Legislator Case Law & Legislation
2-22-18142/17 AI generated

2-22-18142/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-18142/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 05. jaanuari 2024 otsus osas, millega maakohus jättis Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Ylt X kasuks menetluskulude

Legislator headnote

AI generated

2-22-18142/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 05. jaanuari 2024 otsus osas, millega maakohus jättis Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Ylt X kasuks menetluskulude

Keywords

AI generated
reimbursement of costs obligation to advance costs cost of borrowing disability-related expenses bank charges party costs of attorney
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18142

Kohtuasi

X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05. jaanuari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X 05. veebruari 2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Märt Mürk

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 05. jaanuari 2024 otsus osas, millega maakohus jättis

Ylt X kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 489,60 eurot ja sellelt

arvestatud viivise. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Ylt X kasuks menetluskulude

hüvitisena välja täiendavalt 489,60 eurot ja sellelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatud viivis alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Hagi rahuldada.

3.2. Mõista Ylt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot ja viivis

hüvitiselt 150 eurolt alates hagi esitamisest 01.12.2022 kuni hüvitise täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.3. Jätta menetluskulud Y kanda.

3.4. Mõista Ylt X kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 2101 eurot (sh

245 eurot riigilõivud ja 1856 eurot õigusabikulud).

2-22-18142

3.5. Mõista Ylt X kasuks välja viivis temalt väljamõistetud menetluskuludelt alates

käesoleva

lahendi

jõustumisest

kuni

menetluskulude

tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 01.12.2022 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt

välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise seadusjärgses

määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Hageja nõudis

mittevaralise kahju hüvitamist seoses kostja poolt internetis avaldatud laimava kommentaariga.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja palus menetluskuludena kostjalt välja mõista 2933 eurot, millest riigilõivud on

245 eurot (s.o hagi esitamiselt 175 eurot ja määruskaebuse esitamiselt 70 eurot) ja lepingulise

esindaja kulu on 2496 eurot koos käibemaksuga (avalduses ekslikult 2469 eurot). Hageja palus

kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati

hagejale õigusabi kokku 13 tundi tunnitasuga 160 eurot, millele lisandub käibemaks.

Õigusabikulud koosnevad järgmistest toimingutest: hagiavalduse koostamine (3 tundi);

tutvumine kohtumäärusega, vastuväite koostamine, suhtlus (40 minutit); määruskaebuse

koostamine (1 tund 30 minutit); ringkonnakohtu 17.02 määrusega tutvumine, maakohtu 01.03

määrusega tutvumine (10 minutit); kostja vastusega tutvumine, arutelu kliendiga, tõendite

kogumine, seisukoha koostamine, e-kirjavahetus ja kooskõlastamine kliendiga (2 tundi 50

minutit); 26.04 seisukoha täiendamine (30 minutit); 25.08 kohtunõude õiguslik analüüs ja

suhtlus kliendiga, vastuse koostamine (2 tundi); lõplike seisukohtade koostamine (2 tundi);

menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit). Lisaks taotleb hageja prognooskuluna

kohtulahendiga tutvumise ja kliendile edastamise (1 tund) kulu hüvitamist. Taotluses on

selgitatud, et prognooskulu tekib pärast kohtu määratud menetluskulude nimekirja esitamise

tähtaega, kuid tegu on vajaliku ja põhjendatud kuluga.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei esitanud hageja

menetluskulude nimekirja osas vastuväidet.

2-22-18142

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 05.01.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise 150 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest

kuni hüvitise tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja

menetluskulude hüvitamiseks välja 1611,40 eurot, millest 245 eurot on riigilõivud ja

1366,40 eurot on õigusabikulud. Kohus määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

5. Menetluskulude kindlaksmääramise osas põhjendas kohus otsust järgmiselt. Hageja

lepingulise esindaja kulud on ülepaisutatud. Tegemist on õiguslikult ja faktiliselt lihtsa

vaidlusega, kus hageja on paisutanud menetlusdokumendi mahtu läbi erakordselt suure arvu

Riigikohtu ja teiste kohtute lahendite tekstide kopeerimise, seostamata kopeeritud lauseid

konkreetse vaidluse faktiliste asjaoludega. Hageja menetlusdokumentidest on keerukas eristada

vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid ning teiste kohtute lahendites kajastatud asjaolusid,

mistõttu on osaliselt tegemist tahtliku kohtu eksitamisega.

