2-22-139983/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-139983

Tsiviilasi

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

maksekäsu

kiirmenetluse avaldus X vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.04.2023 hagi õigeksvõtul põhinev

otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus,

hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja EA

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus muutmata.

2. Jätta Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta

apellatsioonkaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 24.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 115 euro väljamõistmiseks (100 eurot leppetrahvide võlg ja

15 eurot sissenõudmiskulud). Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada, anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõidukite numbrimärkidega TTTTTT, XXXXXX ja

BBBBBB omanik/vastutav kasutaja. Sõidukeid pargiti korduvalt hageja opereeritavatele

parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõidukite armatuurlaual vastaval

alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning

mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei alustatud ka mobiilset

parkimist. Pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist esitas hageja leppetrahvinõuded,

paigutades need sõidukite kojameeste vahele. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei

esitanud. Hageja saatis kohtueelselt (12.05.2021) kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile

tähitud kirja teel nõudekirja ning 15.06.2022 ja 08.08.2022 täiendavad meeldetuletused. Kostja

sai tähitud kirja 13.05.2021 Omniva Tõrva jaotuspunktist kätte, kuid ei vastanud nõudekirjale

ega asunud kohustust täitma.

Kostja seisukoht

3. Kostja esitas 07.03.2023 hagiavaldusele vastuse, milles võttis hagi õigeks ja palus kohtul

määrata 30 päevane tähtaeg hagejaga läbirääkimiste pidamiseks, et vaidlus osapoolte vahel

lahendada. 20.04.2023 kinnitas kostja, et tunnistab hagi ja võtab selle õigeks, kuid ei nõustu

tasuma hageja menetluskulusid.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

115 eurot ja jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel

poolte endi kanda.

Kohus kontrollis õigeksvõtmise eelduste olemasolu, rahuldas hagi õigeksvõtu alusel ega

andnud hinnangut haginõude õiguslikule põhjendatusele. Kostja teatas 07.03.2023 e-kirjas

hagejale hagi õigeksvõtmisest. Hageja kohut õigeksvõtust ei teavitanud, vaid põhjustas

menetluse venimist, asudes kostja vastusele sisuliselt vastama. Sellega venitas hageja menetlust

ja suurendas menetluskulusid. Samuti ei tõendanud hageja, et kostja sai isiklikult allkirja vastu

kätte tähtsaadetise, mis edastati Tõrva postkontorisse. Kostja vaidles nimetatud asjaolule vastu

ja märkis, et ei ole teada, kellele kiri väljastati. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostja

maksekäsu kiirmenetlusest teadlik, kuid sellele vaatamata ei avanud kostja talle saadetud

menetlusdokumente ja ei esitanud kohtule seisukohta. Kostja palus kohtul edastada

dokumendid

e-posti

aadressile

XXX. Lisaks

eelnevale

edastas

kohus

kostjale

menetlusdokumendid aadressile YYY, mille kaudu kostja kohtuga suhtles. Eelnevast tulenevalt

käitusid mõlemad menetlusosalised pahauskselt ja venitasid menetlust põhjendamatult,

mistõttu oli põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja apellatsioonkaebus

5. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles menetluskulud jäid poolte endi kanda ja

teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Alternatiivselt palus hageja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohus tõlgendas ebaõigesti faktilisi asjaolusid, hindas tõendeid valikuliselt ja jõudis

menetluskulude jaotamisel valele järeldusele. Hageja ei põhjustanud menetluse venimist. Kui

kostja annab põhjuse hagi esitamiseks, kuigi võtab nõude menetluse käigus õigeks, tuleb

menetluskulud kanda kostjal. Kostja võttis hagi õigeks ainult põhinõude osas ja pärast

hagiavalduse menetlusse võtmist. Kuivõrd kostja oli teadlik tema vastu esitatud maksekäsu

kiirmenetluse avaldusest, kuid ei tasunud võlga makseettepaneku järgselt, tingis tema

käitumine vajaduse esitada hagiavaldus. Vastuses hagiavaldusele ei nõustunud kostja tasuma

sissenõudmiskulusid ja menetluskulusid. Hageja ei saanud nõustuda kostja ettepanekuga jätta

kõrvalnõue ja menetluskulud tasumata. Menetluskulud olid põhjendatud ja tekkisid kostja

tegevusetusest. Ainuüksi kostja paljasõnaliste väidete alusel, et ta ei saanud leppetrahve ega

meeldetuletuskirju kätte, oli äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja soovis lõpetada asja kompromissiga, esitas korduvalt ettepanekuid ning pidas kostjaga

kompromissiläbirääkimisi. Kuivõrd hagi rahuldati ja otsus tehti kostja kahjuks, tuli

menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

Kostja väide, et ta ei saanud Tõrva postkontorist kirja kätte, oli paljasõnaline ja tõendamata,

