2-24-4700/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-4700

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X

suhtes esialgse õiguskaitse korras rakendatud tahtest

olenematu ravi pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.03.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Puudutatud isik X, riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.03.2024 määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-24-4700

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) psühhiaatriakliiniku valvearst esitas

27.03.2024 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras

tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ning selle

pikendamiseks 40 päevani.

1.1. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik alates 26.03.2024 avaldaja psühhiaatriakliinikus

ning tema suhtes rakendati alates 26.03.2024 kell 20.29 tahtest olenematut vältimatut

psühhiaatrilist ravi.

1.2. Taotlusele lisatud psühhiaatrite CR ja PT ning arst-residendi KÕ arvamuse kohaselt viibib

puudutatud isik, kes on 34-aastane, avaldaja psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil neljandat

korda. Esimest korda vajas puudutatud isik haiglaravi koolipäevadel tekkinud kõhuvalu ja

oksendamise tõttu ajavahemikul 01.03.2001–05.04.2001. Puudutatud isikul diagnoositi

generaliseerunud ärevus, segatüüpi spetsiifilised arenguhäired ning kogelemine ja määrati

antidepressantravi venlafaksiiniga. Teist korda vajas puudutatud isik haiglaravi täiendavaks

psühholoogiliseks hindamiseks ajavahemikul 16.07.2001–10.08.2001. Puudutatud isiku

diagnoose ei muudetud ja puudutatud isik jätkas sama raviga. Kolmandat korda vajas

puudutatud isik haiglaravi ajavahemikul 01.07.2002–24.07.2002 seoses suurenenud ärevusega.

Diagnoose ei muudetud ning puudutatud isikul soovitati jätkata sama raviga. Puudutatud isik

jäi psühhiaatri ambulatoorsele jälgimisele. 2011. a diagnoositi puudutatud isikul ärevuse

somatisatsioon. 27.02.2024 kutsusid vanavanemad puudutatud isikule kiirabi. Kiirabi

väljavõtte kohaselt kartis puudutatud isik, et teda tahetakse tappa, ja ta viis kõik kodus olevad

noad oma tuppa. Puudutatud isik tunnistas, et kuuleb peas hääli. Puudutatud isik viidi

erakorralise meditsiini osakonda somaatiliste terviseprobleemide välistamiseks, kuid ta lahkus

enne uuringute tulemuste saabumist.

1.3. 26.03.2024 toodi puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabi ja

politsei saatel, kuna ta oli kodus lähedasi rünnanud. Puudutatud isik oli vanaisa pikali lükanud

ja emale rihma kaela ümber pannud. Lähedased olid ta seetõttu toast välja ajanud ja toa

lukustanud. Viimasel kuul oli puudutatud isik lähedastele kurtnud kuulmismeelepetete

esinemist ning oli olnud verbaalselt agressiivne. Lähedastele teadaolevalt tarvitab puudutatud

isik paar korda nädalas kanepit ning haiglasse saabumisele eelnevalt oli ta tarvitanud alkoholi

(kiirabi mõõtis joobe 0,44 promilli). Valvetuppa saabudes oli puudutatud isik ärev-agiteeritud

olekuga, küsimustele vastas ta napisõnaliselt. Puudutatud isik avaldas, et teda mürgitatakse

kodus ning ta on kodustega juba ammu tülis. Kuulmismeelepetete esinemist puudutatud isik

eitas. Valvearstile jäi mulje, et puudutatud isik varjab oma haiguse sümptomeid. Lähtudes

puudutatud isiku psühhootilistest elamustest tingitud agressiivsest käitumisest, otsustas

valvearst dr Mairi Zopp 26.03.2024 kl 20.29 paigutada puudutatud isiku haiglasse tema suhtes

tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks.

1.4. Avalduse esitamise ajaks ei olnud puudutatud isiku seisund muutunud. Ta ütles, et tema

ema, vanaema ja vanaisa mürgitavad ta toitu ning ta pidi neile õppetunni andma. Puudutatud

isiku sõnul ei oleks ta ema üles poonud, kuid tahtis teda korrale kutsuda, et pereliikmed

lõpetaksid temaga manipuleerimise ja tema mürgitamise. Küsimuse peale, kas peas on võõraid

hääli, puudutatud isik ärritus ning küsis, kas see on tema venna Henri poolt levitatav vale.

Seejärel teatas puudutatud isik, et raviarst ei ole õige arst, ja keeldus edasisest vestlusest.

Avaldaja jääb kahtluse juurde, et puudutatud isik varjab oma sümptomeid ja tal puudub

haiguskriitika. Haiglas võetud analüüsid kinnitasid kanepi tarvitamist.

2-24-4700

1.5. Puudutatud isikul on täpsustamata äge psühhootiline episood – F23.9. Tal puudub

haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta psüühikahäirest tuleneva

ebaadekvaatse mõttekäigu ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik endale ja teda

ümbritsevatele inimestele. Oma psüühilise seisundi tõttu ei ole ta praegusel ajal võimeline

otsustama enda ravi üle ega andma haiglaraviks nõusolekut.