6. Hagiavalduse koostamise mõistlik ajakulu on 3 tunni asemel 2 tundi. Hilisemate menetluses

esitatud dokumentide koostamise ajakulu on 7 tunni 20 minuti asemel kokku põhjendatud

3 tunni ulatuses. Täiendavates menetlusdokumentides hageja vaid kordas varasemaid väiteid ja

lisas uuesti ebamõistlikus ulatuses kopeeritud teksti erinevatest kohtulahenditest, mis asja

lahendamiseks vajalik ei olnud. Kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud

7 tunni ulatuses. Taotlus prognooskulu hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Kohtulahendi

edastamise näol ei ole tegemist õigusabi osutamisega. Ka kohtulahendiga tutvumise näol ei ole

tegemist õigusabi osutamisega. Kohtulahendiga on kliendil endal võimalik tutvuda. Hageja

lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 1120 euro ulatuses (koos käibemaksuga

1366,40 euro ulatuses).

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus

jättis kostjalt hageja menetluskuludena välja mõistmata 1611,40 eurot ületavad kulud ja nendelt

viivise. Hageja palub teha vaidlustatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja

menetluskuludena välja 2906 eurot, millest 245 eurot on riigilõivud ja 2661 eurot

õigusabikulud, ning kohustada kostjalt tasuma väljamõistetud summalt viivist.

8. Kaebuse kohaselt rikkus maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire

ega lähtunud varasemast kohtupraktikast. Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele ühtegi

vastuväidet.

9. Maakohus ei põhjendanud, miks on tegemist keskmisest lihtsama kohtuasjaga. Selline

seisukoht ei lähtu sarnaste asjade varasemast praktikast. Ringkonnakohus on mittevaraliste

kahjunõuete ja au teotamise ning isikuõiguste rikkumise asjades pidanud menetlusi keskmise

keerukusega asjadeks (vt nt TlnRnKo 11.03.2022, 2-20-11550, p 25; TlnRnKo 29.09.2021, 2-

20-2487, p 32). Maakohus möönis sisuliselt ka ise, et tegemist on keskmise keerukusega asjaga,

kuna lähtus hageja lepingulise esindaja tunnitasu määramisel tasumäärast, mis vastab

kohtupraktikas aktsepteeritud advokaaditasu keskmisele turuhinnale.

10. Maakohus hindas õigusabile kulunud aega ebaõigesti. Kohus pidas hagi koostamise

põhjendatud ajakuluks 3 tunni asemel 2 tundi. Hagiavaldus on 9 lk pikk, millest sisuline osa on

2-22-18142

8 lk. Praktikas on peetud menetlusdokumendi 1 lk sisulise teksti koostamise põhjendatud

ajakuluks 40 minutit kuni 1 tund (vt nt VMKo 17.07.2023, 2-23-7484, p 9). Põhjendamatu on

seisukoht, et hageja kopeeris hagiavaldusse kohtupraktikat seda vaidlusega seostamata. Kohus

ei toonud välja ühtegi näidet oma seisukoha põhistamiseks. Hagis kajastatud kohtupraktika on

relevantne ja otseselt seotud siinse menetlusega.

11. Kohtu põhjendused ülejäänud menetluses esitatud dokumentide koostamise ajakulu

vähendamisel ei ole jälgitavad. Kohtu seisukohast ei ole võimalik aru saada, millises osas on

toimingud põhjendatud ja millises mitte. Kohus jättis kindlaks määramata hageja

määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud, kuigi ringkonnakohus rahuldas 17.02.2023

määrusega hageja kaebuse.

12. Kohus ei põhistanud, miks kohtuotsusega tutvumise kulu ei võiks olla põhjendatud.

Seisukoht, et „klient saab otsusega ise tutvuda“, ei ole mõistlik või asjakohane, arvestades mh

seda, et otsusega tutvumise pinnalt peab hageja õiguslikult analüüsima otsuse vaidlustamise

perspektiivi. Arvestades ilmnenud vajadust kohtuotsus vaidlustada, oli nimetatud kulu ka

tegelikult põhjendatud ja vajalik. Kohtupraktikas on leitud, et keskmiselt võtab 1 lk lugemine

u 3–5 minutit (maakohtu otsus on 11 lk pikk), lisandub ka analüüs, võrdlus hageja

argumentidega ning suhtlus kliendiga.

