2-22-5209/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedtaotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
Legislator headnote
AI generated2-22-5209/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-5209
Kohtuasi
X hagi C vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks,
alternatiivselt
kehtetuks
tunnistamiseks
ja
tahteavalduse andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09. jaanuari 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
75 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja:
X
(isikukood:
XXXXXXXXXXX)
Q
üldõigusjärglane), lepinguline esindaja vandeadvokaat
Vladimir Sadekov
Kostja: C (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja Vladimir Buldakov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 09. jaanuari 2024 otsus muutmata.
2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-22-5209
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul
pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Q (kinkija, kelle üldõigusjärglane on alates 12.12.2022 X, hageja) esitas 08.04.2022 Harju
Maakohtule C (kostja) vastu hagi (täpsustatud 03.06.2022), milles palus tuvastada Q ja kostja
vahel 22.04.2022 notariaalselt tõestatud korteriomandi kinkelepingu tühisus või alternatiivselt
lugeda hageja kinkelepingust taganemine kehtivaks ning Q ja kostja vahel 22.04.2002 sõlmitud
korteriomandi kinkeleping lõppenuks ja kohustada kostjat andma nõusolek tema omanikuna
registrist kustutamiseks ja kandemuudatuse tegemiseks, millega korteriomandi (registriosa nr
XXXXXXXX) omanikuks saab hageja.
2. Hageja täpsustas 19.06.2023 ja 24.06.2023 oma nõudeid ja palus
-
tuvastada Q ja kostja vahel 22.04.2002 sõlmitud korteriomandi kinkelepingu tühisus või
-
alternatiivselt tunnistada korteriomandi kinkeleping kehtetuks,
-
ja kohustada kostjat andma nõusolek tema omanikuna registrist kustutamiseks ja
kandemuudatuse tegemiseks, millega korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX)
omanikuks saab hageja.
Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kinkis Q 22.04.2002 notariaalse kinkelepinguga
kostjale Tallinn, XXX asuva korteriomandi. Korteriomand koormati tähtajatu tasuta isikliku
kasutusõigusega kinkija kasuks. Kostja kanti korteriomanikuna kinnistusraamatusse
21.08.2002. Kinkelepingu tõestamine toimus kostja elukohas, TTT, Tallinn. Aprillis 2002 elas
Q kinkelepingu esemeks olnud korteris koos oma tütrega, kes oli voodihaige. Q tütre eest
hoolitses tema poeg X, kes käis korteris igapäevaselt, kuid ei elanud koos ema ja vanaemaga.
4. Ql oli raske alkoholisõltuvus. 21.04.2002 otsis ta kodust järjekordselt alkoholi ostmiseks
raha. Kuna ta kodust raha ei leidnud, läks ta välja, selgitades tütrele, et läheb oma tuttava W
ehk kostja ema juurde. Mõne aja pärast tuli Q koju tagasi, otsis kiiresti oma passi ja sellel päeval
ööseks enam koju ei tulnud. Ta naasis koju järgmise päeva esimesel poolel, käitus imelikult ja
sai mõne aja pärast epilepsiahoo. Ta viidi kiirabiga haiglasse, kus leiti Q verest peale alkoholi
ka psühhotroopseid aineid. Q põgenes järgmisel päeval haiglast koju ilma jalatsiteta.
5. Aastaid hiljem sai Q oma suureks üllatuseks teada, et ta ei ole enam oma korteri omanik.
Talle meenus, et 21.04.2002 palus ta kostjalt alkoholi ostmiseks laenu ja kostja oli nõus, kui Q
allkirjastab „ühe paberi“, mis tagab vajadusel ka tulevaste võlgade tagastamise. Kostja lubas,
et hakkab Qt materiaalselt toetama. Q allkirjastas dokumendi, kuid ei saanud aru, millise sisuga
see täpselt oli. Ta oli sellel ajal ühest kõrvast kurt ja allkirjastamisel lihtsalt noogutas.
Dokumendi eksemplarid jättis kostja enda kätte ja hiljem keeldus nende Qle andmisest.
23.11.2004 esitas Q kostja vastu hagi, milles palus kinkelepingu tühistada, tunnistada hagejat
korteriomandi omanikuks ja mõista kostjalt välja korteriga seotud kulutused, kuid hagi jäi
rahuldamata (tsiviilasi nr 2-04-2105).