1.6. Puudutatud isiku seisundi paranemist nelja ööpäeva jooksul ei olnud alust prognoosida,

mistõttu avaldaja taotles puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu

vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamist neljaks päevaks ning selle pikendamist 40 päevani,

sealhulgas luba puudutatud isikule vajadusel rahustava, psühhoosivastase ja meeleolu

stabiliseeriva ravi manustamiseks.

Menetluse edasine käik

2. Harju Maakohus rahuldas 27.03.2024 määrusega avaldaja taotluse ja andis loa puudutatud

isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni 30.03.2024.

3. Maakohus kuulas puudutatud isiku 27.03.2024 ära. Ärakuulamisel oli puudutatud isik kergelt

pinges ja vältis pilkkontakti. Puudutatud isik teadis, kus ta on ning väitis, et on seal esimest

korda. Maakohtu küsimusele, miks ta haiglas on, vastas puudutatud isik, et eilse tõttu – jõi

alkoholi, tõukas ema, vanaema ja vanaisa. Alkoholijoove oli puudutatud isiku sõnul

0,4 promilli. Talle kutsuti kiirabi ja politsei. Juhtum leidis puudutatud isiku sõnul aset seetõttu,

et tema kohvi sisse urineeritakse ja toidu sees on imelikud maitsed (ning atsetoon tekitab vähki).

Probleemid perega on kestnud juba aastaid – validooli pannakse toidu ja kohvi sisse. Füüsiline

kallaleminek pereliikmetele toimus ühe korra, aga nemad mõnitavad puudutatud isikut iga

päev. Maakohtule jäi mulje, et puudutatud isikul puudub täielikult haiguskriitika.

4. Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja Marika Jaanson toetas avaldust.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus tegi 29.03.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega pikendas puudutatud

isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu vältimatu ravi tähtaega

kuni 40 päevani alates tema ravile võtmisest. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite

manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt määratud viisil juhul, kui

isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus määras, et

puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatav tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatriline ravi tuleb lõpetada hiljemalt 05.05.2024 kell 20.29 või varem, kui puudutatud

isiku suhtes tahtest olenematu ravi rakendamise eeldused varem ära langevad.

6. Maakohus leidis, et puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu ravi kohaldamise

tähtaja pikendamise eeldused on täidetud.

6.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel

esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse

asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale

või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse

paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see

on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (TsMS § 534 lg 5).

Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 järgi võetakse isik tema enda või tema seadusliku

esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või

jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral:

1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

2-24-4700

juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist

või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 1 järgi esitab esialgse

õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla

psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku

eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. Haigla pea- või

ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst.

6.2. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire (täpsustamata äge psühhootiline episood –

F23.9). Puudutatud isiku käitumine on ebaadekvaatne ja haigusseisundist täielikult juhitud.

Puudutatud isik ründas vahetult enne haiglasse paigutamist füüsiliselt oma pereliikmeid,

põhjendades rünnakut sellega, et pereliikmed justkui paneksid tema kohvi ja toidu sisse

sobimatuid ja ohtlikke aineid. Puudutatud isik ei mõtle selgelt ega saa teda ümbritsevast

adekvaatselt aru (sealhulgas ei saa puudutatud isik aru, et agressiivsus ka viidatud põhjustel ei

ole kohane). Maakohtu hinnangul võib puudutatud isik ravita jäämisel käituda ebaadekvaatselt

ja ettearvamatult ning seega seada ohtu nii iseenda kui ümbritsevad inimesed. Puudutatud isiku

ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul puudub

haiguskriitika. Ravi läbiviimine puudutatud isiku suhtes muul viisil kui tahtest olenematu ravi

kohaldamisega ei ole võimalik.

Määruskaebus

7. Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub

vaidlustatud määrus tühistada.

7.1. Puudutatud isik ei nõustu vaidlustatud määruse järeldustega tema ohtlikkuse kohta.

Puudutatud isik möönab, et ta on viimasel ajal olnud stressis, kuid 26.03.2024 aset leidnud

juhtumil reageerisid tema pereliikmed üle. Kiirabi ja politsei kaasamiseks puudus vajadus.

Puudutatud isikul oli ema ja vanavanematega verbaalne konflikt, samuti lükkas ta vanaisa, kuid

otsest ohtu kellelegi ei olnud. Puudutatud isik oleks valmis viibima närvide rahustamiseks veel

kaks nädalat haiglas, kuid 40-päevase ravikuuriga ta ei nõustu. Puudutatud isik kavatseb

taotleda endale omaette sotsiaaleluruumi, kuna kodus on kitsad tingimused ja see põhjustab

tülisid pereliikmetega.