kuivõrd tähitud kiri väljastati talle 13.05.2022. Kohus lähtus menetluskulude jaotamisel

ebaõigest järeldusest, et hageja ei tõendanud, et kostja sai tähtsaadetise isiklikult allkirja vastu

kätte. Hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist, jättes

leppetrahviteate sõiduki kojamehe vahele. Hageja tegi kõik endast oleneva, et teavitada kostjat

võlast kohtueelselt. Usutav ei olnud, et kostja ei saanud ühtegi leppetrahvi, teavitust ega

meeldetuletuskirja kätte. Kostja sai nõudest teada hiljemalt maksekäsu kiirmenetluses ning

menetluskulusid oli valdavas osas võimalik vältida vaidluse lahendamisega enne menetluse

jätkumist hagimenetluses. Seadusest ei tulene, et parkimiskorraldaja leppetrahvinõude

tõendamise eelduseks on leppetrahvidest teavitavate meeldetuletuskirjade kättetoimetamine

kostjale enne kohtumenetlust. Seega ei omanud nõude lahendamisel tähtsust see, et hageja ei

tõendanud nende kostjale kätte toimetamist.

Kostja seisukoht

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei ole otsust vaidlustanud osas, milles maakohus hagi

rahuldas. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.

8. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Hageja hinnangul eksis

maakohus menetlusnormi kohaldamisega, kui jättis õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel

menetluskulud poolte endi kanda. Hageja leiab, et menetluskulud oleks tulnud jätta kostja

kanda.

9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

9. Ringkonnakohus märgib, et kostjal on TsMS § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese lause

järgi õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab hagi

õigeks, siis juhindudes TsMS § 440 lg-st 1 või § 409 lg 1 p-st 2 teeb kohus õigeksvõtul põhineva

otsuse, välja arvatud juhul, kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul

põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1) ja üldjuhul jäävad menetluskulud § 162 lg

1 alusel kostja kanda.

10. Maakohus rahuldas antud juhul hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja jättis menetluskulud

TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud säte ei

anna kohtule õigust panna poole kanda vastaspoole või teise menetlusosalise kulusid, vaid

üksnes kaaluda poole kulude tema enda kanda jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud

maakohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmisel menetlusõiguse

normi. Samuti põhjendas kohus, et antud juhul ei olnud õiglane jätta menetluskulusid isiku

kanda, kelle kahjuks otsus tehti, sest nii hageja kui ka kostja käitusid menetluses pahauskselt,

seejuures menetlust venitades.

11. Riigikohtu praktika kohaselt on menetluskulude osaliselt või täielikult poole enda kanda

jätmine äärmise ebaõigluse tõttu TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Viidatud

sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on

kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik

menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKm 27.11.2019, 2-17-

18531, p 20; RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689, p 13; RKTKo 04.04.2024, 2-22-17383, p 13.1).

TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel peab kohus põhjendama, miks ei jäeta menetluskulusid TsMS §

162 lg 1 alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks otsus tehti (praegusel juhul kostja).

12. Asja materjalidest nähtuvalt teavitas kostja 07.03.2023 e-kirjas hagejale hagi õigeksvõtust

(dtl 170). Olenemata eeltoodust hageja kohut hagi õigeksvõtust ei teavitanud ning asus hagi

vastusele sisuliselt vastama, venitades sellega menetlust ja suurendades seejuures

menetluskulusid. Maksekäsu kiirmenetluse ettepanekus toodi välja, et kostja kinnitas

15.11.2022 oma aadressi ja soovis dokumentide saatmist e-posti aadressile XXX. Eelnevast sai

järeldada, et kostja oli teadlik tema vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusest, kuid ei

avanud tahtlikult kohtu saadetud menetlusdokumente ega esitanud kohtule seisukohta.

13. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on maakohus põhjendatult kohaldanud

TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud võimalust jätta sõltumata hagi rahuldamisest kõik menetlusega

seotud poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtu hinnangul on küll põhjendatud

apellatsioonkaebuse väide, et menetluskulude jaotuse määramisel ei oma tähtsust asjaolu, kas

hageja tõendas, et kostja sai tähtsaadetise kätte, kuid eelnev ei muuda maakohtu tehtud

menetluskulude jaotuse otsustust ebaõigeks. Asja materjalidest nähtuvalt käitusid mõlemad

menetlusosalised pahauskselt ja venitasid menetlust. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas

maakohus põhjendatult poolte suhtumisega asja lahendamisse. Maakohus põhjendas

menetluskulude jaotuse otsustust piisavas ulatuses ning ringkonnakohtul puudub alus vastavas

osas maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkumiseks ja menetluskulude jaotuse muutmiseks.

Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

14. Hageja

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmise

tõttu

jäävad

menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt

puuduvad kostjal apellatsiooniastmes kindlaksmääratavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)