2-22-5209
6. Kinkeleping on tühine. Hagejal diagnoositi 1986.a epilepsia. Ta oli 80ndatel arvel Tallinna
Vabariiklikus Psühhiaatria-Neuroloogiahaiglas. 1986.a ravikaardis on märge sagedaste
tugevate peavalude kohta, mille tõttu ta võttis pidevalt tablette. Juba sellel ajal kaebas ta
psühhiaatrile mälu halvenemist. Hageja diagnoos hävitas tema aju ja mälu. Ta kuritarvitas
süstemaatiliselt ja pidevalt alkoholi. 2010. a tuvastati ajutroofia tunnused. Q ei saanud tihti aru
vestluste sisust ja sellest, mida ta teeb. Q diagnoos koosmõjus pideva alkoholi ja selle
surrogaatide tarvitamisega viis selleni, et ta ei olnud 22.04.2002 tehingu tegemise ajal
võimeline õigesti hindama seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. 02.08.2006 diagnoositi tal
pankreatiit. Q haridustase oli madal ja arusaamisvõime ümbritsevast kannatanud.
7. Alternatiivselt, kui tehing ei ole tühine, soovib hageja kinkelepingust hagiavalduse
esitamisega taganeda või on kinkeleping kehtetu, kuna kostja kasutas ära hageja rasket
olukorda. Q ja kostja on võõrad. Kinkelepingu kehtima jäämine on ebaõiglane. Kostja
väljendab oma käitumisega kuritahtlikku tänamatust. Q ei ole saanud hüvesid, millega ta
lepingut sõlmides arvestas. Ei ole usutav, et Q kinkis oma korteri ja elukoha võõrale isikule
midagi vastu ootamata. Kostja ei ole korteri ega Q suhtes 20 aasta jooksul mingit huvi üles
näidanud, ei ole kandnud korteriga seotud kulusid ega teinud remonti. Ta teadis, et Ql oli
majanduslikult väga raske ja kasutas ära Q rasket alkoholisõltuvust. Sellise isikuga tehingu
tegemine seab kingisaajale kõrgendatud moraalsed kohustused. Q jättis korteri kostjale
kinkimisega ennast ilma võimalusest elu korraldamisega hakkama saada. Q ei soovinud juba
2004. a kinke kehtima jäämist, kuid kostja ei ole nõus korterit tagastama. Kostja keeldumine ei
ole eetiline, kui ta teab, et kinkija ei pea teda kingi vääriliseks.
8. Q on hagi esitamise ajaks 88aastane voodihaige pensionär. Tal algab dementsus. Ta ei ole
võimeline ennast mõistlikult ja iseseisvalt ülal pidama. Q vajab halva tervisliku seisundi tõttu
pidevat kõrvalabi, mida ta saaks hooldekodus. Selleks vajab Q rahalisi vahendeid, mida ta saaks
oma korterist. Pensionist selleks ei piisa. Seoses kinkelepingu tühisuse või kehtetusega tuleb
korteriomand hagejale tagastada.
Kostja vastuväited
9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10. Hageja väited ei vasta tegelikkusele. Hageja ja kostja ei ole võõrad. Kostja tunneb hagejat
lapsest saadik ja nad olid sõbrad. Korteriomandi kostjale kinkimise initsiatiiv tuli hagejalt
endalt. Hageja põhjendas oma soovi sellega, et ta kartis, et tema tütar ja lapselaps võtavad temalt
korteri ära ja viskavad ta tänavale.
11. Hageja ei ole tõendanud kinkelepingu sõlmimist vaimutegevuse ajutise häire või muu
asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab
tema huve. Tõele ei vasta väide, nagu ei oleks leping täidetud. Kinkelepingu p 4.1 järgi anti
valdus üle 22.04.2002. Kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv. Hageja ei ole tõendanud, et
kostja on oma käitumisega näidanud hageja või tema lähedaste vastu üles jämedat tänamatust.
12. Hageja nõue korteriomandi kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks on aegunud.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 järgi on seadusest tuleneva nõude
aegumistähtaeg kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti. Kinkeleping sõlmiti 22.04.2002, s.o rohkem kui kümme aastat enne hagi esitamist.
2-22-5209
Maakohtu otsus ja põhjendused
13. Harju Maakohus jättis 09.01.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja
kanda. Menetluskulude suurust maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.