7.2. Puudutatud isik ei ole haiglas viibides kellelegi ohtlik olnud. Raviarst ega valvearst ei ole

puudutatud isiku seisundit täiendavalt hinnanud.

7.3. Isiku ohtlikkuse tuvastamisel, mis on isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise

eelduseks, tuleb hinnata kõiki tõendeid kogumis. Eksperdiarvamus isiku ohtlikkuse kohta ei ole

kohtule siduv ning ka eksperdiarvamus peab olema konkreetselt põhjendatud. Isiku ohtlikkus

saab väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, muu hulgas

kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Asjaolu, et isikul oli erimeelsusi lähedastega, ei tähenda,

et isik on iseendale või teistele ohtlik.

Avaldaja seisukoht määruskaebuse kohta

8. Avaldaja 09.04.2024 vastuse kohaselt oli puudutatud isiku tahtest olenematu ravi

pikendamine põhjendatud.

8.1. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire.

8.2. Haiglaravita jätmisel ohustab isik ümbritsevaid inimesi. Digiloost nähtub, et 27.02.2024

kutsusid vanavanemad puudutatud isikule kiirabi. Kiirabi väljavõtte kohaselt kartis puudutatud

isik, et teda tahetakse tappa, mistõttu ta viis kõik kodus olevad noad enda tuppa. Puudutatud

isik tunnistas, et kuuleb peas hääli. 26.03.2024 lükkas puudutatud isik vanaisa pikali ja pani

2-24-4700

emale rihma kaela ümber. Puudutatud isik on lähedastele kurtnud kuulmismeelepetete

esinemist ning on olnud verbaalselt agressiivne. Järgmisel päeval pärast haiglasse toomist

avaldas puudutatud isik, et tema ema, vanaema ja vanaisa mürgitavad ta toitu ning ta pidi neile

õppetunni andma.

8.3. Muu psühhiaatriline abi ei ole puudutatud isiku puhul piisav, kuna tal puudub

haiguskriitika ja valmidus ravikoostööks.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659)

järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

11. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku

esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise eeldused olid

täidetud. TsMS § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise

korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on

ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on

olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Maakohus leidis, et PsAS § 11

lg 1 p-des 1–3 toodud tingimused olid puudutatud isiku puhul ilmselt täidetud. Maakohus

tuvastas puudutatud isikul raske psüühikahäire ning leidis, et haiglaravita jätmisel ohustab

puudutatud isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist ja julgeolekut. Maakohtu

hinnangul ei oleks muu psühhiaatrilise abi osutamine puudutatud isikule küllaldane. Maakohus

kuulas puudutatud isiku ära ning otsustus tahtest olenematu ravi pikendamiseks tugines

maakohtu vahetule muljele ja psühhiaatrite arvamusele, et ravi pikendamine on vajalik.

12. Vastuseks määruskaebuse väidetele puudutatud isiku ohtlikkuse tuvastamise kohta selgitab

ringkonnakohus, et puudutatud isiku ohtlikkus nähtub siinsel juhul asjaolust, et puudutatud isik

oli enne haiglaravile paigutamist oma pereliikmete suhtes füüsiliselt agressiivne, ohustades

nende elu, tervist ja turvalisust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et juhtunu

annab alust järelduseks, et puudutatud isikust lähtub ravita jäädes konkreetne füüsiline oht tema

pereliikmete turvalisusele (võimalik ka, et elule või tervisele). Siinsel juhul ei ole alust arvata,

et puudutatud isiku vägivaldsus oleks seletatav muude asjaoludega kui puudutatud isiku raske

psüühikahäire, või et vägivaldsus pereliikmete suhtes ravita jäädes tõenäoliselt ei korduks.

13. Tulenevalt määruskaebuse väitest, et puudutatud isiku seisundit ei ole pärast tema

psühhiaatriakliinikusse paigutamist hinnatud, peab ringkonnakohus oluliseks rõhutada, et

maakohtu määrusega kohaldati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut vältimatut

psühhiaatrilist ravi kuni 40 päevaks. Ravi tuleb lõpetada varem, kui ravi kohaldamise eeldused

ära langevad. Tahtest olenematu ravi kohaldamiseks isiku kinnisesse asutusse paigutamise

üheks eelduseks on see, et isik on oma psüühikahäirest tulenevalt iseenda või teiste elule,

tervisele ja/või julgeolekule ohtlik (PsAS § 11 lg 1 p 2). Kui puudutatud isiku ravi annab

tulemust ja puudutatud isik iseendale ega teistele enam ohtlik ei ole, tuleb avaldajal otsustada

puudutatud isiku kinnisest asutusest vabastamine ja sellest kohtule viivitamatult teatada

(TsMS § 539 lg 3 teine lause).

2-24-4700

14. Määruse peale võib TsMS § 543 lg 1 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on

abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus,

samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada

määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks

kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.

15. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotlus on lahendatud maakohtu

15.04.2024 määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)