Legislator Case Law & Legislation
2-22-5209/55 AI generated

2-22-5209/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-5209/55
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

Legislator headnote

AI generated

2-22-5209/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

Keywords

AI generated
alcohol dependence severe health impairment severe depression mental health disorder unfit notwithstanding health condition chronic illness
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5209

Kohtuasi

X hagi C vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks,

alternatiivselt

kehtetuks

tunnistamiseks

ja

tahteavalduse andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09. jaanuari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

75 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

X

(isikukood:

XXXXXXXXXXX)

Q

üldõigusjärglane), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Vladimir Sadekov

Kostja: C (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vladimir Buldakov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 09. jaanuari 2024 otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-22-5209

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Q (kinkija, kelle üldõigusjärglane on alates 12.12.2022 X, hageja) esitas 08.04.2022 Harju

Maakohtule C (kostja) vastu hagi (täpsustatud 03.06.2022), milles palus tuvastada Q ja kostja

vahel 22.04.2022 notariaalselt tõestatud korteriomandi kinkelepingu tühisus või alternatiivselt

lugeda hageja kinkelepingust taganemine kehtivaks ning Q ja kostja vahel 22.04.2002 sõlmitud

korteriomandi kinkeleping lõppenuks ja kohustada kostjat andma nõusolek tema omanikuna

registrist kustutamiseks ja kandemuudatuse tegemiseks, millega korteriomandi (registriosa nr

XXXXXXXX) omanikuks saab hageja.

2. Hageja täpsustas 19.06.2023 ja 24.06.2023 oma nõudeid ja palus

-

tuvastada Q ja kostja vahel 22.04.2002 sõlmitud korteriomandi kinkelepingu tühisus või

-

alternatiivselt tunnistada korteriomandi kinkeleping kehtetuks,

-

ja kohustada kostjat andma nõusolek tema omanikuna registrist kustutamiseks ja

kandemuudatuse tegemiseks, millega korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX)

omanikuks saab hageja.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kinkis Q 22.04.2002 notariaalse kinkelepinguga

kostjale Tallinn, XXX asuva korteriomandi. Korteriomand koormati tähtajatu tasuta isikliku

kasutusõigusega kinkija kasuks. Kostja kanti korteriomanikuna kinnistusraamatusse

21.08.2002. Kinkelepingu tõestamine toimus kostja elukohas, TTT, Tallinn. Aprillis 2002 elas

Q kinkelepingu esemeks olnud korteris koos oma tütrega, kes oli voodihaige. Q tütre eest

hoolitses tema poeg X, kes käis korteris igapäevaselt, kuid ei elanud koos ema ja vanaemaga.

4. Ql oli raske alkoholisõltuvus. 21.04.2002 otsis ta kodust järjekordselt alkoholi ostmiseks

raha. Kuna ta kodust raha ei leidnud, läks ta välja, selgitades tütrele, et läheb oma tuttava W

ehk kostja ema juurde. Mõne aja pärast tuli Q koju tagasi, otsis kiiresti oma passi ja sellel päeval

ööseks enam koju ei tulnud. Ta naasis koju järgmise päeva esimesel poolel, käitus imelikult ja

sai mõne aja pärast epilepsiahoo. Ta viidi kiirabiga haiglasse, kus leiti Q verest peale alkoholi

ka psühhotroopseid aineid. Q põgenes järgmisel päeval haiglast koju ilma jalatsiteta.

5. Aastaid hiljem sai Q oma suureks üllatuseks teada, et ta ei ole enam oma korteri omanik.

Talle meenus, et 21.04.2002 palus ta kostjalt alkoholi ostmiseks laenu ja kostja oli nõus, kui Q

allkirjastab „ühe paberi“, mis tagab vajadusel ka tulevaste võlgade tagastamise. Kostja lubas,

et hakkab Qt materiaalselt toetama. Q allkirjastas dokumendi, kuid ei saanud aru, millise sisuga

see täpselt oli. Ta oli sellel ajal ühest kõrvast kurt ja allkirjastamisel lihtsalt noogutas.

Dokumendi eksemplarid jättis kostja enda kätte ja hiljem keeldus nende Qle andmisest.

23.11.2004 esitas Q kostja vastu hagi, milles palus kinkelepingu tühistada, tunnistada hagejat

korteriomandi omanikuks ja mõista kostjalt välja korteriga seotud kulutused, kuid hagi jäi

rahuldamata (tsiviilasi nr 2-04-2105).