Vastustaja seisukoht

13. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada

osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks 489,60 eurot välja

mõistmata. Ringkonnakohus teeb selles osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657

lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena

välja täiendavalt 489,60 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

15. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks menetluskulude

hüvitisena 1611,40 eurot ületavad kulud välja mõistmata. Maakohtu otsus on seega TsMS § 456

lg 1 alusel jõustunud osas, millega maakohus rahuldas hagi, jaotas menetluskulud ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 245 eurot tasutud riigilõivude ja 1366,40 eurot õigusabikulude

hüvitamiseks.

16. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele

kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega

on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks

võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust

ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

2-22-18142

17. Õige on hageja etteheide, et maakohtu järeldused hageja lepingulise esindaja toimingutele

kulunud põhjendatud aja hindamisel ei ole jälgitavad ega kontrollitavad. Maakohus leidis, et

põhjendatud ja vajalik ajakulu oli taotletud 13 tunni asemel 7 tundi, kuid otsuse põhjendustest

ei nähtu, milliseid toiminguid ja millises ulatuses pidas maakohus vajalikuks ja põhjendatuks

ja milliseid mitte. Kohus jättis osad menetlustoimingud ilmselt üldse tähelepanuta, kuna otsuse

kohaselt hindas maakohus 10 tunni ja 20 minuti õigusabikulu põhjendatust (s.o hagi koostamise

aeg 3 tundi ja hilisemate menetluses esitatud dokumentide ajakulu 7 tundi 20 minutit), kuid

menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabi mahus 13 tundi. Maakohus leidis,

et hageja esindaja toimingud on kokku põhjendatud 5 tunni ulatuses (st hagi koostamine 2 tundi

ja hilisemad toimingud 3 tundi), kuid mõistis kostjalt välja õigusabikulud 7 tunni eest. Otsusest

ei selgu, mille eest pidas kohus täiendavalt põhjendatuks kahte tundi. Ringkonnakohus nõustub

hagejaga, et maakohus on käesoleval juhul menetluskulude põhjendatuse hindamisel

diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ja hindab hageja

lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ise.

18. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, et hagi koostamise põhjendatud

ajakuluks tuleb taotletud 3 tunni asemel lugeda 2 tundi. Kolleegium möönab, et arvestades

sarnaste internetis laimamisega seotud mittevaralise kahju hüvitamise hagide rohkust, võib

kohtu vaates olla tegemist n-ö tüüphagiga. Samas on iga hagiavaldus vaja seostada konkreetse

juhtumi asjaoludega ning koguda ja lisada ka asjakohased tõendid. Hagejale ei saa ette heita ka

viiteid kohtupraktikale sarnastes asjades. Ringkonnakohus ei leia, et hagis sisalduvad viited

kohtupraktikale oleks täiesti asjakohatud või mitte seostatud käesoleva vaidluse asjaoludega.

Hagiavaldus on struktureeritud ja viited kohtupraktikale vastavate alateemade all. Arvestades

eeltoodut, on hagiavalduse koostamise eest taotletav 3 tundi mõistlik ja põhjendatud ning

kooskõlas dokumendi sisu ja mahuga.

19. Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja esindajal kohtu 12.12.2022 kirjaga

tutvumisele, suhtlusele ja vastuväite koostamisele 40 minutit. Olukorras, kus hageja ei

nõustunud kohtu hinnanguga tsiviilasja hinna kujunemisele ja sellest tulenevalt täiendava

riigilõivu nõudega, ei saa kohtu tegevusele vastuväite esitamist pidada ebamõistlikuks. Ka

vastuväite koostamise ajakulu vastab dokumendi sisule ja mahule. Seega on tegemist vajaliku

toiminguga ja põhjendatud ajakuluga.

20. Hageja esindajal kulus maakohtu 04.01.2023 hagi menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega tutvumisele ja selle peale määruskaebuse koostamisele 1 tund ja 30 minutit.

Arvestades, et ringkonnakohus rahuldas 17.02.2023 määrusega hageja määruskaebuse, oli

kaebuse esitamine põhjendatud ja esindatava õiguste kaitseks vajalik. Kaebuse koostamisega

seotud menetlustoiminguteks kulunud 1 tund 30 minutit on mõistlik ja põhjendatud ajakulu.

Samuti on põhjendatud maakohtu 01.03 määrusega tutvumise ajakulu 10 minutit.

