskaitset kohaldatakse kuni haldusorgani poolt asja uuesti otsustamiseni.

18. Kuna puudutatud isiku valduses olnud sularaha käsutamiseks RAB-i seatud piirangud on

alates 06.03.2024 lõppenud ning ringkonnakohtu 29.02.2024 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu kehtib üksnes kuni käesoleva määruse jõustumiseni, siis vältimaks olukorda,

kus MTA-l tuleks pärast siinse määruse jõustumist vaidlusalune vara riigi omandisse kandmise

taotluse rahuldamisele vaatamata viivitamata aresti alt vabastada (vt HKMS§ 246 lg 1, § 252

lg-d 3 ja 6), on põhjendatud HKMS § 168 lg 1 teise lause, § 178 lg 3 ja § 203 lg 2 alusel määrata,

et ringkonnakohtu 29.02.2024 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldatakse

kuni RAB-le antud loa n-ö realiseerimiseni ehk puudutatud isiku valduses olnud sularaha riigi

omandisse kandmise kohta RAB-i haldusakti andmiseni.

IV

19. Puudutatud isiku eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku

nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)