2-22-5209

6. Kinkeleping on tühine. Hagejal diagnoositi 1986.a epilepsia. Ta oli 80ndatel arvel Tallinna

Vabariiklikus Psühhiaatria-Neuroloogiahaiglas. 1986.a ravikaardis on märge sagedaste

tugevate peavalude kohta, mille tõttu ta võttis pidevalt tablette. Juba sellel ajal kaebas ta

psühhiaatrile mälu halvenemist. Hageja diagnoos hävitas tema aju ja mälu. Ta kuritarvitas

süstemaatiliselt ja pidevalt alkoholi. 2010. a tuvastati ajutroofia tunnused. Q ei saanud tihti aru

vestluste sisust ja sellest, mida ta teeb. Q diagnoos koosmõjus pideva alkoholi ja selle

surrogaatide tarvitamisega viis selleni, et ta ei olnud 22.04.2002 tehingu tegemise ajal

võimeline õigesti hindama seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. 02.08.2006 diagnoositi tal

pankreatiit. Q haridustase oli madal ja arusaamisvõime ümbritsevast kannatanud.

7. Alternatiivselt, kui tehing ei ole tühine, soovib hageja kinkelepingust hagiavalduse

esitamisega taganeda või on kinkeleping kehtetu, kuna kostja kasutas ära hageja rasket

olukorda. Q ja kostja on võõrad. Kinkelepingu kehtima jäämine on ebaõiglane. Kostja

väljendab oma käitumisega kuritahtlikku tänamatust. Q ei ole saanud hüvesid, millega ta

lepingut sõlmides arvestas. Ei ole usutav, et Q kinkis oma korteri ja elukoha võõrale isikule

midagi vastu ootamata. Kostja ei ole korteri ega Q suhtes 20 aasta jooksul mingit huvi üles

näidanud, ei ole kandnud korteriga seotud kulusid ega teinud remonti. Ta teadis, et Ql oli

majanduslikult väga raske ja kasutas ära Q rasket alkoholisõltuvust. Sellise isikuga tehingu

tegemine seab kingisaajale kõrgendatud moraalsed kohustused. Q jättis korteri kostjale

kinkimisega ennast ilma võimalusest elu korraldamisega hakkama saada. Q ei soovinud juba

2004. a kinke kehtima jäämist, kuid kostja ei ole nõus korterit tagastama. Kostja keeldumine ei

ole eetiline, kui ta teab, et kinkija ei pea teda kingi vääriliseks.

8. Q on hagi esitamise ajaks 88aastane voodihaige pensionär. Tal algab dementsus. Ta ei ole

võimeline ennast mõistlikult ja iseseisvalt ülal pidama. Q vajab halva tervisliku seisundi tõttu

pidevat kõrvalabi, mida ta saaks hooldekodus. Selleks vajab Q rahalisi vahendeid, mida ta saaks

oma korterist. Pensionist selleks ei piisa. Seoses kinkelepingu tühisuse või kehtetusega tuleb

korteriomand hagejale tagastada.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Hageja väited ei vasta tegelikkusele. Hageja ja kostja ei ole võõrad. Kostja tunneb hagejat

lapsest saadik ja nad olid sõbrad. Korteriomandi kostjale kinkimise initsiatiiv tuli hagejalt

endalt. Hageja põhjendas oma soovi sellega, et ta kartis, et tema tütar ja lapselaps võtavad temalt

korteri ära ja viskavad ta tänavale.

11. Hageja ei ole tõendanud kinkelepingu sõlmimist vaimutegevuse ajutise häire või muu

asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab

tema huve. Tõele ei vasta väide, nagu ei oleks leping täidetud. Kinkelepingu p 4.1 järgi anti

valdus üle 22.04.2002. Kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv. Hageja ei ole tõendanud, et

kostja on oma käitumisega näidanud hageja või tema lähedaste vastu üles jämedat tänamatust.

12. Hageja nõue korteriomandi kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks on aegunud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 järgi on seadusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Kinkeleping sõlmiti 22.04.2002, s.o rohkem kui kümme aastat enne hagi esitamist.

2-22-5209

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohus jättis 09.01.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Menetluskulude suurust maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.