21. Hageja esindajal kulus kostja vastusega tutvumisele, kliendiga arutelule, tõendite

kogumisele ja seisukoha koostamisele kokku 3 tundi ja 20 minutit. Arvestades kostja esitatud

vastuse sisu ning hageja 26.04.2023 seisukoha sisu ja mahtu, ei saa seisukoha koostamisega

seotud toiminguid pidada vajalikuks enam kui 2 tunni ja 30 minuti ulatuses.

22. Hageja esindajal kulus 25.08.2023 kohtunõude õiguslikule analüüsile ja sellele vastuse

koostamisele kokku 2 tundi. Kohtunõudes palus kohus hagejal oma nõuet täiendavalt põhistada

ja tõendada. Arvestades, et vajadus asjaolude täiendavaks selgitamiseks oli tingitud osaliselt

hageja enda seniste menetlusdokumentide ebaselgusest, peab kolleegium kõnesolevat

menetlustoimingut põhjendatuks osaliselt, s.o 1 tunni ulatuses. Seega vähendab kohus

taotletavat ajakulu 1 tunni võrra.

2-22-18142

23. Samuti ei ole täies mahus põhjendatud hageja lõplike seisukohtade koostamise ajakulu

2 tundi. Arvestades lõplike seisukohtade sisu ja mahtu, sh asjaolu, et need kordavad suures osas

hageja poolt juba varem esitatud seisukohti, ning samal ajal ei esinenud vajadust ka kostja

täiendavatele seisukohtadele vastata, ei ole hageja esindaja põhjendatud ajakulu rohkem kui

30 minutit. Kohus vähendab taotletavat ajakulu 1 tunni 30 minuti võrra.

24. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 20 minutit on põhjendatud ja mõistlik

ajakulu, arvestades ka dokumendi sisu ja mahtu.

25. Lisaks taotles hageja prognooskuluna kohtuotsusega tutvumise ajakulu hüvitamist 1 tunni

ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette nn

prognooskulu hüvitamist. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel lähtutakse kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha

menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud (RKTKo,

14.04.2021,

2-19-10324,

p

19).

Kohtulahendiga

tutvumise

ajakulu

on

üldjuhul

edasikaebemenetlusega seonduv kulu, kuna just lahendi peale edasi kaebamine eeldab selle

sisulist analüüsi. Menetlusosalisele soodsa kohtulahendi puhul ei saa sellega tutvumise ajakulu

pidada vastaspoole poolt hüvitatavaks menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Seoses

hageja väitega, et kõnealune kulu oli ka tegelikult põhjendatud ja vajalik, kuna hageja vaidlustas

otsuse, märgib kohus, et ka otsuse tegelikult vaidlustamine ei muuda taotletud prognooskulu

maakohtu menetluse kuluks. Kolleegium pöörab tähelepanu aga ka sellele, et praegusel juhul

vaidlustab hageja maakohtu otsust üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

osas. Seadusest tuleneva piirangu tõttu ei ole menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisega tekkinud menetluskulud aga hüvitatavad (TsMS § 178 lg 4).

26. Hageja esindaja tunnitasu (160 eurot, millele lisandub käibemaks) põhjendatuse hindamise

osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, mistõttu ringkonnakohus selles osas maakohtu

diskretsiooniõigusesse ei sekku. Maakohus on aga otsuses hagejale väljamõistetavate

õigusabikulude arvutamisel võtnud ebaõigesti aluseks käibemaksumäära 22%. Vastavalt

käibemaksuseaduse § 15 lg-le 1 kohaldub käibemaksumäär 22% kaupadele ja teenustele alates

01.01.2024. Käesolevas asjas osutati õigusabi enne 2024. aastat, seega kohaldub

advokaaditasule käibemaksumäär 20%. Sellise arvestusega taotles õigusabikulude hüvitamist

menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ka hageja ise.

27. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigusabikulud põhjendatud 9 tunni 40 minuti ulatuses

tunnitasuga 160 eurot (lisandub käibemaks), s.o kokku 1856 eurot (160 × 9 tundi 40 minutit +

20%). Kuna maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja

1366,40 eurot, tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista 489,60 eurot ja vastavalt taotlusele ka

sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis.

Kostja vastuses toodud etteheited hageja esindaja tegevusele ei anna alust jätta hageja

menetluskulusid tema enda kanda või vähendada veel täiendavalt esindaja poolt tema kliendi

õiguste kaitsmiseks tehtud vajalike menetlustoimingute põhjendatud ajakulu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata (TsMS § 178 lg 4) jäävad apellatsioonimenetlusega soetud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

2-22-18142

(allkirjastatud digitaalselt)