14. Maakohus märkis, et hageja täpsustas oma hagi 24.06.2023. Hageja jäi selle juurde, et
kinkeleping on tühine, kuid täpsustas asjaolusid ja nõudeid. Hageja palus mitte menetleda
03.06.2022 esitatud alternatiivnõuet kinkelepingust taganemise tuvastamiseks. Kuna hageja
täpsustas 24.06.2023 nõude asjaolusid ja nõudeid, siis muutis hageja oma 24.06.2023 avalduses
hagi.
15. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tõestas notar Piret Pressi asendaja Egle Uri, Q ja
kostja vahel 22.04.2002 tehingu, millega Q andis korteriomandi (tänane registriosa nr
XXXXXXXX) tasuta kostja omandisse. Korter kuulub kostjale.
16. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldub kinkelepingule
selle tegemise ajal kehtinud ENSV Tsiviilkoodeks (TsK) ja 01.09.1994 tsiviilseadustiku üldosa
seadus (TsÜS1994). Q kinkis korteri kostjale kooskõlas TsK § 259 lg-ga 1, mille kohaselt annab
kinkelepinguga üks pool vara tasuta teise poole omandisse. VÕSRS § 7 lg 1 kohaselt saab
hageja kinkelepingu tühistada või ühepoolselt lõpetada kehtivates seadustes sätestatud korras,
kuid tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes kohaldatakse kinkelepingu tegemise ajal kehtinud
seadust.
17. VÕSRS § 3 lg 1 järgi määratakse isiku teovõime tehingu tegemise ajal kehtinud seaduse
kohaselt. Hageja nõue tehingu tühisuse tuvastamiseks ja sellega seoses kinnistusraamatu
kannete tegemiseks jääb rahuldamata. Selleks, et kinkeleping oleks tühine TsÜS1994 § 77 lg 1
järgi, pidi Q olema tunnistatud tehingu tegemise ajaks ehk 22.04.2002 TsÜS1994 § 13 lg 1 järgi
kohtuotsusega teovõimetuks põhjusel, et ta ei suutnud vaimuhaiguse või nõrgamõistlikkuse
tõttu kestvalt oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida ja mille tõttu talle oli seatud
eeskoste ja tal ei olnud õigust sellist tehingut teha. Hageja väitis, et Q ei saanud aru tegude
tähendusest ja nende mõjust, aga ei ole väitnud ega ka tõendanud, et Q oleks kohtuotsusega
teovõimetuks tunnistatud.
18. Hageja nõue tehingu kehtetuks tunnistamiseks Q otsusevõimetuse tõttu (TsÜS1994 § 15 lg
2) on aegunud. TsÜS1994 § 79 lg 1 kohaselt tuli sellel alusel tehingu kehtetuks tunnistamise nõue
esitada 3 aasta jooksul tehingu tegemisest. Tulenevalt VÕSRS § 9 lg 1 ja TsÜS2002 § 146 lg 1
(koos TsÜS1994 § 105 lg 1 ja § 106 lg 1) aegus nõue 22.04.2005. Hagi esitati alles 2022. aastal.
Seda tehingut ei saa tehingu teine pool seetõttu ka tühistada (VÕSRS § 7 lg 1) ühepoolse
avaldusega. Nõude aegumise tõttu ei ole sellisel tühistamisel õiguslikku toimet.
19. Hageja nõue tehingu kehtetuks tunnistamiseks raskete asjaolude esinemise tõttu (TsÜS1994
§ 74 lg 1) on samuti aegunud. TsÜS1994 § 113 lg 1 järgi oli hagi üldine aegumistähtaeg 10 aastat,
välja arvatud nõuded, mille kohta oli seaduses ettenähtud lühendatud aegumistähtaeg või mille
kohta aegumist ei kohaldata. TsÜS1994 § 74 lg 1 tehingu vaidlustamiseks erikorda ette ei näinud.
Eeldades, et õige on hageja väide, et tehing tehti rasketel asjaoludel, hakkas nõude aegumine
kulgema tehingu tegemisest (TsÜS1994 § 116 lg 1 esimene lause). TsÜS2002 § 146 lg 1 järgi on
tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg 3 aastat, s.o lühem kui varem kehtinud seaduses.
VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse seetõttu nõudele kolmeaastast aegumistähtaega, mis
hakkas kulgema 01.07.2002. Nõue aegus seega 30.06.2005. 2022.a. esitatud hagi on seega
aegunud. Seda tehingut ei saa seetõttu ka ühepoolse avaldusega tühistada (VÕSRS § 7 lg 1).
Nõude aegumise tõttu ei ole sellisel tühistamisel õiguslikku toimet.