14. Maakohus märkis, et hageja täpsustas oma hagi 24.06.2023. Hageja jäi selle juurde, et

kinkeleping on tühine, kuid täpsustas asjaolusid ja nõudeid. Hageja palus mitte menetleda

03.06.2022 esitatud alternatiivnõuet kinkelepingust taganemise tuvastamiseks. Kuna hageja

täpsustas 24.06.2023 nõude asjaolusid ja nõudeid, siis muutis hageja oma 24.06.2023 avalduses

hagi.

15. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tõestas notar Piret Pressi asendaja Egle Uri, Q ja

kostja vahel 22.04.2002 tehingu, millega Q andis korteriomandi (tänane registriosa nr

XXXXXXXX) tasuta kostja omandisse. Korter kuulub kostjale.

16. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldub kinkelepingule

selle tegemise ajal kehtinud ENSV Tsiviilkoodeks (TsK) ja 01.09.1994 tsiviilseadustiku üldosa

seadus (TsÜS1994). Q kinkis korteri kostjale kooskõlas TsK § 259 lg-ga 1, mille kohaselt annab

kinkelepinguga üks pool vara tasuta teise poole omandisse. VÕSRS § 7 lg 1 kohaselt saab

hageja kinkelepingu tühistada või ühepoolselt lõpetada kehtivates seadustes sätestatud korras,

kuid tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes kohaldatakse kinkelepingu tegemise ajal kehtinud

seadust.

17. VÕSRS § 3 lg 1 järgi määratakse isiku teovõime tehingu tegemise ajal kehtinud seaduse

kohaselt. Hageja nõue tehingu tühisuse tuvastamiseks ja sellega seoses kinnistusraamatu

kannete tegemiseks jääb rahuldamata. Selleks, et kinkeleping oleks tühine TsÜS1994 § 77 lg 1

järgi, pidi Q olema tunnistatud tehingu tegemise ajaks ehk 22.04.2002 TsÜS1994 § 13 lg 1 järgi

kohtuotsusega teovõimetuks põhjusel, et ta ei suutnud vaimuhaiguse või nõrgamõistlikkuse

tõttu kestvalt oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida ja mille tõttu talle oli seatud

eeskoste ja tal ei olnud õigust sellist tehingut teha. Hageja väitis, et Q ei saanud aru tegude

tähendusest ja nende mõjust, aga ei ole väitnud ega ka tõendanud, et Q oleks kohtuotsusega

teovõimetuks tunnistatud.

18. Hageja nõue tehingu kehtetuks tunnistamiseks Q otsusevõimetuse tõttu (TsÜS1994 § 15 lg

2) on aegunud. TsÜS1994 § 79 lg 1 kohaselt tuli sellel alusel tehingu kehtetuks tunnistamise nõue

esitada 3 aasta jooksul tehingu tegemisest. Tulenevalt VÕSRS § 9 lg 1 ja TsÜS2002 § 146 lg 1

(koos TsÜS1994 § 105 lg 1 ja § 106 lg 1) aegus nõue 22.04.2005. Hagi esitati alles 2022. aastal.

Seda tehingut ei saa tehingu teine pool seetõttu ka tühistada (VÕSRS § 7 lg 1) ühepoolse

avaldusega. Nõude aegumise tõttu ei ole sellisel tühistamisel õiguslikku toimet.

19. Hageja nõue tehingu kehtetuks tunnistamiseks raskete asjaolude esinemise tõttu (TsÜS1994

§ 74 lg 1) on samuti aegunud. TsÜS1994 § 113 lg 1 järgi oli hagi üldine aegumistähtaeg 10 aastat,

välja arvatud nõuded, mille kohta oli seaduses ettenähtud lühendatud aegumistähtaeg või mille

kohta aegumist ei kohaldata. TsÜS1994 § 74 lg 1 tehingu vaidlustamiseks erikorda ette ei näinud.

Eeldades, et õige on hageja väide, et tehing tehti rasketel asjaoludel, hakkas nõude aegumine

kulgema tehingu tegemisest (TsÜS1994 § 116 lg 1 esimene lause). TsÜS2002 § 146 lg 1 järgi on

tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg 3 aastat, s.o lühem kui varem kehtinud seaduses.

VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse seetõttu nõudele kolmeaastast aegumistähtaega, mis

hakkas kulgema 01.07.2002. Nõue aegus seega 30.06.2005. 2022.a. esitatud hagi on seega

aegunud. Seda tehingut ei saa seetõttu ka ühepoolse avaldusega tühistada (VÕSRS § 7 lg 1).

Nõude aegumise tõttu ei ole sellisel tühistamisel õiguslikku toimet.

