2-22-18142/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 05. jaanuari 2024 otsus osas, millega maakohus jättis Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Ylt X kasuks menetluskulude
Legislator headnote
AI generated2-22-18142/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 05. jaanuari 2024 otsus osas, millega maakohus jättis Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Ylt X kasuks menetluskulude
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-18142
Kohtuasi
X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja
viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05. jaanuari 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X 05. veebruari 2024 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja advokaat Märt Mürk
Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 05. jaanuari 2024 otsus osas, millega maakohus jättis
Ylt X kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 489,60 eurot ja sellelt
arvestatud viivise. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Ylt X kasuks menetluskulude
hüvitisena välja täiendavalt 489,60 eurot ja sellelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras arvestatud viivis alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni
kohustuse täitmiseni.
3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:
3.1. Hagi rahuldada.
3.2. Mõista Ylt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot ja viivis
hüvitiselt 150 eurolt alates hagi esitamisest 01.12.2022 kuni hüvitise täieliku
tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.3. Jätta menetluskulud Y kanda.
3.4. Mõista Ylt X kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 2101 eurot (sh
245 eurot riigilõivud ja 1856 eurot õigusabikulud).
2-22-18142
3.5. Mõista Ylt X kasuks välja viivis temalt väljamõistetud menetluskuludelt alates
käesoleva
lahendi
jõustumisest
kuni
menetluskulude
tasumiseni
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.
5. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste
endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X (hageja) esitas 01.12.2022 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt
välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise seadusjärgses
määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Hageja nõudis
mittevaralise kahju hüvitamist seoses kostja poolt internetis avaldatud laimava kommentaariga.
Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2. Hageja palus menetluskuludena kostjalt välja mõista 2933 eurot, millest riigilõivud on
245 eurot (s.o hagi esitamiselt 175 eurot ja määruskaebuse esitamiselt 70 eurot) ja lepingulise
esindaja kulu on 2496 eurot koos käibemaksuga (avalduses ekslikult 2469 eurot). Hageja palus
kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati
hagejale õigusabi kokku 13 tundi tunnitasuga 160 eurot, millele lisandub käibemaks.
Õigusabikulud koosnevad järgmistest toimingutest: hagiavalduse koostamine (3 tundi);
tutvumine kohtumäärusega, vastuväite koostamine, suhtlus (40 minutit); määruskaebuse
koostamine (1 tund 30 minutit); ringkonnakohtu 17.02 määrusega tutvumine, maakohtu 01.03
määrusega tutvumine (10 minutit); kostja vastusega tutvumine, arutelu kliendiga, tõendite
kogumine, seisukoha koostamine, e-kirjavahetus ja kooskõlastamine kliendiga (2 tundi 50
minutit); 26.04 seisukoha täiendamine (30 minutit); 25.08 kohtunõude õiguslik analüüs ja
suhtlus kliendiga, vastuse koostamine (2 tundi); lõplike seisukohtade koostamine (2 tundi);
menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit). Lisaks taotleb hageja prognooskuluna
kohtulahendiga tutvumise ja kliendile edastamise (1 tund) kulu hüvitamist. Taotluses on
selgitatud, et prognooskulu tekib pärast kohtu määratud menetluskulude nimekirja esitamise
tähtaega, kuid tegu on vajaliku ja põhjendatud kuluga.
3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei esitanud hageja
menetluskulude nimekirja osas vastuväidet.
2-22-18142
Maakohtu otsus ja põhjendused
4. Harju Maakohus rahuldas 05.01.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja
mittevaralise kahju hüvitise 150 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest
kuni hüvitise tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja
menetluskulude hüvitamiseks välja 1611,40 eurot, millest 245 eurot on riigilõivud ja
1366,40 eurot on õigusabikulud. Kohus määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest
kuni täitmiseni.
5. Menetluskulude kindlaksmääramise osas põhjendas kohus otsust järgmiselt. Hageja
lepingulise esindaja kulud on ülepaisutatud. Tegemist on õiguslikult ja faktiliselt lihtsa
vaidlusega, kus hageja on paisutanud menetlusdokumendi mahtu läbi erakordselt suure arvu
Riigikohtu ja teiste kohtute lahendite tekstide kopeerimise, seostamata kopeeritud lauseid
konkreetse vaidluse faktiliste asjaoludega. Hageja menetlusdokumentidest on keerukas eristada
vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid ning teiste kohtute lahendites kajastatud asjaolusid,
mistõttu on osaliselt tegemist tahtliku kohtu eksitamisega.