2-22-5209
20. Õige ei ole hageja seisukoht, et aegumine oli peatunud, kuna Ql ei olnud eestkostjat.
TsÜS1994 § 120 lg 2 p 1 järgi peatub aegumine, kui teovõimetul isikul ei ole seaduslikku
esindajat, kuid see eeldab, et isik on kohtuotsusega tunnistatud teovõimetuks. Asjas ei ole
tõendatud, et Q oleks kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud. Aegumine ei peatunud ka pärast
01.07.2002 kehtiva TsÜS § 165 järgi. Hageja ei ole väitnud, et Qle oleks jäänud ilma määratud
eestkostjata ka pärast 01.07.2002.
21. Kuna hageja nõuded tehingu tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks jäävad
rahuldamata, jääb rahuldamata ka sellest tulenev kinnistusraamatu kande muutmise nõue. Kuna
hagi jääb eeltoodu tõttu rahuldamata, ei hinda kohus tõendeid ega seda, kas kinkeleping tehti
Qle äärmiselt rasketel asjaoludel ja äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.
Apellatsioonkaebus
22. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse.
Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
23. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti aegumist. Õige ei ole maakohtu seisukoht,
et TsÜS1994 § 74 lg 1 tulenev aegumistähtaeg arvutatakse vastavalt sama seaduse § 113 lg 1
sätestatule ja see on 10 aastat. Riigikohus on leidnud, et TsÜS1994 lühendatud aegumistähtaega
ette ei näinud.
24. Maakohus jättis kohaldamata TsÜS1994 § 66 lg 1 mis nägi ette kinkelepingu tühisuse heade
kommete vastasuse tõttu. Arvestades hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude kirjeldust,
tundub keskmisele mõistlikule inimesele, et vaidlustatud kinkeleping ei tohiks kehtida. Seega
tuli analüüsida, kas tehing on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kõik tühistamise
alused – eksimus, pettus, ähvardus, vägivald, raskete asjaolude ärakasutamine – on teod, mille
olemasolul sõlmitud tehingud võiksid olla juhul, kui ei oleks erisätteid, tühised vastuolu tõttu
heade kommetega. Selle tõttu tuleb TsÜS §-st 3 lähtudes käesoleval juhul kohaldada TsÜS1994
§ 74 erinormina TsÜS1994 § 66 lg 1 suhtes. Hagi esitamiseks TsÜS1994 § 74 alusel lühendatud
aegumistähtaega ette nähtud ei olnud.
25. Tehing tehti ilmselgelt Qle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel TsÜS1994 § 74 tähenduses.
Küsitav on, kuidas sai Q, kellel oli tehingu tegemise ajal temaga samas korteris elav voodihaige
tütar ja lapselaps, ilma mingit hüve saamata, oma ainsa vara ära kinkida ning lapse ja lapselapse
ilma pärandita jätta. Q oli sunnitud tegema tehingu raskete asjaolude kokkusattumise mõjul.
Tal oli alkoholisõltuvus ja tal ei olnud raha. Tema tütrel olid terviseprobleemid. Kostja ei olnud
sugulane ega sõber ja teadis, et kinke saamiseks ei olnud mingit põhjust ega õigust. Kostja
käitus ebaeetiliselt, kui jättis lepingu mõlemad eksemplarid endale ja takistas Ql informatsiooni
saamist. Tegemist oli kuriteole lähedase olukorraga. Kostja kasutas ära kinkija
alkoholisõltuvust ja soodustas seda tema elu lõpuni, ostes talle alkoholi. Tegemist on kostja
alusetu rikastumisega kinkija ja tema pere arvel.
Vastustaja seisukoht
26. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud
hageja kanda.
2-22-5209
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja
väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu
otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
28. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS1994
§ 74 ja § 113 lg 1 kui leidis, et hageja nõue tehingu kehtetuks tunnistamiseks selle äärmiselt
ebasoodsate tingimuste tõttu on aegunud. Samuti heidab hageja ette, et maakohus jättis
kontrollimata tehingu tühisuse selle heade kommete vastasuse tõttu (TsÜS1994 § 66).
Ringkonnakohus hageja etteheidetega ei nõustu. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele
märgib kohus järgmist.
29. TsÜS1994 § 113 lg 1 kohaselt oli kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse
alusel hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille
kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata.