2-22-5209

20. Õige ei ole hageja seisukoht, et aegumine oli peatunud, kuna Ql ei olnud eestkostjat.

TsÜS1994 § 120 lg 2 p 1 järgi peatub aegumine, kui teovõimetul isikul ei ole seaduslikku

esindajat, kuid see eeldab, et isik on kohtuotsusega tunnistatud teovõimetuks. Asjas ei ole

tõendatud, et Q oleks kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud. Aegumine ei peatunud ka pärast

01.07.2002 kehtiva TsÜS § 165 järgi. Hageja ei ole väitnud, et Qle oleks jäänud ilma määratud

eestkostjata ka pärast 01.07.2002.

21. Kuna hageja nõuded tehingu tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks jäävad

rahuldamata, jääb rahuldamata ka sellest tulenev kinnistusraamatu kande muutmise nõue. Kuna

hagi jääb eeltoodu tõttu rahuldamata, ei hinda kohus tõendeid ega seda, kas kinkeleping tehti

Qle äärmiselt rasketel asjaoludel ja äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.

Apellatsioonkaebus

22. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse.

Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

23. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti aegumist. Õige ei ole maakohtu seisukoht,

et TsÜS1994 § 74 lg 1 tulenev aegumistähtaeg arvutatakse vastavalt sama seaduse § 113 lg 1

sätestatule ja see on 10 aastat. Riigikohus on leidnud, et TsÜS1994 lühendatud aegumistähtaega

ette ei näinud.

24. Maakohus jättis kohaldamata TsÜS1994 § 66 lg 1 mis nägi ette kinkelepingu tühisuse heade

kommete vastasuse tõttu. Arvestades hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude kirjeldust,

tundub keskmisele mõistlikule inimesele, et vaidlustatud kinkeleping ei tohiks kehtida. Seega

tuli analüüsida, kas tehing on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kõik tühistamise

alused – eksimus, pettus, ähvardus, vägivald, raskete asjaolude ärakasutamine – on teod, mille

olemasolul sõlmitud tehingud võiksid olla juhul, kui ei oleks erisätteid, tühised vastuolu tõttu

heade kommetega. Selle tõttu tuleb TsÜS §-st 3 lähtudes käesoleval juhul kohaldada TsÜS1994

§ 74 erinormina TsÜS1994 § 66 lg 1 suhtes. Hagi esitamiseks TsÜS1994 § 74 alusel lühendatud

aegumistähtaega ette nähtud ei olnud.

25. Tehing tehti ilmselgelt Qle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel TsÜS1994 § 74 tähenduses.

Küsitav on, kuidas sai Q, kellel oli tehingu tegemise ajal temaga samas korteris elav voodihaige

tütar ja lapselaps, ilma mingit hüve saamata, oma ainsa vara ära kinkida ning lapse ja lapselapse

ilma pärandita jätta. Q oli sunnitud tegema tehingu raskete asjaolude kokkusattumise mõjul.

Tal oli alkoholisõltuvus ja tal ei olnud raha. Tema tütrel olid terviseprobleemid. Kostja ei olnud

sugulane ega sõber ja teadis, et kinke saamiseks ei olnud mingit põhjust ega õigust. Kostja

käitus ebaeetiliselt, kui jättis lepingu mõlemad eksemplarid endale ja takistas Ql informatsiooni

saamist. Tegemist oli kuriteole lähedase olukorraga. Kostja kasutas ära kinkija

alkoholisõltuvust ja soodustas seda tema elu lõpuni, ostes talle alkoholi. Tegemist on kostja

alusetu rikastumisega kinkija ja tema pere arvel.

Vastustaja seisukoht

26. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-22-5209

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja

väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).

28. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS1994

§ 74 ja § 113 lg 1 kui leidis, et hageja nõue tehingu kehtetuks tunnistamiseks selle äärmiselt

ebasoodsate tingimuste tõttu on aegunud. Samuti heidab hageja ette, et maakohus jättis

kontrollimata tehingu tühisuse selle heade kommete vastasuse tõttu (TsÜS1994 § 66).

Ringkonnakohus hageja etteheidetega ei nõustu. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib kohus järgmist.

29. TsÜS1994 § 113 lg 1 kohaselt oli kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse

alusel hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille

kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata.