6. Hagiavalduse koostamise mõistlik ajakulu on 3 tunni asemel 2 tundi. Hilisemate menetluses
esitatud dokumentide koostamise ajakulu on 7 tunni 20 minuti asemel kokku põhjendatud
3 tunni ulatuses. Täiendavates menetlusdokumentides hageja vaid kordas varasemaid väiteid ja
lisas uuesti ebamõistlikus ulatuses kopeeritud teksti erinevatest kohtulahenditest, mis asja
lahendamiseks vajalik ei olnud. Kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud
7 tunni ulatuses. Taotlus prognooskulu hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Kohtulahendi
edastamise näol ei ole tegemist õigusabi osutamisega. Ka kohtulahendiga tutvumise näol ei ole
tegemist õigusabi osutamisega. Kohtulahendiga on kliendil endal võimalik tutvuda. Hageja
lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 1120 euro ulatuses (koos käibemaksuga
1366,40 euro ulatuses).
Apellatsioonkaebus
7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus
jättis kostjalt hageja menetluskuludena välja mõistmata 1611,40 eurot ületavad kulud ja nendelt
viivise. Hageja palub teha vaidlustatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja
menetluskuludena välja 2906 eurot, millest 245 eurot on riigilõivud ja 2661 eurot
õigusabikulud, ning kohustada kostjalt tasuma väljamõistetud summalt viivist.
8. Kaebuse kohaselt rikkus maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire
ega lähtunud varasemast kohtupraktikast. Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele ühtegi
vastuväidet.
9. Maakohus ei põhjendanud, miks on tegemist keskmisest lihtsama kohtuasjaga. Selline
seisukoht ei lähtu sarnaste asjade varasemast praktikast. Ringkonnakohus on mittevaraliste
kahjunõuete ja au teotamise ning isikuõiguste rikkumise asjades pidanud menetlusi keskmise
keerukusega asjadeks (vt nt TlnRnKo 11.03.2022, 2-20-11550, p 25; TlnRnKo 29.09.2021, 2-
20-2487, p 32). Maakohus möönis sisuliselt ka ise, et tegemist on keskmise keerukusega asjaga,
kuna lähtus hageja lepingulise esindaja tunnitasu määramisel tasumäärast, mis vastab
kohtupraktikas aktsepteeritud advokaaditasu keskmisele turuhinnale.
10. Maakohus hindas õigusabile kulunud aega ebaõigesti. Kohus pidas hagi koostamise
põhjendatud ajakuluks 3 tunni asemel 2 tundi. Hagiavaldus on 9 lk pikk, millest sisuline osa on
2-22-18142
8 lk. Praktikas on peetud menetlusdokumendi 1 lk sisulise teksti koostamise põhjendatud
ajakuluks 40 minutit kuni 1 tund (vt nt VMKo 17.07.2023, 2-23-7484, p 9). Põhjendamatu on
seisukoht, et hageja kopeeris hagiavaldusse kohtupraktikat seda vaidlusega seostamata. Kohus
ei toonud välja ühtegi näidet oma seisukoha põhistamiseks. Hagis kajastatud kohtupraktika on
relevantne ja otseselt seotud siinse menetlusega.
11. Kohtu põhjendused ülejäänud menetluses esitatud dokumentide koostamise ajakulu
vähendamisel ei ole jälgitavad. Kohtu seisukohast ei ole võimalik aru saada, millises osas on
toimingud põhjendatud ja millises mitte. Kohus jättis kindlaks määramata hageja
määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud, kuigi ringkonnakohus rahuldas 17.02.2023
määrusega hageja kaebuse.
12. Kohus ei põhistanud, miks kohtuotsusega tutvumise kulu ei võiks olla põhjendatud.
Seisukoht, et „klient saab otsusega ise tutvuda“, ei ole mõistlik või asjakohane, arvestades mh
seda, et otsusega tutvumise pinnalt peab hageja õiguslikult analüüsima otsuse vaidlustamise
perspektiivi. Arvestades ilmnenud vajadust kohtuotsus vaidlustada, oli nimetatud kulu ka
tegelikult põhjendatud ja vajalik. Kohtupraktikas on leitud, et keskmiselt võtab 1 lk lugemine
u 3–5 minutit (maakohtu otsus on 11 lk pikk), lisandub ka analüüs, võrdlus hageja
argumentidega ning suhtlus kliendiga.
Vastustaja seisukoht
13. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada
osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks 489,60 eurot välja
mõistmata. Ringkonnakohus teeb selles osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657
lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena
välja täiendavalt 489,60 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse
osaliselt.
15. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu
otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja
vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks menetluskulude
hüvitisena 1611,40 eurot ületavad kulud välja mõistmata. Maakohtu otsus on seega TsMS § 456
lg 1 alusel jõustunud osas, millega maakohus rahuldas hagi, jaotas menetluskulud ja mõistis
kostjalt hageja kasuks välja 245 eurot tasutud riigilõivude ja 1366,40 eurot õigusabikulude
hüvitamiseks.
16. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise
lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele
kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse
kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega
on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks
võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust
ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
2-22-18142
17. Õige on hageja etteheide, et maakohtu järeldused hageja lepingulise esindaja toimingutele
kulunud põhjendatud aja hindamisel ei ole jälgitavad ega kontrollitavad. Maakohus leidis, et
põhjendatud ja vajalik ajakulu oli taotletud 13 tunni asemel 7 tundi, kuid otsuse põhjendustest
ei nähtu, milliseid toiminguid ja millises ulatuses pidas maakohus vajalikuks ja põhjendatuks
ja milliseid mitte. Kohus jättis osad menetlustoimingud ilmselt üldse tähelepanuta, kuna otsuse
kohaselt hindas maakohus 10 tunni ja 20 minuti õigusabikulu põhjendatust (s.o hagi koostamise
aeg 3 tundi ja hilisemate menetluses esitatud dokumentide ajakulu 7 tundi 20 minutit), kuid
menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabi mahus 13 tundi. Maakohus leidis,
et hageja esindaja toimingud on kokku põhjendatud 5 tunni ulatuses (st hagi koostamine 2 tundi
ja hilisemad toimingud 3 tundi), kuid mõistis kostjalt välja õigusabikulud 7 tunni eest. Otsusest
ei selgu, mille eest pidas kohus täiendavalt põhjendatuks kahte tundi. Ringkonnakohus nõustub
hagejaga, et maakohus on käesoleval juhul menetluskulude põhjendatuse hindamisel
diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ja hindab hageja
lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ise.
18. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, et hagi koostamise põhjendatud
ajakuluks tuleb taotletud 3 tunni asemel lugeda 2 tundi. Kolleegium möönab, et arvestades
sarnaste internetis laimamisega seotud mittevaralise kahju hüvitamise hagide rohkust, võib
kohtu vaates olla tegemist n-ö tüüphagiga. Samas on iga hagiavaldus vaja seostada konkreetse
juhtumi asjaoludega ning koguda ja lisada ka asjakohased tõendid. Hagejale ei saa ette heita ka
viiteid kohtupraktikale sarnastes asjades. Ringkonnakohus ei leia, et hagis sisalduvad viited
kohtupraktikale oleks täiesti asjakohatud või mitte seostatud käesoleva vaidluse asjaoludega.
Hagiavaldus on struktureeritud ja viited kohtupraktikale vastavate alateemade all. Arvestades
eeltoodut, on hagiavalduse koostamise eest taotletav 3 tundi mõistlik ja põhjendatud ning
kooskõlas dokumendi sisu ja mahuga.
19. Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja esindajal kohtu 12.12.2022 kirjaga
tutvumisele, suhtlusele ja vastuväite koostamisele 40 minutit. Olukorras, kus hageja ei
nõustunud kohtu hinnanguga tsiviilasja hinna kujunemisele ja sellest tulenevalt täiendava
riigilõivu nõudega, ei saa kohtu tegevusele vastuväite esitamist pidada ebamõistlikuks. Ka
vastuväite koostamise ajakulu vastab dokumendi sisule ja mahule. Seega on tegemist vajaliku
toiminguga ja põhjendatud ajakuluga.
20. Hageja esindajal kulus maakohtu 04.01.2023 hagi menetlusse võtmisest keeldumise
määrusega tutvumisele ja selle peale määruskaebuse koostamisele 1 tund ja 30 minutit.
Arvestades, et ringkonnakohus rahuldas 17.02.2023 määrusega hageja määruskaebuse, oli
kaebuse esitamine põhjendatud ja esindatava õiguste kaitseks vajalik. Kaebuse koostamisega
seotud menetlustoiminguteks kulunud 1 tund 30 minutit on mõistlik ja põhjendatud ajakulu.
Samuti on põhjendatud maakohtu 01.03 määrusega tutvumise ajakulu 10 minutit.
21. Hageja esindajal kulus kostja vastusega tutvumisele, kliendiga arutelule, tõendite
kogumisele ja seisukoha koostamisele kokku 3 tundi ja 20 minutit. Arvestades kostja esitatud
vastuse sisu ning hageja 26.04.2023 seisukoha sisu ja mahtu, ei saa seisukoha koostamisega
seotud toiminguid pidada vajalikuks enam kui 2 tunni ja 30 minuti ulatuses.