Iseenesest on õige hageja tähelepanek, et kinkelepingu sõlmimise ajal ei näinud seadus ette
lühendatud aegumistähtaega TsÜS1994 § 74 alusel tehingu kehtetuks tunnistamise hagi
esitamiseks. Nimetatust ei saa aga järeldada, et see nõue ei ole aegunud. Sellist järeldust ei saa
teha ka hageja viidatud Riigikohtu lahendist (RKTKo 16.10.2002, 3-2-1-80-02 p 10).
Kolleegium selgitab, et olukorras, kus seadus ei sätestanud nõudele lühendatud
aegumistähtaega või aegumist ei välistanud, kohaldus TsÜS1994 § 113 lg 1 kohaselt üldine,
10-aastane aegumistähtaeg. Maakohus leidis seega õigesti, et hageja nõue 22.04.2002 sõlmitud
kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks TsÜS1994 § 74 alusel aegus 30.06.2005.
30. Kohus leiab, et hageja väited tehingu vastuolu kohta heade kommetega on vastuolulised.
Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud tehingu tühisust vastuolu tõttu heade
kommetega, kuid märgib siis ka ise, et TsÜS1994 § 74 (tehingu kehtetuks tunnistamise alus) on
erinorm sama seaduse § 66 (tehingu tühisus vastuolus tõttu heade kommetega) suhtes ja kohus
oleks pidanud leidma, et tehing on § 74 alusel kehtetu. Kolleegium selgitab, et kuigi õige on
hageja seisukoht, et TsÜS1994 § 74 on erinorm TsÜS1994 § 66 suhtes, ei ole õige hageja järeldus,
et kuna täidetud on TsÜS1994 § 74 koosseis, on tehing vastuolus heade kommetega. Hageja
tugines menetluses läbivalt sellele, et kostja kasutas ära Q rasket olukorda, s.t tugines tehingu
kehtetusele. Tehing ei saa samadel asjaoludel olla nii kehtetu kui ka tühine. Maakohus lahendas
õigesti hageja nõude TsÜS1994 § 74 alusel.
31. Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses selgelt eristanud oma TsÜS1994 § 74 alusel esitatud
väiteid ja TsÜS1994 § 66 alusel esitatud väiteid, s.t hageja väidetest ei ole selge, mille alusel ta
leiab, et tehing ei ole mitte kehtetu äärmiselt ebasoodsate tingimuste tõttu vaid on tühine
vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus märgib aga, et hageja nõue oleks aegunud ka siis, kui
leida, et kõik hageja etteheited ei ole kaetud TsÜS1994 § 74 sätestatud koosseisuga.
32. TsÜS1994 § 66 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Kolleegium
ei nõustu hageja seisukohaga, et heade kommete vastasusele tuginev tehingu tühisuse
tuvastamise nõue kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS järgi ei aegunud. Ka sellel alusel tehingu
tühisuse tuvastamise nõudele kohaldus TsÜS1994 § 113 lg 1 järgi üldine hagi korras õiguste
maksmapanemise 10-aastane aegumistähtaeg (vt ka RKTKo 23.09.2005, 3-2-1-80-05, p 23).
Arvestades ka VÕSRS § 9 lg 1 sätestatut aegus hageja nõue 22.04.2002 tehingu tühisuse
tuvastamiseks seega 22.04.2012. Hageja esitas hagi alles 08.04.2022. Ringkonnakohus märgib
2-22-5209
täiendavalt, et TsÜS1994 § 113 lg 1 järgi aegus hiljemalt 22.04.2012 ka hageja nõue
kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
33. Kuna hageja nõuded on aegunud, ei vasta ringkonnakohus apellandi sisulistele väidetele,
mis puudutavad tehingu vastuolu heade kommetega või tehingu tegemist äärmiselt
ebasoodsatel tingimustel. Küll aga selgitab ringkonnakohus, et nõude aegumise instituudi
eesmärk on muuhulgas õigusrahu ja õiguskindluse tagamine. Samuti arvestab aegumise
instituut, et aja möödudes on võlgnikul ka raskem esitada nõudele vastuväiteid, kuna tõendid ei
pruugi olla talle enam kättesaadavad. Kui võlausaldaja ei ole mingit olukorda vaidlustanud väga
pikka aega, praegusel juhul ligi 20 aastat, tunnustatakse nii võlgniku kui majanduskäibe
kaitsmise huvides selle olukorra püsimajäämist.
34. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse
tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
35. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse
rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise
suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel kindlaks maakohus määrusega mõistliku
aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)