Iseenesest on õige hageja tähelepanek, et kinkelepingu sõlmimise ajal ei näinud seadus ette

lühendatud aegumistähtaega TsÜS1994 § 74 alusel tehingu kehtetuks tunnistamise hagi

esitamiseks. Nimetatust ei saa aga järeldada, et see nõue ei ole aegunud. Sellist järeldust ei saa

teha ka hageja viidatud Riigikohtu lahendist (RKTKo 16.10.2002, 3-2-1-80-02 p 10).

Kolleegium selgitab, et olukorras, kus seadus ei sätestanud nõudele lühendatud

aegumistähtaega või aegumist ei välistanud, kohaldus TsÜS1994 § 113 lg 1 kohaselt üldine,

10-aastane aegumistähtaeg. Maakohus leidis seega õigesti, et hageja nõue 22.04.2002 sõlmitud

kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks TsÜS1994 § 74 alusel aegus 30.06.2005.

30. Kohus leiab, et hageja väited tehingu vastuolu kohta heade kommetega on vastuolulised.

Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud tehingu tühisust vastuolu tõttu heade

kommetega, kuid märgib siis ka ise, et TsÜS1994 § 74 (tehingu kehtetuks tunnistamise alus) on

erinorm sama seaduse § 66 (tehingu tühisus vastuolus tõttu heade kommetega) suhtes ja kohus

oleks pidanud leidma, et tehing on § 74 alusel kehtetu. Kolleegium selgitab, et kuigi õige on

hageja seisukoht, et TsÜS1994 § 74 on erinorm TsÜS1994 § 66 suhtes, ei ole õige hageja järeldus,

et kuna täidetud on TsÜS1994 § 74 koosseis, on tehing vastuolus heade kommetega. Hageja

tugines menetluses läbivalt sellele, et kostja kasutas ära Q rasket olukorda, s.t tugines tehingu

kehtetusele. Tehing ei saa samadel asjaoludel olla nii kehtetu kui ka tühine. Maakohus lahendas

õigesti hageja nõude TsÜS1994 § 74 alusel.

31. Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses selgelt eristanud oma TsÜS1994 § 74 alusel esitatud

väiteid ja TsÜS1994 § 66 alusel esitatud väiteid, s.t hageja väidetest ei ole selge, mille alusel ta

leiab, et tehing ei ole mitte kehtetu äärmiselt ebasoodsate tingimuste tõttu vaid on tühine

vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus märgib aga, et hageja nõue oleks aegunud ka siis, kui

leida, et kõik hageja etteheited ei ole kaetud TsÜS1994 § 74 sätestatud koosseisuga.

32. TsÜS1994 § 66 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Kolleegium

ei nõustu hageja seisukohaga, et heade kommete vastasusele tuginev tehingu tühisuse

tuvastamise nõue kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS järgi ei aegunud. Ka sellel alusel tehingu

tühisuse tuvastamise nõudele kohaldus TsÜS1994 § 113 lg 1 järgi üldine hagi korras õiguste

maksmapanemise 10-aastane aegumistähtaeg (vt ka RKTKo 23.09.2005, 3-2-1-80-05, p 23).

Arvestades ka VÕSRS § 9 lg 1 sätestatut aegus hageja nõue 22.04.2002 tehingu tühisuse

tuvastamiseks seega 22.04.2012. Hageja esitas hagi alles 08.04.2022. Ringkonnakohus märgib

2-22-5209

täiendavalt, et TsÜS1994 § 113 lg 1 järgi aegus hiljemalt 22.04.2012 ka hageja nõue

kinnistusraamatu kannete muutmiseks.

33. Kuna hageja nõuded on aegunud, ei vasta ringkonnakohus apellandi sisulistele väidetele,

mis puudutavad tehingu vastuolu heade kommetega või tehingu tegemist äärmiselt

ebasoodsatel tingimustel. Küll aga selgitab ringkonnakohus, et nõude aegumise instituudi

eesmärk on muuhulgas õigusrahu ja õiguskindluse tagamine. Samuti arvestab aegumise

instituut, et aja möödudes on võlgnikul ka raskem esitada nõudele vastuväiteid, kuna tõendid ei

pruugi olla talle enam kättesaadavad. Kui võlausaldaja ei ole mingit olukorda vaidlustanud väga

pikka aega, praegusel juhul ligi 20 aastat, tunnustatakse nii võlgniku kui majanduskäibe

kaitsmise huvides selle olukorra püsimajäämist.

34. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

35. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise

suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel kindlaks maakohus määrusega mõistliku

aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)