22. Hageja esindajal kulus 25.08.2023 kohtunõude õiguslikule analüüsile ja sellele vastuse
koostamisele kokku 2 tundi. Kohtunõudes palus kohus hagejal oma nõuet täiendavalt põhistada
ja tõendada. Arvestades, et vajadus asjaolude täiendavaks selgitamiseks oli tingitud osaliselt
hageja enda seniste menetlusdokumentide ebaselgusest, peab kolleegium kõnesolevat
menetlustoimingut põhjendatuks osaliselt, s.o 1 tunni ulatuses. Seega vähendab kohus
taotletavat ajakulu 1 tunni võrra.
2-22-18142
23. Samuti ei ole täies mahus põhjendatud hageja lõplike seisukohtade koostamise ajakulu
2 tundi. Arvestades lõplike seisukohtade sisu ja mahtu, sh asjaolu, et need kordavad suures osas
hageja poolt juba varem esitatud seisukohti, ning samal ajal ei esinenud vajadust ka kostja
täiendavatele seisukohtadele vastata, ei ole hageja esindaja põhjendatud ajakulu rohkem kui
30 minutit. Kohus vähendab taotletavat ajakulu 1 tunni 30 minuti võrra.
24. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 20 minutit on põhjendatud ja mõistlik
ajakulu, arvestades ka dokumendi sisu ja mahtu.
25. Lisaks taotles hageja prognooskuluna kohtuotsusega tutvumise ajakulu hüvitamist 1 tunni
ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette nn
prognooskulu hüvitamist. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse
kindlaksmääramisel lähtutakse kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha
menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud (RKTKo,
14.04.2021,
2-19-10324,
p
19).
Kohtulahendiga
tutvumise
ajakulu
on
üldjuhul
edasikaebemenetlusega seonduv kulu, kuna just lahendi peale edasi kaebamine eeldab selle
sisulist analüüsi. Menetlusosalisele soodsa kohtulahendi puhul ei saa sellega tutvumise ajakulu
pidada vastaspoole poolt hüvitatavaks menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Seoses
hageja väitega, et kõnealune kulu oli ka tegelikult põhjendatud ja vajalik, kuna hageja vaidlustas
otsuse, märgib kohus, et ka otsuse tegelikult vaidlustamine ei muuda taotletud prognooskulu
maakohtu menetluse kuluks. Kolleegium pöörab tähelepanu aga ka sellele, et praegusel juhul
vaidlustab hageja maakohtu otsust üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise
osas. Seadusest tuleneva piirangu tõttu ei ole menetluskulude kindlaksmääramise
vaidlustamisega tekkinud menetluskulud aga hüvitatavad (TsMS § 178 lg 4).
26. Hageja esindaja tunnitasu (160 eurot, millele lisandub käibemaks) põhjendatuse hindamise
osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, mistõttu ringkonnakohus selles osas maakohtu
diskretsiooniõigusesse ei sekku. Maakohus on aga otsuses hagejale väljamõistetavate
õigusabikulude arvutamisel võtnud ebaõigesti aluseks käibemaksumäära 22%. Vastavalt
käibemaksuseaduse § 15 lg-le 1 kohaldub käibemaksumäär 22% kaupadele ja teenustele alates
01.01.2024. Käesolevas asjas osutati õigusabi enne 2024. aastat, seega kohaldub
advokaaditasule käibemaksumäär 20%. Sellise arvestusega taotles õigusabikulude hüvitamist
menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ka hageja ise.
27. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigusabikulud põhjendatud 9 tunni 40 minuti ulatuses
tunnitasuga 160 eurot (lisandub käibemaks), s.o kokku 1856 eurot (160 × 9 tundi 40 minutit +
20%). Kuna maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja
1366,40 eurot, tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista 489,60 eurot ja vastavalt taotlusele ka
sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis.
Kostja vastuses toodud etteheited hageja esindaja tegevusele ei anna alust jätta hageja
menetluskulusid tema enda kanda või vähendada veel täiendavalt esindaja poolt tema kliendi
õiguste kaitsmiseks tehtud vajalike menetlustoimingute põhjendatud ajakulu.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei
hüvitata (TsMS § 178 lg 4) jäävad apellatsioonimenetlusega soetud menetluskulud
menetlusosaliste endi kanda.
2-22-18142
(allkirjastatud digitaalselt)